2-17-18028/7 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Tsiviilasja number

2-17-18028

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

22. jaanuar 2018, Pärnu kohtumaja Rüütli tn kantselei kaudu

Tsiviilasi

T. R. hagi G.-M. R. ja K.-M. R. vastu elatise

vähendamiseks

Tsiviilasja hind

G.-M. R. hagis 922,50 eurot

K.-M. R. hagis 922,50 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: T. R. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx,

xxxxx xxxx, xxxx xxxx, xxxxx xxxxx xxxxxxx, e-post: xxx)

Kostjad:

1. G.-M. R. (isikukood xxxxxxxxxxx)

2. K.-M. R. (isikukood xxxxxxxxxxx)

Kostjate

seaduslik

esindaja

A.-L.

A. (isikukood

xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx, xxxxx xxxx, xxxx xxxx,

xxxxx xxxxx xxxxxxx, e-post xxx)

Menetlusviis

Kirjalik menetlus pootle nõusolekul (TsMS § 403 lg 1)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada T. R. hagi G.-M. R. ja K.-M. R. vastu elatise vähendamiseks.

2. Vähendada

Pärnu

Maakohtu

Maksekäsuosakonna

xx.xx.xxxx

kohtumäärusega

(maksekäsk) tsiviilasjas nr x-xx-xxxxxx T. R.lt G.-M. R. ja K.-M. R. kasuks

väljamõistetud elatise suurust.

3. Alates elatise vähendamise hagi esitamisest 01.12.2017 kuni G.-M. R. xx xx xxxx

täisealiseks saamiseni lugeda T. R.lt (R., isikukood xxxxxxxxxxx) G.-M. R. (isikukood

xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suuruseks 250 eurot kuus, kuid

mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus

(perekonnaseaduse § 101 lg 1).

4. Alates elatise vähendamise hagi esitamisest 01.12.2017 kuni K.-M. R. xx xx xxxx

täisealiseks saamiseni lugeda T. R.lt (R., isikukood xxxxxxxxxxx) K.-M. R. (isikukood

xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suuruseks 250 eurot kuus, kuid

mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus

(perekonnaseaduse § 101 lg 1).

5. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu jätta

menetluskulude suurus kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse

apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

Tsiviilasi nr 2-17-18028

2(4)

Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse

esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

T. R. esitas 01.12.2017 Pärnu Maakohtusse hagi G.-M. R. ja K.-M. R. vastu elatise

vähendamiseks.

Hagiavalduse kohaselt laste ema A.-L. A. esitas G.-M. R. ja K.-M. R. nimel xx.xx.xxxx Pärnu

Maakohtu maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse elatise saamiseks.

Avalduses oli näidatud nagu elaks laste isa, hageja T. R. xxxxxxxxx aadressil xxxxxxx xx‑xx.

Dokumentidest nähtub, et makseettepaneku materjalid saadeti hageja õigesse elukohta

(xxxxxxxxx, xxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxx), kuid hagejani need faktiliselt ei jõudnud.

Võib arvata, et maksettepanek loeti hagejale kätte toimetatuks TsMS § 322 lõikes 1 sätestatud

viisil (s.o kättetoimetamisega eluruumis elavale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule).

Formaalselt oli makseettepanek üle antud ning Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond tegi xx xx

xxxx maksekäsu, mille kohaselt peab hageja tasuma kummalegi lapsele elatist 352,50 eurot kuus

ehk 1,5 kordses perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras. Hagejal ei olnud 2016.a

töökohta, vaid ta tegi külaelanikele juhutöid. Samas on hageja kogu aeg elanud lastega koos ja

hoolitseb nende eest pidevalt. Ka praeguseks ei ole hageja püsivat töökohta leidnud. TsMS § 491

lõike 1 kohaselt lahendab kohus maksekäsu kiirmenetluses alaealisest lapsest lahus elavalt

vanemalt lapsele elatise nõudmise avalduse. Antud juhul ei ela hageja lastest lahus, vaid elab

nendega koos. TsMS § 491 lõige 2 sätestab, et maksekäsu kiirmenetlust ei toimu, kui igakuine

nõutav elatis ületab perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 nimetatud määra üle 1,5 korra. Hageja

arvates käitus laste ema (kostjate seaduslik esindaja) pahatahtlikult kui, kõiki asjaolusid teades,

nõudis kummalegi lapsele elatist 1,5 kordses perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras

ehk 352,50 eurot kuus ja kahele lapsele kokku 705 eurot kuus. Hageja ei ole käesoleval ajal

ilmselgelt suuteline kohtumäärust täitma. Hageja soovib anda lastele ülalpidamist ja teeb kõik

temast sõltuva, et isana täita ka laste ülalpidamiskohustust, kuid kindlasti ei ole see võimalik

perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määrast suuremas ulatuses. Mõistlik on anda elatist

kummalegi lapsele pool töötasu alammäärast, ehk kahele lapsele kokku üks miinimumpalk.

Hageja eeldab, et 2018 kehtestatakse miinimumpalgaks 500 eurot, mistõttu palub muuta

tsiviilasjas nr x-xx-xxxxxx tehtud lahendiga nõutavat 205 euro võrra kuus.

Hageja palub muuta Pärnu Maakohtu xx xx xxxx kohtumääruse (maksekäsk) alusel tsiviilasjas

nr x-xx-xxxxxx T. R. poolt G.-M. R.’le ja K.-M. R.’le makstava elatise suurust alates hagi

esitamise ajast ja mõista T. R.lt välja elatis G.-M. R. kasuks summas 250 eurot kuus, kuni tema

täisealiseks saamiseni ning mõista T. R.lt välja elatis K.-M. R. kasuks summas 250 eurot kuus,

kuni tema täisealiseks saamiseni.

KOSTJATE VASTUS

Kostjate esindaja ei nõustu, et hageja ei ole reaalselt makseettepanekut kätte saanud.

Makseettepanek toimetati kostja elukohta ning tal oli võimalus sellega tutvuda.

Kostjate esindaja ei nõustu väitega, et hageja on alates 2016.aastast elatunud juhutöödest. Hageja

viimane töösuhe lõppes 2013.aasta sügisel. Hageja töötas xxxxxx ehitajana. Pärast töösuhte

lõppemist ei ole hageja uut töökohta otsinud. Hageja ei elatu külaelanikele tehtavatest

juhutöödest, vaid töötab juba pikemat aega mitteametlikult ühe tuttava juures ehitajana. Kostjate

esindaja on seisukohal, et hageja ei ole tööd leidnud mitte tööturul vajaminevate oskuste

puudumise tõttu, vaid hageja ei ole soovinud tööd leida.

Samuti ei nõustu kostjate esindaja hageja esitatud väitega, nagu ta pidevalt laste eest hoolitseks.

Kostjate esindaja viib lapsi kooli-lasteaeda ning huviringidesse, teeb neile süüa, koristab ning

Tsiviilasi nr 2-17-18028

3(4)

aitab kodus lastel õppida. Hageja veedab pärast tööpäeva lõppu aega televiisorit vaadates või

internetis surfates. Samuti ei panusta hageja laste ülalpidamisse rahaliselt. Kostjate esindaja

kanda on kommunaalkulud, laste huvialaringid, lasteaia tasu, riided ning toit. Hageja kannab

ainult Starmaniga sõlmitud lepingu alusel televiisori ja interneti teenuse tarbimise eest ning

mobiilsideoperaator Elisaga sõlmitud perepaketi eest.

Hageja ja kostjate esindaja suhe lõppes xxxx.aasta aprillis. Kostjate esindaja lubas hagejal kodus

elada kuni uue elukoha leidmiseni. Hageja ei ole tänaseni endale uut elukohta leidnud ning

vaatamata pidevatele meeldetuletustele keeldub ta kostjate esindajale kuuluvast majast välja

kolima.

Kostjate esindaja ei ole käitunud pahatahtlikult, nõudes kummalegi lapsele elatist 1,5 kordse

PKS § 101 lg 1 sätestatud elatise miinimummäärast. PKS § 101 lg 1 sätestab elatise

miinimummäära juhul kui kohustatud isik ei ole lapsega koos. Hetkel elab hageja veel kostjate

seadusliku esindajale kuuluvas majas. Hageja ei panusta rahaliselt ei laste ega ka kodu

ülalpidamisse. Samas tarbib ta ka ise toitu, kütet, elektrit ja vett.

Kostjate esindaja ei nõustu hageja seisukohaga, et ta ei ole suuteline kohtumäärust täitma.

Hageja netopalk tunnis on 7,5 eurot. Hageja tööpäeva pikkus on 5-8 tundi. Seega teenib hageja

nädalas umbes 250 eurot ja ühes kuus teenib ta umbes 1000 eurot. Kuna hageja ainsateks

kuludeks on bensiin, sigaretid ning internet ja televiisori arved, siis tegelikkuses on hageja

suuteline kohtumäärust täitma.

Kostjate esindaja on nõus lastele makstava elatise vähendamisega, sest nii jääb hagejale rohkem

rahalisi vahendeid uue elukoha leidmiseks. Kostjate esindaja on nõus, et kummalegi lapsele

makstav elatis on pool miinimumpalgast. Seega miinimumpalga kasvades kasvaks ka makstav

elatis.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus, tutvunud menetlusosaliste kirjalike seisukohtadega ning uurinud igakülgselt ja

objektiivselt asjas esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel poolte nõusolekul kohus teeb lahendi

kirjalikus menetluses, asja kohtuistungil arutamata. Nii hageja hagiavalduses kui kostjad

kirjalikus vastuses on kinnitanud, et on nõus kirjaliku menetlusega.

2. Asjas ei ole vaidlust, et hagejad G.-M. R. ja K.-M. R. on T. R. ja A.-L. A. lapsed, kostja on

isana kantud mõlema lapse sünniakti. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna xx xx xxxx

kohtumäärusega (maksekäsk) on T. R.le pandud kohustus tasuda G.-M. R.le ja K.-M. R.le

kummalegi elatist 352,50 eurot kuus alates xx xx xxxx kuni laste täisealiseks saamiseni.

Hageja esitas kohtule 01.12.2017 hagi elatise vähendamiseks ja mõista kummagi lapse kasuks

välja elatise summas 250 eurot kuus alates hagi esitamisest. Hagiavalduse põhjendustes on

hageja märkinud, et mõistlik on anda elatist kummalegi lapsele pool töötasu alammäärast ehk

kahele lapsele kokku üks miinimumpalk. Hageja eeldas hagi esitamisel, et 2018 kehtestatakse

miinimumpalgaks 500 eurot.

Kostjate seaduslik esindaja vastuses märgib, et on nõus lastele makstava elatise vähendamisega

selliselt, et kummalegi lapsele makstav elatis oleks pool miinimumpalgast.

3. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese

ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 järgi on alaealine laps õigustatud

saama ülalpidamist. Vanemal on kohustus oma alaealist last ülal pidada ning kohustus hoolitseda

selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise.

Riigikohus on oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11 (p 25 ja 26) märkinud, et kui elatisehagi

kohta on jõustunud kohtuotsus, seob see tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 457 lg 1

järgi menetlusosalisi ja välistab reeglina samas asjas uuesti kohtusse pöördumise. TsMS § 459

lg 1 järgi on siiski võimalik esitada kohtulahendiga kindlaksmääratud elatise muutmiseks hagi,

kui maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise

otsus, on oluliselt muutunud ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja

arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

Tsiviilasi nr 2-17-18028

4(4)

Kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja/või

vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega

muutunud. Samas lahendis märgib Riigikohus, et TsMS § 459 lg 2 alusel ei saa nõuda

kohtulahendiga väljamõistetud elatise muutmist tagasiulatuvalt. Seega saab käesoleval juhul

elatist vähendada alates hagi esitamisest. Hageja taotlebki väljamõistetud elatist vähendada alates

01.12.2017.

4. Hageja palub vähendada elatise summat 250 euroni kuus lapse kohta ning hagi põhjendustest

nähtuvalte peab hageja silmas, et elatist vähendatakse seaduses sätestatud minimaalmäärani.

Kostjate esindaja on nõus elatise vähendamisega miinimumelatise summani.

PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 2017. aastal oli Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud

kuupalga alammäär 470 eurot, seega PKS § 101 lg 1 kohane miinimumelatis ühe lapse kohta oli

2017. aastal 235 eurot. 2018. aastal on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär

500 eurot, seega PKS § 101 lg 1 kohane miinimumelatis on käesoleval aastal 250 eurot kuus.

Seega reaalselt taotleb hageja perioodil 01.-31.12.2017 elatist vähendada summani 250 eurot,

mis sel perioodil kehtinud elatise miinimummäärast rohkem (15 eurot), ning alates 01.01.2018

elatise miinimummääras.

5. Kohus leiab, et T. R. hagi G.-M. R. ja K.-M. R. vastu elatise vähendamiseks rahuldada.

Kostjate seaduslik esindaja on nõus elatise vähendamisega miinimumini. Kohus vähendab Pärnu

Maakohtu Maksekäsuosakonna xx xx xxxx kohtumäärusega (maksekäsk) tsiviilasjas nr x-xx-

xxxxxx T. R.lt G.-M. R. ja K.-M. R. kasuks väljamõistetud elatise suurust ja alates 01.12.2017

tuleb T. R.lt G.-M. R. ja K.-M. R. ülalpidamiseks kuni nende täisealiseks saamiseni

väljamõistetud elatise suuruseks lugeda kummalegi lapsele 250 eurot kuus, kuid mitte vähem kui

pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus (PKS § 101 lg-s 1 sätestatud

minimaalmäär).

PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kuu eest ette. Hagejal tuleb elatis tasuda

maksekäsus näidatud A.-L. A. arvelduskontole, selles osas maksekäsu määrust ei muudeta.

Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada hageja poolt menetluse ajal lastele tasutud

elatisesummasid.

Menetluskulude jaotus

6. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

Arvestades, et vaidluse poolteks on alaealised lapsed ja isa, pooled ei ole menetluskulude

hüvitamist taotlenud ning eelduslikult ei ole pooltel ka tekkinud hüvitatavaid kulusid (pooltel ei

olnud menetluses lepingulist esindajat, elatise vähendamise hagilt riigilõivu ei nõuta ja kohus on

hagejale tema poolt ekslikult tasutud riigilõivu 12.12.2017 määrusega tagastanud), jätab kohus

TsMS § 162 lg 4 alusel menetluskulud iga kulu kandnud menetlusosalise enda kanda.

Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus kulude suurust kindlaks ei määra.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Käpp

kohtunik