2-17-120946/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-17-120946

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. jaanuar 2018. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-120946

Tsiviilasi

OÜ AF Võlamenetlus hagi Sergej Krasavini vastu

võla nõudes

Tsiviilasja hind

765,76 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OÜ AF Võlamenetlus (registrikood: 12290871;

asukoht: A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn), lepinguline

esindaja Gerda Kabrits (OÜ Julianuse Õigusbüroo, e-

post: jurist@julianus.ee)

Kostja Sergej Krasavin (isikukood: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ AF Võlamenetlus hagi Sergej Krasavini vastu osaliselt.

2. Välja mõista Sergej Krasavinilt OÜ AF Võlamenetlus kasuks põhivõlgnevus 506,80

eurot, 6.11.2017 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 90,19 eurot ning võla

sissenõudmiskulud 40 eurot, kokku 636,99 eurot.

3. Välja mõista Sergej Krasavinilt OÜ AF Võlamenetlus kasuks viivis protsendina

põhinõudelt alates 7.11.2017 kuni põhinõude summas 506,80 eurot täitmiseni VÕS § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4. Jätta hagi käsitlustasu 70 euro ja sellelt arvestatud viivise osas rahuldamata.

5. Jätta menetluskulud hageja kanda 12% ulatuses ja kostja kanda 88% ulatuses.

6. Välja mõista Sergej Krasavinilt OÜ AF Võlamenetlus kasuks menetluskulu summas 242

eurot.

7. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

8. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

9. Toimetada otsus kätte pooltele.

Kaja esitamine

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul

oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse

riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415, §

142 lg-d 1 ja 2).

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, §

633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja menetluse käik

OÜ AF Võlamenetlus esitas 21.09.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 1155,35 euro saamiseks. Kohtunikuabi lõpetas 19.10.2017 määrusega

maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses, sest võlgnikule ei õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte

toimetada.

6.11.2017 esitas OÜ AF Võlamenetlus Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt

välja mõista põhivõlgnevuse 576,80 eurot (mis sisaldab mh käsitlustasu summas 70 eurot),

võla sissenõudmiskulud 40 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise

summas 102,65 eurot ning viivise alates 7.11.2017 kuni põhinõude summas 576,80 eurot

täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Nõude aluseks on Elisa Eesti AS-i ja kostja vahel 20.04.2015 sõlmitud osamaksetega vara

müügileping nr XXX (liitumislepingu lisa) ja liitumisleping nr XXX. Elisa Eesti AS loovutas

16.12.2016 nõude kostja vastu põhisummas 576,80 eurot hagejale koos õigusega nõuda

kõrvalnõudeid.

Kohtu põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale avalikult kätte toimetatud dokumendi

väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 12.12.2017. TsMS § 317 lg 1 p 1

ja lg 5 alusel loeb kohus menetlusdokumendid kostjale avalikult kättetoimetatuks. Kostja,

kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada

osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407

lg-le 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus

tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

Hagiavalduse kohaselt sisaldas kostja võlgnevus muu hulgas käsitlustasu summas 70 eurot,

mille tasumise kohustus tulenes järelmaksuga vara müügilepingu (liitumislepingu lisa)

tingimustest, mille kohaselt kui Elisa Eesti AS lõpetab kliendiga lepingu kliendi poolse

rikkumise tõttu, siis on Elisa Eesti AS-il õigus nõuda lepingu lõpetamisega seotud kulutuste

katteks käsitlustasu ja antud hetkeks vara eest tasumata kõigi osamaksete korraga tasumist.

Kohus leiab, et nimetatud järelmaksuga vara müügilepingu tingimus on tüüptingimus VÕS §

35 lg 1 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu

esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled

ise ei ole sellele tuginenud. Kohus leiab, et nimetatud tingimus on VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42

lg 1 järgi tühine. Järelmaksuga vara müügilepingu tingimus, mille kohaselt Elisa Eesti AS-il

oli õigus nõuda käsitlustasu tasumist, tõi kaasa tarbija kohustuse maksta lepingu lõpetamisel

käsitlustasu kindlaks määratud summas, sõltumata kahju tekkimisest ning arvestamata

tegelikku kahju suurust. Käsitlustasu 70 eurot tuleb pidada ebamõistlikult suureks. Eeltoodut

arvestades kuulub hageja põhinõue rahuldamisele 506,80 euro (576,80 - 70) ulatuses.

Arvestades et käsitlustasu nõue ei ole õiguslikult põhjendatud, ei ole hagejal õigus nõuda ka

viivist käsitlustasu maksmisega viivitamise eest. Hageja on arvestanud viivist alates viimase

arve maksetähtajale järgnevast kuupäevast 19.08.2015 kuni hagiavalduse koostamise

kuupäevani 6.11.2017 seadusjärgses määras kokku summas 102,65 eurot. Arvestades viivist

põhivõlgnevuse rahuldatud osalt, kuulub viivisenõue rahuldamisele 90,19 euro ulatuses

(viivisearvestus on tehtud viivisekalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee) kasutades).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel

hageja kanda 12% ulatuses ja kostja kanda 88% ulatuses.

Hageja palub kostjalt menetluskuluna välja mõista tasutud riigilõivu 175 eurot ning

õigusabikulu 675 eurot (esindustasu). TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt mõistab kohus

lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva

tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja

kulude taotletud suuruses kostjalt väljamõistmist. Antud hagi näol on tegemist nn

masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult

ühetaolised. Arvestades hagiavalduse sisu ja asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega

mahukas, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks 100 eurot. Hageja on tasunud

riigilõivu seaduses sätestatud määras. Seega on hageja menetluskulud põhjendatud kokku

275 euro ulatuses. Arvestades menetluskulude jaotust, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks

välja menetluskulu 242 eurot (275 eurot x 88%).

Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik