1-17-11698/9 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-17-11698

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

22. jaanuar 2018, Tallinn, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number 1-17-11698 Kohtunik Pavel Gontšarov Kriminaalasi

B.A süüdistuses KarS § 423¹ järgi kokkuleppemenetluses

Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 04. jaanuari 2018. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatava B.A (isikukood XXX; viibib Tallinna Vanglas) apellatsioon

RESOLUTSIOON

Jätta B.A kaebus Harju Maakohtu 04. jaanuari 2018. a kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord

Määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna

Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

Harju Maakohtu 04.01.2018. a otsusega tunnistati B.A kokkuleppemenetluse korras süüdi KarS § 423¹ järgi ja karistati teda vangistusega 4 kuud. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 06.11.2017. Tõkendina kohaldatud vahistamine jäeti muutmata kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse ärakandmiseni. Mõisteti B.A-lt välja KrMS § 175 ja § 179 alusel riigieelarve tuludesse sundraha 1,5 palga alammääras, s.o 750 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu summas 240 eurot.

Määrati, et KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuisete maksetena summas 82,50 eurot.

2. 10.01.2018 registreeriti Tallinna Ringkonnakohtus B.A apellatsioon, milles ta selgitab, et ei ole nõus maakohtu otsusega osas, millega kohustati teda tasuma menetluskulusid summas 82,50 eurot kuus. Nende nelja kuu jooksul, millal ta viibib vanglas, kaotab ta oma töökoha. Ta ei tea, kui kiiresti peale vanglast vabanemist ta uue töökoha leiab. Seetõttu palub ta vähendada igakuist makstavat summat 50 euroni või ajatada võlg 24 kuu peale. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 1(3)

1-17-11698

3. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et B.A kaebus tuleb jätta läbi vaatamata alljärgneval põhjusel.

4. Riigikohtu kriminaalkolleegium asus 11.02.2016. a määruses nr 3-1-1-7-16 seisukohale, et 29.03.2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg

3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Samuti tuleb kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus jõuda konsensusele nii menetluskulude suuruse kui ka nende tasumise ulatuse ning viisi osas.

5. Kuna süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad alates 29.03.2015 kokkuleppe esemesse, kohalduvad menetluskulude vaidlustamisele täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted. Seega tuleb maakohtul juhinduda menetluskulude hüvitamise otsustuse tegemisel − nii nagu kõikide teiste kokkuleppega hõlmatud küsimuste lahendamisel − KrMS § 248 lg-st 1. Sedastades kriminaalmenetluse lõpetamise aluste puudumise KrMS § 199 lg 1 p-de 2-6 mõttes, on kohtu pädevuses kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n-ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused. Kokkuleppemenetlust reguleerivatest sätetest tuleb lähtuda ka ringkonnakohtu menetluses. Kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata. (RKKK 3-1-1-7-16).

6. Kriminaalasjas on B.A , tema kaitsja ja prokuröri vahel 19.12.2017 sõlmitud kokkulepe (tl 53 ja 53 pöördel), milles muuhulgas on ära näidatud tasumisele kuuluvad menetluskulud. Kokkuleppes on ära toodud süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Nimelt on ära näidatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral mõistetakse B.A-lt välja menetluskuluna riigituludesse sundraha summas 750 € (seitsesada viiskümmend eurot) ning määratud kaitsjale riigi õigusabi osutamise tasu summas 240 € (kakssada nelikümmend eurot).

Maakohus on nimetatud summadest lähtunud. Samuti on kokku lepitud tekkinud kulude hüvitamise individualiseerimises – nimelt lepiti kokku, et KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maakohus mõistiski menetluskulud tasumisele ositi 12 kuu jooksul. B.A kinnitas kaitsja juuresolekul enda soovi sõlmida kokkulepe selles kirjeldatud tingimustel, kinnitades seda enda allkirjaga (tl 53 pöördel). Seega on nii prokurör, süüdistatav kui kaitsja menetluskulude osas jõudnud kokkuleppele. B.A nõustus tasumisele kuuluvate menetluskuludega ning nende tasumisega 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 2(3)

1-17-11698

7. Kokkulepe on teistkordselt avaldatud kohtuistungil, kus süüdistatav B.A kinnitas, et sõlmis kokkuleppe omal vabal tahtel, keegi teda selleks ei sundinud ja et ta jääb kokkuleppe juurde, samuti seda, et kokkulepe on talle arusaadav (tl 51 pöördel). Seega on kohtuotsus kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kohtu hinnangul kuidagi võimalik lugeda KrMS § 318 lg-tes 3 ja 4 loetletud rikkumisteks. Seda seisukohta on rõhutanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 26. septembri 2005. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-79-05. Kriminaalmenetluse seadustiku § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kui kohtunik asub seisukohale, et kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi kriminaalmenetluse seadustiku § 318 lg 2 p-des 3 ja 4 loetletud rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 p 3 ja § 318 lg 3 p-de 3,4 alusel läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon apellandile. Sellele asjaolule on juhtinud kohtute tähelepanu Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 27.04.2006. a määruses nr 3-1-1-38-06.

8. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 318 lg 3 p-st 4, § 326 lg 2 p 3, § 390 lg 1 jätab ringkonnakohus B.A kaebuse läbi vaatamata. 3(3)