4-08-10474/1 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

03. juulil 2009.a Paide kohtumaja

Väärteoasja number

4-08-10474

Kohtukoosseis

Kohtunik Heino-Vello Pihlak

Väärteoasi

Andres Aasma kaebus Lääne Politseiprefektuuri

7.10.2008.a otsusele väärteoasjas nr 2510,08,004861

Menetlusalune isik

Andres Aasma, isikukood xxxxxxx, elukoht xxxxxxx,

õpilane xxxxxxxxxxx

Kohtuväline menetleja

Lääne Politseiprefektuur

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

Resolutsioon

Jätta Lääne Politseiprefektuuri 7.10.2008.a otsus väärteoasjas nr 2510,08,004861 muutmata

ja kaebus rahuldamata.

Edasikaebamine

Otsuse peale võib esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kaudu kassatsioonikaebuse

Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kätte

toimetatud. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal,

kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib

kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Pärnu Maakohtu Paide

kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest.

Väärteo kohtueelne menetlus

Väärteoasja otsuse järgi on menetlusalust isikut karistatud karistusseadustiku (KarS) § 276

kohaselt rahatrahviga 60 trahviühikut, mis on 3600 krooni, selle eest, et eiras 19.08.2008

kella 20.50 ajal xxxxxxx linnas võimuesindaja politsei vanemkonstaabli seaduslikku

korraldust avaliku korra kaitsel. Seadusliku korralduse eiramine seisnes järgnevas: A.

Aasma oli viidud narkojoobe tuvastamiseks meditsiiniasutusse (AS Järvamaa Haigla, Paide

Tiigi 8), kus arsti vastuvõtuni tuli oodata ja selleks oli antud vanemkonstaabli T. Idavainu

poolt korraldus istuda ja oodata. Kuid A. Aasma avas meditsiiniasutuse akna ja jooksis selle

kaudu välja enne kui tema suhtes saadi ekspertiisi kohaldada. T. Idavain andis seejärel

korralduse „Seis, politsei!“, millele A. Aasma ei reageerinud, vaid jooksis edasi. A. Aasma

saadi politsei poolt kätte Paide linnas Pärnu t 18 asuva kultuurikeskuse ees. Seaduslik

korraldus tulenes politseiseaduse §-st 12 lg 1 p 4 ja §-st 13 lg 1 p 16. Eelnevalt oli A.

Aasmale selgitatud, et teda kahtlustatakse narkootiliste ainete tarvitamises, mis tõttu oli

teadlik tema suhtes kohaldavatest toimingutest.

Kaebuse nõuded ja motiivid

Menetlusalune isik taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist täies mahus ja

väärteomenetluse lõpetamist ning selgitab, et 19.08.2008 kella 20.30 ajal juhtis oma onule

kuuluvat sõiduautot xxxxxx linnas xxxxxx tänaval ning nähes tahavaatepeeglist enda järel

sõitvat sisselülitatud vilkuritega politseisõidukit, peatas auto vastavalt märguandele ja esitas

auto juurde tulnud politseiametnikule vajalikud dokumendid. Kuna tal on piiratud

juhtimisõigusega juhiluba, oleks tema kõrval pidanud olema vähemalt kaheaastase

juhistaažiga isik, kuid sellist isikut tema kõrval polnud, seega tal puudus õigus sõidukit

juhtida. Samuti paluti tal puhuda alkomeetrisse, mis näitas, et ta on kaine, kuid politsenik

Taavi Idavain ütles, et „teeme selle teise testi ka ära“, jättes täpsustamata, mida ta sellega

mõtles ning seejärel viidi ta Järvamaa haiglasse. Kuna talle ei selgitatud, mis põhjusel on ta

kinni peetud ja millised on tema õigused ja kohustused, siis soovis helistada kaitsjale, et

saada õigusabi, kuid politsei ei lubanud helistada ning tal kästi haigla koridoris oodata. Talle

ei selgitatud, et teda kahtlustatakse narkootilise aine tarvitamises ja et tema suhtes hakatakse

läbi viima menetlustoiminguid. Soovides siiski kaitsjale helistada, lahkus haigla koridorist

akna kaudu, et võtta oma autost mobiiltelefon ja helistada kaitsjale. Ei saanud aru, et eirab

sellega politseiametniku seaduslikku korraldust ja et talle oli antud seaduslik korraldus

haigla koridoris oodata. Kuna auto jäi xxxxxxx tänavale, siis aknast väljudes jooksis

kultuurimaja suunas, kus tagasi vaadates nägi, et politiseinik jookseb talle järele, mispeale

jäi seisma. Tema juurde jõudnud politseinik pani talle rahulikult käe õlale ja haigla poolt

hüüdis politseinik Taavi Idavain, et „suru ta maha“. Korraldust „Seis, politsei!“ ei kuulnud.

Kuna politseinik Taavi Idavain ei olnud tema haiglast lahkumise ajal tema läheduses, ei

saanud Idavain talle ka korraldust „Seis, politsei!“ anda. Leiab, et tal oli seaduslik õigus

kaitsjaga ühendust võtta alates tema kinnipidamisest või muu esimese menetlustoimingu

tegemisest ja kui politsei oleks talle vastavalt seadusele selgitanud, et ta on menetlusalune

isik, tutvustanud talle õigusi ja kohustusi ning menetlustoimingu eesmärki ja andnud loa

helistada kaitsjale, siis poleks ta haiglast lahkunud. KarS § 39 lg 1 alusel puudub isikul süü,

kui ta ei saa aru oma teo keelatusest ja see eksimus on temale vältimatu. Antud juhul

põhjustas tema eksimuse asjaolu, et kohtuväline menetleja ei täitnud väärteomenetluse

nõudeid. Leiab, et tema käitumises puuduvad väärteotunnused, kuid kui tema tegu on kohtu

arvates siiski õigusvastane, palub määrata kergem karistus.

Olles tutvunud kohtuvälise menetleja seisukohaga, esitab oma seisukoha kohtuvälise

menetleja väitele tema varasema karistatuse kohta narkootilise aine tarvitamise eest. Teda ei

ole kunagi karistatud ühegi narkootilise aine tarvitamise eest või siis on karistus talle

määratud tema teadmata, samuti ei ole politsei teda kunagi varem joobeseisundi

tuvastamiseks meditsiiniasutusse toimetanud. Seoses sellega palub kohtul arvestada

varasemaid rikkumisi karistusregistrisse kantud andmete põhjal. Leiab endiselt, et

menetlusaluse isikuna haiglast lahkudes oli tal seaduslik õigus kaitsjaga ühendust võtta ja

kui politsei oleks seadust täitnud, siis ta poleks haiglast lahkunud.

Kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu on tutvunud kaebuse ja sellele lisatud materjalidega

ning leiab, et VTMS § 19-st tulenevalt koostatakse väärteoprotokoll vormikohasel blanketil,

kus pöördel on toodud ka menetlusaluse isiku õigused ja kohustused ning nendega tutvumist

kinnitab menetlusalune isik oma allkirjaga, kuid antud protokollist ei nähtu, et kaebuse

esitanud isikule oleks tema õigusi ja kohustusi selgitatud, seega isiku segadus toimuvas ja

soov saada õigusabi helistamise läbi ja katse haiglast sel eesmärgil lahkuda, oli igati

põhjendatud. Samuti ei saanud Taavi Idavain anda talle korraldust, kuna ei viibinud haiglast

lahkumise ajal tema läheduses.

Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele

Kohtuväline menetleja ei tunnista kaebust. Isik ei pea teadma konkreetset seadusesätet, vaid

seda, et teatud tegevus on keelatud. Korralduseks ei ole vaid peale põgenemist antud

korraldus „Seis, politsei!“, vaid ka meditsiinilise tuvastamise ootel antud korraldus oodata

arsti vastuvõttu, kuna ametiisik üldjuhul ei tuvasta narkootilise või psühhotroopse aine

tarvitamisest põhjustatud joobeseisundit. Varasemalt on menetlusalust isikut karistatud

sama narkootilise aine s.o kanepi tarvitamise eest 21.12.2007, seega on isik teadlik, kuidas

viiakse läbi joobe tuvastamine. Menetlusalune isik pidi aru saama ka toimingu eesmärgist,

seda enam, et ta ise selgitab, et põgenes läbi haigla akna põhjusel, et teda poleks muidu ära

lastud minna. Kaebuses toodu on ennastõigustav ning ei põhine argumentatsioonile ega

kontrollitavatele tõenditele.

Kohtuväline menetleja täiendab oma seisukohta peale kaitsja arvamuse esitamist ning juhib

tähelepanu, et tuleb eristada õigusi ja kohustusi, mis on isikul riikliku järelevalve

teostamisel ja väärteomenetluses menetlustoimingute teostamisel. Vabariigi Valitsuse

2.04.2001.a määruse nr 120 § 2 lg 5 kohaselt ei ole politseiametnik joobeseisundi

tuvastajaks. Kuna ametnikul tekkis põhjendatud kahtlus ja selleks ei pea olema vastava ala

spetsialist, vaid riikliku järelevalve teostamiseks vastava väljaõppe saanud politseiametnik,

viis ta isiku joobeseisundi tuvastamiseks pädevasse tervishoiuasutusse. Kohtuväline

menetleja arvamuse järgi tuleb jätta kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus

muutmata.

Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120 lg 1 kohaselt võib kohtunik kohtuistungit

korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid

järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning

selgitanud seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses ja selle

vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Nii menetlusalune isik kui

kohtuväline menetleja on olnud kahel korral nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus lahendabki kaebuse kirjalikus menetluses, võttes arvesse esitatud arvamused ja

põhjendused, mida on esitanud kohtumenetluse pooled.

Menetlusalune isik on vaidlustanud politsei otsuse, leides, et realiseeris õigust kaitsjaga

ühendust võtta alates kinnipidamisest. Kui talle oleks selgitatud õigusi ja kohustusi,

menetlustoimingu eesmärki ja lubatud kaitsjaga ühendust võtta, ei oleks tal on olnud tarvis

haiglast lahkuda. Ta ei teadnud, et lahkumine toob kaasa seaduse rikkumise. Omad

kahtlused on esitanud kaitsja. Kohtuväline menetleja on leidnud, et isik on väärteo toime

pannud ja see on tõendatud, tegemist on koosseisupärase, õigusvastase ning süülise teoga.

VTMS § 123 lg 2 kohaselt tuleb kohtul arutada väärteoasja täies ulatuses, sõltumata kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised

rikkumised. Neid kohus ei tuvastanud. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised

selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel.

Menetlusalust isikut on karistatud KarS § 276 alusel, kuna rikkus selles olevat nõuet, mille

kohaselt ei tohi eirata võimuesindaja seadusliku korraldust. KarS § 276 näeb ette karistuseks

rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti. Tõendina on toimikus kolme tunnistaja ütlused,

kes teostasid liiklusjärelvalvet ja peatasid sõiduki, mille roolis oli menetlusalune isik.

Tunnistajad tõendavad, et menetlusalune isik oli rooli taga rahutu, ebakindel, silmade

pupillid olid laienenud; nägu õhetas; see andis aluse kahtlustada ja aluse toimetada haiglasse

joovet kontrollima; haiglas sai korralduse jääda arsti ootama; ta liikus rahutult koridoris

kuni avas akna ja pani akna kaudu jooksu; järele jooksid kaks politseinikku, kellest üks

andis käsu seisma jääda, millele ei reageeritud, vaid jätkas jooksu. Need ütlused tõendavad

süüdistuse asjaolude toimepanemist.

Menetlusalune isik on ise väärteoprotokollis kirjutanud, et kuna teda kahtlustati väärteo

toimepanemises oli tal õigus kaitsja abile; ei võimaldatud kaitsjale helistada; samuti ei

selgitatud õigusi ja kohustusi; lahkus haiglast, et saada õigusabi; „seis!“ hüüet ei kuulnud.

Oma kaebuses kirjutab menetlusalune isik, et teda kästi haigla koridoris oodata, lahkus akna

kaudu haiglast, jooksis kultuurimaja suunas. Need menetlusaluse isiku ütlused kinnitavad

selgelt, et ta sai aru väärteo toimepanemisest ja politseinike käsust oodata haiglas arsti.

Akna kaudu lahkumine haiglast, kus talle oli arusaadav käsk oodata arsti, ning edasine

jooksmine kultuumaja poole ainult tõendab tema arusaamist toimuvast.

Tunnistajate ütlustega on leidnud tõendamist, et peale akna kaudu väljumist ja jooksmist

anti talle käsklus seisma jääda. Selline politsei tegutsemine oli seaduslik. Väärteokirjelduses

on leida õigusnorm, mis oli politseile tegutsemise aluseks. Politseiseaduse § 12 lg 1 p 4 järgi

on politseil kohustus ära hoida, tõkestada ja avastada õigusrikkumisi; § 13 lg 1 p 16 alusel

on õigus kõrvaldada liiklusest sõidukijuht, kellel pole juhtimise õigust, samuti isik, keda

kahtlustatakse alkoholi- või narkootikumijoobes olemises, kontrollida neid kohapeal või

suunata ekspertiisi. Käesolevaks ajaks on jõustunud kohtuotsus, millega on tuvastatud

joobes mootorsõiduki juhtimine. Seega vastupidiselt menetlusaluse isiku arvamusele on

leidnud kohtus tõendamist mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis väärteos märgitud ajal,

mis oligi põhjuseks haiglasse viimisel ja käsuks oodata haigla koridoris. Menetlusalusele

isikule ei ole olnud esimene kord olla haiglasse toodud narkootikumide tarvitamise

kahtlustuse tõttu. See on juba märgitud otsuses leidnud hindamist. Menetlusaluse isiku

arusaamatus toimunust peale tema kinnipidamist liikluses ei ole leidnud kinnitust ega

tõendamist.

Lühidalt väärteoprotokolli kantud väärteokirjeldus annab selguse, milles menetlusalust

isikut süüdistatakse. Faktiliste asjaolude kirjeldust hinnates saab kinnitada, et

süüteokoosseis on täidetud. Sealt selgub kahtlustus narkootiliste ainete tarvitamises ja

narkojoobe tuvastamise vajadus. Õigusrikkumise tuvastamiseks tuli kahtlustust kontrollida.

Kahtlustus oli seotud menetlusaluse isikuga ja seotud tema tegevusega liikluses. Tõendid on

seaduslikult kogutud.

Nii, nagu on leidnud tuvastamist teise otsusega, ei ole tõendamist leidnud väide, et õigusi ja

kohustusi talle ei ole tutvustatud. Väärteoprotokollis on märge, et õigused ja kohustused

VTMS §-s 19 ettenähtud korras on teatavaks tehtud ja selle kohta on võetud allkiri eraldi

lehele. Sama protokoll on samuti menetlusaluse isikule üle antud allkirja vastu. Selgituseks

saab märkida, kui ka oleks õigused ja kohustused talle tutvustamata jäetud, siis juba

süüteokooseisu olemasolu ja tõendite seaduslik kogumine ei võimalda kohtuvälise

menetleja otsust tühistada. Et menetlusalune isik ei ole esimest korda narkootilise joove

kahtlustuse tõttu olnud menetlusalune, siis on talle ka teada, et kaitsja on kohustuslik alles

kohtumenetluses.

Kohus lähtub sellest, et süüteokoosseis on on täidetud. Objektiivne külg on politseiametniku

kui võimuesindaja seadusliku korralduse - seisma jääda, eiramine. Korraldus oli antud

politseiametniku poolt vastavalt politseiseadusele. Subjektiivsest küljest on tegemist otsese

tahtlusega, süüdimõistmiseks piisab ka ettevaatamatusest. Puudus takistus korralduse

mittetäitmiseks. Sellele lisaks on kohus märkinud eelpool viidatud otsuses, et ta oli teadlik

menetlustoimingu eesmärgist, sest seda tuli teha teist korda.

Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda KarS §-st 56, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku

süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja on sellest sättest lähtunud. Kohtuväline menetleja

ei ole tuvastanud kergendavaid asjaolusid. Kahetsust on väljendatud kohtumenetluse

tarbeks, kui kohus jätab otsuse muutmata. Asjas ei ole esitatud kohtuvälisele menetlejale

vastulauset, mis oleks andnud menetlejale rohkem teavet isiku seisukohtadest. Ometi on

väärteoprotokollis märgitud võimalus kasutada vastulause esitamist peale väärteoprotokolli

koostamist 15 päeva jooksul. Asjas puuduvad vastutust raskendavad asjaolud.

Kokkuvõtvalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku poolt on väärtegu toime pandud, ta on

süüdi. Tegu on õigesti kvalfitseeritud. Süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline

menetleja on karistuse määramisel õigesti hinnanud rikkumise raskusastet, juhi isikut ja

korduvat karistamist väärteokorras. Karistuseks on 60 trahviühikut, kui sellise teo eest on

ettenähtud rahatrahv kuni 200 trahviühikut või arest. Sellises määras, mis on tunduvalt alla

keskmist määra, kohaldatud rahatrahv on õigustatud, arvestades karistusregistris märgitud

varasemaid

karistusi

väärteokorras

ja

seda,

et

jätkuvalt

puudub

arusaamine

seaduskuulekusest. Kohtuväline menetleja on järginud väärteomenetlusõigust. Puuduvad

õiguslikud ja faktilised asjaolud kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks. Kohtuväline

menetleja on karistuse mõistmisel lähtunud seaduses sätestatud alustest, karistus on

põhjendatud. Kaebuses toodud asjaolud ei anna põhjust karistuse tühistamiseks. Karistus

isikule määratakse toime pandud süülise teo eest, mitte mingi muu põhjuse järgi. Kohus

peab vajalikuks märkida, et karistuse määrajale on jäetud alati teatud otsustamisvabadus,

mis ei allu õiguslikule regulatsioonile.

Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest, leiab kohus, et väärteoasja otsus tuleb jätta muutmata ja

kaebus rahuldamata. Otsuse tegemisel juhindus kohus VTMS §-dest 132 p 1, 133, 134, 155

lg 1 p 1, 156 lg 1 ja 3 ning KarS §-st 2

Heino-Vello Pihlak

Kohtunik