2-16-6308/61 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. jaanuar 2018, Tartu

Tsiviilasja number

2-16-6308

Tsiviilasi

KÜ Y. hagi X.X. vastu korteri võõrandamise nõudes

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 4. aprill 2017 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

KÜ Y. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): Korteriühistu Y. (registrikood 80228220),

esindaja Marko Woronowicz

Vastustaja (kostja): X.X. (isikukood XXX), esindaja riigi

õigusabi korras vandeadvokaat Marje Mängel

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 4. aprilli 2017 otsus muutmata.

Kohtuotsuse õiguslike põhjenduste osas arvestada ka

ringkonnakohtu otsuses märgitut.

2. Jätta Korteriühistu Y. apellatsioonkaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

3. Jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud

Korteriühistu Y. kanda.

4. Mõista välja Korteriühistult Y. riigituludesse 192 eurot

X.X. le apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu

katteks.

4.1. Riigi õigusabi kulud 192 eurot tuleb tasuda Maksu-ja

Tolliameti

kontole

SEB

Pank

AS-is

nr EE351010052031000004,

Swedbank

AS-is

nr EE522200221013264447,

Luminor

Bank

AS-s

nr EE401700017002872300 või Danske Bank AS Eesti filiaalis

nr

EE873300333499990003,

unikaalse

viitenumbriga

99918700003251. Viitenumbri märkimine on kohustuslik.

Selgitusse tuleb märkida tsiviilasja nr 2-16-6308.

4.2. Nimetatud kohustus tuleb täita lahendi jõustumisest

alates 15 päeva jooksul (TsMS § 179 lg 5).

4.3. Kui kohustatud isik ei ole kohtuotsust täitnud

riigituludesse väljamõistetud riigi õigusabi kulude osas

otsuses sätestatud tähtaegadel, võib kohtuotsuse saata

sundtäitmisele (TsMS § 179 lg 6).

4.4. Riigi kasuks väljamõistetud riigi õigusabi kulude

tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda käesoleva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9).

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. KÜ Y. (hageja, korteriühistu) esitas hagi X.X. (kostja) vastu korteriomandiseaduse (KOS)

§ 14 alusel korteri võõrandamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt elab kostja koos oma tütre N.P. kostjale kuuluvas korteris Y. , Tapa.

Kostja terroriseerib koos oma tütrega teisi majaelanikke ning nad häirivad oma tegevusega

oluliselt teiste korteriomandite kasutamist. Hageja ja tema tütar karjuvad igapäevaselt

kaaselanike peale, rikuvad pidevalt öörahu kasutades sõimusõnu, laamendades ja pekstes

metalltoruga vastu seinu ja radiaatoreid. Kostja ja tema tütar sülitavad kaaselanike postkastide

peale, urineerivad keldrikorruse põrandale, lõhuvad kaaskodanike ning endi vara. Kostja akende

ette on seetõttu paigaldatud vineerid. Kostja ja tema tütar ähvardavad teisi majaelanikke, mis on

näha ja kuulda videosalvestitelt.

Kostja esitab valekaebusi kaaskodanike peale. Kostja ebaseadusliku käitumise ja tegevuse tõttu

on majaelanikud olnud sunnitud korduvalt pöörduma politseisse. Korteriühistu juhatus on samuti

korduvalt pöördunud Tapa Vallavalitsuse poole abi saamiseks. 10.07.2015 edastati Tapa

vallavanemale KÜ Y. elanike poolt fikseeritud kostja ja tema tütre kodurahu rikkumised. Korteri

2 omanik on kirjutanud, et kostja lubas nad ära tappa, oli väga agressiivne ning korteri 2 elanikud

ei julgenud oma korterist välja tulla.

Korteriomanikud on üldkoosolekul häälteenamusega nõude esitamise üle otsustanud ning on

otsuse edastanud ka kostjale. Kostja ei ole nõus oma korteriomandit võõrandama.

Hageja edastas kostjale palve korteri vabatahtlikuks müümiseks, millele kostja ei vastanud. Seega

on alusetu väita, et hageja pole enne kohtusse pöördumist kostjat teavitanud korteri võõrandamise

kohustuse otsusest. Samuti on alusetu väita, et hageja pole andnud kostjale mõistlikku tähtaega

korteri müümiseks vabatahtlikult, sest kostja sai üldkoosoleku otsuse koos saatekirjaga kätte

23.01.2016, mida kinnitab väljastusteade. Hagiavaldus esitati kohtusse alles 18.04.2016, seega

kolm kuud hiljem.

2. Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta see rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta

hageja kanda.

Kostja märkis, et üldkoosolekust võttis osa 17 korteriomanikku, ülejäänud andsid volitused

juhatuse esimehele. Juhatuse esimees võttis korteriomanike asemel otsused vastu seetõttu, et

juhatuse esimees suhtub kostjasse ja tema tütresse vaenulikult. Kostja ja tema tütar käituvad

adekvaatselt, nad ei ole kedagi tülitanud ega ole agressiivsed või ohtlikud. Kostja korter on halvas

seisus ning vajab kapitaalremonti, mistõttu on korterit raske võõrandada.

Võõrandamisnõude tingimuslikuks materiaalõiguslikuks eelduseks on, et korteriomanik on oma

kohustuse rikkumisest teadlik, samuti, et talle on esitatud kohtuväliselt omandi võõrandamise

nõue, mille korteriomanik on jätnud täitmata (KOS § 14 lg 2 p 3 ja lg 5). Hagiavalduse kohaselt

otsustati 30.11.2015 toimunud üldkoosolekul nõuda kostjalt korteriomandi võõrandamist seoses

majaelanike järjepideva kiusamise ja terroriseerimisega, kuid eelnevalt ei ole hageja kostjale

kohtuvälist võõrandamisnõuet esitanud ega selle vabatahtlikuks täitmiseks mõistlikku tähtaega

andnud. Seetõttu on täitmata KOS § 14 lg 5 kohaldamise eeldused. Veelgi enam, hageja ei ole

kostjat teavitanud ka üldkoosoleku otsusest, kuigi esitab kohtule tähtkirja väljastusteate, millel

olev allkiri ei kuulu kostjale. Kostja ei olnud 30.11.2015 üldkoosolekust, selle päevakorrast ning

toimumise ajast ja kohast teadlik. 30.11.2015 otsust ja selle protokolli kostjale ei antud ning selle

olemasolust sai ta teada alles käesoleva hagiavalduse ja selle lisade kättesaamisel.

30.11.2015 üldkoosoleku otsuse kohaselt esitab KÜ X korteriomandi X suhtes sundvõõrandamise

hagiavalduse seoses majanaabrite järjepideva kiusamise ja terroriseerimisega ning volitab KÜ Y.

esindama antud kohtuvaidluses Õigusbüroo Iustus. Ühtegi teist otsust, kus kostjale oleks esitatud

KOS § 14 lg 1 kohane korteriomandi võõrandamisnõue, vastu ei võetud ning kostjale

korteriomandi vabatahtlikuks võõrandamise võimalust ei antud.

Lisaks otsustati 30.11.2015 üldkoosolekul korter 3 korteriomandi suhtes umbisikuliselt (st

nimeliselt kohustatud isikut näitamata) võõrandamise hagiavalduse esitamine, mis lubaks

järeldada, nagu annaks üldkoosoleku otsus õiguse esitada ükskõik millise korter 3 omaniku vastu

hagiavalduse (st ka juhul, kui selleks ei ole X.X. ).

Kostja sai 30.11.2015 üldkoosoleku otsusest teada hagiavalduse kättesaamisel, millega kostjalt

võeti KÜS § 13 lg 3 sätestatud õigus kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates

pöörduda korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks kohtusse.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus jättis hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda.

Maakohtu põhjenduste kohaselt on hageja poolt DVD-plaatidel esitatud videomaterjalidega

tõendatud, et kostja ja temaga koos elav tütar on väga argessiivse käitumisega, nad ropendavad,

vahet pidamata sõimavad majaelanikke ning karjuvad, millega rikuvad teiste majaelanike rahu ja

takistavad teistel korteriomanikel oma korteriomandite tavapärast kasutamist.

Maakohus leidis, et ainuüksi käesolevas tsiviilasjas esitatud videomaterjalid on iseenesest

piisavad selleks, et nõuda kostjalt KOS § 14 lg 1 sätetatud korras korteriomandi võõrandamist,

tingimusel, kui võõrandamise otsustavad korteriomanikud ühiselt. Samas ei piisa sellest

hagiavalduse rahuldamiseks. Hagiavalduse esitamisel on hageja tuginenud kostja 30.11.2015

üldkoosoleku protokollitud otsusele nr 16.

Maakohus asus seisukohale, et kuna 30.11.2015 kokku kutsutud üldkoosoleku päevakorras ei

olnud punkti „X.X. ’i korteriomandi sundvõõrandamise otsustamine“, siis ei olnud üldkoosolek

üldse pädev ka korteriomandi nr 3 suhtes sundvõõrandamiseks hagiavalduse esitamist otsustama.

Üldkoosolek oleks saanud päevakorras mitteoleva sundvõõrandamise küsimust MTÜS § 21 lg 3

tulenevalt otsustada üksnes siis, kui üldkoosolekul oleks osalenud kõik korteriühistu liikmed.

30.11.2015 otsuse kohaselt hääletas otsuse poolt 27 liiget 44-st (I kd, II kd, tl 15, 53-66, 67-71,

72-73).

30.11.2015 üldkoosolekul ei ole korteriomanikud otsustanud kohustada kostjat korteriomandit

võõrandama, ei ole määranud tähtaega, mille jooksul tuleks kostjal korteriomand vabatahtlikult

võõrandada ega hoiatanud kostjat, et määratud ajaks korteriomandi vabatahtlikult võõrandamata

jätmisel esitab korteriühistu kostja vastu hagi korteriomandi võõrandamiseks kohustamiseks.

Hagiavalduse juurde lisatud 08.01.2015 dateeritud (I kd, tl 25) ja hageja 01.03.2017 seisukoha

juurde lisatud 08.01.2016 dateeritud (II kd, tl 91) tõendi kohaselt palus KÜ Y. juhatuse esimees

kostjal vastavalt üldkoosoleku otsusele korteriomand võõrandada ja asuda elama mujale.

AS-i Eesti Post väljastusteate koopia kohaselt on hageja 09.01.2016 saatnud kostjale tähitud kirja,

mis on 23.01.2016 kostjale kätte toimetatud (I kd, tl 186, 187). Kohus ei nõustunud kostja

vastuväidetega, et ta pole tähitud kirja kätte saanud ning et kättesaamise kohta antud allkiri

kostjale ei kuulu. Kohus leidis, et olukorras, kus tähitud kiri saadeti kostjale postiteenuseid

osutava ettevõtte vahendusel, puudub alus kahelda saadetise kostjale isiklikult kättetoimetamises.

Samas juhatuse poolt saadetud korteriomandi võõrandamise nõudel ei ole käesolevas menetluses

mingit tähtsust, sest korteriomanike üldkoosolek ei ole vastu võtnud otsust kostja korteriomandi

võõrandamiseks kohustamiseks ega määranud tähtaega korteriomandi vabatahtlikuks

võõrandamiseks, mille saabumisel oleks hageja saanud kohtusse hagi esitada. Hagiavalduse

aluseks olevate asjaolude alusel ei ole võimalik hagi rahuldada.

Iseenesest on õige kostja väide, et tal oli KÜS § 13 lg 3 alusel õigus pöörduda kohtusse

korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühistamiseks. Samas on kostja saanud üldkoosoleku otsuse

kätte 23.01.2016, kuid otsuse tühistamise nõuet ei ole kostja esitanud. Seega ei oma kostja

sellekohane vastuväide vaidluses tähtsust.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu

otsus tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Hageja palub jätta menetluskulud

kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt leidis maakohus õigesti, et hagiga on tõendatud, et on piisav alus

nõuda kostjalt KOS § 14 lg 1 sätestatud korras korteriomandi võõrandamist tingimusel, kui

võõrandamise otsustavad korteriomanikud ühiselt.

Hageja ei nõustu maakohtuga, et korteriühistu juhatus peab üldkoosoleku kokkukutsumise

päevakorras sõnaselgelt ette kirjutama, mida üldkoosolek peab tegema ja millise otsuse vastu

võtma. Antud juhul üldkoosoleku kokkukutsumise päevakorras oli täiesti õigesti kirjas neutraalne

punkt: „langetada edasised tegevused (otsused) Y. korteri X elanike X.X. ’i ja N.P.’i terrori

suhtes, mis on suunatud kaaskodanikele“.

Hageja on seisukohal, et üldkoosolek on selle jaoks, et otsustada üldisi küsimusi, milleks oli vastu

võetud otsus „esitada korteriomandi 3 suhtes sundvõõrandamise hagiavaldus“. Üldkoosolek ei

pea otsustama korralduslikke küsimusi, vaid nendega tegeleb juhatus, kes viib ellu üldkoosoleku

otsuseid.

5. Kostja (vastustaja) vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata.

Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

Hageja vastuväide, et korteriühistu ei pea üldkoosoleku kokkukutsumise päevakorras sõnaselgelt

ette kirjutama, mida üldkoosolek peab tegema, on vastuolus KOS § 17 lõikega 2, mille kohaselt

on korteriomanike üldkoosoleku otsuse vastuvõtmiseks vaja, et otsuse projekti sisu oleks

üldkoosoleku kutses esitatud päevakorras kirjeldatud.

Hageja väide, et korteriühistu üldkoosolek on üldiste küsimuste otsustamiseks ning selleks oligi

vastu võetud otsus, on vastuolus KOS § 14 lõikega 3. Korteriomandi võõrandamise nõude üle

otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel – st kogu otsustamise õigus on antud üksnes

korteriomanike enamusele (üldkoosolekule), mitte korteriühistu juhatusele.

Kostja jääb kogu kohtumenetluses jooksul väidetu juurde, et hageja jättis kostjale 30.11.2015

üldkoosoleku otsuse teatavaks tegemata ning kostja sai KÜ Y. üldkoosoleku otsusest teada

hagiavalduse ja selle lisade kättesaamisel.

Kostja on kogu menetluse jooksul rõhutanud, et hageja poolt esitatud tähtkirja väljastusteate

ähmasel ärakirjal olev allkiri ei kuulu kostjale. Olukorras, kus kostja on vaidlustanud oma allkirja

ehtsuse hageja esitatud väljastusteate ärakirjal, pidanuks hageja selle kostja väite ümber lükkama.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata, arvestades ringkonnakohtu

põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21). Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

7. Hageja on esitanud 31.11.2015 üldkoosoleku otsuse tegemise ajal kehtinud korteriomandi

seaduse (redaktsioon 22.05.2014 kuni 31.12.2017; edaspidi KOS) § 14 lg 5 alusel hagi kostja

vastu korteriomandi võõrandamise otsustamiseks.

Esmalt selgitab ringkonnakohus, et pooled ja maakohus on ekslikult nimetanud KOS § 14 lg-s 1

sisalduvat korteri võõrandamise nõuet sundvõõrandamiseks. Sundvõõrandamine on kinnisasja

võõrandamine omaniku nõusolekuta üldistes huvides, õiglase ja kohese hüvitamise eest, mille üle

otsustab üldjuhul Vabariigi Valitsus (kinnisasja sundvõõrandamise seadus § 2 lg-d 1 ja 2).

8. Korteriomandi võõrandamise kohustuse sätestas KOS § 14. KOS § 14 lg 1 kohaselt, kui

korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui

korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma

korteriomandi võõrandab.

KOS § 14 lg 3 kohaselt otsustavad KOS § 14 lg 1 nimetatud nõude esitamise üle korteriomanikud

häälteenamuse alusel. Sama paragrahvi lõike 5 alusel, kui kohustust rikkunud korteriomanik

omandit ei võõranda, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku hagi või

kaasomandi eseme valitseja hagi alusel. Otsust tehes lähtub kohus võõrandamisnõude aluseks

olevatest asjaoludest.

Võõrandamisnõude võivad korteriomanikud KOS § 14 lg 2 p-de 1-3 järgi esitada eelkõige juhul,

kui korteriomanik on korduvalt jätnud täitmata KOS §-s 11.

Riigikohus on 27.11.2007 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-110-07 p-s 12 selgitanud, et kohus peab

tegema kindlaks, kas kostja häiris oma tegevusega teisi korteriomanikke viisil, mis on

võõrandamisnõude esitamise aluseks. Lisaks märkis Riigikohus, et „Korteriomandi

võõrandamise nõue on omandiõiguse puutumatuse tõttu äärmuslik abinõu, mistõttu tuleks

välistada kergekäeliselt ebameeldivast elanikust vabanemise võimalus. Õige on seetõttu

ringkonnakohtu järeldus, et kostja pidi olema teadlik võõrandamisnõude aluseks olnud

etteheidetest/…/. Oluline on siiski võõrandamisnõude aluseks olevate materiaalsete eelduste

olemasolu kontrollimine.“

9. Maakohus luges hageja poolt DVD-plaatidel esitatud videomaterjalidega tõendatuks, et kostja

ja tema tütar on väga agressiivse käitumisega ning rikuvad teiste majaelanike rahu ja takistavad

teistel korteriomanikel oma korteriomandite tavapärast kasutamist.

Hageja on esitanud ringkonnakohtule küll täiendavaid tõendeid, kuid kuna maakohus on juba

tuvastanud, et kostja rikub oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite kasutamist (KOS § 14

lg 2 p 3) ning pooled nimetatud asjaolu tuvastatuse üle apellatsioonimenetluses ei vaidle, siis ei

pea ringkonnakohus vajalikuks nimetatud asjaolu kinnituseks esitatud tõendeid uuesti hinnata

(TsMS § 652 lg 5). Samal põhjusel ei pea ringkonnakohus vajalikuks hinnata

apellatsioonimenetluses esitatud uusi tõendeid, mis on esitatud eeltoodud asjaolu tõendamiseks.

10. Järgmisena võtab ringkonnakohus seisukoha, kas korteriühistu 31.11.2015 toimunud

üldkoosolek oli pädev kostja korteriomandi võõrandamiseks kohustamisele suunatud otsuseid

vastu võtma.

10.1. Maakohus leidis, et kuna korteriühistu üldkoosoleku päevakorras ei olnud punkti „X.X.

korteriomandi sundvõõrandamise otsustamine“, siis ei olnud üldkoosolek üldse pädev ka

korteriomandi nr 3 suhtes võõrandamiseks kohustamise hagiavalduse esitamist otsustama.

Hageja ei nõustu nimetatud maakohtu seisukohaga ning on seisukohal, et üldkoosoleku

kokkukutsumise päevakorras oli õigesti kirjas punkt: „langetada edasised tegevused (otsused) Y.

korteri X elanike X.X. ja N.P. terrori suhtes, mis on suunatud kaaskodanikele“.

10.2. Riigikohus on selgitanud, et korteriühistuseadusest tulenevalt võib KOS § 14 lg 5 alusel

hagi esitada ka korteriühistu (Riigikohtu 16.09.2004 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-04 p 17;

30.01.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-187-12 p 14).

Kuivõrd 31.11.2015 üldkoosoleku kokkukutsumise ja toimumise ajal kehtis korteriühistuseadus

(redaktsioon 23.03.2014…31.12.2015, edaspidi KÜS), siis tuleb kohaldada üldkoosoleku

kokkukutsumise korra hindamisel KÜS-i asjakohaseid sätteid.

KÜS § 1 lg 2 kohaselt rakendatakse KÜS-is reguleerimata küsimustes korteriühistu suhtes

mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) sätteid.

MTÜS § 20 lg 6 kohaselt tuleb üldkoosoleku kokkukutsumise teates märkida üldkoosoleku

toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Põhikirjaga võib ette näha täpsema korra

üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks.

Lisaks tuleneb MTÜS § 241 lõikest 1, et üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud

üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse

vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu

võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele

kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.

10.3. 30.11.2015 toimunud üldkoosoleku päevakorra punktis oli kirjas „Langetada edasised

tegevused (otsused) KÜ Y. korter X elanike X.X. -i ja N.P.-i terrori suhtes mis on suunatud

kaaskodanikele (meie maja elanikele).“

Arvestades, et korteriomandi võõrandamise nõue on omandiõiguse puutumatuse tõttu äärmuslik

abinõu, siis on koosoleku päevakorra näitamine teates oluline selleks, et asjast puudutatud

korteriomanikud saaksid ennast koosolekuks ette valmistada ja teaksid, milliseid küsimusi

koosolekul arutama hakatakse ning milliseid otsuseid koosolekul tõenäoliselt tegema hakatakse.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et eeltoodud päevakorra punkti sõnastus ei olnud piisavalt

täpne selleks, et kostja võinuks mõistlikult järeldada, et 31.11.2015 üldkoosolekul kavatseti

otsustada nõuda kostjalt korteri võõrandamist. Päevakorra punktist ei ole võimalik aru saada, et

üldkoosolekul otsustatakse kostjate korteri võõrandamise nõude esitamise üle. Tulenevalt

vaidluse olemusest – korteriomaniku kohustamine võõrandamaks talle kuuluv ja tema poolt

isiklikult kasutatav eluruum – on oluline, et eelkõige kostja, aga ka teised korteriühistu liikmed

oleksid olnud teadlikud arutelule tuleva küsimuse konkreetsest sisust.

Järelikult rikuti 30.11.2015 üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisel üldkoosoleku kokkukutsumise

korda. Kuivõrd üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine toob kaasa MTÜS § 241 lg 1

kohaselt otsuse tühisuse, siis puudub KOS § 14 lõikes 3 nõutud otsus, mille alusel võib nõuda

kostjalt korteriomandi võõrandamist.

Ringkonnakohus leiab, et eeltoodule tuginedes jättis maakohus õigesti hagi rahuldamata.

11. Asjakohane ei ole hageja seisukoht, et üldkoosolek ongi selle jaoks, et otsustada üldisi

küsimusi ning selleks oligi vastu võetud otsus: „esitada korteriomandi 3 suhtes

sundvõõrandamise hagiavaldus“ ja et üldkoosolek ei peagi otsustama korralduslikke küsimusi,

vaid selle jaoks on korteriühistul juhatus, kes on pädev ellu viima üldkoosoleku otsuseid ning

seoses sellega otsustama, millisel viisil vastustajat teavitada üldkoosoleku otsusest, millise tähtaja

anda vabatahtlikuks üldkoosoleku otsuse täitmiseks jne.

Üldkoosoleku päevakord ei pidanud sisaldama teavet kõigis korralduslikes küsimustes (mh seda,

missugune tähtaeg antakse kostjale üldkoosoleku otsuse vabatahtlikuks täitmiseks või kuidas

toimub kostja teavitamine otsusest), vaid päevakorrast pidanuks selgelt nähtuma, et

üldkoosolekul langetatakse otsus selle kohta, kas esitada kostja vastu nõue kohustamaks teda oma

korteri võõrandamiseks KOS § 14 lg 1 alusel. Kui koosoleku päevakorras oleks märgitud nt

„korteriomandi nr 3 suhtes (sund-)võõrandamisnõude esitamise otsustamine“ või „korteri nr 3

omaniku kohustamine korteri sundkorras võõrandamiseks“, siis oleks üldkoosolek olnud pädev

selles küsimuses otsust langetama. Praegusel juhul nähtus päevakorrast aga üldsõnaliselt, et

arutatakse erinevaid võimalusi olukorra lahendamiseks.

Ringkonnakohus leiab, et kuna 30.11.2015 üldkoosolekul vastuvõetud otsus on tühine, siis ei

oma käesoleva asja lahendamisel tähendust ka nimetatud otsuse täitmist puudutavad väited.

12. 31.11.2015 üldkoosoleku otsuse tühisuse tõttu puudub vajadus hinnata, kas nimetatud otsus

toimetati kostjale kätte ning samuti, kas väljastusteatel olev allkiri kuulub kostjale.

13. Kuivõrd ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ning maakohtu otsuse

muutmata, jäävad apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi

kanda.

Maakohus, jättes hagi rahuldamata, jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda,

kuid samas on maakohus oma otsuse punktis 27 märkinud, et kostja esindaja õigusabi tasu ja

õigusabi kulud tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda. 17. aprilli 2017. a määrusega on kohus määranud

kostja esindaja riigi õigusabi tasu ja kulude suuruseks 604,32 eurot ning see on välja mõistetud

riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt. Muud menetluskulud kostjal asja materjalidest nähtuvalt

puudusid.

Ringkonnakohus märgib, et maakohtul tulnuks riigi õigusabi seaduse § 27 lg 1 p 1, TsMS § 180

lg 4 ja TsMS § 190 lg 5 teise lause alusel mõista kostjale osutatud riigi õigusabi kulud välja

hagejalt. Maakohtu lahendeid ei ole selles osas vaidlustatud ja need on vastavas ulatuses

jõustunud.

Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonimenetluses tekkinud ulatuses tuleb kostja esindaja kulud

mõista välja hagejalt.

Tartu Ringkonnakohtu 19. jaanuari 2018. a määrusega rahuldati osaliselt vandeadvokaat Marje

Mängeli 3. novembri 2017 taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise

ulatuse kindlaksmääramiseks. Ringkonnakohus määras riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude

suuruseks käesolevas asjas X.X. le ringkonnakohtu menetluses osutatud õigusabi eest 192 eurot,

sh käibemaks 20 %. Seega tuleb hagejalt (apellandilt) mõista välja riigituludesse 192 eurot

kostjale osutatud riigi õigusabi tasu katteks.

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/