3-17-460/25 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. jaanuar 2018, Tartu

Haldusasja number

3-17-460

Haldusasi

Maimu

Liivamäe

kaebus

Värska

Vallavolikogu

22. detsembri 2016. a otsuse nr 49 ja 26. jaanuari 2017. a

vaideotsuse nr 5 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 14. juuni 2017 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Maimu Liivamäe apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/apellant Maimu Liivamägi

esindaja v.adv Tarmo Pilv

Vastustaja Värska vald

esindaja Martin Sulp

Kolmas isik Elektrilevi OÜ

Esindaja Heili Raudkivi

RESOLUTSIOON

1. Jätta Maimu Liivamäe apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

14. juuni 2017. a otsus muutmata.

2. Mõista Maimu Liivamäelt OÜ Elektrilevi kasuks välja ükssada viiskümmend seitse

(157) eurot 15 senti menetluskulude katteks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 19. veebruar 2018.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Värska Vallavolikogu 22. detsembri 2016. a otsusega nr 49 otsustati seada Värska vallas

Kostkova külas asuvale X kinnistule (registriosa nr XX) sundvaldus Elektrilevi OÜ kasuks 10 kV

maakaabelliini ehitamiseks vastavalt otsuse juures olevale asendiplaanile. Koormatud kinnisasja

omanikud on Maimu Liivamägi mõttelises ½ osas ja Leili Laiakivi mõttelises ½ osas.

2. Pärast edutut vaidemenetlust esitas M. Liivamägi Tartu Halduskohtule kaebuse Värska

Vallavolikogu 22. detsembri 2016. a otsuse nr 49 „Sundvalduse seadmine X kinnistule Värska

vallas Kostkova külas“ ja 26. jaanuari 2017. a vaideotsuse tühistamiseks.

Kaebuse kohaselt ei ole ta andnud nõusolekut Elektrilevi OÜ taotluse alusel sundvalduse

seadmiseks elektrivõrgu talumiskohustuse kehtestamiseks kaebaja kinnistule. Sundvalduse

seadmine on õigusvastane ja kuulub tühistamisele, kuna kaebajale ei ole pakutud õiglast hüvitist

ja seega on rikuti tema suhtes Põhiseaduse § 32. Küvitis peab olema seotud kinnisasja väärtusega

ning käesoleval hetkel pole arvestatud sundvalduse seadmisega kaasnevaid kitsendusi. Kõnealusel

juhul ei kaalu kinnisasja omanikule sundvalduse seadmisega kaasnevad piirangud üles avalikku

huvi tagada elektrivarustus kagu piirkonda.

3. Värska vald vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Vastustaja selgitas, et Elektrilevi OÜ ja kaebaja vahel pole sõlmitud talumiskohustuse kokkulepet,

kaebaja on keeldunud vastu võtmast 300 eurost hüvitist. Sundvaldus seati Elektrilevi OÜ kasuks

kinnistule elektrivarustuse tagamiseks projekteeritud 10 kV maakaabelliini talumiseks.

Elektrilevi OÜ on avalikku teenust pakkuv isik ning tema teenus on rajada tehnovõrk või

tehnorajatis, millega tagatakse Eesti Vabariigi kagupiiri piirirajatiste elektriühendused.

4. Kolmas isik Elektrilevi OÜ vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Kolmas isik osutab, et kaebuses on M. Liivamägi puudutanud muid küsimusi kui vaides. Vaides

on kaebaja märkinud, et selged ei ole kaebaja kinnistu piirid ning kohtukaebuses on kaebaja

märkinud, et talle ei ole pakutud õiglast hüvitist sundvalduse seadmise eest ning et kõnealusel

juhul ei kaalu kinnisasja omanikule sundvalduse seadmisega kaasnevad piirangud üles avalikku

huvi tagada elektrivarustus kagu piirkonda. Kuna nõuded on erinevad, siis teine nõue kaebuses on

esitatud hilinemisega, mistõttu tuleks menetlus lõpetada.

Tehnovõrk on ehitatud avalikes huvides, kaebaja kinnistule planeeritakse paigaldada 117-meetrine

maakaabelliin. Kaebaja ei pea loobuma kinnistu otstarbekohasest kasutamisest alal, kuhu

maakaabel paigaldatakse, seda maa-ala saab jätkuvalt kasutada teemaana. Kaebajale pakuti

kompensatsiooniks 300 eurot kasutusõiguse lepingu sõlmimisel, summa arvutamisel on lähtutud

Maa-ameti hinnastatistikast. Kaebaja ei ole kordagi teinud omapoolset pakkumist makstava

summa osas.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

5. Tartu Halduskohtu 14. juuni 2017. a otsusega jäeti M. Liivamäe kaebus rahuldamata.

6. Otsuse põhjenduste kohaselt ei olnud vaidemenetlus käesolevas asjas kohustuslik, mistõttu ei

ole ka oluline, et kaebaja on oma nõude alust kaebuses muutnud. Hüvitise osas kokkuleppe

sõlmimine on eraõiguslik suhe kaebaja ja Elektrilevi OÜ vahel ning ei kuulu antud asjas

läbivaatamisele. Samuti ei kuulu läbivaatamisele vaides märgitu, et kaebajale on ebaselged X

kinnistu piirid, mida kaebaja kohtuvaidluses ei ole esile toonud.

Elektrilevi OÜ on AÕS § 1581 lg-s 11 nimetatud avalikku teenust osutav isik vastavalt

elektrituruseaduse § 65 lg-le 1 ning vaidluse all olev rajatis on tehnorajatis, mis rajatakse avalikes

huvides. Keskkonnaprojekt OÜ koostab Elektrilevi OÜ tellimusel tööprojekti nr LL2386

„PPA Eesti Vabariigi kagupiiri liitumine piiripunkti nr 36 Värska vallas Kostkova külas

Põlvamaal“, millega lahendatakse Eesti Vabariigi piirirajatiste elektriühenduse tagamine.

Elektrivõrguga liitumisühenduse tarbeks on vajalik rajada olemasolevast õhuliinist 10 kV

maakaabelliin, mis kulgeb teemaa servas, X kinnistut läbib planeeritav maakaabelliin 117 meetri

pikkuse lõiguna. X kinnistu paikneb mõlemal pool teed ja kui seda kinnistut mitte kasutada, tuleks

teostada ebaotstarbekalt metsaraie teistele isikutele kuuluvatel kinnistutel.

7. Kuna kaebaja on keeldunud Elektrilevi OÜ pakutavast hüvitisest sundvalduse seadmise

kompenseerimiseks, tegi Värska Vallavolikogu otsuse sundvalduse seadmise kohta lähtuvalt

KASVS § 461 lg-st 1, §-st 463 ja AÕS § 1581 lg-st 1. Haldusakti tühistamise aluseks ei ole see, et

sundvalduse seadmise eest ei ole kaebaja arvates makstud õiglast tasu. Kaebaja subjektiivseid

õigusi ei ole sundvalduse seadmisega rikutud, samuti ei ole rikutud Põhiseadusest tulenevat õigust

eraomandi puutumatusele.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

8. Maimu

Liivamägi

esitas

apellatsioonkaebuse,

milles

taotleb

Tartu

Halduskohtu

14. juuni 2017. a otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada.

9. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt jättis halduskohus arvestamata kaebaja seisukoha, ,

et sundvalduse seadmise otsus ei sisalda tasu rajatava tehnovõrgu talumise eest. Elektrilevi OÜ

pakutud tasu rajatava tehnovõrgu talumise eest oli ebamõistilikult väike ning kaebaja keeldus seda

vastu võtmast. KASVS § 463 lg 5 p 4 kohaselt peab valla- või linnavalituse tehtav sundvalduse

seadmise otsus sisaldama viidet talumiskohustuse eest makstava tasu aluseks olevale õigusaktile

või kokkuleppele. Kuna sundvalduse seadmise otsuses on jäetud määramata õiglane tasuhüvitis,

siis ei ole tehtud otsus õiguspärane.

Tegemist on maatulundusmaaga, millele maakaabelliini rajamine seab mitmeid piiranguid,

nt nimetatud kinnistule põllumaa rajamise võimaluse kitsenemine, süvendus- ja maaparandus-

tööde tegemise piirangud, samuti vajalikud hooldustööd, mis on seotud nimetatud maakaabelliini

hooldamisega.

10. Värska vald vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

Vastustaja selgitusel on vaidlustatud otsuse punktis 3.2 viide, mille kohaselt on kinnisasja

omanikul õigus nõuda tehnovõrgu ja -rajatise talumise eest tasu asjaõigusseaduse § 158² sätestatud

korras. Kuna KASVS § 46³ lg 5 p 4 järgi peab valla- või linnavalituse tehtav sundvalduse seadmise

otsus sisaldama viidet talumiskohustuse eest makstava tasu aluseks olevale õigusaktile, siis on

KASVS § 46³ lg 5 p 4 nõue täidetud.

11. Elektrilevi OÜ vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

Kolmas isik leiab, et haldusakti tühistamise aluseks ei saa olla asjaolu, mille kohaselt ei ole

sundvalduse seadmisel kaebaja arvates makstud talle õiglast tasu. Kolmas isik pakkus sundvalduse

seadmise eel mõistlikku hüvitist (300 eurot), millest kaebaja keeldus, jättes samas esitamata

mistahes ettepaneku, milline võiks mõistlik hüvitis olla. Mõistetamatuks jäävad kaebaja väited,

mille kohaselt piiratakse tema kinnisasjale kaabli paigaldamisega kinnisasja kasutamist, kuna

maakaabel paigaldatakse selliselt, et see kulgeb piki teemaad, mida kaebaja saab jätkuvalt

sihtotstarbe kohaselt kasutada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

14. juuni 2017. a otsus muutmata.

13. Vastavalt AÕS § 1581 lg-le 1 on kinnisasja omanikul avalikes huvides vajaliku tehnovõrgu või

–rajatise talumise kohustus, kui puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus

tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -

rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Tehnovõrk või –rajatis loetakse ehitatuks

avalikes huvides muu hulgas juhul, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub

isikule, kellele laieneb elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 ja § 66 lõikes 1 sätestatud kohustus.

Kinnisasja sundvõõrandamise seaduse (KASVS) § 461 lg 1 järgi tehnovõrgu või -rajatise

talumiskohustuse

kehtestamiseks

seatakse

KASVS-s

sätestatud

eeldustel

sundvaldus

asjaõigusseaduse § 1581 lõikes 1 nimetatud isiku kasuks.

14. Vaidlustatud otsusega on kaebaja kinnisasjale seatud sundvaldus Elektrilevi OÜ kasuks.

15. Vaidlust ei ole selles, et Elektrilevi OÜ on jaotusvõrguettevõtja1 elektrituruseaduse (ELTS) §

8 lg-te 1 ja 3 tähenduses ning talle laienevad ELTS § 65 lg-s 1 ja § 66 lg-s 1 sätestatud kohustused.

Seega on Elektrilevi OÜ KASVS § 461 lg 1 kohaselt isikuks, kelle kasuks on lubatud sundavalduse

seadmine.

16. Vaidlust ei ole selles, et rajatav maakaabelliin on vajalik Eesti Vabariigi kagupiiri piiripunkti

nr 36 elektriühenduse loomiseks. Maakaabelliin kulgeb kaebaja kaasomandis oleval kinnistul

117 meetri pikkusel lõigul olemasoleva teemaa servas paralleelselt teega ning liini kaitsevöönd

hõlmab kokku 234 m2. Samuti ei ole vaidlust selles, et kaebaja ei olnud nõus koormama talle

kaasomanikuna kuuluvat X kinnistut isikliku kasutusõigusega Elektrilevi OÜ kasuks põhjusel, et

pooled ei saavutanud kokkulepet talumistasu osas. Asjaõigusseaduse § 74 lg 1 järgi kaasomandis

oleva asja võib koormata ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Seega takistas kinnistu

koormamist kokkuleppel juba ühe kaasomaniku keeldumine kasutusõiguse seadmisest.

17. Vastavalt KASVS § 6 lg-le 1 tuleb ka sundvalduse seadmise otsustamisel juhinduda

KASVS § 3 lg-s 3 sätestatud põhimõttest. Seetõttu tuleb sundavalduse seadmisel muu hulgas

kontrollida, kas taotletavat eesmärki on võimalik saavutada kinnisasja omaniku õigusi

vähemkoormaval viisil sundvalduse seadmiseta.

Sundvalduse seadmise taotluses (tl 118) on kolmas isik selgitanud, et vaidlusalune maakaabelliin

on projekteeritud riigipiirile kõige lähemast õhuliinist ning puuduvad otstarbekamad lahendused

piiriobjekti ühendamiseks elektrivõrguga. Kaebaja kaasomandisse kuuluvale kinnistule

maakaabelliini rajamine on põhjendatud kinnistul olemasoleva tee tõttu. Teemaal asuv

maakaabelliin ei takista kinnistu igapäevast kasutust. Maakaabelliini rajamine X kinnistut

läbimata nõuaks teistel kinnistutel metsaraie teostamist ja tooks nende kinnistute omanikele kaasa

ulatuslikumad piirangud kinnisasja kasutamisel.

18. Kaebaja ei ole toodud põhjendustele sisulisi vastuväiteid esitanud. Seetõttu on kohus

seisukohal, et Elektrilevi OÜ sundvalduse seadmisega taotletavat eesmärki ei ole võimalik

saavutada kaebaja õigusi vähemkoormaval viisil sundvalduse seadmiseta. Vastavalt on täidetud

KASVS § 3 lg-s 3 sätestatud sundavalduse seadmise eeldus.

19. Kaebaja hinnangul on otsus on õigusvastane ka seetõttu, et selles puudub viide sundvalduse tasu

aluseks olevale õigusaktile, nagu seda nõuab KASVS § 463 lg 5 p 4.

Ringkonnakohus kaebaja seisukohaga ei nõustu.

Sundvalduse seadmise regulatsioonist ei tulene sundvalduse seadmiseks pädevale haldusorganile

kohustust määrata sundvalduse seadmise otsustamisel kindlaks tehnorajatise talumise tasu suurus

või

osutada

õigusaktile,

milles

oleks

tasu

suurus

üheselt

määratletud.

Vastavalt

KASVS § 463 lg 5 p-le 4 peab sundvalduse seadmise otsus muu hulgas sisaldama viidet

talumiskohustuse eest makstava tasu aluseks olevale õigusaktile või kokkuleppele. Sättest tuleneva

kohustuse otstarbeks tuleb pidada kinnisasja omaniku varaliste õiguste tagamist. Viide peab looma

olukorra, kus tasunõude maksmapanemise eeldused on kinnisasja omanikule nähtavaks tehtud, et

omanikul ei tekiks talumiskohustust selle eest kohast hüvitist vastu saamata.

Talumistasu suuruse määramine ei toimu aga sundvalduse seadmise menetluses. Vastav taotlus

tuleb esitada tehnovõrgu või -rajatise omanikule (AÕS § 1582 lg 2). Talumistasu ise on olemuslikult

eraõiguslik vaatamata sellele, et tehnorvõrk- või rajatis on vajalik avaliku teenuse osutamiseks.

Talumistasu on ette nähtud eraõigusliku talumiskohustuse korvamiseks ja tasu maksmiseks

kohustatud isikuks on tehnovõrgu või –rajatise omanik, mitte sundvalduse seadmise otsustanud

haldusorgan. Seetõttu olukorras, kus kinnisasja omanik ja sundvalduse seadmist taotlenud isik ei

ole jõudnud kokkuleppele talumistasu suuruses, saab kinnisasja omanik pöörduda oma õiguse

kaitseks tsiviilkohtusse. KASVS ega muust õigusaktist tulenevalt ei ole kohalikul

1 Vt Konkurentsiameti võrguleheküljelt http://www.konkurentsiamet.ee/index.php?id=10952

omavalitsusüksusel pädevust lahendada kinnisasja omaniku ja tehnovõrgu või –rajatise omaniku

eraõiguslikku vaidlust ja määrata pooltele siduvalt talumistasu suurus.

20. Seetõttu tuleb sundvalduse seadmisel KASVS § 463 lg 5 p-s 4 sätestatud nõude täitmiseks

piisavaks lugeda viidet talumistasu maksmise kohustuseks olevale normile. Vaidlustatud otsuse

p-s 3.2 ongi sätestatud, et kinnisasja omanikul on õigus nõuda AÕS § 1582 alusel Elektrilevi OÜ-lt

tehnovõrgu talumise eest tasu. AÕS § 1582 lg 2 kohaselt tuleb tasu saamiseks esitada vormikohane

avaldus.

21. Ringkonnakohtu seisukohta ei muuda asjaolu, et Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve

kolleegiumi otsusega tunnistati AÕSRS § 154 lõiked 2-4 ja AÕS § 158² lõike 1 esimese lause osa

"asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-s 154 kehtestatud suuruses" põhiseadusega vastuolus

olevaks ning kehtetuks.

22. Kehtetuks tunnistatud normid piirasid kinnisasja omaniku õigust talumistasu nõuda, sätestades

talumistasu lubatud ulatuse. Sätete kehtetuks tunnistamise järel puudub talumistasu arvestuse

üldine regulatsioon. Vastavalt võlaõigusseaduse § 27 lg-le 2 tuleb sellisel juhul määrata tasu, mis

on mõistlik asjaoludest, lepingupoolte tahtest, lepingu olemusest ja eesmärgist ning hea usu

põhimõttest lähtudes. Seega on kinnisasja omanikul õigus kohasele tasule tehnovõrgu või -rajatise

talumise eest.

23. Kohus möönab, et kehtiv regulatsioon võib kaasa tuua tavapärasest rohkem vaidlusi

talumistasu määramiseks. Ka käesolevas asjas ei ole kaebaja ja kolmas isik saavutanud talumistasu

suuruses kokkulepet, mistõttu kaebaja võib olla sunnitud alustama tsiviilkohtumenetluse oma

õiguste kaitseks. Samas on kohus seisukohal, et kujunenud olukord ei saa kaasa tuua tõlgendust,

mis välistaks sundvalduse seadmise tasukokkuleppe puudumise korral. Selline tõlgendus oleks

vastuolus kaaluka avaliku huviga võrguteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamiseks. Kohtu

hinnangul on kaebaja õigused tagatud eraõiguslike meetmetega, kuna lisaks tasunõudele on

kaebajal vastavalt tingimustele õigus viivisele ja kahju hüvitamisele (VÕS § 101 lg 1 p-d 3 ja 6, §

115, § 113).

24. Eeltoodu alusel on ringkonnakohus seisukohal, et Värska Vallavolikogu 22. detsembri 2016. a

otsus on õiguspärane ja halduskohtu otsusega on põhjendatult jäetud rahuldamata nõue selle

tühistamiseks. Kuna kaebaja ei ole esile toonud põhjusi, miks 26. jaanuari 2017. a vaideotsus tema

õigusi iseseisvalt rikuks ja see ei ole äratuntav ka ringkonnakohtule, siis vastavalt ei ole alust ka

vaideotsuse tühistamiseks.

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

25. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega

menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja

kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta.

OÜ Elektrilevi esitas menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid, mille kohaselt on ta saanud

AS-lt Eesti Energia õigusabiteenust ning tasunud selle eest 157,15 eurot. Ringkonnakohtu

hinnangul on tegemist vajalike ja põhjendatud menetluskuludega. HKMS § 108 lg 8 ja

§ 109 lg 2 ls 1 järgi jäävad kolmanda isiku menetluskulud kaebaja kanda ja tuleb seega

M. Liivamäelt välja mõista OÜ Elektrilevi kasuks.

/allkirjastatud digitaalselt/