3-17-1431/17 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Raili Randlane

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg

ja koht

18. jaanuar 2018, Jõhvi

Kohtuasja number

3-17-1431

Kohtuasi

OÜ Slavil Oil kaebus Maksu- ja Tolliameti

20.04.2017 maksuotsuse nr 12.2-3/034898-

31 ja 06.06.2017 vaideotsuse nr 6-1/3738-2

tühistamiseks

Menetlusosalised ja esindajad

Kaebaja: OÜ Slavil Oil, esindajad Andrei

Matvejev ja Vladimir Potanin

Vastustaja: Maksu- ja Tolliamet, esindajad

Revo Krause ja Sandra Salumäe

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 02.11.2017, järgnevalt kirjalik

menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Slavil Oil kaebus täies ulatuses rahuldamata.

2. Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 19.02.2018.

Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle

lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 20.04.2017 on Maksu- ja Tolliamet (edaspidi vastustaja) koostanud maksuotsuse nr

12.2-3/034898-31 (tl 22-26), millega kohustati OÜ-t Slavil Oil (edaspidi kaebaja) tasuma

täiendavalt 16 352,50 euro suurust käibemaksu. Otsust põhjendati väitega, et kaebaja on

kajastanud aasta 2015 aprilli ja mai käibedeklaratsioonidel sisendkäibemaksu hulgas kolm

Bundes Invest OÜ arvet kokku 96 600 liitri diislikütuse kohta, kuigi nimetatud äriühing

polnud müüjaks ja tema pidi seda teadma. Reale tõenditele ja asjaoludele viidates märgiti

kokkuvõtvalt, et nimetatud äriühingu nimel vormistatud arvete eest tasuti kolmandatele

isikutele, kütus soetati väljaspool müüja tegevuskohta ning selle transport korraldati ise.

06.06.2017 vaideotsusega nr 6-1/3738-2 (tl 27-30) jäeti maksuotsuse peale esitatud vaie

(maksutoimiku lehed 757-762) rahuldamata.

Veel on kohtuasja toimikusse esitatud 17.08.2016 tehtud vaideotsus nr 6-1/3425-2 (tl 10-

13), 26.01.2017 koostatud kontrollakt nr 12.2-3/034898-28 (tl 14-21), OÜ Bundes Invest

äriregistri teave (tl 83) ja 2013 majandusaasta aruanne (tl 92-100), Maardu Terminal AS

kinnituskiri koos saatedokumentidega (tl 84-86) ning 1016 lehel olev maksutoimik nelja

eraldi kausta paigutatuna.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

2. 07.07.2017 lepingulise esindaja vahendusel koostatud kaebuses (tl 1-8) palus kaebaja,

et kohus tühistaks nii 20.04.2017 maksuotsuse nr 12.2-3/034898-31 kui 06.06.2017

vaideotsuse nr 6-1/3738-2. Ta leidis, et need on ebajärjekindlad, vastuolulised, pole

maksumenetluses kogutud tõenditega kooskõlas ja ei tugine seadusele ega õiguse

põhimõtetele. Vastavat seisukohta põhjendas ta väidetega, et maksuotsuse põhjendused

ei võimalda sellest üheselt aru saada ning kinnitas, et on käitunud heauskselt ja

tuvastanud oma tehingupartneri käibes vajaliku hoolsusega. Seejuures ta selgitas, et

tuvastas tehingupartneri avatud registrite andmete abil, viitas dokumentidel olevatele

isikusamasust kinnitavatele digiallkirjadele ning lisas, et ei või eeldada ega kontrollida

teiste isikute tegevust ja selle eest vastutada. Veel leidis kaebaja, et oli kohustatud tasuma

arved just lepingus sätestatud viisil ning teadmist tehingupartneri tegelikuks müüjaks

mitteolemise kohta tulnuks tõendada, puudused hoolsuskohustuse täitmisel või hea

äritava järgimisel aga ei tähenda tingimata pahausklikkust maksukohustuse täitmisel.

Lisaks selgitas ta ka kütuse vedamise ja ladustamisega seotud asjaolusid, pidas

vastustaja sellekohaseid seisukohti vastuolulisteks ja arusaamatuteks ning osundas

varasema maksuotsuse kohta tehtud vaideotsuse seisukohtadele.

Kohtuistungil jäid kaebaja esindajad kaebuse juurde. Kohtu küsimustele vastates väitis

lepinguline esindaja, et kõik vaidlusaluses maksuotsuses käsitletud tehingutega seotud

dokumendid ja kogu elektrooniline kirjavahetus on esitatud ja maksutoimikus olemas. Ta

selgitas, et kaebaja puhul on tegemist äriühinguga, kes teostab mahukaid pisitehinguid

kütuse käitlemise valdkonnas ning tema käitumine väikeste klientide suhtes on olnud

tavapärane. Partnerite tausta kontrollimist registrite abil ainult enne lepingu sõlmimist

pidas ta piisavaks ja lepingu allkirjastamist digitaalselt kahtlusi välistavaks. Kaebaja

juhatuse liige väitis, et kujunenud praktika kohaselt kontrollitakse partnereid lepingu

sõlmimise protsessis ja tavaliselt teeb seda raamatupidaja.

01.12.2017 lepingulise esindaja vahendusel koostatud täienduses (tl 77-82) jäi kaebaja

selle juurde, et vaidlustatud maksuotsus ja vaideotsus kuuluvad tühistamisele. Nendega

hõlmatud tehinguid pidas enda aastakäivet arvestades väikeseks ning leidis, et seetõttu oli

vastaspoole tausta detailset kontrolli raske oodata, lisaks puuduvad ka vastavad reeglid,

mistõttu tuleb lähtuda sellest, et kontroll oli teostatud tema tavapärasel tasemel, kaup anti

üle enne tasumist ning selle käitlemise kohta olid olemas kõik vajalikud sertifikaadid ja

muu sarnane. Vastuseks väidetele seoses Bundes Invest OÜ tausta kontrollimise ulatuse,

võlgnevuste, transpordi kasutamise ja arvete tasumisega märkis ta muuhulgas, et

digiallkirja tõttu ei pidanud tal tekkima tehingu tõepärasuses kahtlusi ning alust selleks ei

andnud ka kütuse vedamise viis. Lisaks analüüsis ta maksuotsuse formaalset külge leides,

et selles pole nimetatud ühtegi talle kättesaadavat tõendit, mille alusel saanuks tekkida

kahtlus maksupettuses ning kinnitades, et on korralik maksumaksja ja kõik vastustaja poolt

välja toodud kütuse vastuvõtmise, vedamise, tasumise asjaolud olid tema puhul

tavapärased. Veel märkis ta ära, et midagi tavapäratut ei leidnud tehingus ka OÜ Ecodisel

ja Maardu Terminal AS ning lisas, et põgenemise tõttu pole Georgi Laryushini ütlused

usaldusväärsed ja tema ei pea OÜ Bundes Invest rikkumiste eest vastutama. Ühtlasi

esitas ta taotluse ja kuludokumendid (tl 87-91) 2122 euro suuruse õigusabi kulu ja 490,58

euro suuruse riigilõivu hüvitamiseks.

3. Vastustaja kirjalikus vastuses (tl 34-37) paluti kaebust mitte rahuldada, ei nõustutud

selles toodud seisukohtadega ning märgiti, et neile on maksuotsuses ja vaideotsuse

sisuliselt juba vastatud. Vastuseks kaebaja väidetele selgitati, et varasem maksuotsus ja

vaideotsus pole käesolevas vaidluses asjakohased, sest vaidlustatud maksuotsus pole

tehtud samadel asjaoludel ning lisati, et maksustamise põhjuseks oli seisukoht, et kaebaja

pidi teadma arvele märgitud müüja tegelikuks müüjaks mitteolemisest. Seejuures selgitati

ka mõiste „pidi teadma“ sisu ja ostja pahausksust puudutavaid kohtupraktikas käsitlusi.

Kohtuistungil jäid ka vastustaja esindajad varem esitatu juurde ja kinnitasid, et kõik oma

seisukohad on juba maksu- ja vaidemenetluses koostatud dokumentides avaldatud.

Kauba kättesaamist uutelt tundmatutelt klientidelt kaebaja poolt organiseerituna, üksnes

elektroonilise kirjavahetuse teel saadud andmete alusel ning ilma müüja esindaja

kohalolekuta ei pidanud nad tavapäraseks ega usutavaks.

01.12 2017 täiendavas vastuses (tl 72-74) kinnitas vastustaja, et jääb seni juba esitatu

juurde ning lisas, et kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate ütlused tema seisukohta ei

muuda, vaid kinnitavad veelgi maksuotsuse õiguspärasust. Täiendavalt selgitas ta

tunnistaja Roman Melnikovi ütluste mitteusutavuse põhjuseid ning seda, miks ei saa

kütuse üleandmist ilma müüja kohalviibimiseta pidada tavapäraseks.

20.12.2017 täienduses (tl 112-115) teatas vastustaja, et kaebaja lõplikud seisukohad

tema omi ei muuda. Seejuures ei pidanud ta tehingute mahtu asjaoluks, mis saaks

vabastada tehingupartneri kontrollimisest ega nõustunud ka kaebaja väidetega selle

piisavusest, faktooringu ja kauba mujal vastuvõtmise tavapärasusest ning Georgi

Laryushini põgenemisest. Lisaks märkis ta ära, et varem juba esitatu ülekordamise tõttu

pole kaebaja menetluskulude arvestus põhjendatud.

4. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistajad kinnitasid, et jäävad selle juurde, mida on

maksuhaldurile juba öelnud (tl 67p-68). Aleksandr Ruban väitis kütuse tellimisega

seonduvat selgitades, et uute klientidega suhtlemine käib tavaliselt elektrooniliselt ja vahel

ka telefonitsi, eitas kohtumist vaidluse põhjustanud äriühingu esindajatega ja tema

kontrollimisel osalemist ning lisas, et kuna Evail Oli OÜ on nende emaettevõte, on tema

transpordi kasutamine tavapärane. Yury Chernoglazov ütles, et sai andmed kütuse

vedamiseks Vaimastverest otseselt ülemuselt suuliselt, värava ja ühenduskoha lukud avas

temalt saadud koodidega, kütuse mõõtmine toimus auto peale tehtud märkide järgi ja

kedagi teist laadimise ajal tanklas polnud. Roman Melnikov kirjeldas kohtumist OÜ Bundes

Invest esindajaga ning kinnitas nii tema dokumentide kontrollimist, rendilepingu olemasolu

kui renditud mahutite kasutamist. Tiit Vanamölder selgitas, et tegeles kütuse müügiga, kuid

teab ka selle ostmisega seonduvat, sest istus ühes toas V. Potaniniga. Seejuures ta väitis,

et suhtlemine toimus meili ja telefoni teel, kliendid kontoris ei käinud ning transpordi

tellimisel eelistati alati OÜ Evail Oili, mille vastava osa juhatajaks ta oli. Ta mäletas ka

seda, et saatis transpordi kütuse toomiseks Vaimastvere tanklast, vajalikud andmed

selleks sai A. Rubanilt või V. Potaninilt ja OÜ-ga Bundes Invest ise ei suhelnud.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Vaidlustatud maksuotsuse kohaselt on täiendava käibemaksusumma määramise

põhjuseks olnud maksumenetluses kogutud seletuste ja muude tõendite alusel kujundatud

seisukoht, et kaebaja pole OÜ Bundes Invest poolt aprillis ja mais 2015 väljastatud arvete

alusel sellelt osaühingult tegelikult kütust ostnud. Seega on vaja lahendada küsimus, kas

nimetatud äriühing ikka oli maksuotsuses käsitletud tehingute tegelikuks osaliseks või on

vastupidisel seisukohal rajanev kahtlus põhjendatud ja sai anda õiguspärase aluse

maksuotsuses tehtud otsustustele.

6. KMS § 29 lg-s 1 ja lg 3 p-s 1 sätestatu lubab sisendkäibemaksuna maha arvata ainult

teiselt registreeritud maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest

tasumisele kuuluva käibemaksu. Sisendkäibemaksu maha arvamise tingimused on

kehtestatud KMS §-s 31. Selle esimene lõige sätestab, et maksu võib maha arvata sama

seaduse § 37 nõuetele vastava arve alusel. Nimetatud paragrahvi seitsmenda lõike

kümnes punktis loetletud nõuete kohaselt tuleb arvele märkida selle järjekorranumber ja

väljastamise kuupäev; maksukohustuslase ja kauba soetaja või teenuse saaja nimi,

aadress ja maksukohustuslasena registreerimise number; kauba või teenuse nimetus või

kirjeldus; kauba kogus või teenuse maht; kauba väljastamise või teenuse osutamise

kuupäev või sellest varasem kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise

kuupäev, kui see oli kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast; kauba või

teenuse hind ilma käibemaksuta ja allahindlus, mis pole hinna sisse arvatud; maksustatav

summa käibemaksumäärade kaupa koos kohaldatavate maksumääradega või maksuvaba

käibe summa; tasumisele kuuluv käibemaksusumma eurodes.

Vaidlusaluse maksuotsuse tegemise põhjustanud kolm OÜ Bundes Invest arvet

(maksutoimiku lehed 9, 11 ja 13) vastavad küll formaalselt eelloetletud tingimustele, kuid

see üksi pole veel sisendkäibemaksu maha arvamise piisavaks aluseks, sest arvetes

kajastatud tehingud peavad olema konkreetsete poolte vahel ka reaalselt toimunud.

7. Riigikohtu halduskolleegium on oma erinevates lahendites käibemaksuga seonduvat

käsitledes korduvalt märkinud, et sisendkäibemaksu maha arvamine või tagasi taotlemine

võib olla alusetu näiteks siis, kui ostja ei näita üles äris nõutavat või tavapärast hoolsust

või kui on tõendatud hooletusest tingitud pahausksus või muud asjaolud, mis annavad

alust järeldada, et arvetel märgitud käivet faktiliselt ei toimunud. Riigikohtu lahendite nr 3-

3-1-50-03, 3-3-1-74-09 ja 3-3-1-15-13 seisukohtadest tulenevalt peab ostja

maksupettusele viitava põhjendatud kahtluse korral esitama täiendavad tõendid selle

kohta, et vaidlustatud tehingud on arvetel märgitud äriühinguga siiski toimunud ning kui ta

täiendavaid tõendeid ei esita, puudub tal käibemaksu maha arvamise õigus. See, et

nõuetekohaselt motiveeritud maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamisel lasub

tõendamiskohustus maksukohustuslasel, on sätestatud ka MKS § 150 lg-s 1. Lahendites

nr 3-3-1-18-10, nr 3-3-1-73-10 ja nr 3-3-1-27-14 aga leiti, et maksuotsuse aluseks võib olla

isiku seotus maksupettusega või järeldus, et ta teadis või pidi teadma, et tegemist pole

tegeliku müüjaga. Viimati nimetatud järelduse saab lahendi nr 3-3-1-18-10 punkti 15

kohaselt teha, kui maksukohustuslasel oli teave asjaolude kohta, millised viitavad sellele,

et tegemist pole tegeliku müüjaga või kui ta saanuks sellistest asjaoludest teada

asjakohase hoolsuskohustuse täitmisel ning maksuhalduril tuleb maksuotsuses tõenditele

või hoolsuskohustuse rikkumisele tuginedes oma järeldust põhjendada. Lahendi nr 3-3-1-

34-06 punktis 14 märgiti, et tingimus "pidi teadma" tähendab maksukohustuslasel olevat

teavet asjaolude kohta, mis viitavad sellele, et tema tehingupartner polnud tegelik müüja

ning punktis 15 selgitati, et kuna müüja on käibemaksu riigile tasumisel vahendaja rollis, ei

tule ostjal tasuda kauba hinnale lisatud käibemaksu mistahes müüjale, vaid ainult

käibemaksukohustuslasele. Hoolsuskohustuse olulist tähendust on Riigikohus käsitlenud

veel ka lahendi nr 3-3-1-18-10 punktis 16 ja lahendi nr 3-3-1-60-11 punktis 22. Neis toodud

arvamuse kohaselt toob selle täitmata jätmine tõendamiskoormuse üleminekul

maksukohustuslasele kaasa riski, sest võtab talt võimaluse esitada tehingute kinnituseks

täiendavaid dokumente ning viib suutmatuseni tõendada oma heauskset käitumist.

8. Vaidlusaluses maksuotsuses ja sellele eelnenud kontrollaktis on üksikasjalikult välja

toodud asjaolud ja tõendid ning neist tehtud järeldused selle kohta, miks pidi kaebaja

maksuhalduri arvates teadma, et OÜ-t Bundes Invest ei saa pidada tehingute tegelikuks

teiseks pooleks. Kõik need on arvestatavad ja nendega on võimalik ka nõustuda. Kaebaja

pole omalt poolt ühtegi vastavat väidet usutavalt ümber lükanud ning lähtub peaasjalikult

vaid väitest, et on registrite andmete alusel oma lepingupartneri piisavas määras ja

vajaliku hoolsusega tuvastanud, tema tausta põhjalikumaks väljaselgitamiseks puudusid

tal aga kohustus, õigus, võimalus ja ajaressurss. Vastav põhjendus ei saa teda antud

juhtumi puhul aga kuidagi õigustada. Kohtutoimikusse esitatu kinnitab nimelt, et vaatamata

teistsugusele väitele pole tema suhtumine äritegevuses vajaliku hoolsuskohustuse

täitmisesse olnud siiski piisav. Seda eelkõige põhjusel, et tegemist oli arvestatavates

kogustes kütuse ostmisega, mille eest tasumist sooviti mitte müüja, vaid hoopis

finantsteenuseid osutava välisriigi äriühingu arveldusarvele ning vastav soov tehti

teatavaks pelgalt arvetel oleva märkega (maksutoimiku lehed 9, 11 ja 13). Kahtlusi pidid

kindlasti tekitama ka kütuse müügilepingu sõlmimise ja tellimuste täitmisega seonduv,

sealhulgas asjaajamine ainult elektrooniliselt või telefonitsi, vajadus korraldada ise kütuse

transport ning selle kättesaamine ilma teise tehingupoole esindajate vahetu osaluseta.

Niisugused asjaolud ei saanud kütuse käitlemise valdkonna võimalike riskide tõttu sellel

alal pidevalt tegutseval kaebajal uue pakkuja suhtes kuidagi tekitada kindlat veendumust,

et tehingu teine pool on ka tegelikult see, kes on märgitud arvetele kütuse müüjana. Neist

asjaoludest tulenevate vastuolude kõrvaldamata jätmine saab olla käsitletav vähemalt

hoolsuskohustuse rikkumisena, võib aga usutavalt viidata ka kaebaja selgele teadmisele,

et kütust ostetakse hoopis käibemaksukohustuslaseks mitteolevalt isikult ning

dokumentide vormistamine OÜ Bundes Invest nimelt on toimunud üksnes selle

varjamiseks. Kaebajat ei õigusta ka kaebuse täienduse väited, et kontroll oli teostatud

tema tavapärasel tasemel ja aastakäivet arvestades oli tegemist väikeste tehingutega ning

viide tehingu teise poole kontrollimist käsitlevate reeglite puudumise kohta. Seaduseandja

pole küll sätestanud, kuidas täpselt peab maksukohustuslane niisugust kontrollimist

tegema, kuid ei ole talle ette näinud ka õigust tasuda käibemaksu müüjale, kellel

sellekohane õigus tegelikult puudub ning seejuures ei oma mingit tähendust konkreetse

tehingu maht, osakaal tema aastakäibes ega ka see, mida peavad kas ta ise või teised

sama kaubaga seotud äriühingud tavapäraseks ja piisavaks käitumiseks.

9. Maksuhalduri poolt välja toodud kahtluste põhjendatust kinnitavad asjaolud, et

maksumenetluse käigus kogutud tõenditest nähtuvalt puudub OÜ-l Bundes Invest

tavapärane majandustegevus, ta pole siseriiklikult ja ühendusesiseselt kütust soetanud

ega ole soetanud ja müünud ka saatelehtedel S 1-2804/2014, S 1-2904/2014 ja S 1-

1905/2014 kajastatud diiselkütust vastavussertifikaatidega VSD 08344 VSD 49919

(maksutoimiku lehed 802-814). Kahtluste põhjendatust kinnitavaks asjaoluks saab

kindlasti olla see, et tehingute toimumise ajal OÜ Bundes Invest juhatuse liikmeks olnud

Georgi Laryushin võtab omaks üksnes digitaalse isikutunnistuse tellimise ja teise isiku

käsutusse andmise, kuid eitab enda tegutsemist nimetatud äriühinguga seonduvalt

(maksutoimiku lehed 785-786 ja 1011) ja poleks maksuhalduri päringule tema tööandja AS

Balbiino poolt antud vastuse kohaselt selleks ka võimeline (maksutoimiku leht 814).

Kaebaja nimel tegutsemist eitab samuti varasem juhatuse liige Ilja Stepanov

(maksutoimiku lehed 693-695). Kahtlusi süvendav on aga see, et maksumenetluse

dokumentidest nähtuvalt (maksutoimiku eelnimetatud lehed 693-695, 785-786 ja 1011) ei

valda kumbki nimetatud isik eesti keelt, kuid on olnud sellele vaatamata väidetavalt

isikuks, kes koostas nii eesti keelse vedelkütuse müügilepingu (maksutoimiku lehed 852-

953), eesti keelsed arved ja saatelehed ning pidas ka eesti keelset elektroonilist

kirjavahetust (maksutoimiku lehed 872, 879-882, 885, 891, 893, 898, 902-904, 906, 911).

10. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate ütlused (tl 67p-68) maksuhalduri pool välja

toodud kahtlusi ümber ei lükka. Nende kohaselt teostati kogu kütuse omaniku vahetusega

seonduv asjaajamine elektrooniliselt või telefoni teel ning keegi müüja esindajatest isiklikult

kohapeal dokumente vormistamas ega kütust üle andmas ei käinud. Seega ei saanud

tunnistajad kuidagi veendunud olla, et müüjaks oli ka tegelikult see äriühing kelle nimel

arved väljastati. Tunnistajate väidetel on niisugune praktika küll tavapärane, kuid

arvestades kõiki käesolevas asjas maksuhalduri poolt esile toodud asjaolusid kogumis see

kohut siiski ei veena. Georgi Laryushinile tööandja poolt antud hinnangut arvestades ei

saa eluliselt usutavad olla ka Roman Melnikovi kohtuistungil antud ütlused kütuse mahutite

rentimise asjaolude kohta. Nimetatud tunnistaja varasemas seletuses (maksutoimiku lehed

637-639) on OÜ Bundes Invest juhatuse liikme isikusamasuse tuvastamist puudutavates

detailides vastuolud ning kuna Georgi Laryushin ise pole maksumenetlusest kõrvale

hoidnud, vaid on järjekindlalt eitanud selle äriühingu nimel tegutsemist, tuleb eelistada

tema seletusi.

11. Kaebajale pidid maksuhalduril tekkinud kahtlused asjas koostatud kontrollaktist hästi

teada olema, kuid tema ei ole neid usutavalt ümber lükanud. Maksuotsuse

ärakuulamisõigust puudutavas osas on tema eriarvamust (maksutoimiku lehed 954-956)

käsitletud ja seejuures on arusaadavalt põhjendatud, miks ei saa selles esitatut

arvestatavaks pidada. Vaide- ja kohtumenetluses on kaebaja valdavas osas üle korranud

maksumenetluses juba esitatud väiteid ega ole samuti midagi tehingute reaalse toimumise

usutavaks kinnituseks esitanud. Ainult maksuhalduri poolt kogutud tõendite ning nende

alusel kujundatud seisukohtade oma arusaamise järgne tõlgendamine pole aga piisav, et

tema suhtes tekkinud kahtlusi kõrvaldada.

12. MKS § 59 lg 1 kohaselt on maksumenetluses tõenditeks kõik asjas kogutud andmed,

sealhulgas maksukohustuslaselt endalt, kolmandalt isikult, riigi- või kohaliku omavalitsuse

asutuselt saadud teave ja dokumendid. MKS § 11 lg-s 2 sätestatust tulenevalt saab

maksuhaldur kaalutlusõiguse alusel otsustada asjas vajalike tõendite kogumise ning

maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse,

toimingute liigi ja ulatuse üle. Vaidlusaluses maksuotsuses ja selle aluseks olevas

kontrollaktis sisalduvad asjaolude kirjeldused kinnitavad, et vastustaja on kontrollinud

kaebaja raamatupidamise andmeid ning nõudnud temalt, teistelt tehingute osalistelt ja

muudelt isikutelt suulisi seletusi ja dokumentaalseid tõendeid.

13. MKS § 57 lg-st 3 tulenevalt peab maksukohustuslane korraldama oma

raamatupidamis- ja maksuarvestust nii, et mõistliku aja jooksul oleks võimalik saada

ülevaade tehingute toimumisest ja maksustamise seisukohast tähendust omavatest

asjaoludest, sealhulgas tuludest, kuludest ja kohustustest. MKS § 92 lg 1 p 2 annab

õiguse määrata tasumisele kuuluv maksusumma, kui maksudeklaratsioonis on esitatud

valeandmeid, mille tagajärjel on seal näidatud maksusumma või deklaratsiooni andmete

alusel arvutatud maksusumma väiksem sellest, mis oleks tulnud tasuda vastavalt

maksuseadusele.

Antud juhul kinnitab vaidlusaluse maksuotsuse asjaolude kirjeldus, et vastustaja pole

kaebaja raamatupidamise andmetest ega temalt ja kolmandatelt isikutelt täiendavalt

nõutud dokumentide ja seletuste alusel täiendava maksu määramise põhjuseks olnud

arvetes märgitud tehingute tegeliku toimumise kohta piisavat kinnitust saanud ning on

seetõttu jõudnud esitatut kogumis ja vastastikuses seoses hinnates järeldusele, et

tegelikult pole OÜ Bundes Invest kütust müünud ja see pidi talle ka teada olema.

14. HKMS § 165 lg 2 kohaselt võib kohus kaebuse rahuldamata jätmisel lähtuda

vaidlustatud haldusakti või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuse põhjendustest, kui ta

nõustub neis esitatuga. Nii on põhjust toimida ka käesolevas asjas. Vaidlustatud

maksuotsus on MKS § 46 tulenevate nõuetega igati kooskõlas. Selles on ära toodud

piisava ulatusega põhjendused nii maksu määramise põhjuste kui maksusummade

arvutamise aluste suhtes ning kaebaja pole otsuses esitatud arvutuste õigsust kahtluse

alla seadnud. Alused maksuotsuse ja selle kohta tehtud vaideotsuse põhjenduste ja lõplike

järelduste arvestamata jätmiseks puuduvad. Seetõttu nõustub halduskohus maksuhalduri

põhjendustega, ei korda neid kõiki üle ning piirdub ainult sellega, mis on eelnevalt juba

esitatud.

15. Eeltoodud järeldustel puudub Tartu Halduskohtul alus vaidlustatud maksuotsuse ja

selle kohta tehtud vaideotsuse tühistamiseks. Seega jääb kaebus täies ulatuses

rahuldamata. Kaebuse rahuldamata jätmisest tulenevalt jäävad kaebaja poolt riigilõivu ja

õigusabi eest tasumisega kantud menetluskulud HKMS § 108 lg 1 kohaselt tema enda

kanda. Vastustaja oma menetluskulude hüvitamiseks taotlust ja kuludokumente esitanud

ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/

Raili Randlane