2-17-6861/23 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu 17. jaanuar 2018. a

Tsiviilasja number

2-17-6861

Tsiviilasi

OÜ Väärt ehitus hagi OSAÜHING GLORIOUS TRADE

vastu 1158 euro saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 11. detsembri 2017. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OSAÜHING GLORIOUS TRADE apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

658 eurot

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Keelduda menetlusse võtmast OSAÜHING GLORIOUS

TRADE

apellatsioonkaebust

Tartu

Maakohtu

11. detsembri 2017.

a

otsuse

peale

ja

lugeda

apellatsioonkaebus

OSAÜHINGULE

GLORIOUS

TRADE tagastatuks.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule

15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu menetluses oli OÜ Väärt ehitus (hageja) hagi OSAÜHING GLORIOUS TRADE

(kostja) vastu 1158 euro saamiseks. Tartu Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt

hageja kasuks välja 658 eurot.

Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse

resolutsiooni punktid 1, 2, 3 ja 4 ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.

Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus palub kostja jätta hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

2. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega leiab, et kostja

apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu 11. detsembri 2017 otsuse peale menetlusse võtmisest tuleb

keelduda.

Maakohtus oli hagihind 1158 eurot. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa

summat, mis vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi

TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides

üksnes üldisi menetluspõhimõtteid.

Seadusest tulenevalt on lihtmenetluses tehtud asjades edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses

piiratud. TsMS § 637 lg 21 kohaselt võetakse apellatsioonkaebus TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit.

3. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mis annaksid aluse väita, et

maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või selgelt

ebaõigesti hinnanud tõendeid. Asjaolu, et kostja maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise

väitmiseks alust.

Ringkonnakohtul puudub alus heita maakohtule ette tõendite selgelt ebaõiget hindamist või

materiaalõigusnormide väära kohaldamist. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus tuvastas

õigesti maaklerilepingu tunnused. Apellant on ka ise apellatsioonkaebuses selgitanud, et

maakleripoolt osutatava teenuse sisuks on lepingu sõlmimise vahendamine või lepingu sõlmimise

võimalusele osundamine (VÕS § 658 lg 1). Maakleri kohustuseks võib VÕS § 658 lg 1 järgi olla ka

üksnes lepingu sõlmimise võimalusele viitamine (vt Riigikohtu 13. novembri 2013. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-123-13, p 18). Viited e-riigihangete keskkonnale ei ole asjakohased.

4. Asjakohane ei ole kostja väide, et maakohus on omaalgatuslikult leidnud, et tegemist on

tüüptingimustel sõlmitud lepinguga. Riigikohus on korduvalt leidnud, et kohus peab pooltevahelise

vaidluse korral lepingutingimuste üle analüüsima omal algatusel, kas tegemist on tüüptingimustega

(vt Riigikohtu 15. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-156-13, p 10). Kokkulepitud tingimuste

lugemine tüüptingimuseks VÕS § 35 lg 1 järgi sõltub eelkõige sellest, kas kostja oli sarnase punkti

väljatöötanud paljukordseks kasutamiseks või kas hagejal oli võimalik selle punkti sisu

läbirääkimistega mõjutada (vt Riigikohtu 6. veebruari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-182-12,

p 12). Maakohus on õigesti leidnud, et tegemist on tüüptingimustel sõlmitud lepinguga.

5. Eeltoodust tulenevalt keeldub ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 alusel apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest. Apellatsioonkaebus tagastatakse koos lisadega kostjale TsMS § 638 lg 4 alusel

ning TsMS § 638 lg 10 alusel loetakse, et kaebust ei ole esitatud.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp

Triin Uusen-Nacke