3-16-549/41 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. jaanuar 2018, Tallinn

Haldusasja number

3-16-549

Haldusasi

KT kaebus Tallinna Linnavalitsuse 17. veebruari 2016.

a korralduse nr 214-k õigusvastaseks tunnistamiseks

ning hüvitise väljamõistmiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – KT, volitatud esindaja vandeadvokaat

Toomas Kõiv

Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindajad Jaan

Lindsaar ja Kent Märjamaa

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 28. veebruari 2017. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

KT apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta KT apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28. veebruari 2017.

a otsus haldusasjas nr 3-16-549 muutmata.

2. Jätta apellatsioonimenetluse kulud menetlusosaliste enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 19.02.2018, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

3-16-549

2(8)

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. KT oli alates 28.12.2009 Põhja-Tallinna vanem.

2. Tallinna Linnavalitsuse 17.02.2016 korraldusega nr 214-k (tl 7) vabastati KT

17.02.2016 teenistusest kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 571 lg 2 alusel

tulenevalt linnapea ülesannetes abilinnapea TA põhjendatud ettepanekust (korralduse p 1).

Põhja-Tallinna Valitsusel tuli maksta KT-le hüvitist kasutamata jäänud puhkuse eest

37 kalendripäeva ulatuses (korralduse p 2) ning KT-l tuli anda asjaajamine ja teenistuse tõttu

tema kätte usaldatud vara üle Põhja-Tallinna Valitsuse haldussekretärile (korralduse p 3).

3. KT esitas 18.03.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavalitsuse 17.02.2016

korralduse nr 214-k õigusvastaseks tunnistamiseks ning avaliku teenistuse seaduse

(ATS) §-s 105 sätestatud hüvitise 18 000 eurot väljamõistmiseks.

Kaebaja ametist vabastamisele ei eelnenud linnapea ülesandeid täitva abilinnapea põhjendatud

ettepanekut, ka mitte suulist, nagu vastustaja paljasõnaliselt väidab. Korralduses puuduvad

põhjendused ning kaebajal ei ole võimalik veenduda selle andmise alustes ja põhjendatuses ega

kaitsta oma õigusi. Haldusaktis tehtud viide linnapea ülesannetes abilinnapea TA põhjendatud

ettepanekule on sisutühi ega sisalda mingisugustki etteheitvat hinnangut linnaosa vanema

tööülesannete täitmisele või tegelikele teenistusest vabastamise põhjustele. Eeltoodu tõttu on

korraldus juba formaalselt õigusvastane. TA 21.06.2016 kohtule esitatud kirjas toodud

põhjendusi ei ole võimalik arvestada. Kohus võib haldusakti kontrollimisel arvestada

haldusorgani poolt kohtumenetluses esitatud kaalutlusi, kui kohus on veendunud, et

haldusorgan lähtus nendest kaalutlustest haldusakti andmisel (Riigikohtu 29.11.2012 otsus nr

3-3-1-29-12, p 20; 14.12.2012 otsus nr 3-3-1-33-12, p 16). On selge, et mingisuguseid

põhjendusi ja kaalutlusi ei ole kaebaja ametist vabastamise korralduse vastuvõtmisel esitatud.

Linnavalitsuse 17.02.2016 istungil loeti ette ainult kaebaja ametist vabastamise korralduse

resolutsioon ning mingeid põhjendusi ega selgitusi ei esitatud. TA 21.06.2016 kirjas

tagantjärele esitatud etteheited kaebajale on üldsõnalised ja ebamäärased, mis tõendab, et need

on otsitud ning konkreetseid etteheiteid kaebajale tegelikult ei olnud. Kaebajale maksti veel

2016. a jaanuaris preemiat väga heade töötulemuste eest 2015. a-l.

Enne kaebaja vabastamist ei kuulatud ära linnaosa halduskogu arvamust. Selline nõue tuleneb

Tallinna Linnavolikogu 01.10.2009 määrusega nr 35 kinnitatud Põhja-Tallinna Valitsuse

põhimääruse § 7 lg-st 1 ning Tallinna Linnavolikogu 07.09.2006 määrusega nr 57 kehtestatud

Põhja-Tallinna põhimääruse § 16 lg-st 1.

ATS § 105 lg 1 alusel hüvitise väljamõistmisel tuleb arvesse võtta seda, et kaebaja vabastati

korralduse väljaandmisega samal päeval teenistusest ette teatamata ning ilma põhjendusi

esitamata. Kaebajast sooviti vabaneda ning ta jäeti teenistusest vabastamisel ilma kõikidest

õigusaktides ette nähtud sotsiaalsetest garantiidest (Tallinna Linnavolikogu 10.10.1996

määrusega nr 27 kinnitatud Tallinna põhimääruse § 54 lg 6). Vastustaja on kohtumenetluses

esitanud teadlikult valeväiteid. Näiteks, kuigi vastutaja väidab, et kaebaja ei ole andnud üle

ametikohustuste täitmiseks kasutatud sülearvutit, tõendab selle üleandmist ja vastuvõtmist

17.02.2016 koostatud ja 19.02.2016 allkirjastatud vara üleandmise-vastuvõtmise akt. Kaebaja

oli 17.02.2016 seisuga olnud avalikus teenistuses kokku 12 aastat, 6 kuud ja 12 päeva, sellest 6

aastat, 3 kuud ja 12 päeva Põhja-Tallinna vanemana. Teenistus on olnud laitmatu ning talle ei

ole määratud ühtegi karistust. Kaebajal oli mõistlik ootus, et tema volitused kehtivad kuni

Tallinna Linnavolikogu koosseisu volituste lõpuni ehk kuni 31.10.2017.

3-16-549

3(8)

4. Tallinna linn palus jätta kaebus rahuldamata.

Kohaliku omavalitsuse volikogu liikmed, valla- ja linnavalitsuse liikmed ning osavalla- või

linnaosavanemad on jäetud ATS reguleerimisalast välja, kuna tegemist on isikutega, kes

täidavad poliitilise iseloomuga ülesandeid. KOKS § 571 lg 11 sätestab küll, et linnaosa vanemale

laiendatakse ATS sätteid analoogia korras, kuid see ei tähenda, et tegu oleks neutraalse ja

apoliitilise ametnikuga, kellele laienevad kõik ATS sätted. ATS võib mitte laieneda osale

avalikest teenistujatest ka siis, kui selle kohaldamine oleks vastuolus teenistussuhet reguleeriva

eriseaduse eesmärgi, eriseadusega kaitstava hüve või teenistuskoha olemusega (Riigikohtu

06.11.2003 otsus nr 3-3-1-72-03, p 13). Linnaosa vanema saab ametist vabastada lihtsustatud

korras. Lisaks ATS-is sätestatule näeb KOKS § 571 lg 2 (kuni 30.06.2016 kehtinud

redaktsioonis) ette võimaluse vabastada linnaosa vanem ametist linnapea põhjendatud

ettepanekul. Nende sätete eesmärgiks on võimaldada poliitiliste ametkohtade puhul lihtsustatud

korras isiku ametist vabastamine. Esindusdemokraatlikel alustel toimivas ühiskonnas on

tavapärane, et juhtivate poliitiliste ametikohtade puhul on võimalik isik ametist vabastada

viivitamatult poliitilistel kaalutlustel. Ka linnaosa vanema ametisse nimetamine toimub

poliitilise protsessi kaudu, mitte avaliku konkursi korras nagu neutraalsetel ametnikel.

Kaebaja teenistusest vabastamisele ei pidanud eelnema halduskogu arvamuse ärakuulamist,

sest KOKS § 571 lg 2, Tallinna põhimääruse § 104 lg 4 ja Põhja-Tallinna põhimääruse § 16 lg 5

on erinormiks Tallinna põhimääruse § 104 lg 3 ja Põhja-Tallinna põhimääruse § 16 lg 1 suhtes.

KOKS § 571 lg 2 ei sea ühtegi kriteeriumi selle kohta, millistel põhjustel saab linnaosa vanema

ametist vabastada. Säte annab linnavalitsusele ulatusliku otsustusruumi. Juhtivate poliitiliste

ametikohtade puhul on selline ametist vabastamine põhjendatud ning isikul tuleb sellise

võimalusega arvestada. Praegusel juhul esinesid ametist vabastamiseks ka kaalukad põhjused.

Seadusest ei tulene, et vastustaja oleks kohustatud esitama linnapea põhjendusi ametist

vabastamise korralduses. Linnapea ülesannetes abilinnapea TA esitas põhjendatud ettepaneku

kaebaja teenistusest vabastamiseks suuliselt linnavalitsuse kabinetiistungil, mis on kinnine. TA

on põhjendatud ettepaneku esitamist isiklikult kinnitanud halduskohtule 21.06.2016 esitatud

kirjas. Seadus ei sätesta, kus ja millises vormis peab põhjendatud ettepaneku esitamine

toimuma. See ei pea toimuma linnavalitsuse istungil, vaid võib toimuda ka varem, näiteks

linnavalitsuse liikmete nõupidamisel. KOKS § 571 lg-t 2 tuleb tõlgendada selliselt, et linnapea

esitab oma põhjendatud ettepaneku linnavalitsusele kui kollektiivorganile, kes saab selle

ettepaneku pinnalt otsustada, kas vabastada linnaosa vanem ametist või mitte, st põhjenduste

esitamine on suunatud linnavalitsuse liikmetele, mitte linnaosa vanemale kui haldusakti

adressaadile. Seega ei pidanudki vaidlustatavas korralduses sisalduma linnapea ettepaneku sisu,

vaid fakt, et linnavalitsus on pidanud ettepanekut põhjendatuks. Linnavalitsus ei oleks saanud

otsust vastu võtta, kui ettepanekut ei oleks linnapea asendaja poolt esitatud. Kaebaja on ka

tunnistanud, et vabastamise põhjendused on talle teatavaks tehtud. Kuigi kaebaja suhtes ei

kohaldu ATS § 103 lg 2, on teenistusest vabastamise korralduses toodud ka ametist

vabastamise põhjus, s.o vabastamine linnapea põhjendatud ettepanekul.

Asjas ei kohaldu ATS § 105, sest kaebaja ametist vabastamine on toimunud KOKS alusel ning

KOKS ei näe ette hüvitise maksmist. Kaebaja ei ole tõendanud, et tal oleks tekkinud seoses

ametist vabastamisega muud kahju. Tallinna põhimääruse § 54 lg 8, mille kohaselt võib linnaosa

vanema vabastamisel maksta talle hüvitist kuni kolme kuu põhipalga ulatuses, ei ole kohustav

norm. Kui kohus peaks lähtuma ATS §-st 105, tuleks ka haldusakti õigusvastaseks tunnistamise

korral vastustajalt väljamõistetavat hüvitist vähendada nullini.

5. Tallinna Halduskohus jättis 28.02.2017 otsusega kaebuse rahuldamata.

Kuigi kaebaja teenistusest vabastamise korraldus on sisult lakooniline, ei ole see õigusvastane.

Linnaosa vanem ei ole ametnik ATS tähenduses (ATS § 2 lg 3 p 11). Linnaosa vanema saab

3-16-549

4(8)

teenistusest vabastada lihtsustatult. Kaebajal puudus õiguspärane ootus, et ta saab olla linnaosa

vanema ametikohal kuni linnavolikogu volituste lõpuni, samuti õiguskindlus selle osas, et teda

ei vabastata ametist ennetähtaegselt. Kaebajat ei ole koheldud ebavõrdselt.

Seaduses ei ole täpsustatud, kus, millal ja millises vormis peab olema tehtud KOKS § 571 lg-s 2

viidatud linnapea põhjendatud ettepanek. See ei pea olema tingimata tehtud linnavalitsuse

istungil, vaid võib toimuda ka varem, näiteks linnavalitsuse liikmete nõupidamisel.

Linnavalitsuse istungil võetakse vastu otsus selle kohta, kas linnapea ettepanek on põhjendatud

või mitte, ning sellel istungil saab linnaosa vanem anda oma selgitused või esitada vastuväiteid.

Sellega on tagatud ärakuulamisõiguse realiseerimine ning isik saab ise otsustada, kas ta soovib

seda õigust teostada või mitte.

Linnapea ülesannetes abilinnapea TA tegi suulise ettepaneku kaebaja teenistusest

vabastamiseks ning põhjendas ettepaneku tegemist asjaoluga, et kaebaja ei ole suutnud tagada

Põhja-Tallinna Valitsuse juhtimist ametiasutusele nõutaval tasemel. Ettepaneku suulist

põhjendamist on TA kohtule kinnitanud 21.06.2016 ja 31.10.2016 kirjades ning toonud välja

ka kaebaja teenistusest vabastamise ettepaneku põhjendused. Kaebaja ei ole viidatud kirjades

sisalduva teabe õigsust kahtluse alla seadnud. TA kinnitas kohtule, et selgitas 15.02.2016

toimunud kinnisel kabinetiistungil kaebaja teenistusest vabastamise põhjuseid ja tegi

ettepaneku võtta tema vabastamine linnaosa vanema ametikohalt 17.02.2016 istungi

päevakorda. Eeltoodut kinnitas ka Tallinna abilinnapea KK kohtule 05.01.2017 edastatud kirjas

ja märkis, et ettepaneku põhjendusi ei vormistatud kirjalikult. KK sõnul tõdesid kõik

linnavalitsuse liikmed üksmeelselt, et kaebaja tegevus ja tegevusetus on pikka aega kahjustanud

linna kui terviku mainet. Vaidlus puudub, et linnavalitsuse 17.02.2016 istungil, kus kaebaja

isiklikult viibis, ei esitatud tema teenistusest vabastamise osas sisulisi seisukohti, vaid tehti tema

teenistusest vabastamine üksnes teatavaks. Siiski oli kaebajal võimalus esitada enda teenistusest

vabastamisega mittenõustumisel suulisi vastuväiteid, selgitusi või küsimusi. Kuna kaebaja seda

ei teinud, saab järeldada, et talle olid tema vabastamise asjaolud teada ning tal ei olnud neile

sisuliselt midagi vastu väita. Abilinnapea KK oli kaebajaga eelnevalt kahel korral kohtunud

ning teinud talle ettepaneku ametikohalt oma soovil lahkuda. Eluliselt ei ole usutav, et kaebaja

ei olnud teadlik asjaoludest, mis tingisid temale sellise ettepaneku tegemise. On usutav, et kui

kaebajaga ei oleks neid asjaolusid arutatud, oleks ta tõenäoliselt võtnud linnavalitsuse istungil

aktiivselt sõna ja palunud esitada vabastamise põhjendused.

Kaebaja vabastati teenistusest ajal, mil kehtis KOKS § 571 lg 1 redaktsioonis, mis ei kohustanud

linnavalitsust küsima linnaosa vanema teenistusest vabastamisel arvamust linnaosakogult.

Osavalla- või linnaosakogult arvamuse küsimine muutus kohustuslikuks alates 01.07.2016, mil

KOKS 571 lg 1 hakkas kehtima uues redaktsioonis. Ka Põhja-Tallinna Halduskogu on kohtule

esitatud seisukohas arvamusel, et linnavalitsusel ei olnud kohustust küsida halduskogu

arvamust enne kaebaja ametist vabastamise otsustamist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. KT palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 28.02.2017 otsus tühistada ja uue

otsusega kaebus rahuldada.

KOKS § 571 lg-s 2 nimetatud põhjendatud ettepanek peab olema minimaalselt selline, et oleks

võimalik kontrollida selle olemasolu või puudumist. Antud juhul ei ole seda võimalik teha, kuna

haldusaktis puuduvad igasugused selgitused, põhjendused ja viited. Kõik etteheited kaebaja

ametialase tegevuse kohta on otsitud ning esitatud tagantjärele. Rikutud on nii haldusmenetluse

seaduse (HMS) §-des 54-56 kui ATS §-s 103 sätestatud teenistusest vabastamise haldusaktile

esitatavaid nõudeid.

3-16-549

5(8)

Tõele ei vasta, et kaebaja ei ole seadnud kahtluse alla TA 21.06.2016 ja 31.10.2016 kirjades

sisalduva teabe õigsust. Kui tegemist ei oleks alles kohtumenetluse ajal loodud põhjendustega,

oleks vastustaja tuginenud neile juba korralduse andmisel. Kohtumenetluses antud selgitusi ei

saa arvestada, sest on selge, et korralduse vastuvõtmisel ei ole esitatud mingeid põhjendusi ega

kaalutlusi. Linnavalitsuse 17.02.2016 istungil loeti ette üksnes kaebaja teenistusest vabastamise

korralduse resolutsioon ega esitatud mingeid põhjendusi või selgitusi. Samuti on TA 21.06.2016

kirjas toodud põhjendused üldsõnalised ja ebamäärased. Meelevaldsed on kohtu väited sellest,

et kaebaja nõustus kabinetiistungil vaikivalt tema teenistusest vabastamise kohta esitatud

põhjendustega. Kabinetiistungit ei salvestatud ega protokollitud ning kohus on eeltoodut väites

tsiteerinud üksnes vastustaja seisukohti. Tegelikkuses ei esitatud linnavalitsuse kabinetiistungil

selgitusi kaebaja teenistusest vabastamise kohta, mistõttu ei olnud kaebajale tagatud ka õigust

olla ära kuulatud.

Enne kaebaja teenistusest vabastamist tulnuks Tallinna põhimääruse § 104 lg 3 kohaselt kuulata

ära Põhja-Tallinna halduskogu arvamus. Puudub vaidlus, et seda ei ole tehtud. Halduskogu

informeerimine kaebaja teenistusest vabastamisest toimus pärast kaebaja vabastamist, mitte

enne sellekohase otsuse langetamist.

7. Tallinna linn palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Apellatsioonkaebuse etteheited materiaalõiguse rikkumise kohta on üldsõnalised. Halduskohus

on analüüsinud kõiki asjas esitatud tõendeid ja väiteid. Asjaolu, et korraldusele eelnes linnapea

põhjendatud ettepanek, on tõendatud ettepaneku tegemise juures olnud isikute selgitustega.

Seetõttu on paljasõnaline kaebaja väide, et ettepaneku tegemise fakt ei ole tagantjärele

tuvastatav, kuna istungit ei salvestatud ega protokollitud. See asjaolu on tõendatud muude

tõenditega. TA poolt linnavalitsuse kinnisel kabinetiistungil põhjendatud ettepaneku suuliselt

tegemine ei ole seadusega vastuolus. Kohus on õigesti pidanud TA 21.06.2016 ja 31.10.2016

kirjades esitatud selgitusi eluliselt usutavateks j. Kaebaja ei ole tõendanud, et 15.02.2016

kabinetiistungil ei oleks ettepanekut tehtud. Seda, et TA vastava ettepaneku tegi, tõendab ka

see, et TA on kaebaja teenistusest vabastamise korralduse allkirjastanud.

KOKS § 571 lg-s 2 viidatud põhjenduste esitamine on suunatud linnavalitsuse liikmetele, kes

peavad otsustama, kas ettepanek on põhjendatud või mitte. Seetõttu ei pidanud korralduses

sisalduma linnapea ettepaneku sisu, vaid fakt, et linnavalitsus on pidanud ettepanekut

põhjendatuks. Samal põhjusel ei pidanud korraldus sisaldama kaebaja teenistusest vabastamise

põhjendusi. Kuna tegu on poliitilise ametikohaga, saab linnaosa vanema teenistusest vabastada

lihtsustatud korras ning kaebajal puudus õiguspärane ootus olla linnaosa vanema ametikohal

kuni linnavolikogu volituste lõppemiseni. Asjakohatu on viide ATS § 103 lg-le 2. ATS sätted

ei kohaldu olukorras, kus linnaosa vanem vabastatakse ametist KOKS § 571 lg 1 alusel.

Alusetud on kaebaja väited, et tema teenistusest vabastamise põhjendused olid tagantjärele välja

mõeldud. Kaebajale on enne tema teenistusest vabastamist tutvustatud Tallinna linna

sisekontrolöri teenistuse poolt Põhja-Tallinna Valitsuse osas läbi viidud auditit, milles on mh

välja toodud samad puudused, mida TA on kirjeldanud 21.06.2016 kirjas. Kaebaja ei viibinud

linnavalitsuse 15.02.2016 kabinetiistungil, mistõttu ei saa ta ka esitada tõeseid väiteid istungil

arutatu kohta. Kaebajal oli võimalus esitada vastuväited tema ametist vabastamise osas

17.02.2016 linnavalitsuse istungil, kuid ta ei teinud seda.

Linnavalitsusel puudus kohustus kuulata enne kaebaja teenistusest vabastamist ära halduskogu

arvamus. KOKS § 571 lg 2, Tallinna põhimääruse § 104 lg 4 ja Põhja-Tallinna põhimääruse

§ 16 lg 5 on erinormiks Tallinna põhimääruse § 104 lg 3 ja Põhja-Tallinna põhimääruse

§ 16 lg 1 suhtes.

3-16-549

6(8)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ja Tallinna Halduskohtu 28.02.2017 otsuse

tühistamiseks ei ole alust. Halduskohus on lõppjäreldusena õigesti leidnud, et vaidlustatud

korraldust ei saa pidada õigusvastaseks.

9. Kaebaja vabastati Tallinna Linnavalitsuse 17.02.2016 korraldusega nr 124-k (tl 7)

Põhja-Tallinna vanema ametikohalt KOKS 571 lg 2 alusel ehk linnapea põhjendatud

ettepanekul. Apellatsioonkaebuses on kaebaja jätkuvalt seisukohal, et tegemist on õigusvastase

korraldusega, kuna selles ei ole esitatud tema teenistusest vabastamise põhjendusi, tegelikkuses

vastavad põhjendused puudusid, talle ei tagatud õigust olla ära kuulatud ning enne tema

teenistusest vabastamist ei olnud kuulatud ära linnaosa halduskogu arvamust, milleks kohustas

linnavalitsust Tallinna põhimääruse § 104 lg 3.

10. KOKS § 571 lg 2 sätestas kuni 30.06.2016 kehtinud redaktsioonis, et lisaks ATS-s

sätestatud teenistusest vabastamise alustele vabastatakse osavalla ja linnaosa vanem

teenistusest linnapea või vallavanema põhjendatud ettepanekul. Alates 01.04.2013 hakkas

kehtima ATS uus redaktsioon, mille üheks olulisemaks muudatuseks oli see, et ATS-ga sooviti

reguleerida üksnes neutraalsete avalikku võimu teostavate isikute teenistussuhet ning jätta

reguleerimisalast välja isikud, kes täidavad poliitilise iseloomuga ülesandeid, mh kohaliku

omavalitsuse volikogu liikmed, valla- ja linnavalitsuse liikmed ning osavalla või

linnaosavanemad (vt ATS eelnõu seletuskiri, Riigikogu XII koosseisu 193 SE, lk 5). See

põhimõte on sätestatud ATS §-s 2, mille lg 3 p 11 järgi ei kohaldata ATS-i muu hulgas osavalla

või linnaosa vanemale, kui seadus ei sätesta teisiti. Samaaegselt uue ATS-ga jõustus 01.04.2013

KOKS § 571 lg 11, mis sätestab, et osavalla ja linnaosa vanemale laieneb ATS-s ametniku kohta

sätestatu niivõrd, kuivõrd KOKS-s ei sätestata teisiti. Seega sisaldab KOKS § 571 lg 11 osavalla

ja linnaosa vanemate suhtes eriregulatsiooni, mille kohaselt laieneb neile ATS regulatsioon

mõningate KOKS-s sätestatud erisustega. Vastava eriregulatsiooni ettenägemist on kinnitatud

ka ATS eelnõu seletuskirjas (lk 83). KOKS-st nähtuvalt on tegemist erisustega, mis puudutavad

osavalla või linnaosa vanema kui poliitilise iseloomuga ametniku ametikoha täitmist ja sellelt

vabastamist (KOKS § 571 lg-d 11 ja 2). Osas, milles KOKS-s ei ole osavalla ja linnaosa

vanemate kohta toodud erisusi, tuleb aga KOKS § 571 lg 11 alusel pidada nende suhtes

kohaldatavaks ATS-i, sh ametikohalt vabastamise vormistamise ja õigusvastaselt teenistusest

vabastamise vaidlustamise korda (ATS §-d 103 ja 105). Küll aga tuleb ka nende sätete

kohaldamisel arvestada osavalla ja linnaosa vanemate suhtes tehtud otsuste võimalikku

poliitilist iseloomu ning sellest tulenevaid erisusi, sh seda, et nende otsuste kohtulik kontroll

võib olla piiratud.

11. KOKS § 571 lg-s 2 sisalduv teenistusest vabastamise alus erineb ATS 11. ptk-s toodud

teistest linnaosa või osavalla vanema suhtes kohalduvate teenistusest vabastamise alustest

eelkõige selle poolest, et KOKS § 57 1 lg 2 puhul on vallavanemal või linnapeal teenistusest

vabastamise põhjuste sisustamisel väga lai otsustusruum. Väljendit „põhjendatud ettepanek“ ei

ole seaduses täpsemalt sisustatud. Osavalla või linnaosa vanema teenistusest vabastamise

põhjused võivad sealjuures olla muu hulgas poliitilise iseloomuga ning kantud eesmärgist

tagada paremini ametiasutuse ülesannete täitmine (st otstarbekuse kaalutlustest). KOKS § 571

lg-s 2 sätestatud teenistusest vabastamise alus on võrreldav linnapea ametist vabastamisega talle

umbusalduse avaldamisega (KOKS § 46) ning ministeeriumi kantsleri ja maavanema

teenistusest vabastamisega koostöö mittelaabumise tõttu (ATS §-d 96 ja alates 01.01.2018

kehtetu § 97), mis annavad samuti teenistusest vabastamise otsustajale ulatusliku

otsustusruumi. Selliste otsustuste puhul puudub kohtul võimalus kontrollida isegi seda, kas

põhjendatud ettepaneku tegemisel on kinni peetud diskretsioonireeglitest (vt ka Tallinna

Ringkonnakohtu 06.07.2011 otsus nr 3-09-2742, p 12 ja 30.05.2017 otsus nr 3-16-751, p 8).

Samuti ei ole kohtul sellises olukorras võimalik kontrollida teenistusest vabastamisel toodud

3-16-549

7(8)

põhjenduste piisavust. Kuna seadusest ei tulene, et osavalla või linnaosa vanemal oleks õigust

vaidlustada linnapea põhjendatud ettepanekut tema ametist vabastamiseks, ei saa pidada

nõutavaks ka seda, et vastavas teenistusest vabastamise korralduses oleks esitatud

HMS § 56 lg-s 3 nimetatud kaalutlused, millest on haldusakti andmisel lähtutud. Piisavaks saab

pidada, kui vabastamise korralduses on vabastamise põhjendusena (ATS § 103 lg 2 p 4) ära

toodud vallavanema või linnapea põhjendatud ettepaneku olemasolu.

12. Kuigi puudub vaidlus, et enne kaebaja teenistusest vabastamise korralduse andmist ei olnud

TA põhjendatud ettepanekut kaebaja teenistusest vabastamiseks kirjalikult vormistatud, on

usutav, et TA tegi linnavalitsusele ettepaneku kaebaja teenistusest vabastamiseks suuliselt

15.02.2016 linnavalitsuse kinnisel kabinetiistungil ning esitas seal ettepanekut toetavad

sisulised põhjendused (HKMS § 63). Eeltoodud asjaolusid on kohtule kinnitanud nii TA ise

enda 21.06.2016 ja 31.10.2016 kirjades (tl-d 63-63p, 95-95p) kui ka kinnisel kabinetiistungil

viibinud abilinnapea KK (tl 108). Vastustaja on kinnitanud ka seda, et kaebajat ennast

15.02.2016 kabinetiistungil ei viibinud, mistõttu puudub kohtul alus pidada kaebaja väiteid

kabinetiistungil toimunu kohta kaalukamateks istungil viibinud isikute väidetest. Halduskohus

on TA ja KK selgituste pinnalt põhjendatult järeldanud, et linnavalitsusele oli enne 17.02.2016

istungil kaebaja teenistusest vabastamise otsustamist esitatud põhjendatud ettepanek kaebaja

teenistusest vabastamiseks. Tulenevalt korralduse kohtuliku kontrolli ulatuse piiratusest ei oma

asjas määravat tähtsust see, milliste asjaoludega ja kui põhjalikult oli linnavalitsusele tehtud

ettepanekut põhjendatud. KOKS § 571 lg 2 sõnastusest saab järeldada, et oluline on see, et

ettepanekut peaks põhjendatuks just linnavalitsus. Praegusel juhul on see nii ka olnud.

13. Vaidlustatud korraldust ei muuda õigusvastaseks asjaolu, et kaebaja on vabastatud

teenistusest ilma ette teatamata korralduse tegemisega samal päeval. ATS-s ega KOKS-s ei ole

sätestatud KOKS § 571 lg 2 alusel linnaosa vanema teenistusest vabastamise korral

etteteatamise tähtaega, nagu need on sätestatud ATS §-s 101 teiste teenistusest vabastamise

aluste korral. Arvestades KOKS § 571 lg 2 alusel teenistusest vabastamise poliitilist iseloomu,

ei muuda korraldust õigusvastaseks ka see, et kaebajale ei antud enne linnavalitsuse 17.02.2016

istungi toimumist võimalust esitada tema teenistusest vabastamise osas selgitusi või

vastuväiteid HMS § 40 lg-s 1 sätestatud viisil. Vaidluse asjaoludel on usutav, et kaebaja oli

teadlik linnavalitsuse etteheidetest tema aadressil juba enne 17.02.2016 istungi toimumist,

mistõttu sai ta nende etteheidete osas esitada oma seisukohti ka varasemalt. Kaebaja ei ole

ümber lükanud TA ja KK väiteid, et enne tema teenistusest vabastamist räägiti temaga linnaosa

valitsuses tekkinud olukorrast ja tehti talle ettepanek kõnealuste minetuste tõttu omal soovil

ametist lahkuda (tl 63, 108). Samuti ei ole kaebaja põhjendanud, miks ta ei esitanud vastuväiteid

enda teenistusest vabastamise kohta 17.02.2016 istungil. Vastuväidete esitamist ei saanud

takistada pelgalt asjaolu, et enne otsuse vastuvõtmist loeti istungil ette üksnes selle resolutsioon.

14. Menetlusosalised ja halduskohus on õigustatult viidanud lisaks KOKS §-le 571

samasisulistele

sätetele

Tallinna

põhimääruses,

Põhja-Tallinna

põhimääruses

ning

Põhja-Tallinna Valitsuse põhimääruses. Kohus nõustub vastustajaga, et kõigi nendes aktides

sisalduvate asjakohaste sätete tõlgendamisel nende koosmõjus tuleb asuda seisukohale, et

vastustajal puudus 17.02.2016 korralduse andmisel kohustus kuulata enne kaebaja teenistusest

vabastamist ära Põhja-Tallinna linnaosa halduskogu arvamust. Kuigi korralduse andmise ajal

kehtinud Tallinna põhimääruse § 103 lg 3, Põhja-Tallinna määruse § 16 lg 1 ja Põhja-Tallinna

Valitsuse põhimääruse § 7 lg 1 kohaselt tuli linnaosa vanema teenistusest vabastamisel kuulata

ära halduskogu arvamus, ei kehtestanud sellist nõuet kuni 30.06.2016 kehtinud KOKS § 571 lg

1 ega Tallinna põhimääruse § 104 lg 4, Põhja-Tallinna põhimääruse § 16 lg 5 ja Põhja-Tallinna

Valitsuse põhimääruse § 7 lg 3, milles oli sätestatud eriregulatsioon linnaosa vanema

teenistusest vabastamise kohta linnapea põhjendatud ettepanekul.

3-16-549

8(8)

15. Alusetud on ka kaebaja väited sellest, et rikutud on tema õiguspärast ootust olla linnaosa

vanemana ametis kuni linnavolikogu koosseisu volituste lõppemiseni. KOKS § 571 lg 2 kehtis

ka ajal, mil kaebaja nimetati esmakordselt linnaosa vanemaks, s.o 28.12.2009. Seega tuli

kaebajal arvestada sellega, et ta võidakse nimetatud sätte alusel teenistusest vabastada ka enne

linnavolikogu koosseisu volituste lõppemist.

16. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebaja apellatsioonkaebus põhjendatud ning see jääb HKMS

§ 200 p 1 alusel rahuldamata.

17. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kumbki

menetlusosaline ei ole esitanud kohtule apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude

nimekirja ega taotlust nende väljamõistmiseks. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning

vastustaja pole taotlenud kaebajalt menetluskulude väljamõistmist (HKMS § 109 lg 1), jäävad

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

(digitaalselt allkirjastatud)