3-17-2747/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedX esitas 13.12.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse Advokatuuri Aukohtu 26.10.2017 otsuse tühistamise nõudes. Kaebuse kohaselt on kaebaja kinnipeetav Tartu Vanglas. Kaebaja
Legislator headnote
AI generated3-17-2747/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: Kaebuse kohaselt on kaebaja kinnipeetav Tartu Vanglas. Kaebaja
Full text
TARTU HALDUSKOHUS
Tartu kohtumaja
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-17-2747
Määruse kuupäev
16.01.2018
Kohtunik
Roby Koik
Kohtuasi
X-i kaebus Eesti Advokatuuri Aukohtu 26.10.2017 otsuse
tühistamiseks
Resolutsioon
Tagastada X-i kaebus.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu
Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kaebajale
kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg 1).
Asjaolud ja kohtu seisukoht
1.
26.10.2017 Advokatuuri Aukohtu otsusega lõpetati aukohtumenetlus vandeadvokaadi
vanemabi Valli Murde tegevuse suhtes seoses distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumisega (tl
12-13).
2. X esitas 13.12.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse Advokatuuri Aukohtu 26.10.2017
otsuse tühistamise nõudes. Kaebuse kohaselt on kaebaja kinnipeetav Tartu Vanglas. Kaebaja
ei ole kaebuses märkinud, millal ta sai kätte vaidlustatava Advokatuuri Aukohtu otsuse.
Advokatuuri Aukohtu otsuses on märgitud korrektne vaidlustamise tähtaeg. Vastavalt
advokatuuriseaduse (AdvS) § 18 lg-le 1 võib aukohtu otsuse peale huvitatud isik esitada
kaebuse halduskohtule. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 46 lg 1 kohaselt võib
tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates.
Kohtule ei ole teada, millal sai X teada 26.10.2017 aukohtu otsusest. Kohus ei pea aga
kaebust lubatavaks hoolimata sellest, et kaebuse esitamise tähtaeg võib olla ületatud.
3. Kohus teeb kaebuse lubatavuse, sealhulgas kaebeõigus, ning kaebetähtajast ja sisu- ja
vorminõuetest kinnipidamine kindlaks kaebuse esitamise ajal kehtivast seadusest lähtudes
(HKMS § 283 lg 1). Seetõttu kohaldab kohus enne 01.01.2018 kehtinud
halduskohtumenetluse seadustiku redaktsiooni, mille § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus
tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus,
eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.
4. Kohus leiab, et X-i kaebus kuulub tagastamisele, kuna vaidlustatud otsus ei riku
ilmselgelt kaebaja subjektiivseid õigusi.
5. AdvS § 6 lg 1 kohaselt võib aukohtumenetluse algatamiseks aukohtu või juhatuse poole
pöörduda huvitatud isik. Taotlus aukohtumenetluse algatamiseks tuleb esitada kuue kuu
jooksul, arvates päevast, mil kaebuse esitaja sai teada või oleks pidanud teada saama taotluse
aluseks olevatest asjaoludest. Sama sätte lg 2 kohaselt algatab aukohus aukohtumenetluse
huvitatud isiku, enda või advokatuuri organi algatusel, kui advokaadi tegevuses ilmnevad
distsiplinaarsüüteo tunnused.
6. Kaebusele lisatud Advokatuuri Aukohtu 26.10.2017 otsusest (tl 12-13) nähtuvalt pöördus
aukohtu poole X, kuna tema hinnangul jättis vandeadvokaadi vanemabi Valli Murde tegevus
teda võimaluseta esitada otsuse peale apellatsioonkaebus tsiviilasjas nr 2-15-2894. Aukohus
leidis, et advokaadi tegevuses puuduvad distsiplinaarsüüteo tunnused. Lisaks ei tuvastanud
aukohus, et advokaat oleks osutanud kaebajale ebakvaliteetset õigusabi või jätnud kaebaja
õigused kaitsmata. Aukohus lõpetas 26.10.2017 otsusega aukohtumenetluse vandeadvokaadi
vanemabi Valli Murde tegevuse suhtes.
7. Kohus selgitab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse
kaitseks (HKMS § 44 lg 1). Halduskohtusse pöördumise eelduseks on isiku subjektiivsete
õiguste rikkumine, mitte üksnes haldusakti õigusvastasus. Riigikohtu halduskolleegium on
07.03.2002 otsuse nr 3-3-1-9-02 punktis 9.1 leidnud, et haldusakt piirab subjektiivset õigust,
kui haldusakt keelab või välistab õiguse kasutamise osaliselt või täielikult, seab õiguse
kasutamisele täiendavaid tingimusi või raskendab oluliselt õiguse kasutamist.
8. Kaebuse esitajale ei tulene vaidlustatud otsusest ühtegi õigust või kohustust. Kaebaja
õigusi ei saa rikkuda aukohtu otsus. Aukohtus toimuva aukohtumenetluse eesmärk ei ole
kaitsta taotluse esitanud isiku subjektiivseid õigusi, vaid tegemist on advokatuuri sisese
kontrolliga oma liikmete üle (vt nt Tallinna Halduskohtu 06.09.2017 määrus haldusasjas nr 3-
17-1836).
9. Tallinna Ringkonnakohus on mitmetes kohtuasjades selgitanud, et tulenevalt AdvS § 16
lg-st 1 ja § 18 lg-st 1 saab kaebeõiguse aluseks olla üksnes aukohtu poolne menetlusnormide
rikkumine (Tallinna Ringkonnakohtu 24.09.2015 otsuse nr 3-14-50174 p 10; 03.12.2014
määruse nr 3-14-52251 p 13; 31.12.2013 määruse nr 3-13-1538 p 6; 20.03.2013 otsuse nr 3-
12-1016 p 12). Tallinna Ringkonnakohus 31.05.2017 kohtuasjas nr 3-17-160 selgitas: „Kui
kaebaja on saanud realiseerida oma subjektiivse õiguse taotluse esitamiseks ja taotlus on
vaadatud läbi menetlusreegleid järgides, ei ulatu halduskohtu kontroll sellest kaugemale.
Asjaolu, kas aukohtumenetlus algatada ja milline otsus menetluse käigus teha, on aukohtu
kaalutlusõigus, mille teostamist saab sisuliselt vaidlustada üksnes isik, kelle subjektiivseid
õigusi sellega rikutakse. Kohus ei saa huvitatud isiku kaebuse lahendamise käigus aukohtu
poolt menetlusnormide järgimise kontrollimisel asuda hindama, kas aukohus on väidetava
distsiplinaarsüüteo asjaolud tuvastanud õigesti või mitte (Tallinna Ringkonnakohtu
24.09.2015 otsuse nr 3-14-50174 p 10). Samuti ei tulene seadusest ega ühestki teisest
õigusaktist isiku subjektiivset õigust nõuda advokaadi karistamist.“
10. Advokatuuri aukohus on 26.10.2017 otsust põhjendanud, nõudnud selgitusi advokaadilt
ning jõudnud järeldusele, et advokaadi tegevuses ei ole distsiplinaarsüüteo tunnuseid. Kaebaja
mittenõustumine nende põhjendustega või seisukoht, et aukohus on faktilised asjaolud valesti
tuvastanud, ei anna kaebajale kaebeõigust nõuda aukohtu otsuse tühistamist. Kaebusest
nähtub kaebaja rahulolematus advokaadi tegevusega, mille tagajärjel jäi ta hiljaks kohtuasjas
nr 2-15-2894 otsuse vaidlustamisega. Kaebaja saab esitada neid väiteid kohtumenetluses,
mille raames talle õigusabi osutatakse või mille raames talle riigi õigusabi andmine otsustati.
Kaebajal on õigus taotleda riigi õigusabi seaduse § 20 lg 31 alusel advokaadi vahetamist või
kõrvaldamist, mida ta on kohtute infosüsteemi kohaselt ja vaidlustatud aukohtu otsusest
nähtuvalt ka 28.02.2017 teinud, esitades kohtuasjas nr 2-15-2894 avalduse esindaja
vahetamiseks. Seega ei pea kohus usutavaks kaebuses toodud väiteid, justkui kaebaja ise ei
oleks avaldanud soovi vahetada riigi õigusabi korras määratud advokaati enne kohtuotsuse
avalikustamist tsiviilasjas nr 2-15-2894, ning advokaat on seetõttu ekslikult jätnud tema
õigused kaitseta.
Eeltoodust tulenevalt kohus tagastab kaebuse läbivaatamatult HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
11. HKMS § 43 lg 2 kohaselt kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine ei võta õigust
pöörduda uuesti kohtusse nõuetekohase kaebusega ning kaebuse tagastamisel või läbi
vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kuna kaebus kuulub
tagastamisele, siis jääb kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus läbi vaatamata.
/allkirjastatud digitaalselt/
Roby Koik
kohtunik