3-17-2747/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-17-2747

Määruse kuupäev

16.01.2018

Kohtunik

Roby Koik

Kohtuasi

X-i kaebus Eesti Advokatuuri Aukohtu 26.10.2017 otsuse

tühistamiseks

Resolutsioon

Tagastada X-i kaebus.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kaebajale

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg 1).

Asjaolud ja kohtu seisukoht

1.

26.10.2017 Advokatuuri Aukohtu otsusega lõpetati aukohtumenetlus vandeadvokaadi

vanemabi Valli Murde tegevuse suhtes seoses distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumisega (tl

12-13).

2. X esitas 13.12.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse Advokatuuri Aukohtu 26.10.2017

otsuse tühistamise nõudes. Kaebuse kohaselt on kaebaja kinnipeetav Tartu Vanglas. Kaebaja

ei ole kaebuses märkinud, millal ta sai kätte vaidlustatava Advokatuuri Aukohtu otsuse.

Advokatuuri Aukohtu otsuses on märgitud korrektne vaidlustamise tähtaeg. Vastavalt

advokatuuriseaduse (AdvS) § 18 lg-le 1 võib aukohtu otsuse peale huvitatud isik esitada

kaebuse halduskohtule. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 46 lg 1 kohaselt võib

tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates.

Kohtule ei ole teada, millal sai X teada 26.10.2017 aukohtu otsusest. Kohus ei pea aga

kaebust lubatavaks hoolimata sellest, et kaebuse esitamise tähtaeg võib olla ületatud.

3. Kohus teeb kaebuse lubatavuse, sealhulgas kaebeõigus, ning kaebetähtajast ja sisu- ja

vorminõuetest kinnipidamine kindlaks kaebuse esitamise ajal kehtivast seadusest lähtudes

(HKMS § 283 lg 1). Seetõttu kohaldab kohus enne 01.01.2018 kehtinud

halduskohtumenetluse seadustiku redaktsiooni, mille § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus

tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus,

eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.

4. Kohus leiab, et X-i kaebus kuulub tagastamisele, kuna vaidlustatud otsus ei riku

ilmselgelt kaebaja subjektiivseid õigusi.

5. AdvS § 6 lg 1 kohaselt võib aukohtumenetluse algatamiseks aukohtu või juhatuse poole

pöörduda huvitatud isik. Taotlus aukohtumenetluse algatamiseks tuleb esitada kuue kuu

jooksul, arvates päevast, mil kaebuse esitaja sai teada või oleks pidanud teada saama taotluse

aluseks olevatest asjaoludest. Sama sätte lg 2 kohaselt algatab aukohus aukohtumenetluse

huvitatud isiku, enda või advokatuuri organi algatusel, kui advokaadi tegevuses ilmnevad

distsiplinaarsüüteo tunnused.

6. Kaebusele lisatud Advokatuuri Aukohtu 26.10.2017 otsusest (tl 12-13) nähtuvalt pöördus

aukohtu poole X, kuna tema hinnangul jättis vandeadvokaadi vanemabi Valli Murde tegevus

teda võimaluseta esitada otsuse peale apellatsioonkaebus tsiviilasjas nr 2-15-2894. Aukohus

leidis, et advokaadi tegevuses puuduvad distsiplinaarsüüteo tunnused. Lisaks ei tuvastanud

aukohus, et advokaat oleks osutanud kaebajale ebakvaliteetset õigusabi või jätnud kaebaja

õigused kaitsmata. Aukohus lõpetas 26.10.2017 otsusega aukohtumenetluse vandeadvokaadi

vanemabi Valli Murde tegevuse suhtes.

7. Kohus selgitab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse

kaitseks (HKMS § 44 lg 1). Halduskohtusse pöördumise eelduseks on isiku subjektiivsete

õiguste rikkumine, mitte üksnes haldusakti õigusvastasus. Riigikohtu halduskolleegium on

07.03.2002 otsuse nr 3-3-1-9-02 punktis 9.1 leidnud, et haldusakt piirab subjektiivset õigust,

kui haldusakt keelab või välistab õiguse kasutamise osaliselt või täielikult, seab õiguse

kasutamisele täiendavaid tingimusi või raskendab oluliselt õiguse kasutamist.

8. Kaebuse esitajale ei tulene vaidlustatud otsusest ühtegi õigust või kohustust. Kaebaja

õigusi ei saa rikkuda aukohtu otsus. Aukohtus toimuva aukohtumenetluse eesmärk ei ole

kaitsta taotluse esitanud isiku subjektiivseid õigusi, vaid tegemist on advokatuuri sisese

kontrolliga oma liikmete üle (vt nt Tallinna Halduskohtu 06.09.2017 määrus haldusasjas nr 3-

17-1836).

9. Tallinna Ringkonnakohus on mitmetes kohtuasjades selgitanud, et tulenevalt AdvS § 16

lg-st 1 ja § 18 lg-st 1 saab kaebeõiguse aluseks olla üksnes aukohtu poolne menetlusnormide

rikkumine (Tallinna Ringkonnakohtu 24.09.2015 otsuse nr 3-14-50174 p 10; 03.12.2014

määruse nr 3-14-52251 p 13; 31.12.2013 määruse nr 3-13-1538 p 6; 20.03.2013 otsuse nr 3-

12-1016 p 12). Tallinna Ringkonnakohus 31.05.2017 kohtuasjas nr 3-17-160 selgitas: „Kui

kaebaja on saanud realiseerida oma subjektiivse õiguse taotluse esitamiseks ja taotlus on

vaadatud läbi menetlusreegleid järgides, ei ulatu halduskohtu kontroll sellest kaugemale.

Asjaolu, kas aukohtumenetlus algatada ja milline otsus menetluse käigus teha, on aukohtu

kaalutlusõigus, mille teostamist saab sisuliselt vaidlustada üksnes isik, kelle subjektiivseid

õigusi sellega rikutakse. Kohus ei saa huvitatud isiku kaebuse lahendamise käigus aukohtu

poolt menetlusnormide järgimise kontrollimisel asuda hindama, kas aukohus on väidetava

distsiplinaarsüüteo asjaolud tuvastanud õigesti või mitte (Tallinna Ringkonnakohtu

24.09.2015 otsuse nr 3-14-50174 p 10). Samuti ei tulene seadusest ega ühestki teisest

õigusaktist isiku subjektiivset õigust nõuda advokaadi karistamist.“

10. Advokatuuri aukohus on 26.10.2017 otsust põhjendanud, nõudnud selgitusi advokaadilt

ning jõudnud järeldusele, et advokaadi tegevuses ei ole distsiplinaarsüüteo tunnuseid. Kaebaja

mittenõustumine nende põhjendustega või seisukoht, et aukohus on faktilised asjaolud valesti

tuvastanud, ei anna kaebajale kaebeõigust nõuda aukohtu otsuse tühistamist. Kaebusest

nähtub kaebaja rahulolematus advokaadi tegevusega, mille tagajärjel jäi ta hiljaks kohtuasjas

nr 2-15-2894 otsuse vaidlustamisega. Kaebaja saab esitada neid väiteid kohtumenetluses,

mille raames talle õigusabi osutatakse või mille raames talle riigi õigusabi andmine otsustati.

Kaebajal on õigus taotleda riigi õigusabi seaduse § 20 lg 31 alusel advokaadi vahetamist või

kõrvaldamist, mida ta on kohtute infosüsteemi kohaselt ja vaidlustatud aukohtu otsusest

nähtuvalt ka 28.02.2017 teinud, esitades kohtuasjas nr 2-15-2894 avalduse esindaja

vahetamiseks. Seega ei pea kohus usutavaks kaebuses toodud väiteid, justkui kaebaja ise ei

oleks avaldanud soovi vahetada riigi õigusabi korras määratud advokaati enne kohtuotsuse

avalikustamist tsiviilasjas nr 2-15-2894, ning advokaat on seetõttu ekslikult jätnud tema

õigused kaitseta.

Eeltoodust tulenevalt kohus tagastab kaebuse läbivaatamatult HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

11. HKMS § 43 lg 2 kohaselt kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine ei võta õigust

pöörduda uuesti kohtusse nõuetekohase kaebusega ning kaebuse tagastamisel või läbi

vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kuna kaebus kuulub

tagastamisele, siis jääb kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Roby Koik

kohtunik