2-13-47830/136 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Kaija Kaijanen ja Margo

Klaar

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.01.2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-13-47830

Tsiviilasi

KonceptForm OÜ hagi XX ja YY vastu kahju

hüvitamiseks

KK hagi XX vastu alusetult saadu tagastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 08.05.2017 otsus

Kaebuse esitajad ja kaebuse

liik

KonceptForm OÜ ja KK apellatsioonkaebused

Tsiviilasja

hind

apellatsioonimenetluses

KonceptForm OÜ apellatsioonkaebus kostja I osas 8385,91

eurot

KonceptForm OÜ apellatsioonkaebus kostja II osas 3433,38

eurot

KK apellatsioonkaebus 3000 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja I (apellant I): KonceptForm OÜ (registrikood

11000523, asukoht Sinilille 7, 93815 Kuressaare)

Hageja II (apellant II): KK (isikukood XXXXXXXXXXX,

elukoht XXX)

Hagejate lepinguline esindaja Kaspar Kamsakann

Kostja I (vastustaja I): XX (isikukood XXXXXXXXXXX,

elukoht XXX)

Kostja II (vastustaja II): YY (isikukood XXXXXXXXXXX,

elukoht XXX)

Kostjate lepinguline esindaja Jüri Reede

Kohtuistungi toimumise aeg

12.12.2017

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 08.05.2017 otsus osas, milles maakohus jättis

KonceptForm OÜ hagi XX ja YY vastu rahuldamata ning selles nõudes tehtud

menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning saata asi tühistatud osas

uueks läbivaatamiseks maakohtule eelmenetluse staadiumisse.

2. Jätta maakohtu otsus muutmata osas, milles maakohus jättis KK hagi XX vastu

rahuldamata ja selle nõude menetlemisega seotud menetluskulud KK kanda ning

mõistis KK-lt XX kasuks välja õigusabikulud summas 850 eurot.

3. KK apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

4. KonceptForm OÜ apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

5. KK hagi XX vastu menetlemisega seotud apellatsiooniastme kulud jätta KK kanda

ja määrata XX menetluskulude suuruseks 0 eurot.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluse käik, hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. KonceptForm OÜ (hageja I) esitas 11.10.2013 Pärnu Maakohtule hagiavalduse XX

(kostja I) vastu kahju hüvitamiseks summas 12 959,69 eurot (7.11.2013 haginõude

täpsustuses nõudesumma 9530,09 eurot). 14.11.2013 esitas hageja I kohtule

hagiavalduse ka YY (kostja II) vastu kahju hüvitamiseks summas 4785,64 eurot

(tsiviilasi nr 2-13-47830).

2. KK (hageja II) esitas 31.03.2014 Pärnu Maakohtule hagiavalduse kostja I vastu alusetult

saadu tagastamiseks summas 3000 eurot (tsiviilasi nr 2-14-14393).

3. Pärnu Maakohtu 26.03.2015 määrusega ühendati hagid ühte menetlusse tsiviilasjana 2-

13-47830. 04.05.2015 esitasid hagejad hagiavalduste tervikteksti (II kd lk 188-196).

4. Hageja I hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja I ja kostja I 01.03.2012 töölepingu.

Lepingu p 1 kohaselt pidi kostja I osutama hagejale I äriühingu juhtimise ja haldamisega

seotud teenuseid ning hoidma, parandama ja laiendama äriühingu äritegevust kõigi

mõistlike ja sobivate vahenditega ning toetama selle mainet ja ärihuvisid, samuti võtma

osa kõigist äriühingu nõutud tegevustest. Kuigi kostja I omas volitusi hageja I

arveldusarvelt ülekannete tegemiseks ning kostja I kasutuses oli ka hageja I nimele

väljastatud deebetkaart, nägi töölepingu p 7a ette, et kostja I ei tohi teha äriühingu nimel

või arvel kulutusi ilma juhi eelneva kirjaliku loata. Praktikas kostjale I siiski igakordseid

kirjalikke lube maksete tegemiseks ei väljastatud, samas lasus kostjal I kohustus

kulutuste tegemist hageja I seadusjärgse esindajaga, s.o. hagejaga II, jooksvalt

kooskõlastada ning praktikas seda ka erinevate ülekannete puhul siiski jooksvalt ka

tehti.

5. Hageja I ja kostja II sõlmisid 01.12.2010 suulise töölepingu, mis lõppes 29.03.2013.

Kostja II tööülesanneteks oli hagejale I kuuluva ja kontorina kasutatava eramu,

asukohaga Sinilille 5 Kuressaare, haldamine. Haldamise sisuks oli hoone ja hoone

territooriumi korrashoid ja jooksev remont. Ka kostja II kasutuses oli tema

tööülesannete täitmiseks hageja I nimele väljastatud deebetkaart, millega kostja I teostas

hageja I hoone tavapäraseks korrashoiuks vajalikke sisseoste ehitusmaterjalide ja

tarvikute näol.

6. 29.07.2012 aset leidnud tormi käigus said kahjustada hagejale I kuuluv ning hageja I

tegevuskohaks olev elumajast hoone aadressil Sinilille 5, Kuressaare ning ka hageja

seaduslikule esindajale (hageja II) kuuluv elumajast hoone aadressil Sinilille 7,

Kuressaare. Mõlemad hooned olid kindlustatud If P&C Insurance AS-i poolt, kes

aktsepteeris kahjude likvideerimiseks AS Tesman poolt esitatud hinnapakkumised.

26.09.2012 kokkulepete kohaselt kohustus kindlustusandja tasuma hagejatele hüvitised

pärast ehitustööde teostamist. Kindlustusandja tasuski 26.09.2012 kokkulepete järgi

kahjujuhtumi eest hagejale I hüvitist 22 250 eurot (Sinilille 5; I kd, tl 135) ja hagejale II

25 289 eurot (Sinilille 7; I kd, tl 136)).

7. Kindlustusandja esindajaga suhtles alates kindlustusjuhtumi menetlemise algusest

läbivalt kostja I, kelle vahendusel edastati kindlustusandjale nii esmased tööde mahud,

kui ka neile vastav AS Tesman algne hinnapakkumine, mida vastastikuselt kooskõlastati

ja korrigeeriti, kostja I administreeris ainuisikuliselt kindlustusandjaga seotud

kuludokumentatsiooni ning suhtles ka hagejat I teenindava raamatupidamisettevõtte ja

ehitusettevõtjaga.

8. Tormikahjustuste tekkimise järgselt pakkus kostja II hagejatele, et kahjude

likvideerimiseks tehtavad tööd võiks kindlustusjuhtumi raames teostada kostja I poolt

juhitav Metsapiiri Maja OÜ (registrikood: 10968843) ning et ehitustöid võiks juhatada

kostja II. Hagejate arusaamist mööda on Metsapiiri Maja OÜ näol tegemist kostjate nn

pere-ettevõttega, läbi mille tegelevad kostjad iseseisva ettevõtlusega. Hagejad keeldusid

sellisest ettepanekust, kuna kostjad on hagejaga I töölepingulises suhtes ning

lisakohustuste võtmisega võib kannatada kostjate poolsete töökohustuste täitmine,

samuti on Metsapiiri Maja OÜ näol on tegemist väikeettevõttega, kellel puudub

sedavõrd suuremahuliste remonttööde läbiviimiseks vajalik referents, kogemus ja

rahaline võimekus. Remonttööde teostamise käigus avaldas kostja II ühtäkki aga

hagejatele, et vahetuid töid Sinilille 5 ja 7 tormikahjustuste likvideerimisel teostab siiski

Metsapiiri Maja OÜ, kes teeb alltöövõttu AS-le Tesman. Kujunenud olukorras ei jäänud

hagejatel üle muud, kui aktsepteerida sellekohast sündmuste käiku, kuivõrd tellijana

puudus hagejal õigus sekkuda peatöövõtja poolsetesse alltöövõtja valikutesse. Seejuures

rõhutasid hagejad, et ehitustöödega seonduvates küsimustes peavad hagejad partneriks

ja vastutavaks töövõtjaks eelkõige ja ainult AS Tesman. Kostja I tööalastest e-kirjadest

selgus hagejale I hiljem, et Sinilille 5 ja 7 ehitustööde eelarvestamine ja läbiviimine

toimus kostjate kooskõlastatud tegevuse tulemusena, mille eesmärgiks oli kostjate

pereettevõttele Metsapiiri Maja OÜ tulu teenimine, tehes seda vastuolus hageja I tahtega

ning ka ilmses huvide konfliktis oma töölepingu järgsete kohustuste ja oma

eraettevõtluse vahel.

9. Hageja I 2012. aasta majandusaasta aruande koostamisel ilmnes, et hageja I

arveldusarvelt on kostjate poolt tasutud hulgaliselt arveid seoses ehitusmaterjalidega

(summas 14 083,41 eurot), milleks hageja I nõusolekut ei ole andnud ning millel puudub

seos hageja I majandustegevusega. Tormikahjustuste likvideerimisega seotud kulutused

hüvitas kindlustusandja, seega puudus hagejal I ise vajadus ehitusmaterjale soetada.

Hageja I koostas vastavate arvete osas kolm tabelit (Tabel I, tl 203-214, II kd; Tabel II,

tl 221-223, II kd; Tabel III, tl 226-236, II kd), milles tõi välja informatsiooni kõikide

ehitusmaterjalide ja tarvikutega kauplevate ettevõtjate arvete kohta. Tabelites on

selgitused konkreetsel arvel näidatud ehitusmaterjali liigi kohta ning ka kommentaarid

selle kohta, mis põhjusel peab hageja I vastaval arvel näidatud kulutusi iga üksiku

ehitusmaterjali artikli lõikes põhjendatuks või põhjendamatuks.

10. Hageja I selgitas, et Sinilille 5 hoones teostati küll lisaks kindlustusjuhtumiga hõlmatud

töödele kahe ruumi ümberehitustööd: 1) teise korruse rõdu arvelt pikendati rõduga

kontoriruumi 220 cm võrra välisseina poole, mille tulemusena suurenes laiendatud

ruumi põrandapind 8,6 m2 võrra; teise korruse WC ehitati ümber kontoriruumiks,

pikendades ruumi põrandapinda vintskapi abil hoone välispiirde poole 150 cm võrra,

mille tulemusena suurenes laiendatud ruumi põrandapind 5,6 m2 võrra. AS Tesman

pakkumuseks ümberehitustööde teostamiseks oli 6713 eurot (ilma käibemaksuta) ja OÜ

Karukell pakkumuseks 6800,10 eurot (ilma käibemaksuta). Eelnimetatud pakkumised

sisaldavad ümberehituseks vajalikku ehitusmaterjali, tööjõukulu ja ehitusettevõtja tasu,

st. tegemist on kahe ruumi laiendamise (ümberehituse) lõpliku ehitusmaksumusega.

Võrreldes

eelnimetatud

summasid

kostjate

poolt

tasutud

ehitusmaterjalide

maksumusega (14 083,41 eurot), on ilmne, et sellises maksumuses ehitusmaterjali, mis

ületab juurdeehituse kogumaksumust üle kahe korra, ei saanud mistahes juhul või

põhjendusel kuluda Sinilille 5 ümberehituseks, vaid et ehitusmaterjali kasutati muudeks

töödeks. Eeltoodut kinnitab ka ehitusmaterjalide artiklite kogus (tabel IV, tl 243-247, II

kd; tabel V, tl 249, II kd). Viidatud ehitusmaterjalide kogused annavad hagejale I aluse

arvata, et tegelikkuses viidi Sinilille 5 ja 7 tormieelsesse olukorda Metsapiiri Maja OÜ

pool teostatud tööde ning suures osas hageja I poolt (mitte Metsapiiri Maja OÜ) soetatud

ehitusmaterjalidega, mille tulemusena Metsapiiri Maja OÜ ning kostjad nimetatud

äriühingu lõplike kasusaajatena said kindlustusjuhtumi raames tasu nii töö kui materjali

eest, kulutades ise oma vahendeid peaasjalikult üksnes tööjõule.

11. Hageja I tellis OÜ-lt Karukell analüüsi (tl 250-251, II kd) Sinilille 5 juurdeehituse kulu

kohta. Analüüsist nähtub, et ümberehitustöödeks vajalike ehitusmaterjalide summaarne

maksumus on 2042,15 eurot (ilma käibemaksuta), mis ületab hageja I arveldusarvelt

tasutud summa (14 083,41 eurot) üle kuue korra. Seega on ilmne, et vähemalt 11 819,29

euro ulatuses on kostjad hageja I vahendite eest soetanud erinevaid ehitusmaterjale,

mida ei saa kuidagi seostada ka Sinilille 5 ümberehitusega. Märgitud kahjusumma

koosneb hageja I poolt koostatud tabelites I-III summeeritud arvete ning OÜ Karukell

analüüsis sisalduvate ehitusmaterjalide maksumuse ning hageja I poolt aktsepteeritud

kulutuste käibemaksuta summade vahest. Nimetatud summa jaotub kostjate vahel

järgmiselt: kostja I 8385, 91 eurot (6588,21 + 1797,70) ilma käibemaksuta ning kostja

II 3433,38 eurot ilma käibemaksuta.

12. Hageja I kahju hüvitamise nõude kvalifitseerimisel tuleb kohaldada võlaõigusseaduse

(VÕS) §-i 1043 ja § 1045 lg 1 p 7. Kostjad on hagejale I kahju tekitades paralleelselt

oma töösuhtega tegutsenud ka iseseisvas majandus – ja kutsetegevuses läbi Metsapiiri

Maja OÜ. Hageja I ei andnud oma kooskõlastust ega nõusolekut ehitusmaterjalide

soetamiseks nende tööde jaoks, mida teostasid kostjad oma iseseisvas ja ühises

majandus – ja kutsetegevuses läbi Metsapiiri Maja OÜ Tesman AS alltöövõtjana.

Kostjad on hageja I rahalisi vahendeid vallates rikkunud seadusest tulenevat kohustust

hoiduda karistusseadustiku §-s 201 sätestatud süüteo (omastamine) toimepanemisest.

Kostjad on pööranud hageja I rahaliste vahendite arvelt omandatud ehitusmaterjalid

Metsapiiri Maja OÜ kasuks.

13. Kui kohus tuvastab, et pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimisel tuleb kohaldada

töölepingu seaduse (TLS) sätteid, siis tugineb hageja I TLS § 74 lg–le 1, kuna kostjad

on rikkunud oma töölepingust tulenevaid töötaja kohustusi. Kostjad on eiranud oma

tööülesannete täitmisel hageja I ärihuve. Kostjad on tasunud hageja I arvelt

ehitusmaterjalide eest, mille soetamiseks puudus hagejal I vajadus, kuivõrd

tormikahjustuste likvideerimiseks vajalikud kulud hüvitas kindlustusandja, samuti ei

olnud need kulud seotud Sinilille 5 ümberehitusega. Lisaks pidi kostjale I olema teada

see, et tema töölepingujärgseks kohustuseks on saada hageja I kooskõlastus maksete

tegemiseks. Kostjad on eiranud lojaalsuskohustust hageja I suhtes (TLS § 15 lg 1, § 16

lg 1, VÕS § 6 ja § 76) millega seoses on hagejal I tekkinud kahju. Kostjad on

finantseerinud oma eraettevõtlust hageja I rahalistest vahenditest, soetades hageja I

rahaliste vahendite arvelt erinevaid ehitusmaterjale kasutamiseks Metsapiiri Maja OÜ

poolt teostatud ehitustöödel. Hageja I kahju väljendub tema arveldusarvelt ilma tema

nõusoleku ja kooskõlastuseta kolmandatele isikutele tasutud summades, mille tasumine

ei olnud hageja I majandustegevuses vajalik. Kostjate tegevus oli tahtlik (VÕS § 104 lg

5).

14. Hageja II hagiavalduse kohaselt kandis hageja II 21.12.2012 kostja I arvelduskontole

3000 eurot, selgitusega „Transfer“. Ülekande tegemise ajendiks oli kostja I soov saada

enne saabuvaid jõulupühi hagejalt II laenu. Hageja II hilisemale soovile laenusuhe

kirjalikult laenu tähtaja ja muude tingimuste kokkuleppimiseks vormistada vastas kostja

I eitavalt. Seega kandis hageja I 3000 eurot kostja I arvelduskontole tulevase kohustuse

täitmisena, millist kohustust aga ei tekkinud. Sellest tulenevalt tuleb kostjal I VÕS §

1028 lg 1 alusel alusetult saadud 3000 eurot hagejale II tagastada.

15. Hageja I palub mõista kostjalt I hageja I kasuks välja kahjuhüvitis 8385, 91 eurot ning

kostjalt II hageja I kasuks välja kahjuhüvitis 3433,38 eurot. Hageja II palub mõista

kostjalt I hageja II kasuks välja alusetult saadud 3000 eurot. Hageja I palub jätta

menetluskulud kostjate kanda ning hageja II palub jätta menetluskulud kostja I kanda.

Kostjate vastuväited hagile

16. Kostjad vaidlevad hageja I hagile vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata.

17. Hagejate etteheited kostjatele on paljasõnalised ja tõendamata. Töövaidluste

lahendamisel tuleb käsitada töötajat töösuhte nõrgema poolena. Töötaja kui nõrgema

poole kaitse väljendub kohtumenetluses selles, et töötajal on võrreldes tööandjaga osal

juhtudel väiksem tõendamiskoormus (RKTKo nr 3-2-1-143-11). Pea kogu kontroll asjas

tähtsust omavate dokumentaalsete tõendite üle on hagejal.

18. Hageja korraldusel oli äriühingu arvete tasumine kostjate igapäevane töökohustus ning

tavapäraselt ei väljastanud hageja II selleks eraldi kirjalikku luba. Ainuüksi fakt, et

hageja I väljastas kostjatele deebetkaardi näitab, et hageja I volitas kostjaid tegema

hageja I nimel tehinguid ilma eelneva kirjaliku loata. Töölepingu muutmise

kokkulepped ei ole kirjaliku vormi järgimata jätmise korral tühised (RKTKo nr 3-2-1-

117-11).

19. Ebaõige on hageja I väide, et hageja I 2012. aasta majandusaasta aruande koostamisel

ja selle koostamise järgselt läbiviidud raamatupidamisliku kontrolli tulemusel ilmnesid

kostja I poolt teostatud lubamatud ülekanded ja kaardimaksed. Kostjad tegutsesid

hageja I seadusliku esindaja juhiste ja korralduste alusel ning hageja I huvides. Kõiki

ostetud ehitusmaterjale ja–tarvikuid kasutati vaid hagejatele kuuluvate hoonete

remonttöödel. Kõik ülekanded ja kaardimaksed on korrektselt kajastatud ka hageja I

raamatupidamises. Hageja I 2012. aasta majandusaasta aruanne on hageja seadusliku

esindaja (hageja II) poolt allkirjastatud 28.06.2013. Ebaõige on hageja II väide, et teatud

kostjate poolt teostatud ülekanded tulid hagejale II üllatusena äriühingu majandusaasta

koostamise käigus. Hageja II osales aktiivselt majandusaasta koostamise protsessis.

Eluliselt usutav ei ole ka hageja II väide, et ta ei ole äriühingu seadusliku esindajana üle

poole aasta kursis äriühingu kontol toimuvaga.

20. Kindlustusjuhtumiga seonduvate tööde puhul teostas peatöövõtja Tesman AS

alltöövõtjana töid Metsapiiri Maja OÜ, kuid seda hageja seadusliku esindaja

heakskiidul. Metsapiiri Maja OÜ oli varasemate aastate jooksul teostanud hagejale palju

ehitustöid. Lisaks teostas Metsapiiri Maja OÜ kokkuleppel hagejaga kindlustusjuhtumi

välised ehitustööd, mille eest võlgneb hageja käesoleva ajani märkimisväärse summa.

See asjaolu on tõendatud hageja II 06.09.2012 e-kirjaga „RE: Metsapiiri Maja invoice

to KF“, milles hageja II palub ehitustöid jätkata ning hiljem tuvastada, kes on kellele

võlgu. Faktiväidet, et kindlustusjuhtumi välised lisatööd Sinilille 5 ja 7 hoonetes teostati

Metsapiiri Maja OÜ poolt hageja II heakskiidul tõendab ka hageja II 20.11.2012 e-kiri

„Cables for S7“, kus viimane annab korralduse osta ja paigaldada interneti ning audio-

video kaablid temale kui füüsilisele isikule kuuluvasse hoonesse Sinilille 7 ning

22.11.2012 e-kirjas „RE: Arve from Kalvi pood“ annab hageja II korralduse suunata

arve hageja I raamatupidamisse tasumiseks.

21. Hageja I väite selle kohta, et tema soov oli hoida kostjad ehitustöödest eemal, et ei

kannataks nende töökohustused, lükkab ümber hageja II 07.08.2012 e-kiri „Meeting

about our housing situation Wednesday at 13:00“, kus hageja II palub töötajatel

koguneda töökoosolekule, kus kostja II teeb ettekande, olles vastutav ehitustööde eest

koos Tesman AS-ga.

22. Kostja II tööülesannete hulka ei kuulunud ainult Sinilille 5 ja 7 asuvate hoonete

remonttööde korraldamine vaid ka muude ehitustööde teostamine teistel objektidel

(näiteks Salme vallas Ansekülas asuvad hooned-rajatised). Nii on suurem kogus

puitmaterjali kulunud näiteks Kuressaares puudekuuri ehitamiseks ja 10.07.2012

ostetust ehitati hagejale II 14.07.2012 toimunud pulmadeks suur tantsupõrand, mille

demonteerimisel saadud materjal kasutati hiljem Ansekülas hobuste karjamaadele

ulatuslike aedade ehitamiseks.

23. Hageja I seisukohad on vastuolusid. Näiteks on hageja I 04.05.2015 hagiavalduse

tervikteksti p-i 2.4.1. viimases lauses märkinud: „Liiatigi ei oma Hageja II hoones

toimunud remonttööd Hageja I arveldusarvelt teostatud maksetega olemuslikku

puutumust, kuivõrd Hageja I seoses sellega kaasnevate erisoodustusmaksudega võõral

kinnisasjal tehtavaid töid ei finantseeri.“ Ometi on hageja I 26.06.2014

menetlusdokumendi p.s 2.5. omaks võtnud: „Asjaolu, et Sinilille 7 hoone kuulub Hageja

juhatuse liikmele, ei oma käesoleva asja lahendamise seisukohast tähtsust, kuivõrd

antud hoones asuvad ka kaks Hageja kontorit ning audio/video keskusega

konverentsiruum, mida kasutatakse Hageja majandustegevuse raames ning Sinilille 7

on ka Hageja registrijärgne aadress. Seega on mõistetav, et Hageja majandustegevuse

raames kasutatavate ruumide ettevalmistamise eest tasuti Hageja arvelt. Ruumid pidid

ette valmistama Hageja töötajad, muuhulgas ka Kostja II.“

24. Hagejate poolt esitatud hinnakalkulatsioonid AS-de Tesman ja OÜ Karukell poolt ei

kajasta lisatööde mahtu adekvaatselt, kuna mahud on väiksemad, puuduvad näiteks

ventilatsioonitööd.

25. Kostja I palus jätta rahuldamata hageja II hagi ning menetluskulud hageja II kanda.

Kostja I arvelduskontole kantud 3000 eurot oli mõeldud hagejaga õigussuhetes

olevatele isikutele tasu maksmiseks, mida kostja I ka tegi. Kostja I ei saanud nimetatud

summat laenuna. Kostja I esitas tõendina oma pangakonto väljavõtte 2012. aasta kohta,

millest nähtuvalt kandsid hageja II ja tema abikaasa Liisi von Wowern 2012. aastal

perioodiliselt raha kostja I kontole, mis oli mõeldud hageja II ja tema abikaasa

majapidamiskuludeks, sh ’mustalt’ töötavatele töölistele töötasu maksmiseks. Kostja I

pangakonto väljavõttest 2012. aasta kohta nähtub, et hageja II ja tema abikaasa tegid

kostjale I 2012. aastal perioodiliselt ülekandeid kogusummas 9048,50 eurot. Mh on

kostja I saanud enda poolt juhitava äriühingule Metsapiiri Maja OÜ laenu 3000 eurot,

mille ta ka laenuna tagasi maksis. Kostja I soovib toonitada, et laenuna enne vaidlusalust

summat 21.09.2012 saadud 3000 euro ülekande selgitusena oli selgesõnaliselt ka

märgitud ’Laen’ (Loan). Kõik ülejäänud raha ülekanded olid aga mõeldud hageja II ja

tema abikaasa majapidamisekulude katteks ning nende ülekannete selgituseks oligi

lihtsalt märgitud ’Raha’ või ’Ülekanne’ (Transfer). Hageja nõue on alusetu ja

tõendamata.

Esimese astme kohtu otsus

26. Pärnu Maakohtu 08.05.2017 otsusega jäeti hageja I ja II hagid rahuldamata ja

menetluskulud hagejate kanda. Maakohus mõistis hagejalt I kostjate kasuks välja

menetluskulud (s.o õigusabikulud) summas 2150 eurot ja ekspertiisitasu 3600 eurot

ning hagejalt II kostja I kasuks õigusabikulud summas 850 eurot.

27. Hageja I nõude puhul on tegemist töötajate töölepingu rikkumisest tuleneva kahju

hüvitamise nõudega. Hagejal I oleks õigus nõuda kostjatelt kahjuhüvitist üksnes juhul,

kui kostjad rikkusid töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või

hooletuse tõttu (VÕS § 104 lg 2 ja TLS § 74 lg-d 1 ja 2). Hageja I poolt kostjatele

etteheidetud ehitusmaterjalide omastamine ja töölepingu järgse hoolsuskohustuse

rikkumisega kahju tekitamine on veenvalt tõendamata.

28. Kohus nõustus kostjatega selles, et hageja I mitmed seisukohad on läbi menetluse olnud

täis vastuolusid ja kohus on palunud mh nõuet täpsustada ja täiendavalt tõendada. Nii

on näiteks hageja I 04.05.2015 hagiavalduse tervikteksti (II kd, tl 188-196) p-i 2.4.1.

viimases lauses märgitud, et ,,hageja II ei oma hoones toimunud remonttööd Hageja I

arveldusarvelt teostatud maksetega olemuslikku puutumust, kuivõrd Hageja I seoses

sellega kaasnevate erisoodustusmaksudega võõral kinnisasjal tehtavaid töid ei

finantseeri“. Ometi on hageja I 26.06.2014 menetlusdokumendi (II kd, tl 10-12) p-s 2.5.

omaks võtnud asjaolu, et Sinilille 7 hoone kuulub hagejale II ja ,,ei oma käesoleva asja

lahendamise seisukohast tähtsust, kuivõrd antud hoones asuvad ka kaks Hageja kontorit

ning

audio/video

keskusega

konverentsiruum,

mida

kasutatakse

Hageja

majandustegevuse raames ning Sinilille 7 on ka Hageja registrijärgne aadress. Seega

on

mõistetav,

et

hageja

majandustegevuse

raames

kasutatavate

ruumide

ettevalmistamise eest tasuti Hageja I arvelt. Ruumid pidid ette valmistama Hageja I

töötajad, muuhulgas ka Kostja II“.

29. Usutav ei ole hageja I väide, et teatud kostjate poolt teostatud ülekanded tulid hagejale

I üllatusena äriühingu majandusaasta koostamise käigus. Kostja I on märkinud, et

hageja II osales aktiivselt majandusaasta koostamise protsessis ning see valmis pool

aastat enne kostja I töölt lahkumist ning talle ei ole tööandja poolt tehtud ühtegi

etteheidet enne töölt lahkumist (kohtuistungi protokoll; tl 239, III kd). Eluliselt usutav

ei ole asjaolu, et äriühingu seaduslik esindaja (hageja II) ei ole üle poole aasta kursis

äriühingu kontol toimuvaga ega ka fakt, et hagejaid ei huvitanud üle poole aasta

küsimus, milliste rahaliste vahendite arvelt teostati neile kuuluvates hoonetes

kindlustusjuhtumi mahtu ületavad ehitustööd. Hageja I on hagiavalduse tervikteksti (II

kd, tl 188-196) p-s 2.5.6. ka möönnud, et kostjad ei pruugigi olla ostetud ehitusmaterjali

omastanud, kuna on öelnud, et ta on lihtsalt teadmatuses ja nõude suurus võib muutuda.

30. Metsapiiri Maja OÜ teostas lisaks kindlustusjuhtumi välised ehitustööd ja seda

kokkuleppel hagejaga I, mida kinnitab hageja II 06.09.2012 e-kiri „RE: Metsapiiri Maja

invoice to KF" (II kd, tl 5, 45), milles hageja II mh palub ehitustöid jätkata ning hiljem

tuvastada, kes on kellele võlgu. Ka tunnistaja TT ütluste kohaselt ütles hageja II, et

usaldab kostjat II täielikult, mistõttu võeti ta ka Tesman AS alltöövõtjaks (04.04.2017

kohtuistungi protokoll, III kd, lk 243). Asjaolu, et kindlustusjuhtumi välised lisatööd

teostas Metsapiiri Maja OÜ hagejate heakskiidul on tõendatud ka hageja II 20.11.2012

e-kirjaga „Cables for S7" (II kd lk 6, 48), kus hageja II annab korralduse osta ja

paigaldada interneti ning audio-video kaablid temale kui füüsilisele isikule kuuluvasse

hoonesse Sinilille 7 ning 22.11.2012 e-kirjaga „RE: Arve from Kalvi pood" (II kd, tl 6,

47), kus hageja II annab korralduse suunata arve hageja I raamatupidamisse tasumiseks.

31. Hageja I väide selle kohta, et tema soov oli hoida kostjad ehitustöödest eemal, et ei

kannataks nende töökohustused, on ümber lükatud hageja II 07.082012 e-kirjaga

„Meeting about our housing situation Wednesday at 13:00" (II kd, tl 6 pöördel ja 48),

kus hageja II palub töötajatel koguneda töökoosolekule, kus kostja II teeb ettekande,

olles vastutav ehitustööde eest koos Tesman AS-ga. Seda, et AS Tesman suhtles

ehitustööde teemal kostjaga II kinnitas oma ütlustega ka tunnistaja TT. Arusaamatuks

jääb, et kui oli kartus, et ehitustöödega tegelemine võib takistada kostja I igapäevaseid

töökohustusi, siis miks pidi ta ehitustööde küsimuses hageja II korraldusel suhtlema

kindlustusseltsiga, administreerima arvetega ning tegema kõike muud ehitustöödega

seonduvat.

32. Asjas tellitud 01.12.2016 ekspertarvamuse (III kd lk 152-160) kohaselt olid

kindlustusjuhtumi väliseid ehitustöid 2012. aastal Kuressaares Sinilille 5 ja 7 asuvates

hoonetes tehtud koos materjalidega hinnanguliselt ca 14 750 euro väärtuses (ilma

käibemaksuta). Kohtul puudub alus eksperdi hinnangus kahelda ja seda vaatamata

hageja esitatud AS Tesman ja OÜ Karukell ümberehitustööde hinnakalkulatsioonidele

(II kd lk 239-242).

33. Ekspert on mh leidnud, et: 1) hoones Sinilille 5 on tehtud kindlustushüvitist ületavad

järgnevad tööd: esimesel korrusel elutuba ruum nr 6 on jaotatud vaheseinaga ja uksega

kaheks eraldiseivaks ruumiks; pesu-ja saunaruumidesse 8; 9 ja 10 sissepääs on viidud

trepihalli 4 poolele (varem ruumist 6); välja on ehitatud mehaanilise sisse-ja väljatõmbe

ventilatsioonisüsteemi torustik, mis jookseb kokku ruumi 10, ventilatsiooniseade on

paigaldamata; ruumis 10 on ümber tõstetud soojaveeboiler; teisel korrusel tuba nr 16 on

ehitatud pikemaks lodža arvelt; teisel korrusel on pikemaks ehitatud ruum nr 14 muutes

kelpkatuse viilkatuseks ja ehitades seal tegelikkuses asunud wc ja pesuruum ümber

kontoriruumiks; teostatud on täiendavaid tugevvoolutöid (sh valgustite ümbertõstmisi)

ja paigaldatud andmesidekaabeldust; 2) hoones Sinilille 7 on tehtud kindlustushüvitist

ületavad järgnevad tööd: teostatud on täiendavaid tugevvoolutöid ja nõrkvoolutöid (sh

näiteks, aga mitte ainult kaabeldus kinotoa projektorile ja kõlaritele, elutoa

helindussüsteem, ümber on tõstetud valgusteid, lisatud voolupunkte jms).

34. Ekspert leidis, et hageja I poolt on esitatud (kd II, tl 239-242 ja viimase pöördel)

märkimisväärse täpsusega koostatud ehituseelarved analoogiliste ruumide nagu oli

hoones Sinilille 5 ruumid 14 ja 16 suuremaks ehitamiseks. Kontrollides viidatud

eelarveid nii ridade kaupa kui ühikhindadena puudub alus neid kahtluse alla seada ja

ekspert asus seisukohale, et ruumide Sinilille 5 ruumide 14 ja 16 ümberehitamise

maksumus oli aastal 2012 suurusjärgus ca 6750 eurot (+km). Muud Sinilille 5 hoones

tehtud kindlustuskatte alla mittekuuluvate tööde maksumus koos materjalidega on

hinnanguliselt ca 6500 eur (+km). Sinilille 7 kindlustuskatte alla mittekuuluvate tööde

maksumus koos materjalidega on hinnanguliselt ca 1500 eur (+km). Seega on

kindlustusjuhtumit ületavate tööde maksumus kokku koos materjalidega hinnanguliselt

ca 14 750 eur (+km).

35. Eksperdi arvates on hageja I poolt kohtumenetluses esitatud kuludokumentidel näidatud

kaubaartiklite puhul enamuses tegemist elementaarsete ehitus-ja viimistlustööde

kulumaterjalidega. Mitmete kaubaartiklite puhul on ilmselgelt hangitud rohkem

materjale kui on mõistlik ja võimalik kasutada ära viidatud ümberehitustööde

teostamisel. Seega tuleb asuda seisukohale, et vähemalt osa kuludokumentidel esitatud

kaubaartikleid on kasutatud ka Kuressaares Sinilille 5 ja 7 hoonete juures

kindlustusjuhtumi tööde mahtu ületavatel ehitustöödel. Kuivõrd väidetavad tööd teostati

ca 4-5 aastat tagasi ja neid ei ole dokumenteeritud ei kirjalikult ega fotomaterjaliga,

samuti ei ole adekvaatseid dokumente algse olukorra kohta, siis on eksperdil olnud

keerukas tuvastada, millised tööd ja mis mahus üldse teostati. Teostatud tööde maht on

tuvastatud võimaluste piires.

36. Eelnevast nähtub, et hageja I poolt kostjatelt nõutud summad (kostjalt I 8385, 91 eurot

ja kostjalt II 3433,38 eurot) ei ületa eksperdi poolt tuvastatud kindlustusjuhtumi mahtu

ületavate tööde maksumust 14 750 eurot käibemaksuta (17 700 eurot koos

käibemaksuga). Asja materjalidest võib järeldada, et arvestades hageja I käitumist

Sinilille 5 ja 7 ehitustööde ajal, samuti kostjate töö iseloomu, oli mõlemale kostjale

antud küllatki suur tegevusvabadus, mis tähendas seda, et hageja I usaldas kostjaid.

Kostjad toimisid hageja II juhiste ja oma parimate teadmiste kohaselt. Praktikas oli

kostjatele antud õigus kasutada hageja rahalisi vahendeid. Tõendamist ei ole leidnud

asjaolu, et ehitusmaterjale soetati hageja huvide vastaselt või et ehitusmaterjale soetati

Metsapiiri Majad OÜ-le ning et sellisel viisil on kostjad süüliselt hagejale I kahju

tekitanud. Tõendatud ei ole, et kostjad oleksid töölepingut või seadust süüliselt

rikkunud. Kuivõrd vaidlusalused ehitustööd teostati ca 4-5 aastat tagasi ja neid ei ole

dokumenteeritud kirjalikult ega fotomaterjaliga, samuti ei ole adekvaatseid dokumente

algse olukorra kohta, siis ei ole menetluse käigus isegi ehitustehnilise ekspertiisiga

õnnestunud veenvalt tuvastada, millised tööd ja mis mahus üldse Sinilille 5 ja 7 tehti ja

kui palju täpselt sinna ehitusmaterjali kulus. Eeltoodud põhjendustel jääb hageja I hagi

rahuldamata.

37. Ka hageja II nõue kostja I vastu alusetult saadud 3000 euro tagastamiseks ei ole

põhjendatud, Kostja I on toonud esile sellised faktilised asjaolud, millest võib

järeldada, et hageja teostatud pangaülekandel oli tõenäoliselt mingi kindel suunitlus,

mida kinnitab kostja I pangakonto väljavõtte, mis tõendab kostja väidet analoogsete

maksete korduva tegemise kohta. Väljavõte kinnitab ka kostja 1 väidet, et viidatud

maksete selgitused on sarnased. Samuti nähtub sellest, et kostjatega seotud äriühingule

on hageja ühel korral andnud ka laenu, kuid see on tagastatud (vastavalt 21.09.2012 ja

04.10.2012) ning mille kohta on ülekande selgituses ka vastav märge. Mõlemal juhul

on ülekannete selgituses märgitud raha konkreetne otstarve („Loan to Metsapiiri Maja

OÜ“ ja „Metsapiiri Maja OÜ laenu tagasimakse 3000“ ). Hageja II tugineb nõude

õigusliku alusena VÕS § 1028 lg-le 1, seega põhineb hageja nõue soorituskonditsioonil,

kuid hageja ei ole ka vaatamata kohtu vastavale ettepanekule (II kd, tl 58) tõendanud,

millise olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena ta kostjale 21.12.2012 3000 eurot

üle kandis. Nimetatud asjaolu on aga VÕS § 1028 lg 1 kohaldamise eelduseks, mille

tuvastamiseta puudub kohtul alus nõuet rahuldada. Seega tuleb hageja II alusetu ja

tõendamata nõue jätta rahuldamata.

38. Maakohus jättis menetluskulud hagejate kanda (TsMS § 162 lg 1) ning rahuldas kostjate

avaldused menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistis hagejalt I kostjate

kasuks välja õigusabikulud 2150 eurot ja ekspertiisitasu 3600 eurot ning hagejalt II

kostja I kasuks õigusabikulud 850 eurot.

Apellatsioonkaebus

39. Hagejad paluvad apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagejate

hagid jäid rahuldamata ning teha asjas uus otsus, millega hagid rahuldada ja jätta

menetluskulud kostjate kanda. Hagejad ei vaidlusta maakohtu otsust osas, milles

maakohus jättis rahuldamata kostjate avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks.

40. Maakohus kvalifitseeris hageja I nõude ebaõigesti töölepinguliseks kahju hüvitamise

nõudeks, millest tulenevalt on hagejal I kõrgendatud tõendamiskoormis. Hageja I nõude

puhul on tegemist lepinguvälise kahju hüvitamise nõudega VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi.

Kostjad on neile usaldatud hageja I rahalised vahendid pööranud ebaseaduslikult enda

või Metsapiiri Maja OÜ kasuks, soetades rahaliste vahendite arvelt enda huvides

ehitusmaterjali ning vastutavad seega VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi. Kostjate tegevus hageja

I rahaliste vahendite kuritarvitamisel ei olnud seotud nende töölepinguliste soorituste ja

tehtava tööga. Kohtule esitatud kuludokumentidelt nähtuvaid ehitusmaterjale kasutati

Metsapiiri Maja OÜ poolt teostatavatel ehitustöödel. VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaldamisel

oleks maakohus pidanud analüüsima, kas kostjatel oli õigus kasutada hageja I rahalisi

vahendeid Metsapiiri Maja OÜ majandustegevuses ja kas selleks oli olemas vastav

kokkulepe.

41. Isegi, kui tegemist on töölepingulise kahju hüvitamise nõudega, on maakohus jätnud

tähelepanuta, et kostjate soetatud koguses ja maksumuses ei saanud ehitusmaterjalid

olla seotud kostjate tööülesannetega. Maakohus ei tuvastanud, millisteks konkreetseteks

tööülesanneteks neid materjale sellises koguses kasutati. Menetluses ei ole tuvastatud

ühtegi hageja I juhist, mille kohaselt oleks võinud kostjad hagis viidatud koguses

ehitusmaterjale soetada. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta ei arvestanud asja

lahendamisel hageja I 04.05.2015 menetlusdokumendi p-s 2.2.5 viidatud e-kirjadega,

mis näitasid kostjate poolset Metsapiiri Maja OÜ-le kasu teenimisele orienteeritud

kooskõlastatud tegevust töösuhte raames. Kostjad kasutasid hageja I arvelt soetatud

ehitusmaterjale Metsapiiri Maja OÜ huvides ilma hageja I kooskõlastuseta ja tegid seda

ulatuses, mis ei saanud kuidagi kuluda lisatöödele. Seega on täidetud TLS § 74

kohaldamise eeldused.

42. Maakohus on sisuliselt vabastanud kostjad oma väidete põhistamise ja tõendamise

kohustusest. Kostjad oleksid pidanud põhistama nii lisatööde ring kui maksumust.

Olukorras, kus kostjad väitsid, et kõik ehitusmaterjalid kasutati lisatöödel ja Ansekülas

puitmaterjalist karjaaedade ehitamisel, tulnuks neil oma väiteid ka tõendada ning

olukorras, milles nad seda ei teinud, tulnuks maakohtul lähtuda nendest lisatöödest ja

nende lisatööde maksumusest ja materjalikulust, mida menetluses õnnestus tuvastada.

Hageja I tõendas, millises maksumuses ehitusmaterjale lisatöödele kuluda ei saanud.

Hageja väiteid kinnitas ka ekspertiis.

43. Maakohtu otsuse põhjendused koosnevad valdavas osas kostjate seisukohtasid

jaatavatest refereeringutest ja viidetest üksikutele tõenditele, mille asjakohasus ja mille

puutumus maakohtu järeldusega ei ole jälgitav ega seostatav. Seejuures ei ole hagejate

vastuväiteid kostjate seisukohtadele arvestatud. Enamus hageja I tõenditest on jäetud

ilma põhjendusteta tähelepanuta.

44. Maakohus ei pidanud usutavaks hageja I väidet selle kohta, et kostjate poolt teostatud

ülekanded tulid hagejale I üllatusena. Maakohus on jätnud tähelepanuta hageja I väited

selle kohta, et äriühingu juhatuse liige ei pea kontrollima igapäevaselt ega igakuiselt

ettevõtte kontolt tehtud kõiki ülekandeid, hageja II viibis tööde tegemise ajal välismaal

ja avastas tekkinud puudujäägi sealt naastes.

45. Maakohus on otsuses välja toonud justkui oleks hageja I möönnud, et kostjad ei pruugigi

olla ehitusmaterjale omastanud. Hageja I möönis üksnes seda, et tema nõude suurus

võib seoses kostjate selgitustega ehitusmaterjalide kasutamisele muutuda.

46. Otsusest ei selgu, kuidas on hageja I väited Sinilille 7 tööruumide ettevalmistamisest

kaabeldusega vastuolus väidetega Sinilille 7 remonttööde mittefinantseerimisega.

Ruumide ettevalmistamine kaabeldusega ei ole võrdsustatav ruumide remonttöödega.

47. Hageja I hinnangul on tunnistaja TT ütluste arvesse võtmine meelevaldne, kuivõrd TT

andis ütlusi üksnes Tesman AS poolt kindlustusjuhtumi raames teostatud tööde osas,

mitte aga lisatööde teostamise osas. Asjaolu, et hageja I kostjat II oma ehitustöötajana

sel ajal usaldas, ei tähenda ka seda, et hageja I oleks olnud päri Metsapiiri Maja OÜ ja

Tesman AS töövõtusuhtega. Käesoleval juhul lasub Metsapiiri Maja OÜ-ga sõlmitud

väidetava lepingulise suhte olemasolu tõendamiskoormis kostjatel (RKTKo 3-2-1-45-

17, p 11.2).

48. 06.09.2012 e-kirjast ei ole võimalik tuvastada kokkulepet lisatööde teostamiseks.

Viidatud e-kirjas on juttu palgaarvestusest, mitte ehitusmaterjalide kasutusest. Hageja I

viitab selles e-kirjas kostja II hinnapakkumistele tööde osas, mida ei kata kindlustus.

Hageja I on e-kirjas vastanud, et tal on raskusi teadmaks, mida korrektselt maksta ja

kuna tal ei ole ei dokumentatsiooni (ajaarvestust) selle kohta, mis on tehtud, tehtagu

pakkumine ning ka arve. Ühtegi pakkumist Metsapiiri Maja OÜ-lt lisatööde tegemiseks

aga ei tehtud. Maakohtus on asja lahendamisel ebaõigesti hinnanud 20.11.2012 e-kirja

kaabelduse paigaldamise kohta, kuna selles ei ole juttu Metsapiiri Maja OÜ-st. Hageja

I on seoses 07.08.2012 e-kirjaga maakohtus selgitanud, et hageja I viitas kostjate

osalemisele ettevõtluse korras läbi Metsapiiri Maja OÜ kindlustusjuhtumiga seotud

remonttööde teostamisel ning et hageja I sooviks ei ole kunagi olnud see, et kostjad ei

täidaks oma töölepingulisi töökohustusi kindlustusfirmaga suhtlemisel ning

remonttööde teostamisel.

49. Maakohus on jätnud tähelepanuta hageja I poolt esitatud ehitusmaterjalide soetamist

tõendavad dokumendid (tabelid 1-III, summas 14 083,41 eurot). Maakohus ei ole

põhjendanud, milline seos on lisatööde kogumaksumusel lisatööde jaoks kulunud

ehitusmaterjalidega, kuna lisatööde kogumaksumus sisaldab lisaks ka kulutusi tööjõule.

Usutav ei ole, et lisatööde väärtuseks oli eksperdi poolt tuvastatud 14 750 eurot, kuna

siis oleks tööjõule kulunud vaid 666,59 eurot (14 750 – 14 083,41), mis ei ole eluliselt

usutav. Maakohus ei arvestanud hageja I 06.01.2017 menetlusdokumendis välja toodud

seisukohti seoses teostatud ekspertiisiga. Seega palub hageja I ringkonnakohtul

nimetatud dokumendis välja toodud põhjendustega arvestada.

50. Kostjad esitasid väite, mille kohaselt ei tuvastatud ekspertiisiga kõiki teostatud töid,

alles kohtuistungil, kuigi maakohus andis neile selleks tähtaja 07.12.2016. Seega ei

esitanud kostjad oma väidet tähtaegselt.

51. Lisatööde maksumuse osa on hageja I esitanud kohtule seisukoha 06.01.2017 ning palub

sellega asja lahendamisel arvestada. Hageja I leiab, et lisatöödeks kulunud materjali

maksumus on tuvastatav kohtule esitatud soetusdokumentide põhjal. Samuti kirjeldati

lisatöid ekspertiisiaktis. Ka ekspert kinnitas, et ehitusmaterjale on soetatud suuremas

koguses kui lisatööde läbiviimiseks vajalik. Ekspertiisiaktis puudub järeldus, mille

kohaselt ei ole ekspert suutnud lisatöid tuvastada. Lisatööde teostamise, mida ekspert ei

tuvastanud, tõendamiskoormis on kostjatel.

52. Tõendamata on kostjate väide, et 10.07.2012 soetatud puitmaterjali kasutati mh

Ansekülas karjaaedade ehitamiseks. Selliste väite tõendamiskoormis on kostjatel.

Hageja I toob välja, et nimetatud 10.07.2012 soetatud puitmaterjali maksumus

moodustas üksnes 563,60 eurot ilma käibemaksuta (II kd tl 215 pöördel). Samuti kulus

karjaaedade ehitamiseks 1,18 km puitmaterjali, soetati aga 3,252 km puitmaterjali.

Lisaks ei tuvastanud ekspert lisatööde koosseisus kostjate poolt väidetud puudekuuri

ehitamist, kuivõrd puudekuur oli ehitatud enne 2012. aastat.

53. Maakohus jättis ebaõigesti kõik menetluskulud hagejate kanda. Maakohus on jätnud

tähelepanuta ka hagejate väited ekspertiisikuludele.

54. Hageja II nõue on põhjendatud. Kostja I ei ole ära näidanud mistahes

majapidamiskulusid ega ka isikuid, kellele väidetavalt nn musta töötasu maksti, sellised

töötajad hagejatel puuduvad. 16.09.2014 kohtuistungil antud tunnistaja Veljo Koidu

ütlustega on ümber lükatud kostja I väide nn musta töötasu maksmise kohta. Hagejale

II üllatuslikult asus maakohus seisukohale, et hageja II peaks tõendama laenusuhte

olemasolu. Seega jättis maakohus hageja II hagi rahuldamata seoses lepingulise suhte

tõendamatusega, mille puudumine oli hagi (alusetu rikastumise nõude) aluseks.

Maakohus ei teinud ettepanekuid ka nõude täpsustamiseks ega tõendamiseks.

Vastustajate seisukoht

55. Kostjad palusid jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

56. Tsiviilkolleegium, kuulanud ära poolte seletused ja tutvunud tsiviilasja materjaliga,

leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada osas, milles

maakohus jättis KonceptForm OÜ hagi XX ja YY vastu rahuldamata. Asi tuleb

tühistatud osas saata uueks läbivaatamiseks maakohtule eelmenetluse staadiumisse.

Maakohtu otsus jääb muutmata osas, milles maakohus jättis KK hagi XX vastu

rahuldamata.

57. Kõigepealt käsitleb ringkonnakohus KK hagi XX vastu. Ringkonnakohtu hinnangul

jättis maakohus põhjendatult selle nõude rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda.

58. KK esitas XX vastu alusetu rikastumise nõude. Raha ülekandmise alusena tõi hageja

esile tulevikus sõlmitava laenulepingu täitmise. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik

(saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustise

täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas,

kohustust ei teki või kohustus langeb hiljem ära.

59. Vaidluse põhisisu seisneb selles, kas raha kanti üle laenulepingu täitmiseks, mida hiljem

siiski ei sõlmitud, nagu väidab KK või hageja ettevõtlusega seotud jooksvate kulude

katteks, nagu väidab XX. Maakohus viitas põhjendatult TsMS § 230 lg-le 1, mille

kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad

tema nõuded ja vastuväited. Kõigepealt peab hageja tõendama oma nõude aluseks

olevaid asjaolusid ja siis saab kostja vastu vaielda ja omapoolsed tõendid esitada. Seega

pidi hageja kõigepealt tõendama, et XX soovis laenu saada ja hageja oli nõus seda

andma. Hageja seda tõendanud ei ole. Pelgalt raha ülekandmise fakt ei tõenda, et

tegemist oli laenuks mõeldud rahaga. Maakohus hindas kõiki tõendeid, sealjuures

pooltevahelisi varasemaid sarnaseid raha ülekandeid, mida hageja laenuna ei ole

käsitlenud. Maakohus ei jätnud hagi rahuldamata seoses lepingulise suhte puudumisega,

nagu apellant leiab, vaid seetõttu, et hageja ei ole tõendanud hagi aluseks olevaid

asjaolusid.

60. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus KonceptForm OÜ (hageja ) nõudeid kostjate vastu.

61. Asjas on tuvastatud järgmised tähtsust omavad asjaolud, mille üle pole vaidlust:

-

kostjad olid hageja töötajad ning nende mõlema kasutuses olid hagejale väljastatud

deebetkaardid. Lisaks omas kostja I volitusi hageja arveldusarvelt ülekannete

tegemiseks;

-

29.07.2012 aset leidnud tormi käigus said kahjustada hagejale kuuluv hoone

aadressil Sinilille 5 ja hageja seaduslikule esindajale kuuluv hoone Sinilille 7,

Kuressaares. Mõlemad hooned olid kindlustatud ning kindlustusandja hüvitas

tormikahjustuste likvideerimiseks tehtud kulutused;

-

kindlustusandjaga suhtlesid ja tormikahjustuste likvideerimise organiseerimiga

tegelesid hageja nimel kostjad;

-

tormikahjustused likvideeris töövõtjana AS Tesman, kuid vahetult teostas

ehitustööd AS Tesman altöövõtja Metsapiiri Maja OÜ, kelle näol on tegemist

kostjatele kuuluva pereettevõttega;

-

tormikahjustuste likvideerimisega samaaegselt teostati kostjate poolt ka

kindlustushüvitist ületavaid ümberehitustöid Sinilille 5 elamus ja täiendavaid

tugevvoolutöid ja nõrkvoolutöid Sinilille 7 elamus;

-

kostja I on oma kasutajatunnustega läbi internetipanga ja tema kasutuses olnud

deebetkaardiga teinud ajavahemikul 31.08.2012 kuni 31.12.2012 erinevatele

ehitusmaterjalidega kauplevatele ettevõtjatele hageja arvelt makseid märkega

„torm“ summas 9530,09 eurot;

-

kostja II on ajavahemikul 14.08.2012 kuni 19.12.2012 tasunud hageja I

arveldusarvelt arveid märkega „torm“ kogusummas 4785,64 eurot.

62. Hageja esitas kummagi kostja vastu deliktilise kahju hüvitamise nõude, kostja I vastu

summas 8385,91 eurot ja kostja II vastu summas 3433,38 eurot. Nõute aluseks on

asjaolu, et kostjad on ostnud ajavahemikul august kuni detsember 2012 hageja

vahendite arvel oluliselt rohkem ehitusmatarjali, kui on kasutatud kindlusushüvitist

ületavate ehitustööde teostamiseks või muuks hageja majandustegevuseks. Kostjad on

hageja rahaliste vahendite eest omandatud ehitusmaterjalid pööranud enda või

kolmanda isiku Metsapiiri Maja OÜ kasuks. Sellega on kostjad omastanud hageja vara,

millega on tekitanud hagejale kahju.

63. Kostjad vaidlesid hagile vastu ja leidsid, et kõik ostetud materjalid, mille arved on

markeeritud märkega „torm“, on kasutatud vaid hagejale või tema seaduslikule

esindajale kuuluvate hoonete remonttöödel.

64. Ringkonnakohtu hinnangul viis maakohus asjas läbi puuduliku eelmenetluse, mis tõi

kaasa ebaõige lahendi tegemise. Eelmenetluse ülesanded on sätestatud TsMS §-s 392.

Kohus peab eelmenetluses välja selgitama hageja nõuded ning poolte faktilised ja

õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta, samuti tõendid, mida

menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. TsMS § 230 lg-te 1

ja 2 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad

tema nõuded ja vastuväited.

65. Maakohus on kvalifitseerinud hageja nõude töölepingu rikkumisest tuleneva kahju

hüvitamise nõudena ning jätnud hageja deliktilisel alusel esitatud nõude täielikult

käsitlemata. Hageja ei väida, nagu maakohus leidis, et kostjad tekitasid hagejale kahju

töölepingu järgse hoolsuskohustuse rikkumisega. Vastupidi, hageja on hagiavalduse

terviktekstis sõnaselgelt märkinud, et kahju hüvitamise nõude kvalifitseerimisel,

olenemate poolte vahel kehtinud töösuhtest kahju tekkimise ajal, tuleb kohaldada

deliktilise kahju hüvitamise sätteid (II kd, lk 193 pöördel). Hageja põhjendas õiguslikku

kvalifikatsiooni sellega, et mõlemad kostjad on hagejale kahju tekitamisel kasutanud

hageja rahalisi vahendeid töösuhte väliselt, tegutsedes paralleelselt oma töösuhtega ka

iseseisvas majandustegevuses läbi Metsapiiri Maja OÜ. Maakohus on käsitlenud hageja

nõuet ainult lepingulise kahju hüvitamise nõudena TLS §-de 72, 16, 74 lg 1 p 2 ja VÕS

§ 104 lg 2 alusel. Deliktilise ja lepingulise kahju nõuete rahuldamise alused on erinevad.

Kohtu ülesanne on esiletoodud asjaoludest lähtudes kontrollida haginõuet kõigil

õiguslikel alustel.

66. Maakohus on jätnud asjas tähtsust omavad asjaolud välja selgitamata ja

tõendamiskoormise jaotamata.

67. Asjaolu, et kostjad võisid seoses tööülesannete täitmisega kasutada hageja rahalisi

vahendeid, ei tähenda aruandekohustuse puudumist. Kostjate üldsõnaline väide, et kõik

tormikahjustuste ajal ostetud ehitusmaterjalid ja tarvikud kasutati lisatööde

teostamiseks ja puitmaterjali osaliselt ka muudel hageja objektidel, ei lükka ümber

hageja üksikasjalikke analüüse kõikide kuludokumentide kohta. Hageja on toonud

tabelitena ja kommentaaridena välja, kui suur hulk ehitusmaterjali sai kuluda lisatööde

tegemiseks ja küsinud kostjatelt selgitusi ülejäänud materjalide kulutamise kohta.

Kostjad neid selgitusi esitanud ei ole. Lisatööde mahu hindamiseks on hageja võtnud

kahelt erinevalt ehitusettevõtjalt hinnapakkumised, kus on ära näidatud ka materjali

kulu. Kostjad on esitanud vaid paljasõnalise vastuväite, et tegemist on ebaõigete

mahtudega. Samas ei ole kostjad ise esile toonud, milliseid konkreetseid lisatöid,

millises hoones ja milliste mahtudega on nad teinud, mille tarvis hageja arvelt soetatud

ehitusmaterjalid ja tarvikud kulusid.

68. Kostjad on vastu vaielnud hageja väitele, et kostjad ostsid hageja vahendite arvelt

ehitusmaterjale ka kindlustusjuhtumi raames tehtavate tööde jaoks, kuid ei ole oma

vastuväidet muutnud usutavaks. Maakohus ei ole välja selgitanud, kes ostis

ehitusmaterjalid tormikahjustuste likvideerimiseks ja milliste vahendite arvel, mille

kindlustus hiljem hüvitas. Kostja 1 on avaldanud, et märkega „torm“ markeeritud

kuludokumendid ei tähendanud nende seotust üksnes kindlustusjuhtumiga, vaid

tegemist võis olla ka lisatöödega, mida kostjad ei ole aga kuidagi põhjendanud.

69. Kuna TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste

alusel, siis saab kohus seda teha poolte esiletoodu põhjal. Kui pooled ei ole toonud esile

neid asjaolusid, mis võimaldavad kohtul otsustada, siis tuleb eelmenetluses juhtida

poolte tähelepanu asjaolude ebapiisavale esitamisele.

70. Eelnevast tuleneb, et maakohus ei viinud hageja rahalise nõude osas sisuliselt läbi

eelmenetlust nii nagu selle näevad ette TsMS § 237 lg 1, § 329 lg-d 3 ja 4, § 392 ning

§ 398. Samuti ei täitnud maakohus selgitamiskohustust (§ 351).

71. Need rikkumised on olulised TsMS § 656 lg 1 p 1 mõttes. Praegusel juhul on võimalik,

et menetluslikud rikkumised mõjutasid asja lahendamise tulemust ja neid ei ole

võimalik mõistlikult kõrvaldada apellatsioonimenetluses.

72. Lisaks ei ole maakohtu otsus korrakohaselt põhjendatud ega rajane asjas esitatud

tõenditel, millega maakohus rikkus TsMS § 438 lg 1 ja § 442 lg 8.

73. Otsusest ei ole jälgitav, kuidas ja mille alusel võrdles maakohus ekspertiisiaktis

loetletud töid ja AS Tesman ja OÜ Karukell ümberehitustööde hinnakalkulatsioonides

kirjeldatud töid. Maakohus ei ole viimastele üldse mingit hinnangut andnud. Ekperdile

ei ole esitatud põhilist vaidlusalust küsimust selle kohta, milliseid ehitusmaterjale, kui

suurel hulgal ja millises maksumuses on kasutatud lisatööd teostamisel. Eksperdilt on

küsitud üksnes seda, milline on kindlustusjuhtumi mahtu ületavate ehitustööde

kogumaksumus, mille alusel maakohus on teinud järelduse, et kuna hageja poolt nõutav

summa seda ei ületa, on kõik vaidlusalused materjalid kasutatud ära lisatööde

tegemiseks. Seejuures ei ole maakohus arvestanud, et ehitustööde kogumaksumus

koosneb nii materjali kui töö maksumusest, mida ekspertiisiaktis eraldi välja toodud ei

ole. Seevastu AS Tesman ja OÜ Karukell ümberehitustööde hinnakalkulatsioonid

sisaldavad nii tööde kui materjali maksumust. Maakohus ei ole võrrelnud

ekspertiisiaktis, AS Tesman ja OÜ Karukell hinnakalkulatsioonides sisalduvaid töid ega

toonud välja, milles seisneb erinevus. Maakohus on eksperdi hinnangust, et mitmete

kaubaartiklite puhul on ilmselgelt hangitud rohkem materjale kui on mõistlik ja

võimalik kasutada ära viidatud ümberehitustööde teostamisel, teinud järelduse, et

vähemalt osa kuludokumentidel esitatud kaubaartikleid on kasutatud ka Kuressaares

Sinilille 5 ja 7 hoonete juures kindlustusjuhtumi tööde mahtu ületavatel ehitustöödel,

kuid on jätnud välja selgitamata hagi lahendamise seisukohalt olulise küsimuse, milleks

ilmselgelt rohkem hangitud materjale kasutati.

74. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus on sisuliselt

vabastanud kostjad oma väidete põhistamise ja tõendamise kohustusest. Kostjad oleksid

pidanud põhistama nii lisatööde ringi kui maksumust. Olukorras, kus kostjad väidavad,

et kõik ehitusmaterjalid kasutati lisatöödel ja Ansekülas puitmaterjalist karjaaedade

ehitamisel, tuleb neil oma väiteid ka tõendada.

75. Kuna maakohus on rikkunud mh selgitamiskohustust, tuleb asi saata tühistatud osas

maakohtule menetluse jätkamiseks alates eelmenetluse staadiumist. Kui eelmenetluse

ülesanded on täitmata, siis on põhjendatud vähemalt üldjuhul asja saatmine uuesti

lahendamiseks maakohtule eelmenetluse staadiumis (vt nt Riigikohtu 2. märtsi 2015

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 15 esimene lõik). Seetõttu ei käsitle

ringkonnakohus apellatsioonkaebuse kõiki väiteid.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

76. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse. Ringkonnakohus teeb lõpplahendi KK hagis XX vastu ning

teeb selle nõude osas ka menetluskulude jaotuse.

77. Maakohus jättis menetluskulud KK kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles

osas muuta. KK apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad TsMS § 171 lg

1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti KK kanda.

78. Maakohus mõistis KK-lt välja XX kasuks õigusabikulu 8,5 töötunni eest, tunnihinnaga

100 eurot, see on kokku 850 eurot. Väljamõistetud õigusabikulu suurust ei ole KK

vaidlustanud.

79. Kuna maakohus määras hüvitatava kulu kindlaks rahaliselt, teeb seda TsMS § 174 lg 3

järgides ka ringkonnakohus. XX ei ole ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja

esitanud, mistõttu määrab ringkonnakohus XX apellatsiooniastme menetluskulude

suuruseks 0 eurot.

80. Menetluskulude jaotuse KonceptForm OÜ hagi osas otsustab maakohus asja sisulisel

lahendamisel.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Gaida Kivinurm

Kaija Kaijanen

Margo Klaar