2-17-7136/28 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

15. jaanuar 2018, Tartu

Tsiviilasja number

2-17-7136

Tsiviilasi

Allar Oja avaldus OÜ Enterpolar teabe andmiseks

kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 10. novembri 2017 määrus

Kaebuste esitajad ja kaebuste

liigid

Allar Oja määruskaebus

OÜ Enterpolar määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja I/ vastustaja II: Allar Oja (isikukood

XXX), vandeadvokaat Anne Nurmi

Vastustaja I/ määruskaebuse esitaja II: OÜ Enterpolar

(registrikood 11138894), esindaja Marko Tiirik

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 10. novembri 2017 määrus

muutmata.

2. Jätta Allar Oja ja OÜ Enterpolar määruskaebused

rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

3. Jätta määruskaebustega seotud menetluskulud poolte endi

kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15

päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. OÜ Enterpolar osanik Allar Oja (avaldaja) esitas kohtule avalduse OÜ Enterpolar (puudutatud isik)

vastu teabe andmiseks kohustamiseks.

Avalduse kohaselt soovib avaldaja tutvuda OÜ Enterpolar pangakontode väljavõttega perioodil

01.01.2014 kuni 17.04.2017 ning samas vahemikus pearaamatuga. Avaldaja esitas samasisulise

taotluse ka osaühingule, kuid viimane on keeldunud teabe andmisest. Avaldaja palus, et kohus

kohustaks osaühingut talle teavet andma. Avaldaja soovib teavet selleks, et informeeritult hääletada

osakapitali suurendamise küsimuses. Osaühing on olnud nõus väljastama dokumente selektiivselt,

põhjendamata, millest keeldutakse. Nii ei saa osanik aga infot ühingu majandusliku seisundi kohta

ega saa otsustada osakapitali suurendamise vajaduse üle. Samuti seati tutvumine sõltuvusse eelnevast

kulude hüvitamisest summas 480 eurot, mis on aga põhjendamatu ja alusetu nõue. Ühing ei ole

tõendanud, et avaldaja on tema konkurent, üksnes kinnistute omamine seda ei tõenda. Avaldaja ei

tegutse füüsilisest isikust ettevõtjana ning Riigikohtu praktika järgi ei välista konkurendiks olemine

teabenõude rahuldamist (3-2-1-86-13 p 15 ja 17). Uus võimalus avaldajale teabega tutvumise

võimaldamiseks on olnud pigem näilik, kui tegelik, kuna oli viide ka eelmisele kirjale ja selles

mainitud ebaseaduslikule kulude hüvitamise nõudele.

Kuna avaldaja töötab välismaal oleks sobivaimaks viisiks dokumentidega tutvumisel, kui need

saadetaks e-mailile.

2. Puudutatud isik palus jätta avaldus läbi vaatamata. Avaldusest nähtuvalt on avaldaja puudutatud

isikult enne kohtusse pöördumist nõudnud dokumente, mitte aga teavet. Seega ei ole avaldaja enne

kohtusse pöördumist kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks

seadusega sätestatud kohustuslikust korrast, mis tuleneb ÄS § 166 lõikest 3.

Alternatiivselt, kui kohus ei jäta avaldust läbi vaatamata, tuleb avaldus jätta rahuldamata. Avaldaja

on asunud ekslikule seisukohale, et puudutatud isik on keeldunud avaldaja nõudmist rahuldamast.

Äriühingu juhatus ei pea tegema osanikule äriühingu dokumente kätte saadavaks ajal ja viisil, nagu

seda soovib osanik, vaid aja ja viisi määrab äriühingu juhatus. Puudutatud isik on seisukohal, et

äriühingule peab jääma piisav aeg, et ette valmistada soovitud dokumendid, äriühingul endal

võimaluste puudumisel leida tutvumiseks koht, saavutada osaniku teenindamiseks vajalikud muud

kokkulepped (näiteks leida isik, kes vahetult tutvustab küsitud dokumente). Avaldaja soovitud 4-

päevane tähtaeg oli selleks liiga lühike, samas ei ole avaldaja ilmunud puudutatud isiku poolt

eelnevalt määratud hilisematel aegadel. Puudutatud isik ei ole keeldunud dokumente esitamast enne

raha eelnevat tasumist. Avaldajat on 21.04.2017 informeeritud, et tema teenindamisega seondub

äriühingule täiendav kulu ning nende kulude hüvitamist avaldajalt soovitakse. Kui avaldaja leiab, et

äriühing peab dokumendid kättesaadavaks tegema ilma kulude hüvitamist nõudmata, siis on avaldajal

võimalik jätta kulude hüvitis tasumata.

Kuna avaldaja tegeleb samuti kinnisvara vahendamise ja üürileandmisega nagu ühingki, on

põhjendatud teabe osaline edastamine. Vastasel korral võib avaldaja kasutada konfidentsiaalset teavet

enda huvides.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Tartu Maakohus jättis 10.11.2017 määrusega rahuldamata OÜ Enterpolar taotluse avalduse

läbivaatamata jätmiseks. Maakohus rahuldas Allar Oja avalduse OÜ Enterpolar teabe andmiseks

kohustamiseks.

Maakohus kohustas OÜ-d Enterpolar võimaldama Allar Ojal tutvuda järgmiste dokumentidega:

- OÜ Enterpolar kõigi pangakontode väljavõtted perioodil 01.01.2014 – 17.04.2017;

- OÜ Enterpolar pearaamat 01.01.2014 – 17.04.2017.

Maakohus määras kindlaks nimetatud dokumentidega tutvumise võimaldamise korra (resolutsiooni

p 5).

Maakohtu põhjenduste kohaselt on puudutatud isiku taotlus avalduse läbi vaatamata jätmiseks

põhjendamatu. Puudutatud isiku seisukoht dokumentide ja teabe eristamisest ei ole käesoleva

kohtuvaidluse puhul asjakohane ega anna alust avalduse läbi vaatamata jätmiseks. Avaldaja on

kohtule esitatud avalduses nõudnud sama teavet/dokumente, mida eelnevalt osaühingultki, mistõttu

on tema taotlus olnud piisavalt arusaadav.

Maakohus märkis, et ÄS § 166 lg 1 alusel esitatav nõue teabe saamiseks ja dokumentidega

tutvumiseks ei eelda õigusliku huvi täiendavat põhjendamist. Käesolevalt on avaldaja aga täiendavalt

põhistanud ka oma huvi dokumentidega tutvumise osas. Kohtu hinnangul on nõutud dokumentide

puhul tegemist asjakohaste dokumentidega (pangakontode väljavõtete ja pearaamatuga). Tegemist on

puudutatud isiku majandustegevusega seotud dokumentidega, millega tutvumiseks on osanikul

õigustatud huvi.

ÄS § 166 lg 3 alusel kohtule esitatud avalduse rahuldamise eelduseks on samasisulise taotluse

varasem esitamine osaühingule. Avaldaja küsis esindaja kaudu puudutatud isikult teavet 12.04.2017

kirjaga (tl 8 ja 14), soovides tutvuda pangakontode väljavõtete ja pearaamatuga ajavahemikul

01.01.2014 – 17.04.2017. Kohus nõustus avaldajaga, et osaühing ei ole tema nõuet kohtuväliselt

rahuldanud. Täpselt samasugused nõuded esitas avaldaja ka avalduses maakohtule. Seega on avaldaja

põhjendatult pöördunud teabe saamise ja dokumentidega tutvumise nõudega kohtu poole.

Kohus leidis, et dokumentidega tutvumine on osaniku õigus, mistõttu puudub igasugune alus nõuda

dokumentidega tutvumisel kulutuste hüvitamist või esitada dokumendid üksnes osaliselt. Menetluse

käigus selgus, et osaühing on osaniku nõude osaliselt rahuldanud, kuid ei ole esitanud konto

väljavõtteid terve perioodi kohta ning konto väljavõttes on kinni kaetud tasunud isikute nimed. Samuti

on puudu pearaamatu väljavõte ning ei esitatud teiste pangakontode väljavõtteid. Seda ei saa kohtu

hinnangul pidada nõude täitmiseks. Osaühingul on kohustus osanikule esitada pangakontode

väljavõtted ja pearaamat tervikuna. Samuti ei näe seadus osaühingule ette võimalust teha

dokumentidega tutvumine sõltuvaks osaniku poolt eelnevalt kulude hüvitamisest.

Kohus ei tuvastanud, et esineks ÄS § 166 lg 2 toodud aluseid osaühingu juhatuse teabe andmisest ja

dokumentide esitamisest keeldumiseks. Puudutatud isiku väited, et avaldaja tegutseb tema

konkurendina, on oletuslikud ja tõendamata. Üksnes asjaolu, et avaldajale kuulub või on varasemalt

kuulunud mitmeid kinnistuid, ei tähenda, et ta tegutseks ilmtingimata kinnisvara arenduse ja

vahenduse alal avaldaja konkurendina. Isegi kui avaldaja tegutseks puudutatud isiku konkurendina,

ei annaks see igal juhul alust teabe andmisest keelduda või teavet valikuliselt esitada. Sellisel juhul

tuleks täiendavalt analüüsida ja põhjendada, kuidas täpselt võib kogu nõutud teabe avaldamine

osaühingu huve kahjustada.

Avaldaja taotles, et talle saadetaks dokumendid e-mailiga, kuna ta viibib töö tõttu enamuse ajast

välismaal. Seadus ei näe ette osaniku õigust saada dokumentidest ärakirju või koopaid. Dokumentide

e-mailiga saatmine on aga samastav dokumendist elektroonilise koopia andmisega. Kuivõrd avaldaja

eesmärk on tutvuda puudutatud isiku majandustegevusega seotud dokumentide sisuga, pidas kohus

võimalikuks määrata, et avaldajale tuleb võimaldada tutvuda dokumentidega puudutatud isiku või

temale raamatupidamisteenust osutava isiku juures. Arvestades, et osanik siiski ka aeg-ajalt Eestis

viibib, leidis kohus, et osaühingu või osaühingule raamatupidamisteenuse osutaja ruumidesse

dokumentidega tutvuma minemine ei ole osaniku jaoks ebamõistlikult koormav.

Kohus pidas mõlema poole huvisid kaaludes põhjendatuks määrata dokumentidega tutvumise korra

kindlaks selliselt, et avaldajal on õigus tutvuda dokumentidega arvates kohtulahendi jõustumisest

kolme kuu jooksul tööpäevadel ajavahemikus 10.00-16.00 puudutatud isiku või temale

raamatupidamisteenust osutava isiku juures, teatades sellest puudutatud isikule ette 5 tööpäeva

puudutatud isiku äriregistrijärgsel e-maili aadressil.

Kohus leidis, et teabe saamine on avaldaja huvides, mistõttu tehakse ka lahend avaldaja huvides.

Samas on käesoleva kohtumenetluse põhjustanud puudutatud isik, kes kohtuväliselt on olnud nõus

avaldajale andma teavet üksnes osaliselt. Arvestades eelnevat ja asjaolu, et puudutatud isik on

algusest peale olnud nõus nõutud teavet osaliselt andma ja on lõpuks avalduse kohtuväliselt osaliselt

rahuldanud, on kohtu arvates õiglane jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (TsMS § 172

lg 1).

MÄÄRUSKAEBUSTE ESITAJATE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Avaldaja (määruskaebuse esitaja I) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus

maakohtu määrus tühistada osas, millega maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda

(resolutsiooni p 7) ning teha selles osas uus määrus, millega jätta kõik menetluskulud puudutatud

isiku kanda.

Mitme menetlusosalisega hagita menetluse asjades saab menetluskulude jaotamise aluseks olla

põhimõte, et menetluskulud jäetakse selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti. Antud asjas on

kohus rahuldanud avalduse täies ulatuses, seega on lahend tehtud avaldaja kasuks ja puudutatud isiku

kahjuks. Järelikult tuleb neist põhjustest tulenevalt jätta kõik menetluskulud puudutatud isiku kanda.

Kohtu põhjendused menetluskulude jaotamise kohta ei ole loogilised ega põhjendatud, samuti ei ole

need kooskõlas kohtu tuvastatud asjaoludega ja põhjendustega, mis on esitatud seoses avalduse

rahuldamisega.

Avaldaja nõue on antud asjas rahuldatud täielikult. Seega ei ole kohtumenetlust põhjustanud mitte

avaldaja, vaid puudutatud isik. Avaldajal puudus võimalus asja lahendamiseks ilma kohtu abita.

Eelnevast tulenevalt on õiglane jätta antud asjas kõik menetluskulud puudutatud isiku kanda.

5. Puudutatud isik (määruskaebuse esitaja II) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles

palus maakohtu määruse resolutsiooni punktid 1, 3, 4, 4.1, 4.2, 5 ja 7 tühistada täies ulatuses ning

jätta avaldus läbi vaatamata. Menetluskulud palus puudutatud isik jätta avaldaja kanda.

Alternatiivselt palus puudutatud isik tühistada maakohtu resolutsiooni punktid 1, 3, 4, 4.1, 4.2, 5 ja 7

täies ulatuses ning jätta avaldus rahuldamata.

Kolmanda alternatiivina palus puudutatud isik tühistada maakohtu määruse resolutsiooni punktid 3,

4, 4.2 täies ulatuses ning määrata, et Allar Oja avaldus OÜ Enterpolar teabe andmise kohustamiseks

kuulub rahuldamisele osaliselt, seda nõudes „4. kohustada OÜ-d Enterpolar võimaldama Allar Ojal

tutvuda. OÜ Enterpolar kõigi pangakontode väljavõtetega perioodil 01.01.2014 kuni 17.04.2017.“

ÄS § 166 lg 3 esimesest lausest tulenevalt eristatakse teabe andmist ja dokumentidega tutvumise

võimaldamist. Avaldaja avaldusest ei nähtu, et puudutatud isiku juhatus oleks keeldunud

dokumentidega tutvumise võimaldamisest. Avalduses väidetu kohaselt on puudutatud isiku juhatus

keeldunud teabe andmisest. Maakohus ei ole eeltoodu osas võtnud sisulist seisukohta.

Maakohus on asunud seisukohale, et OÜ Enterpolar ei ole avaldaja nõuet täitnud. 31.10.2017 aktist

nähtub, et avaldajale on 31.10.2017 tehtud võimalikuks tutvuda OÜ Enterpolar pearaamatu

väljavõttega. Asjaoluga, et avaldaja soovis 31.10.2017 aktis fikseerida, et OÜ Enterpolar esitatud

pearaamatu väljavõtted ei ole see dokument millega avaldaja soovis tutvuda, ei muuda olematuks OÜ

Enterpolar poolt temalt nõutud pearaamatu väljavõtte esitamist tutvumiseks avaldajale.

31.10.2017 aktist nähtub, avaldajale on 31.10.2017 tehtud võimalikuks tutvuda OÜ Enterpolar

pangakonto väljavõtetega AS-s Swedbank. Asjaolu, et Allar Oja soovis 31.10.2017 aktis fikseerida,

et tutvumiseks esitatud pangakonto väljavõtetes on kinni kaetud tasunud isikute nimed, ei muuda

olematuks asjaolu, et talle on esitatud tutvumiseks soovitud OÜ Enterpolar nimele avatud konto

väljavõte. Maakohtu määrusest ei nähtu analüüsi, miks 31.10.2017 esitatud ei ole avaldaja nõude

täitmine konto väljavõte saamiseks.

Avalduse rahuldamiseks ei anna alust ka asjaolu, et avaldaja soovis 31.10.2017 aktis fikseerida, et

puudutatud isiku esitatu ei sisalda puudutatud isiku pangakonto väljavõtet AS-s SEB Pank ja tal ei

olnud võimalik sellega tutvuda. 31.10.2017 on puudutatud isik esitanud avaldajale e-kirja teel teatise,

et tal on võimalik tutvuda puudutatud isiku konto väljavõttega AS-s SEB Pank ning pakutud selleks

ka aeg. Avaldaja ei ole nimetatud e-kirjale vastanud. Nimetatud 31.10.2017 e-kiri tõendab, et OÜ

Enterpolar andis avaldajale võimaluse tutvuda nõutud dokumendiga.

Seega ei täidetud ÄS § 166 lg 3 sätestatud eeldus Puudutatud isik taotleb, et kohus võtaks tõendina

vastu OÜ Enterpolar esindaja poolt 31.10.2017 avaldajale saadetud e-kirja. Tõend tekkis alles

31.10.2017. Maakohus ei teinud puudutatud isikule teatavaks, et käesolev vaidlus lahendatakse

kirjalikus menetluses, samuti maakohus ei teatanud kohtulahendi teatavaks tegemise aega. Asjaolu,

et kohus lahendas asja 10.11.2017 määrusega oli määruskaebuse esitajale üllatuslik.

Juhul kui ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isiku eeltoodud seisukohtadega, siis tuleb avaldus

jätta rahuldamata nõudes, millega puudutatud isik on kohustatud võimaldama avaldajal tutvuda

puudutatud isiku pearaamatuga 01.01.2014-17.04.2017. Määruskaebuses välja toodud asjaoludega

on tõendatud, et puudutatud isik on vastava nõude täitnud. Seejuures ei ole oluline, et pearaamatut on

tutvustatud avaldajale kohtumenetluse kestel.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

6. Avaldaja (vastustaja II) esitas puudutatud isiku määruskaebusele vastuse, milles palub jätta

määruskaebus täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.

Puudutatud isiku määruskaebuses on esitatud ka väide, et avaldaja ei ole kinni pidanud asja

kohtueelse lahendamise korrast viitega ÄS § 166 lg-le 3. Avaldaja ei saa aru, millist korda on

siinjuures silmas peetud, kuna vastav säte näeb ette kaks alternatiivset õiguskaitsevahendit, kuid mitte

mingit asja kohtueelse lahendamise korda.

Avaldaja ei ole kunagi varjanud asjaolu, et puudutatud isik on pakkunud mingeid tutvumise aegu,

kuid on tuginenud sellele, et aegade pakkumine on olnud üksnes näilik, kuna need on olnud üksnes

päevadel, millal avaldaja ei saa kohale tulla ning see asjaolu on puudutatud isikule olnud teada.

Olukord, kus dokumentidega tutvumiseks pakutakse aegu, mis teadaolevalt on avaldaja jaoks

välistatud ning nõutakse õigusvastaselt raha maksmist, ei saa olla loetud tegelikuks dokumentidega

tutvumise võimaluseks. Dokumentidega tutvumisest keeldumine ei pea olema väljendatud tingimata

vastava sõnaga, vaid vastav tahe võib olla väljendatud ka tegudega, mis ongi antud juhul toimunud.

Puudutatud isik väidab, et avaldaja on kõigi tema nõutud dokumentidega saanud tutvuda 31.10.2017.

Mingisuguste dokumentidega tutvumine sellel päeval tõesti toimus, kuid tutvumist ei võimaldatud

nende dokumentidega, mida avaldaja taotles. Teiseks juhtus see vahetult enne määruse avalikku

kuulutamist ja seoses selle sündmusega ei teatanud puudutatud isik kohtule midagi. Vaatamata kohtu

antud tähtaja möödumisele avaldaja seda tegi ja ei ole arusaadav, miks ei saanud seda teha puudutatud

isik.

Kui puudutatud isik soovib ringkonnakohtus väita, et ta on avaldaja nõude rahuldanud, tuleks esitada

ka vastavad tõendid, mida aga ei ole esitatud. Seega jääb avaldaja selle juurde, et ka kohtumenetluse

käigus ei ole puudutatud isik tema nõuet täitnud. 31.10.2017 toimunud dokumentidega tutvumisel

esitas puudutatud isik avaldajale esmalt üksnes ühe pangakonto väljavõtte, kuigi arvelduskonto on

kahes pangas. Esitatud väljavõttes olid osad andmed kinni kaetud, mistõttu ei olnud tegu mitte

pangakonto väljavõttega, vaid osaga sellest. Samuti esitas puudutatud isik mitte pearaamatu (st

raamatupidamisregistri,

kus

on

kajastatud

kõik

tehingud),

vaid

käibeandmiku

(st

raamatupidamisregistri, milles on kajastatud üksnes numbriliselt iga raamatupidamiskonto algseis,

muutus ja lõppseis). Asjaolu, et puudutatud isiku esindaja saatis samal päeval avaldajale e-kirja ja

teatas, et ekslikult unustati SEB konto olemasolu ning pakuti võimalust tutvuda samal päeval, on

täiesti tüüpiline puudutatud isiku tegevus näilike võimaluste loomisel. E-kiri ei ole kontaktsidevahend

ja seega peaks mõistlikult eeldama, et kui sellisel viisil antakse millegi tegemiseks aega kaks tundi

kirja saatmisest, siis ei ole eesmärgiks anda tegelikku võimalust. Arvestada tuleb ka sellega, et

eeldatakse, et inimene loeb e-kirja kord päevas, mis on kahest tunnist oluliselt pikem aeg.

Avaldaja on seisukohal, et määruskaebuse väited, et avaldus tulnuks jätta rahuldamata osas, mis

puudutas pearaamatu väljavõttega tutvumist, ei ole põhjendatud. Neid asjaolusid ei saanud maakohus

lahendi tegemisel arvestada, kuna puudutatud isik ei teatanud neist kohtule. Kui puudutatud isik

soovib, et selle asjaoluga arvestaks ringkonnakohus, peaks ta kohtule esitama dokumendi, millega

tutvumist ta võimaldas, et ringkonnakohus saaks kontrollida, kas tegu oli (sõltumata dokumendi

pealkirjast) pearaamatu väljavõttega nagu väidab puudutatud isik, või käibeandmikuga, millega

avaldaja tutvuda sai.

Määruskaebuses on tuginetud asjaolule, justkui oleks maakohus rikkunud menetlusnorme sellega, et

ei ole määranud lõplikku tähtaega, mille jooksul on menetlusosalistel võimalik esitada avaldusi ja

dokumente ega ole määranud otsuse avalikult teatavaks tegemise aega. Need väited ei vasta

tegelikkusele. Maakohus on kõik need küsimused lahendanud oma 20.09.2017 määrusega. E-toimiku

andmetest nähtub, et puudutatud isiku esindaja on selle määruse 21.09.2017 kätte saanud.

Avaldaja ei vaidle vastu täiendava tõendina määruskaebusele lisatud e-kirja vastuvõtmisele. Avaldaja

märgib, et selle tõendi seos käesoleva asjaga ei ole talle üheselt selge ja nõustub tõendi

vastuvõtmisega lähtudes üksnes menetlusosaliste õigusest tõendeid esitada.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebused tuleb jätta rahuldatama ning maakohtu määrus

muutmata. Määruskaebustes esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega

muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning kooskõlas TsMS

§ 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata.

Vastuseks määruskaebustele märgib ringkonnakohus järgmist.

8. Puudutatud isik on seisukohal, et avaldaja ei ole enne kohtusse pöördumist kinni pidanud seda liiki

asjade kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast, mis tuleneb ÄS

§ 166 lõikest 3. Nimelt ei nähtu puudutatud isiku sõnul avaldusest asjaolu, et puudutatud isiku juhatus

on keeldunud dokumentidega tutvumise võimaldamisest, vaid, et puudutatud isik on keeldunud teabe

andmisest.

ÄS § 166 lg 1 sätestab osaniku õiguse saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda

osaühingu dokumentidega.

Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib osanik juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või

dokumentidega tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks

osanike koosolek, või esitada kahe nädala jooksul, alates juhatuse keeldumise saamisest, või nelja

nädala jooksul, alates taotluse esitamisest, kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses

kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama.

Ekslik on puudutatud isiku seisukoht, et ÄS § 166 lg 3 sätestab kohustusliku korra asja kohtuväliseks

lahendamiseks. Õige on maakohtu seisukoht, et ÄS § 166 lg 3 alusel kohtule esitatud avalduse

rahuldamise eelduseks on samasisulise taotluse varasem esitamine osaühingule (juhatusele).

9. Puudutatud isik leiab määruskaebuses, et maakohtu määrusest ei nähtu, et tõendina vastuvõetud

31.10.2017 akti ei ole uuritud. Ringkonnakohus nimetatud seisukohaga ei nõustu.

Maakohus on määruse punktis 4 viidanud, et tõendina on esitatud protokoll selle kohta, et puudutatud

isik on avaldajal võimaldanud dokumentidega osalist tutvumist. Samuti selgitas maakohus määruse

p 6 kolmandas lõigus, et „Vahetult enne käesoleva kohtulahendi tegemist sai kohtule teatavaks, et

osaühing on osaniku nõude osaliselt rahuldanud, kuid ei ole esitanud konto väljavõtteid terve perioodi

kohta ning konto väljavõttes on kinni kaetud tasunud isikute nimed. Samuti on puudu pearaamatu

väljavõte ning esitatud teiste pangakontode väljavõtteid.“

Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul õigesti leidnud, et eeltoodut ei saa pidada nõude täitmiseks.

Ringkonnakohus on seisukohal, et 31.10.2017 aktiga ei ole tõendatud, et puudutatud isik oleks

võimaldanud avaldajal kõigi taotletud dokumentidega tutvuda. Õige on seetõttu maakohtu järeldus,

et 31.10.2017 aktist tuleneb, et puudutatud isik on võimaldanud avaldajal dokumentidega osaliselt

tutvuda. ÄS § 166 lg 3 eeldus on seetõttu täidetud. Määruskaebusele lisatud 31.10.2017 e-kirjast

tuleneb samuti, et 31.10.2017 avaldaja poolt dokumentidega tutvumisel ei näidatud avaldajale kõiki

taotletud dokumente.

Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et 31.10.2017 e-kirjast (tl 123) ei piisa väitmaks, et ÄS § 166

lg 3 eeldus on täitmata ning järelikult on puudutatud isik võimaldanud avaldajal dokumentidega

tutvuda. 31.10.2017 e-kiri on saadetud kell 13:59, milles on antud tähtaeg dokumentidega

tutvumiseks sama päeva kella 16.00-ni. Avaldajalt ei saanud mõistlikult eeldada kahe tunni jooksul

nimetatud e-kirja lugemist ning seejärel dokumentidega tutvumist. Seega ei saa väita, et puudutatud

isik on nimetatud e-kirja saatmisel oma kohustuse täitnud. Kohustuse täidetuks lugemiseks ei ole

tekkinud olukorras piisav ka 31.10.2017 e-kirja viimases lauses pakutud võimalus leppida muu aja

osas dokumentidega tuvumiseks eraldi e-kirja vahendusel kokku.

Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et puudutatud isiku seisukoht dokumentide ja

teabe eristamiseks ei ole käesoleva vaidluse puhul asjakohane ega anna alust avalduse läbi vaatamata

jätmiseks. Maakohus ei ole rikkunud õigusnorme, jättes puudutatud isiku selle väite osas sisulise

seisukoha võtmata.

Ringkonnakohus leiab eeltoodule tuginedes, et ei esine alust maakohtu määruse resolutsiooni

punktide 1, 3, 4, 4.1, 4.2, 5 ja 7 tühistamiseks ning avalduse läbi vaatamata jätmiseks ega avalduse

rahuldamata jätmiseks.

10. Kolmanda alternatiivina taotleb puudutatud isik maakohtu määruse punktide 3, 4, 4.2 täies

ulatuses tühistamist ning palub määrata, et Allar Oja avaldus OÜ Enterpolar teabe andmiseks

kohustamiseks kuulub rahuldamisele osas, millega avaldaja palus kohustada OÜ-d Enterpolar

võimaldama Allar Ojal tutvuda OÜ Enterpolar kõigi pangakontode väljavõtetega perioodil

01.01.2014 kuni 17.04.2017.

Puudutatud isik palub jätta avaldaja taotlus rahuldamata pearaamatuga tutvumise osas, kuna

puudutatud isik on nimetatud nõude täitnud.

Ringkonnakohus leidis eelpool, et puudutatud isik ei ole tõendanud, et on võimaldanud avaldajal

pearaamatuga tutvuda. Ka toimiku materjalidest ei tulene, et 31.10.2017 toimunud dokumentidega

tutvumisel esitati avaldajale pearaamat soovitud mahus, mitte käibeandmik.

Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus ka nimetatud puudutatud isiku taotluse rahuldamata.

11. Puudutatud isik on seisukohal, et maakohus on rikkunud oluliselt menetlusnorme, kuna maakohus

ei ole andnud pooltele lõplikku tähtaega, mille jooksul on menetlusosalistel võimalik esitada avaldusi,

dokumente, samuti lahendi avalikult teatavaks tegemise aega.

Ringkonnakohus juhib puudutatud isiku tähelepanu asjaolule, et maakohus määras 20.09.2017

määrusega lahendada asi kirjalikus menetluses. Samuti andis maakohus samas määruses pooltele

tähtajad seisukohtade esitamiseks ja menetluskulude nime kirja esitamiseks. Maakohus määras

lahendi avalikult teatavaks tegemise ajaks 10.11.2017 (tl 69). Puudutatud isikule toimetati nimetatud

määrus kätte 21.09.2017. Seega on väärad puudutatud isiku väited, et maakohus jättis nimetatud

toimingud tegemata.

12. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja määruskaebus menetluskulude jaotuse muutmiseks tuleb jätta

rahuldamata.

TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.

Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult

või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see

menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

Riigikohus on 19.10.2016 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-86-16 p-s 11 selgitanud, et hagita menetluses

menetluskulude jaotuse üle otsustamisel annab TsMS § 172 lg 1 teine lause kohtule laia

diskretsiooniõiguse kalduda esimeses lauses sätestatud üldreeglist kõrvale.

Ka õiguskirjandusest tuleneb, et TsMS § 172 lg 1 teine lause annab mitme menetlusosalise osalemisel

hagita menetluses kohtule ulatusliku diskretsiooniõiguse otsustada menetluskulude mõne

menetlusosalise kanda jätmine, kui see on asjaolusid arvestades õiglane (V. Kõve jt.

Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Komm vlj. Tallinn 2017, § 172). Kuna kohtul on siinjuures lai

kaalutlusõigus, on põhimõtteliselt avatud kõik §-de 162 ja 163 juures kirjeldatud menetluskulude

jaotuse viisid, sh kohus võib jaotada menetluskulud protsendi või murdarvuna, aga ka sõltuvalt

kululiigist, samuti jätta iga menetlusosalise kulud tema enda kanda (V. Kõve jt, § 172).

Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole menetluskulude jaotusel teinud kaalutlusvigasid ega

väljunud diskretsioonipiiridest. Kohus on menetluskulude jaotust piisaval määral põhjendanud.

Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus rahuldamata avaldaja määruskaebuse.

13. Kuivõrd mõlemad määruskaebused jäävad rahuldamata on ringkonnakohtu hinnangul

põhjendatud jätta ka määruskaebemenetluses TsMS § 172 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi

kanda.

Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis jätab ringkonnakohus rahuldamata puudutatud

isiku taotluse tähtaja andmiseks menetluskulude nimekirja esitamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp