2-17-115454/9 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ruth Sild

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. jaanuar 2018. a Haapsalu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-115454

Tsiviilasi

OÜ AF Võlamenetlus hagi Tihhon Satsuk'i vastu

telekommunikatsiooniteenuste osutamise lepingutest ja

müügilepingustest tuleneva võlgnevuse, viivise ja

sissenõudmiskulude väljamõistmise nõudes

Tsiviilasja hind

1837,32 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OÜ AF Võlamenetlus, registrikood 12290871,

asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn

Hageja lepinguline esindaja Gerda Kabrits, OÜ Julianuse

Õigusbüroo, asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, e-

post jurist@julianus.ee

Kostja

Tihhon

Satsuk,

isikukood

*,

rahvastikuregistrijärgne

elukoht

*,

tegelik

elu-

ja

viibimiskoht teadmata, e-post *

Menetluse staatus

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt hageja OÜ AF Võlamenetlus hagi Tihhon Satsuk'i vastu

telekommunikatsiooniteenuste osutamise lepingutest ja müügilepingutest tuleneva

võlgnevuse, viivise ja sissenõudmiskulude väljamõistmise nõudes.

2. Välja mõista kostjalt Tihhon Satsuk (isikukood *) hageja OÜ AF Võlamenetlus kasuks

Elisa Eesti AS ja Tihhon Satsuk'i vahel 17.04.2014. a sõlmitud liitumislepingu nr * ja nimetatud

lepingu 18.04.2014. a liitumislepingu lisa nr *, s.o osamaksetega vara müügilepingu ning

15.11.2014. a sõlmitud liitumisleping nr * ja nimetatud lepingu 15.11.2014. a liitumislepingu lisa

nr *, s.o osamaksetega vara müügilepingu alusel (nõuded on 16.12.2016. a loovutatud

Osaühingule AF Võlamenetlus):

2.1. põhivõlgnevus summas 832,61 (kaheksasada kolmkümmend kaks eurot 61 senti)

eurot;

2.2. sissenõutavaks muutunud viivis 18.10.2017. a seisuga summas 161,60 (ükssada

kuuskümmend üks eurot 60 senti) eurot;

2.3. viivis põhivõlgnevuselt (18.10.2017. a seisuga 832,61 eurot) võlaõigusseaduse § 113

lõige

teises

lauses

ettenähtud

ulatuses

(s.o

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas) alates 19.10.2017. a kuni

põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui välja mõistetud

põhivõlgnevus (s.h arvestades kohtotsuse resolutsiooni p.-s 2.2 väljamõistetud viivist).

2.4. võla sissenõudmiskulud summas 40 (nelikümmend) eurot.

3. Jätta rahuldamata hageja OÜ AF Võlamenetlus hagi kostja Tihhon Satsuk'i vastu

põhivõlgnevuse nõudes summas 569,88 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõudes

summas 110,61 eurot, jooksva viivise nõudes VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud

määrast alates 19.10.2017. a summalt 569,88 eurot ja võla sissenõudmiskulud summas 10

eurot.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada kostjale Tihhon Satsuk TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel käesolev

kohtuotsus kätte kohtuotsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded ja lugeda kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel

väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

6. Edastada otsus hageja esindajale ja kostja teadaolevale e-posti aadressile.

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

1. Menetluskulud jätta 59,97% ulatuses kostja Tihhon Satsuk'i kanda ja 40,03%

ulatuses hageja OÜ AF Võlamenetluse kanda.

2. Välja mõista kostjalt Tihhon Satsuk hageja OÜ AF Võlamenetlus kasuks hageja

põhjendatud menetluskulud summas 281,86 (kakssada kaheksakümmend üks eurot 86 senti)

eurot.

3. Menetluskuludelt tuleb kostjal Tihhon Satsuk'il tasuda hagejale OÜ AF

Võlamenetlus menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses s.o Euroopa

Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga

aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

4. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja seoses käesoleva tsiviilasja

menetlemisega menetluskulusid kandnud.

Edasikaebamise kord

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu

tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse

peale apellatsioonkaebuse (TsMS § 420 lg 1). Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1).

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist

istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi

kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1). Kaja

võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus

toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2).

Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei

ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik

(TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende lisade

ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule) (TsMS § 416 lg 2).

Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele

SEB

Pank

–

a/a

EE571010220229377229;

Swedbank

–

a/a

EE062200221059223099; Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a

EE221700017003510302. Maksekorralduse selgituseks märkida: kohustatud isiku nimi,

kohtuasja number, makse liik.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

(TsMS § 187 lg 6).

1. Menetluse käik

19.07.2017. a esitas OÜ AF Võlamenetlus Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult Tihhon Satsuk 2804,93 euro saamiseks. Kohus tegi 02.08.2017. a

võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada.

02.10.2017. a määrusega lõpetas kohus käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse ja määras, et

asja menetlemist jätkatakse hagimenetluses Pärnu Maakohtus. Maakohus tegi hagejale

ettepaneku seaduses sätestatud nõuetele vastava hagiavalduse esitamiseks.

2. Hageja nõue

18.10.2017. a esitas hageja OÜ AF Võlamenetlus esindaja vahendusel Pärnu Maakohtu

Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja Tihhon Satsuk'i vastu telekommunikatsiooniteenuste

osutamise lepingutest ja selle lisadeks olevatest osamaksetega vara müügilepingutest tuleneva

võlgnevuse summas 1402,49 eurot, võla sissenõudmiskulude summas 50 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivise 272,21 eurot ja jooksva viivise väljamõistmiseks alates 19.10.2017. a kuni

põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Nõude aluseks on

Elisa Eesti AS ja kostja T. Satsuk'i vahel: 17.04.2014. a sõlmitud liitumisleping nr * ja

nimetatud lepingu 18.04.2014. a sõlmitud lisa *, s.o osamaksetega vara müügileping;

15.11.2014. a sõlmitud liitumisleping nr * ja nimetatud lepingu 15.11.2014. a sõlmitud lisa *,

s.o osamaksetega vara müügileping, millest tulenevad nõuded on loovutatud 16.12.2016. a OÜ-

le AF Võlamenetlus. Lisaks palub hageja kostjat välja mõista hageja menetluskulud, s.o

riigilõivu summas 225 eurot ja hageja õigusabikulud summas 950 eurot. Väljamõistetud

menetluskuludelt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulude suurust kindlakstegeva

lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja palub hagi rahuldada tagaseljaotsusega, kui kostja, kellele on kohus määranud

vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Hageja on nõus asja menetlemisega kirjalikus

menetluses.

3. Kostja vastuväited

Käesolevas tsiviilasjas ei ole kohtul õnnestunud kostjale Tihhon Satsuk hagimaterjale kätte

toimetada, kuna kohtule ei ole teada tema elu- ega viibimiskoht ning kostja ei vasta kohtule

teadaolevatelt e-posti aadressidelt ja telefoninumbritelt. Seetõttu toimetas kohus hagiavalduse

koos menetlusse võtmisega määrusega kostjale kätte avalikult hagiavalduse ja kohtumääruse

väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 28.11.2017. a /tlk 103-104/.

Menetlusdokumendid loeti kostjale kätte toimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte

väljaandes Ametlikud Teadanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5) ja kohus määras kostjale

vastamiseks tähtaja 28 päeva /tlk 94/. Seega kostja kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli

10.01.2018. a. Kostja ei ole kohtule esitanud kirjalikku vastust hagiavaldusele, seega loetakse

hageja faktiväited kostja poolt omaks võetuks TsMS § 407 lg 1 alusel.

4. Kohtuotsuse põhjendused

4.1.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 407 lg 1 alusel võib kohus hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,

isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Hageja on hagiavalduses palunud hagi rahuldada tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud.

Eeltoodust tulenevalt lahendab kohus kohtule esitatud hagiavalduse tagaseljaotsusega.

4.2.

TsMS § 407 lg 6 alusel kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata.

Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt.

Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg 6 otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid

hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

4.3.

Hageja on kostja vastu esitatud nõude tõendamiseks esitanud kohtule hagis nimetatud

liitumislepingud ja liitumislepingute lisad ning kostjale esialgse võlausaldaja poolt 01.05.2015.

a saadetud arve nr * summas 2014,91 eurot /tlk 34-35/. Arve, mille tasumata jätmisele hageja

hagis tugineb, on mh välja toodud võlgnevus mobiiltelefoni nr * osas summas 567,90 eurot

(millele lisandub käibemaks 20% teenuse osutamise summalt 9,90 eurot, s.o 1,98 eurot), kuid

nimetatud mobiiltelefoni number ei ole hõlmatud ühegi hageja nõude aluseks oleva lepingu ega

selle lisaga.

4.4.

Eeltoodust tulenevalt jättis kohus 26.10.2017. a määrusega hagi käiguta ja andis

hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o täpsustada nõude aluseks olevatest lepingutest ja

nende lisadest tuleneva nõude suurust ja selle kujunemist /kohtumääruse p 3.3, tlk 65/.

10.11.2017. a esitas hageja kohtule nn puuduolevad lepingud, s.o Elisa Eesti AS ja kostja

T. Satsuk'i vahel 25.10.2013. a sõlmitud liitumislepingu nr *, milline leping on seotud numbriga

* /tlk 68,72/ ja 15.11.2014. a sõlmitud liitumislepingu nr * lisa nr *, s.o osamaksetega vara

müügilepingu /tlk 74/, milline dokument on kohtule esitatud juba koos hagiavaldusega /tlk 29/.

4.5.

09.11.2017. a määrusega jättis maakohus veelkord hagi käiguta ja juhtis hageja

tähelepanu asjaolule, et hageja ei ole nõude esitamisel kostja vastu tuginenud liitumislepingule

nr *, milline leping on seotud mobiiltelefoni numbriga *. Kohus selgitas, et kui hageja soovib

hagi esitamisel tugineda ka kohtule 10.11.2017. a esitatud liitumislepingule, tuleb hagejal

esitada hagiavaldus, mis vastab TsMS § 363 lg 1 p-s 1-3 sätestatud nõuetele /tlk 80-82, p 3.1/.

Hageja esitas 22.11.2017. a kohtule korduvalt liitumislepingu nr * ja täiendavalt osamaksetega

vara müügilepingu nr * (telefoninumbrile *) /tlk 87-93/.

4.6.

Hageja ei ole esitanud kohtule hagiavaldust, milles on nõude esitamisel kostja vastu

tuginenud 25.10.2013. a sõlmitud liitumislepingule nr * ja/või liitumislepingu nr * lisale nr *,

s.o osamaksetega vara müügilepingule.

4.7.

TsMS § 363 lg 1 p 1-3 järgi märgitakse hagiavalduses lisaks menetlusdokumentide

muudele andmetele: hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese); 2) hagi aluseks olevad faktilised

asjaolud (hagi alus); 3) tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates

konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse.

Hageja on kohtule 18.10.2017. a hagiavalduses kostja vastu esitanud nõude tulenevalt

järgmistest lepingutest: Elisa Eesti AS ja kostja T. Satsuk'i vahel 17.04.2014. a sõlmitud

liitumisleping nr * ja nimetatud lepingu 18.04.2014. a sõlmitud lisa *, s.o osamaksetega vara

müügileping; 15.11.2014. a sõlmitud liitumisleping nr * ja nimetatud lepingu 15.11.2014. a

sõlmitud lisa *, s.o osamaksetega vara müügileping.

Hageja on esitanud kohtule täiendavalt küll 25.10.2013. a sõlmitud liitumislepingu nr * ja

liitumislepingu nr * lisa nr *, s.o osamaksetega vara müügilepingu, kuid hageja ei ole

hagiavalduses nõude esitamisel nimetatud lepingutele tuginenud.

Kuna kohtul ei ole hagimenetluses õigust muuta hagieset ega alust, siis saab kohus lahendada

hageja nõude vaid lepingute alusel, millele hageja on hagiavalduses nõude esitamisel

tuginenud.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja nõude 25.10.2013. a sõlmitud

liitumislepingust nr * ja liitumislepingu nr * lisast nr *, s.o osamaksetega vara müügilepingust

summas 569,88 eurot, s.o 01.05.2015. a arvel nr * välja toodud võlgnevuse mobiiltelefoni nr *

osas summas 567,90 eurot, millele lisandub käibemaks 20% teenuse osutamise summalt 9,90

eurot, s.o 1,98 eurot /tlk 34-35/.

4.8.

Kuna kohus jätab rahuldamata hageja nõude summas 569,88 eurot, siis jätab kohus

rahuldamata ka hageja viivise nõude nimetatud summalt. Seega on hageja seadusjärgne viivise

nõue kostja vastu põhjendatud perioodi eest 19.05.2015-18.10.2017. a tasumata

põhivõlgnevuse summalt 832,61 eurot (1402,49-569,88), s.o summas 161,60 eurot ja kohus

jätab rahuldamata hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 110,61 eurot

(272,21-161,60).

4.9.

Lisaks on hageja esitanud kostja vastu sissenõudmiskulude väljamõistmise nõude

summas 50 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel, mille kohaselt pärast lepingu lõppemist võib

nõuda majandus- ja kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu

alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale

saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe

kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro.

Kohus leiab, et kuna käesolevas tsiviilasjas oli võlausaldaja õigustatud kostjalt nõudma alla

1000 euro suurust nõuet, siis on hageja sissenõudmiskulude maksimaalseks suuruseks VÕS §

1132 lg 2 p 2 alusel 40 eurot, s.o pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude

hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise

meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot,

kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. Seega peab kohus põhjendatuks

hageja nõuet kostja vastu sissenõudmiskulude hüvitamiseks summas 40 eurot ja jätab

rahuldamata sissenõudmiskulude nõude summas 10 eurot (50-40).

4.10. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude kostja põhivõlgnevuse nõudes

summas 832,61 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas 161,60 eurot ja võla

sissenõudmiskulude nõudes summas 40 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja

viivise põhjendatud põhivõlgnevuse nõudelt (18.10.2017. a seisuga 832,61 eurot)

võlaõigusseaduse § 113 lõige 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas) alates 19.10.2017. a kuni

põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui välja mõistetud põhivõlgnevus,

kuna üldise kohtupraktika ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta võlaõiguslike lepingute

alusel viivist välja suuremas ulatuses kui põhinõue (s.h arvestades väljamõistetud

sissenõutavaks muutunud viivist summas 161,60 eurot).

4.11. Kohus jätab rahuldamata hageja OÜ AF Võlamenetlus hagi kostja Tihhon Satsuk'i vastu

põhivõlgnevuse nõudes summas 569,88 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõudes

summas 110,61 eurot ja jooksva viivise nõudes VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud

määrast alates 19.10.2017. a summalt 569,88 eurot ning võla sissenõudmiskulud summas 10

eurot.

4.12. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

5. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

5.1.

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena

menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude

jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle.

TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes

osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis,

kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude

kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

5.2.

Hageja menetluskuludeks on tasutud riigilõiv summas 225 eurot (sellest 84,15 eurot

maksekäsu kiirmenetluses ning 140,85 eurot hagimenetluses, tlk 59) ja esindajale makstud tasu

õigusabi eest 950 eurot /tlk 77-78/, kokku summas 1175 eurot.

5.3.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja

kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral

välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses

esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja.

5.4.

Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja õigusabikulud summas 950 eurot.

Kohus palus TsMS § 176 lg 6 alusel hagejal täpsustada hageja esindajale makstud õigusabi tasu

suurust, sh välja tuua, milliseid toiminguid on hageja esindaja õigusabi osutamisel teinud,

millise ajakuluga ning milline on hageja esindaja tunnitasu suurus ja kas õigusabikulud

sisaldavad käibemaksu /tlk 63-66/.

Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt hageja esindaja teinud

järgnevaid toiminguid: nõude alusdokumentidega tutvumine ja nõude analüüs 3 tundi summas

356,25 eurot; maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamine, avalduse esitamine 2 tundi

summas 237,50 eurot; hagiavalduse koostamine ja esitamine kohtule, puuduste kõrvaldamine

3 tundi summas 356,26 eurot. Tunnitasu on 118,75 eurot. Kokku 8 tundi, summa 950 eurot /tlk

78/.

5.5.

Kohus on seisukohal, et kuna tegemist ei ole keeruka menetlusega, milles kostja

hagiavaldusele vastuväidet ei ole esitanud ning kohtuistungit ei ole toimunud, siis ei ole 950

euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Kohtuväliste kulude väljamõistmisel tuleb

kostja kanda jätta üksnes vajalikud kulud. Tegemist ei ole ka õiguslikult keeruka tsiviilasjaga

(nõude aluseks on telekommunikatsiooniteenuste leping ja selle lisa e osamaksetega vara

müügileping) ning hageja on tsiviilasjas esitanud vaid maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja

hagiavalduse ning hagis esinevate puuduste tõttu hagiavalduse täiendused.

Kohus leiab, et nõude alusdokumentidega tutvumiseks ja nõude analüüsiks ei kulu OÜ

Julianuse Õigusbüroo töötajal, kes igapäevaselt samasisuliste nõuetega tegeleb ning

hagiavaldusi kohtule koostab ja esitab, enam kui üks pooltund ning nõude korduv analüüs pole

põhjendatud.

TsMS § 144 p 7 järgi on kohtuvälised kulud ka maksekäsu kiirmenetluse kulud. TsMS § 4842

sätestab, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise

määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks

menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20

eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu

kiirmenetluses ei hüvitata.

Seega on seadusandja maksekäsu kiirmenetluses limiteerinud võimalike menetluskulude mahtu

ning maksekäsu kiirmenetluses kantud kuludest on põhjendatud hageja menetluskulud mitte

enam kui 20 euro ulatuses. Kohus märgib, et ka Riigikohus on 08.03.2017. a asjas nr 3-2-1-

165-16 märkinud (p 12.3), et seadusandja eesmärki piirata TsMS §-s 4842 sätestatud 20 euroga

menetluskulusid kogu maksekäsu kiirmenetlusele kinnitab kolleegiumi arvates ka asjakohase

seaduseelnõu seletuskiri, millega põhjendati 1. jaanuaril 2013. a jõustunud TsMS § 1741 lg 2

muudatust (hilisema seadusmuudatusega viidi § 1741 lg 2 tekst üle § 4842 tekstiks). Seletuskirja

kohaselt: "Muudatusega soovitakse kõrvaldada maksekäsu kiirmenetluse senine puudus, nimelt

ei saa erinevalt hagi menetlusest maksekäsu kiirmenetluses kulusid menetluse kuludena

arvestada ja nende hüvitamist taotleda. Eelnõuga nimetatud võimalus luuakse, arvestades

menetluse

formaliseeritust,

kehtestatakse

maksekäsu

kiirmenetluses

menetluskulude

fikseeritud määraks 20 eurot. Nimetatud summa peaks olema piisav menetluskulude

hüvitamiseks, katmaks massavaldaja juristi ja ka füüsilise isiku avalduse täitmisele kulunud aja.

Erinevalt hagimenetlusest hüvitatakse maksekäsu kiirmenetlusega kaasnevad arvestuslikud

kulud nimetatud fikseeritud määras sõltumata sellest, kas maksekäsu kiirmenetluses

kasutatakse lepingulist esindajat."

Hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks ei kulu kohtu hinnangul enam kui 2 tundi, arvestades

eelpool toodud põhjendatustega (ei ole tegemist õiguslikult keeruka vaidlusega ning nõude

aluseks on vaid telekommunikatsiooniteenuste osutamise lepingud ja selle lisad ning nimetatud

lepingute alusel esitatud kolm arvet).

Hageja esindaja tunnitasu 118,75 eurot tund on kohtu hinnangul ülemäära suur, sest isegi

keerukates õigusvaidlustes ei ole kohus pidanud esindaja tunnitasu suurust põhjendatuks enam

kui 120 eurot tund. Seega kuna käesolevas asjas ei ole tegemist keerulise õigusvaidlusega, ei

pea kohus esindaja tunnitasu põhjendatuks enam kui 90 eurot tund.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja õigusabikulud on põhjendatud 2,5 tunni ulatuses ja

maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot, kokku seega 245 eurot (2,5 h* 90 eurot/tund

+ 20 eurot).

5.6.

Eeltoodu alusel on hageja põhjendatud menetluskuludeks riigilõiv summas 225 eurot ja

õigusabikulu summas 245 eurot, kokku 470 eurot.

5.7.

TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest

(1724,70 euro suurusest nõudest rahuldab kohus 1034,21 eurot, s.o põhinõude summas 832,61

eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõue summas 161,60 eurot ja võla sissenõudmiskulud

summas 40 eurot) 59,97% ulatuses kostja ja 40,03% ulatuses hageja kanda.

Seega vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskulu summas

281,86 eurot (470 eurot * 59,97%).

5.8.

Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et

kostjal menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ruth Sild

kohtunik