3-17-1581/21 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. jaanuar 2018, Tallinn

Haldusasja number

3-17-1581

Haldusasi

Cesar Eesti OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 29.06.2017

maksuotsuse nr 12.2-3/038345-41 tühistamise nõudes Kontin

Ehitus Grupp OÜ-ga tehtud tehingute maksustamise osas

Menetlusosalised

Kaebaja - Cesar Eesti OÜ, esindaja Irina Bušujeva

Vastustaja - Maksu- ja Tolliamet, esindaja Liisa Nikkarinen

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Kohtuistungil 13. detsembril 2017

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Vastuseks teise menetlusosaliste poolt esitatud

apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal

seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse

esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi

taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti (edaspidi: MTA) 29.06.2017 maksuotsusega nr 12.2-3/038345-41

(edaspidi: maksuotsus) kohustati Cezar Eesti OÜ-d (edaspidi: kaebaja) tasuma maksusumma

21 201,18 eurot. MTA tuvastas maksuotsuses, et kaebajale Exes Invest OÜ, Dimand Kaubandus

ja Ehitus OÜ, AP Vision OÜ, Mezentus OÜ ja Kontin Ehitus Grupp OÜ nimel väljastatud arved

ei vasta käibemaksuseaduse (edaspidi: KMS) §-s 37 sätestatud nõuetele, sest need ei kajasta

tehingute tegelikku majanduslikku sisu ning arvetel kajastatud teenust ei ole soetatud

maksustatava käibe tarbeks teiselt käibemaksukohustuslaselt. MTA on seisukohal, et kaebaja ja

Kontin Ehitus Grupp OÜ vahel ei ole 2016. a juuni ja juuli arvetel kajastatud tehinguid toimunud

ning seejuures kaebaja teadis, et Kontin Ehitus Grupp OÜ ei ole teenuse tegelik osutaja ning

ehitustööd on teostanud kaebaja töötajad või tundmatud kolmandad isikud.

2. Kaebaja esitas 30.07.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 29.06.2017 maksuotsuse nr

12.2-3/038345-41 tühistamise nõudes vaid Kontin Ehitus Grupp OÜ-ga tehtud tehingute

maksustamise osas.

KAEBAJA TAOTLUS JA SEISUKOHAD

3. Cezar Eesti OÜ palub kohtul maksuotsus tühistada. Kaebaja vaidleb vastu sellele, et ta ei ole

Kontin Ehitus Grupp OÜ-lt ehitusteenust soetanud ning tehingud Kontin Ehitus Grupp OÜ-ga

ei ole toimunud. See, et ehitustööd on teostatud Cezar Eesti OÜ töötajate poolt ja soetatud

tundmatutelt kolmandatelt isikutelt, ei ole ei tõendatud ega vasta tõele. Maksuhaldur ei ole

arvestanud kaebaja majandustegevuse eripärasid.

4. Maksuhalduri etteheited lepingute üldsõnalisuse ja ebausaldusväärsuse kohta ei ole

arusaadavad. Kaebaja sõlmib lepinguid kogu aeg, muutes vaid mõned punktid objekti, poole ja

hinna osas. Samuti ei ole maksuhaldur viidanud materiaalõiguse normile, mille alusel peaks

sõlmima kindlasti kirjaliku lepingu ning kui esitatud on kirjalik leping, siis on see maksuhalduri

hinnangul formaalne. Seejuures osutab kaebaja, et ei saa vastutada ehituspäevikutes kajastatud

andmete õigsuse eest, sest neid pole kaebaja näinud ega täitnud. Asjaolu, et aktidel ega arvetel

ei kajastu majade numeratsioon, ei anna alust teha järeldust, et tööd ei ole teostatud. Kui tööde

maht ei ole teada, määratakse tööde lõplik maksumus teostatud tööde aktides või arves, mitte

lepingus.

5. Cezar Eesti OÜ esitas kõik maksuhalduri küsitud ja Kontin Ehitus Grupp OÜ-ga vormistatud

ja allkirjastatud dokumendid – lepingud, teostatud tööde aktid, hinnapakkumised, arved.

Tunnistaja K. Š. kinnitab ehitustööde tellimist nimetatud alltöövõtjalt. See, et Kontin Ehitus

Grupp OÜ vahelistel aktidel ega Kontin Ehitus Grupp OÜ arvetel ei kajastu majade

numeratsioon, ei anna alust teha järeldust, et Kontin Ehitus Grupp OÜ ei ole töid teostanud.

Lepingus oli toodud maja numeratsioon ning ei olnud mingit põhjust seda veel kord korrata.

6. Kaebaja ei pea tasuma makse põhjusel, et juhatuse liige kõiki asju ei mäleta. Juhtkond ei pea

mäletama töid teostanud füüsiliste isikute nimesid, kui need isikud ei olnud tema töötajad ega

lepingu alusel renditud tööjõud. Ka juhatuse liikmete tutvus ei anna alust maksude määramiseks.

7. On tavaline, et alltöövõtja hinnapakkumise kuupäev on varasem kui töövõtja oma tellijale.

Tegemist on väljakujunenud praktikaga, mida kasutatakse ka töö vastuvõtmisel. Esialgu vaatab

töö üle tellija, kui tellijal ei ole pretensioone, kirjutab ta alla tööde üleandmise-vastuvõtmise akti

töövõtjaga ning seejärel vormistab töövõtja üleandmise akti alltöövõtjaga.

8. Objekti tellija Logistika Pluss OÜ esitas MTA-le kõik Tallinnas objektil Punane 73 tehtud tööde

kohta teostatud tööde aktid, seega ei vasta tõele maksuhalduri väide, nagu oleks sellel objektil

üksnes arve vormistatud.

9. Maksuhaldurile

selgitati,

et

tööde

maksumuse

kujunemisel

võeti

arvesse

ehitusdokumentatsioonist, joonistest, korruste plaanidest, s.o ametlikest allikatest nähtavad

tööde mahud. Maksuhaldur ei ole tuvastanud, et vastandamisel antud seletused ei ole tõesed,

ei ole viidanud materiaalõiguse normile, mille alusel on keelatud tuvastada mahtusid

ehitusdokumentide alusel, ei ole tuvastanud, et antud ütlused ei vasta tõele. Kontin Ehitus

Grupp OÜ väljastas kaebajale Roosaare objekti osas arve hinnaga 29 €/m2 ja kaebaja väljastas

arve Mitt & Perelbach OÜ-le 19.10 hinnaga 26 €/m2. Maksuhaldur ei saanud aru, et Cezar

Eesti OÜ väljastas aktid ja arved, milles töö oli jagatud etappidesse, kuid temale alltöövõtja

väljastatud arve sisaldas juba kõiki tööde etappe.

10. Roosaare ja Punane 73 objektide osas on esitatud kõik teostatud tööde aktid, arved,

lepingud ja hinnapakkumised. Maksuhaldur nõuab maksude tasumist sel põhjusel, et kaebaja

ei esitanud dokumente tähtaegselt. Sel juhul võiks ehk määrata kaebajale trahvi, aga mitte

maksusumma.

11. See, et kaebaja juhatuse liige ja teised ehitusvaldkonnas töötavad juhatuse liikmed on

tuttavad, ei anna alust maksude määramiseks. Tallinnas ja Eesti Vabariigis on 90%

ehitusvaldkonnas töötavatest juhtkondadest omavahel tuttavad selles mõttes, et on kohtunud

kunagi mingil objektil koos- või alltöövõtu teostamisel.

12. Logistika Pluss OÜ juhatuse liige Toomas Orutar kinnitas samuti, et teostatakse

jooksvaid hooldus- ja remonditöid vajadusel põhiselt hinnapakkumise alusel. Maksuhaldur

määras maksud kirjaliku lepingu puudumise tõttu ja alusel, mis ei tulene seadusest.

13. Kui maksuhaldurile esitatakse kirjalik leping, siis see ei ole tema jaoks usaldusväärne ja

on formaalne. Kui aga pole, siis maksuhaldur määrab maksud tasumiseks, põhjendades seda

kirjaliku lepingu puudumisega. Maksuhaldur soovib saavutada oma eesmärki ja tõendada oma

seisukohta igal viisil, tuginemata seadusele.

14. Tööohutuse instrueerimist ei saa kaebajalt nõuda sel põhjusel, et tegemist ei olnud tema

töötajatega. Ning kaebaja ei saa vastutada selle eest, kas alltöövõtja instrueeris oma töötajaid

või mitte.

15. Mitt & Perlebach OÜ-ga 31.07.2016 sõlmitud leping oli sõlmitud ainult esimese tööde

etapi osas, teise etapi kohta lepingut tellijaga kirjalikult rohkem ei sõlmitud, tööde teostamist

fikseeriti tööde üleandmise aktides. Kontin Ehitus Grupp OÜ-ga aga oli leping sõlmitud kogu

mahu osas, seepärast oli tähtajaks juba hiljem kuupäev 31.10.2016. Seega mingit vastuolu ei

olnud. Lisaks Mitt & Perlebach OÜ-ga sõlmitud lepingule oli kaebajal 2016. a töös 11 maja,

augustis valmisid esimese etapi majad ja edasi jäi töösse 6 maja. Kust ja mille alusel

maksuhaldur tegi järelduse, et Mitt & Perlebach OÜ-ga oli kokkulepe ainult 5 maja osas, ei

ole kaebajale arusaadav.

16. Kaebajat ei saa süüdistada selles, mida Kontin Ehitus Grupp OÜ või muud kolmandad

isikud tegid teistes kohtades, kaebajaga olid reaalsed kokkulepped, mis olid ka täidetud.

Kaebaja ei vastuta vastuolude eest K. Š. ütlustes.

17. K. Š. ja E. D. seletuste kohaselt töötas krohvija D. R. Roosaare objektil. See, et D. R.

väidetavalt seda eitas, ei ole usaldusväärne ning kaebaja palub kuulata D. R. üle tunnistajana.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

18. Vastustaja ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja jääb kontrollaktis ja

maksuotsuses toodud seisukohtade juurde ning leiab, et maksuotsus on põhjendatud ja

õiguspärane.

19. MTA seisukoht tugineb eelkõige alljärgnevatele asjaoludele:

1) Isikute selgitused on üldsõnalised, ajas muutuvad, ebausaldusväärsed ja vastuolulised

(kontrollakti p 1.1.2.2.1, alapunkt 1). Isikud ei oska selgitada tehingute detaile ega tea töid

teostanud isikuid. Seejuures on vastustaja hinnangul märkimisväärne, et esialgu Kontin Ehitus

Grupp OÜ juhatuse liige eitas tehingute toimumist ning esitas parandusdeklaratsioonid, kuid

hilisemad selgitused tehingute toimumise kohta ei ühti esitatud tõenditega (kontrollakti p

1.1.2.2.1, alapunkt 6). Samuti väitis kaebaja algselt, et dokumente ei vormistatud, kuid hiljem

esitati neid ulatuslikult juurde.

2) Lepingud ja muud dokumentaalsed tõendid on formaalsed ja ebausaldusväärsed ning esitatud

tagantjärele (kontrollakti p 1.1.2.2.1, alapunkt 2-3). Dokumendid on pinnapealsed, neis esineb

mitmeid vastuolusid ning puudujääke, mida kaebaja ei ole usutavalt selgitanud.

3) Ehitusobjektidel teostatud tööde aktidel kajastatud info ei kattu ehitustööde päevikutes

olevate andmetega, mistõttu puudub võrreldav informatsioon alltöövõtja teostatud tööde kohta

(kontrollakti p 1.1.2.2.1, alapunkt 4).

4) Tööde maksumuse kujunemine ei ole jälgitav ega usutav ning ei kinnita tööde teostamist

(kontrollakti p 1.1.2.2.1, alapunkt 5). Kaebaja viide erinevatele aktidele ja dokumentidele, kust

hind on nähtav, ei selgita maksumuse kujunemist.

5) Arvete alusel makstud raha on kohe sularahas välja võetud või edasi kantud reaalset

majandustegevust mitteomavatele äriühingutele (kontrollakti p 1.1.2.2.1, alapunkt 7).

20. Kohtupraktikas on kinnistunud seisukoht, et ainuüksi arvete esitamine ja tasumine ning

deklareeritud andmete kajastamine maksuarvestuses ei kinnita veel tehingute toimumist arvetel

näidatud poolte vahel, kui esineb põhjendatud kahtlus, et tehingud arvetel näidatud poolte vahel

ei ole tegelikult aset leidnud. Näiteks on Riigikohus oma 04.06.2013 otsuses nr 3-3-1-15-13

leidnud, et maksuotsusest peab selguma, miks on maksuhalduril selline põhjendatud kahtlus

koos nende asjaolude ja tõendite äranäitamisega, mis kahtlust põhjendavad. Vastustaja selgitab

täiendavalt, et kahtlus on enamasti tingitud tõsistest ebakõladest ja lünkadest tõendites – ilma

selleta kahtlust ei oleks. Ebakõlad ja lüngad tõendites viitavadki tihtipeale sellele, et tehinguid

ei ole poolte vahel reaalselt toimunud, ning pooled, olles sellest teadlikud, on püüdnud jätta

vastupidist muljet. Vastustaja on seisukohal, et käesolevas asjas on MTA piisavalt põhjendanud

neid asjaolusid, millest tehingute mittetoimumise kahtlus tekkis ning kajastatud tõendid ja

põhjendused on piisavad toetamaks maksuotsuses tehtud järeldusi.

21. Kaebaja on esitanud halduskohtule akti 15 (kaebuse lisa 3), kuid Logistika Pluss OÜ ei ole

oma vastuskirjas (lisa 20) kinnitanud nende tööde saamist, ehkki on kinnitanud maikuus tehtud

töid vastavalt aktile 16 (lisa 52). Kohtumenetluses esitatud akte 15, 16, 17, 18 ja 19 kaebaja

maksumenetluses maksuhaldurile esitanud ei ole. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja ei ole

esitanud selliseid asjaolusid ega tõendeid, mis lükkaksid maksuotsuses esitatud järeldused

ümber.

22. Kaebaja ei ole suutnud maksumenetluse käigus üheselt selgitada tööde maksumuse

kujunemist. Kontrollakti punkti 1.1.2.2.1 alapunktist 1 nähtub, et kaebaja ei nimetanud

allhankijatega kokkulepitud tööde maksumust ega mahtu ning andmed pidid nähtuma arvetelt.

Samuti viitas kaebaja ka maksumenetluses, et tööde maht nähtub ametlikest allikatest

ehitusdokumentatsioonis, joonistes ja ehitusregistris. Lisaks on maksuhaldur toonud

kontrollakti punkti 1.1.2.2.1 alapunktis 5 eraldi välja, et fassaaditööde maksumus ei ole usutav

ja ei kinnita tööde teostamist. Seega on maksuhaldur kaebaja väiteid kontrollaktis ja

maksuotsuses arvesse võtnud ning leidnud, et tööde maksumuse kujunemine ei ole üheselt

tuvastatav.

23. Kontrollakti p 1.1.2.2.1 alapunktides 2-4 on põhjalikult analüüsitud kaebaja esitatud

dokumentatsiooni

üldsõnalisust

ja

põhjendatud,

miks

esitatud

dokumendid

on

ebausaldusväärsed. Seejuures on märkimisväärne, et esialgu väitis kaebaja juhatuse liige, et

kaebaja ei sõlminud alltöövõtjaga lepingut, hinnapakkumisi ei ole kaebajale esitatud, tööde

vastuvõtmisel vormistas kaebaja üksnes arve ning muid dokumente kaebaja ei koostanud (lisa

29).

Seevastu

17.04.2017

kohtumisel

esitas

kaebaja

lepingud,

lepingu

lisadena

hinnapakkumised ning teostatud tööde aktid (lisa 5). Seejuures pole kaebaja põhjendanud, miks

algselt eitati dokumentide olemasolu ning mis põhjusel neid varem ei esitatud.

24. Oleks loogiline, et enne tellijale tööde üle andmist veendub isik, et tema alltöövõtja on teinud

kvaliteetset tööd kokku lepitud mahus ning alles siis antakse tellijale tehtud tööd üle.

25. Kaebaja ei pea makse tasuma seetõttu, et juhatuse liige kõiki asju ei mäleta. Asjaolu, et

tehingupoolte juhatuse liikmed ei mäleta tehingute asjaolusid või meenuvad need valikuliselt ja

vastuoluliselt, kinnitab koosmõjus muude asjaoludega, et tehinguid pole toimunud. Isikute

omavaheline tutvus eraldiseisvalt ei ole aluseks maksu määramisel, kuid kogumis muude

tõenditega omab asjas tähtsust. Seotud isikute vahel tehingute tegemine tekitab põhjendatud

kahtlusi

ning

hilisemate

vaidluste

ärahoidmiseks

on

seesuguses

situatsioonis

maksukohustuslase kohustus vältida vormistatavates dokumentides ebatäpsusi ning

pinnapealsust, sest vastupidiselt tegutsedes on maksuhalduril kohustus tehingute toimumist

mittetõendatuteks pidada. Käesolevas olukorras esineb täiendavaid vastuolusid, mis viitavad

just sellele, et isikute omavaheline varasem tutvus on andnud võimaluse luua koostöös

tegelikkusele mittevastavaid dokumente mittetoimunud tehingute vormistamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

26. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud nende

endi kanda. Kaebaja on küll vaielnud kaebuses üksikutele asjaoludele vastu, kuid ei ole

suutnud kummutada lõppjäreldusi, et ta Kontin Ehitus Grupp OÜ-lt kontrolliperioodil

teenuseid ei saanud ja viimase arveid teadlikult valesti oma raamatupidamises kajastas. Kohtu

põhjendused on järgmised.

27. MTA on vaidlustatud 29.06.2017 maksuotsuses piisavalt, veenvalt ja ammendavalt

põhjendanud, kuidas kujunes Cesar Eesti OÜ maksuvõlg. Kohus analüüsib otsuses kaebuses

esitatud väiteid, kuid ei hakka üksikasjalikult üle kordama maksuotsuse põhjendusi, kuna nii

kontrollakt kui ka maksuotsus on põhjalikud, kõik järeldused on seotud tõenditega, maksuotsus

on hästi struktureeritud ja hõlpsasti loetav. HKMS § 165 lg 2 kohaselt, kui kaebus jääb

rahuldamata ning kaebaja kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud

tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud

vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust

oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele.

28. Kohus ei leidnud peale asja sisulist läbivaatamist asjaolusid, mis oleks toonud kaasa

maksuotsuses toodud põhjenduste ebaõigsust. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 150 lg 1

kohaselt lasub maksukohustuslasel maksuteates või maksuotsuses määratud maksusumma

vaidlustamise korral kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. MKS § 150 lg-s 1

sätestatud kohustus laieneb ka vastutusotsuse adressaadile, kes soovib vaidlustada esindatavale

varem tehtud maksuotsuses tuvastatud asjaolusid. Kohtumenetluses esitatud kaebaja väited ja

kogutud tõendid (sh tunnistajate ütlused) ei ole lükanud vastutusotsuses tehtud järeldusi ümber.

Maksuhaldur on maksumenetluses ja vastutusmenetluses tõenditele ja asjaoludele tuginedes

asunud seisukohale, et Kontin Ehitus Grupp OÜ ei osutanud juunis-juulis 2016 teenust Cesar

Eesti OÜ-le, samas kui Cesar Eesti OÜ osutas teenust oma tellijatele. Kohus nõustub

maksuhalduri seisukohaga, et teenuseid iseenesest osutati, kuid neid teenuseid ei saanud osutada

Kontin Ehitus Grupp OÜ, seega on Kontin Ehitus Grupp OÜ nimel esitatud arved igal juhul

fiktiivsed ja Cesar Eesti OÜ-l puudus õigus neid oma käibedeklaratsioonides kajastada ja neilt

sisendkäibemaksu maha arvata.

29. Kohtu veendumust kinnitavad kokkuvõtlikult eelkõige järgmised asjaolud ja tõendid:

a) Tehingupartneri Kontin Ehitus Grupp OÜ juhatuse liikme Konstantin Šulgini selgitused on

vastuolulised. Nii väitis ta esmalt 5.01.2017 maksuhaldurile, et tehingud kaebajaga toimusid,

26.01.2017 väitis ta aga, et neid tehinguid ei olnud ja ta parandas vastavalt ära Kontin Ehitus

Grupp OÜ 2016. a juuni ja juuli käibedeklaratsioonid. 6.04.2017 selgitas Konstantin Šulgin

omakorda, et tehingud siiski toimusid ja olemas olid ka lepingud ja tööde vastuvõtmise aktid.

Isiku selgitused, et ta eitas tehingute toimumist maksuametnike survel, on tõendamata ja ei ole

eluliselt usutavad.

b) Osa majandusdokumente on koostatud tagantjärele ja need on vastuolulised. Palju

dokumente esitas kaebaja esmakordselt 17.04.2017 (vt kontrollakt lk 5 allmärkus 9), seega ca

pool aastat peale kontrolli algust. Osa tööde vastuvõtuakte on esitatud alles kohtumenetluses.

Esmasel selgituste andmisel 10.18.2016 kinnitas kaebaja juhatuse liige Evgeny Dautov

maksuhaldurile, et kirjalikku lepingut Kontin Ehitus Grupp OÜ-ga ei olnud, tööde

vastuvõtuakte ei olnud, hinnapakkumisi ei olnud tehtud – tööd kajastusid vaid arvel. Kontin

Ehitus Grupp OÜ juhatuse liige Konstantin Šulgin kinnitas samuti 5.01.2017, et kirjalikke

dokumente peale arvete ei vormistatud. Kontin Ehitus Grupp OÜ-ga väidetavalt sõlmitud

lepingutes on lepingu täitmise tähtpäevad tihti oluliselt hilisemad kui kaebaja enda tähtpäev

tellijale töö üleandmiseks. Tööde vastuvõtuaktide kuupäevad ei kattu ehituspäeviku

andmetega. Kaebaja lepingud ja tingimused tellijatega ei ole kooskõlas alltöövõtjatega tehtud

lepingutega. Seega on põhjust eeldada, et maksumenetluse ajal ei olnud ei lepinguid ega tööde

vastuvõtuakte veel olemas ja need on koostatud tagantjärele mitte tegeliku olukorra

fikseerimiseks, vaid maksuhaldurile näitamiseks.

c) Kontin Ehitus Grupp OÜ väljastatud arvetel ei ole üheselt tuvastatav, millise töö eest arve

esitati. Arved on üldsõnalised ja neil ei ole viiteid väidetavalt varem sõlmitud lepingule ja

tööde vastuvõtmise aktidele. Puuduvad majade numbrid. Kaebaja esindaja väide, et kuna

lepingus on majade numbrid kirjas, siis ei ole vaja neid arvetel üle korrata, ei ole asjakohane.

Arve ja leping peavad olema omavahel seostatavad nii maksueelise saamiseks

(sisendkäibemaksu mahaarvamiseks) kui ka lepingupoolte endi kindlustamiseks võimalike

nõuete vastu. Fotomaterjal teostatud tööde kohta puudub. Puudub tööde teostamise aruanne

või kalkulatsioon. Puuduvad ostuarved kasutatud materjalide kohta ning materjali

kuluarvestus. Ei ole aru saada, milliseid töid alltöövõtjad tegid.

d) Tööd on müüdud kohati edasi odavamalt, kui on sisse ostetud (Roosaare

elamuehitusobjekti fassaaditööd, kontrollakt lk 11 p 5).

e) Kaebaja ei ole suutnud tööde maksumuse kujunemist ja hinna arvestamist adekvaatselt

selgitada.

f) Ehitusvaldkonnas tegutsedes ei ole tavapärane, et kaebaja maksis tööde eest alltöövõtjale

ilma töid korrektselt vastu võtmata.

g) Kontin Ehitus Grupp OÜ-le vaidlusaluste arvete alusel laekunud raha on kohe sularahas

välja võetud või majandustegevuseta äriühingutele edasi kantud. Selline käitumine on

tavapärane reaalse majandustegevuseta äriühingutele, keda kasutatakse maksupetuskeemis.

h) Maksupettuse toimepanemise kahtlust suurendab see, et kaebaja esindaja ja Kontin Ehitus

Grupp OÜ juhatuse liige Konstantin Šulgin olid enne tehingute tegemist omavahel tuttavad

(Evgeny Dautovi 18.10.2016 selgitused maksuhaldurile p 8.2 alapunkt 1).

30. Ehitustööde puhul peavad lepingupooled kindlustama end garantiiremondi vajaduse vastu,

kuna vajadus garantiitööde tegemiseks on praktikas sagedane ja puudused võivad ilmneda veel

mõne aasta pärast. Seetõttu oleks tavapärases majandustegevuses sõlmitud tööde teostamiseks

detailsed kirjalikud lepingud, kus kirjas poolte õigused ja kohustused. Veel olulisem on tehtud

tööde vastuvõtmise korrektne dokumenteerimine (praktikas tihti ka töödest fotode tegemine).

Juhul, kui oleks olnud vajadus teostada garantiitöid, ei oleks kaebajal peatöövõtjana praegusel

juhul võimalik panna enda asemel vastutama alltöövõtjat, kuna alltöövõtja kohustused ei ole

kuskil fikseeritud ja ei ole võimalik aru saada, millised tööd alltöövõtja tegema pidi ja

tegelikult tegi. Tavapärases majandustegevuses on selliste riskide võtmine mõeldamatu.

Selline põhjendamatu usaldus viitab sellele, et neid tehinguid tegelikult ei tehtudki.

31. Kontin Ehitus Grupp OÜ poolt tehtud tööde kohta puuduvad hinnapäringud, töö

maksumuse kalkulatsioonid, dokumendid lepingueelsete läbirääkimiste kohta, ei ole

tuvastatav, mille alusel lepiti kokku teostavates töödes, tööde eest tasumises, materjali

valimises, kes materjali soetama peab ja kes selle eest lõppastmes maksab. Reeglina valib

peatöövõtja erinevate alltöövõtjate vahel ning hinnas lepitakse kokku kas tunnitasuna või

konkreetse töö põhiselt (objektipõhiselt). Käesolevas asjas puuduvad igasugused tõendid selle

kohta, et kaebaja oleks võtnud hinnapakkumisi ja rääkinud hinna osas alltöövõtjatega läbi.

Kuna ehitustöö objektil hõlmab endas erinevaid väikesi töölõike ja vaja läheb erinevaid

materjale, on äärmiselt oluline panna enne tööde algust paika hinna kujunemise metoodika,

kuna vastasel juhul võib hind kujuneda kas alltöövõtjale või temalt teenuse tellijale äärmiselt

ebasoodsaks. Sel põhjusel ei ole majanduslikult loogiline, et hind algul kokku leppimata jäeti

ja see kujunes sisuliselt töö käigus. Eelnev viitab sellele, et vajadus hinnakujunduseks

sisuliselt puudus, kuna kaebaja vastavat teenust ei saanudki.

32. Tunnistajad K. Š. ja D. R. ei andnud istungil sellist tõendusteavet, mis muudaks

maksuotsuse järeldused vääraiks. D. R. ei toonud maksuhalduriga vesteldes välja, et vajab

eraldi vene keele tõlki, ning maksuhalduri ametnik vestles temaga vene keeles. D. R. on eesti

keelde protokollitud ütlused allkirjastanud. Kohtule tunduvad hilisemad väited, et ta ei saanud

tegelikult aru, mida talt küsiti ja millele ta alla kirjutas, otsitud. Kohtuistungil osales küll vene

keele tõlk, kuid D. R. hakkas paaril korral vastama vaid eestikeelse küsimuse peale, tõlget ära

ootamata. D. R. on allkirjastanud seletuste andmisega samal kuupäeval 23.01.2017 ka 1,5-

leheküljelise dokumendi, millel on vene keeles selgitatud tema õigusi ja kohustusi, mh õigust

tõlgile (I kd, lk 180). Maksuotsuses tehtud järeldused oleksid aga veenvad ka ilma, et seal

oleks üldse D. R. ütlustele tuginetud. Maksuotsuse järeldused on piisavalt kinnitatud asjas

kogutud muude tõenditega.

33. D. R. ei kinnitanud kaebaja väidet, et tellija võtab esmalt töö vastu peatöövõtjalt ja siis

peatöövõtja alltöövõtjalt. Selline väide ei oleks ka kooskõlas üldteada praktikaga

ehitusvaldkonnas. D. R. kinnitas kohtuistungil, et alltöövõtja annab töö üle esmalt

peatöövõtjale ja seejärel annab peatöövõtja töö üle tellijale. Kõigepealt allkirjastatakse tööde

vastuvõtmise akt alltöövõtja ja peatöövõtja vahel. D. R. kinnitas, et peatöövõtja ei saa võtta

endale riske ning töö annab igaüks üle oma tellijale.

34. Kuna kaebaja ei vaidlustanud maksuotsust Exes Invest OÜ, Dimand Kaubandus ja Ehitus

OÜ, AP Vision OÜ ja Mezentus OÜ-ga tehtud tehingute maksustamise osas, järeldub sellest, et

kaebaja möönab nende äriühingutega seoses toime pandud antud asjaga analoogseid

maksurikkumisi. Ka see asjaolu koos eelnevalt tuvastatuga kinnitab seda, et kaebaja ei teinud

kontrolliperioodil Kontin Ehitus Grupp OÜ-ga tegelikke tehinguid.

35. Maksumenetluse läbiviimise kohta märgib kohus lõpumärkusena, et tehingupartnerite

juhatuse liikmetelt korraga selgituste võtmine menetlusprotseduurina (nn vastastamine) ei olnud

eesmärgipärane, kuna samal ajal mõlemalt isikult küsimusi küsides kinnitas teine alati

esimesena vastanu vastust. Selliselt korraldatud küsitlemine ei aita asjas tõde välja selgitada.

36. Kokkuvõtlikult ei vasta Kontin Grupp Ehitus OÜ nimel esitatud arved koos oma

alusdokumentidega ja tehingute tegelikku majanduslikku sisu arvestades KMS §-le 37. Ei ole

usutav, et kaebaja ei mäletanud maksuhaldurile selgitada sündmusi, mis ei olnud veel aastatki

vanad. Siiski ei ole kaebajale määratud makse sellepärast, et ta ei mäletanud tehingute

asjaolusid, vaid kõik muud asjas kogutud tõendid viitasid sellele, et kaebaja deklareeris

teadlikult käibedeklaratsioonis tegelikkusele mittevastavaid tehinguid.

37. Eeltoodud põhjustel on vaidlustatud maksuotsus õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub

alus. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.

38. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle

kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadriann Ikkonen