2-17-2469/17 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

12. jaanuar 2018, Tallinn,

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-17-2469

Tsiviilasi

ETAT FRANCAIS (Prantsuse Vabariik, Service des

domaines’i kaudu) hagi Saku Õlletehase Aktsiaseltsi

vastu kaubamärgi VICHY Fresh + kuju õiguskaitset

välistava asjaolu tuvastamiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 2. oktoobri 2017 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

ETAT FRANCAIS (Prantsuse Vabariik, Service des

domaines’i kaudu) apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): ETAT FRANCAIS (Prantsuse

Vabariik, Service des domaines’i kaudu, asukoht 92, alleé

de Bercy, 75012 Pariis, Prantsusmaa), lepinguline

esindaja patendivolinik Ingrid Matsina

Kostja (vastustaja): Saku Õlletehase Aktsiaselts

(registrikood 10030278), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Triinu Hiob

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 2. oktoobri 2017 otsus jätta muutmata.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta hageja kanda.

4. Rahuldada kostja taotlus ringkonnakohtu menetluskulude rahaliseks kindlaks-

määramiseks osaliselt. Määrata kostja vajalike ja põhjendatud menetluskulude

summaks ringkonnakohtus 1 440 eurot ja mõista see summa hagejalt ETAT

FRANCAIS (Prantsuse Vabariik, Service des domaines’i kaudu) välja kostja

Saku Õlletehase Aktsiaselts kasuks. Kohustada hagejat tasuma menetluskulude

hüvitiselt kostjale viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud

määras alates otsuse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva

jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUEELSE MENETLUSE KÄIK

1. Saku Õlletehase Aktsiaselts (kostja) esitas 2. mail 2014 Patendiametile taotluse

registreerida kaubamärk VICHY Fresh + kuju (edaspidi „kostja kaubamärk“) kujundusega:

.

2. Patendiamet otsustas registreerida kostja kaubamärgi ja avaldas selle kohta

2. veebruaril 2015 teate kaubamärgilehes nr 2/2015.

3. ETAT FRANCAIS (Prantsuse Vabariik, Service des domaines’i kaudu, hageja) esitas

2. aprillil 2015 Tööstusomandi apellatsioonikomisjonile (TOAK) vaidlustusavalduse, millega

vaidlustas kostja kaubamärgi registreerimise klassis 32.

4. TOAK jättis vaidlustusavalduse 15. novembri 2016 otsusega nr 1596-o rahuldamata.

NÕUE JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

5. Hageja esitas 15. veebruaril 2017 Harju Maakohtule hagi kostja vastu kostja kaubamärgi

õiguskaitset välistava asjaolu tuvastamiseks.

Hageja väitel:

-

on ta järgmiste Eesti ja Euroopa Liidu (EL) kaubamärkide omanik (edaspidi „hageja

kaubamärgid“):

(1)

CELESTINS VICHY ETAT (Eesti kaubamärk nr 10155)

(2)

VICHY Celestins + kuju (Eesti kaubamärk nr 36857) järgmise kujundusega

;

(3)

CELESTINS VICHY ETAT (ELi kaubamärk nr 89219);

-

kostja kaubamärgi registreerimine on vastuolus kaubamärgiseaduse (KaMS) § 10 lg 1

pga 2. Kostja kaubamärk ei saa omada õiguskaitset, sest on sarnane hageja

kaubamärkidega, mis on saanud õiguskaitse kostja kaupadega identsete ja

samaliigiliste kaupade tähistamiseks ja esineb tõenäosus, et tarbija ajab segamini

vaadeldavad kaubamärgid (otsese äravahetamise tõenäosus) või seostab vaadeldavate

kaubamärkide omanikke (kaudse äravahetamise tõenäosus);

-

hageja on varasema kaubamärgi omanik KaMS § 11 lg 1 p 6 mõttes. Hagejale

kuuluvate Eesti ja ELi kaubamärkide taotluste esitamise kuupäevad jäävad vahemikku

17. juuni 1993 – 1. mai 2004 (Euroopa Liidu kaubamärkide Eestis kehtima hakkamise

2 (11)

kuupäev). Kostja kaubamärgi esitamise kuupäev on 2. mai 2014. Seega on kõik hageja

kaubamärgid varasemad kui kostja kaubamärk;

-

kostja kaubamärgil on domineerivaks osaks sõnaline osa VICHY. Sõna VICHY on

paigutatud kaubamärgis kesksele positsioonile ja kujutatud teistest elementidest

suuremana. Sõna Fresh on kujutatud oluliselt väiksemana, kirjutatud kirjatähtedega ja

kujunduslikult paigutatud trükitähtedega kirjutatud sõna VICHY alla. Ka hageja

kaubamärkidel on domineerivaks ja meeldejäävamaks elemendiks, mille järgi tarbija

kaubamärgi meelde jätab, sõna VICHY. Sõnalistes kaubamärkides (1) ja (3) sisalduvad

sõnad CELESTINS (allika nimetus) ja ETAT (pr. k riik) on pigem täpsustavad;

-

visuaalselt on kostja kaubamärk hageja kombineeritud kaubamärgiga (2) väga sarnane.

Kostja kaubamärgi kujunduse keskne element on tükitähtedega ja rasvases kirjas sõna

VICHY. Selle alla on paigutatud väiksemas kirjas suure algustähega kirjatähtedega

kirjutatud sõna Fresh. Hageja kaubamärgis (2) on samuti visuaalselt silmapaistval

positsioonil trükitähtedega rasvases kirjas kirjutatud sõna VICHY. Selle all väiksemalt

vabakäelise kirjutisena kujutatud sõna Celestins. Kujunduslikult on kostja kaubamärk

kujundatud hageja kaubamärgiga samal põhimõttel – domineerib suuremas rasvases

kirjas trükitähtedega sõna VICHY, kusjuures ka tähtede kirjastiil on praktiliselt

samasugune. Tarbija jaoks pole silmatorkav ega meeldejääv, et kostja kaubamärgil on

sõna VICHY alumine osa kujundatud kaarjalt, sest sõna Fresh on kirjutatud selle alla

sirgjooneliselt ja märgi allserv on seega visuaalselt sirgjooneline nagu ka hageja

kaubamärgil (2). Kostja kaubamärgi visuaalne sarnasus hageja sõnamärkidega (1)

ja (3) tuleneb ühisest sõnast VICHY, mis on kaubamärkide domineeriv element;

-

kostja kaubamärgi sõnalised elemendid on Prantsuse linna Vichy nimi, mida

hääldatakse [viš`ii] ja ingliskeelne sõna Fresh, mida hääldatakse [freʃ]. Hageja

kaubamärgid (1) ja (3) koosnevad prantsuskeelsetest nimedest ja sõnast, kuid

arvestades Eesti tarbijate vähest prantsuse keele oskust peab hageja tõenäoliseks, et

Eesti tarbija hääldab talle tundmatuid prantsuskeelseid sõnu eesti hääldusreeglite

kohaselt. Seega on nende kaubamärkide tõenäoline hääldus [selestins viš`ii etat].

Hageja kaubamärk (2) koosneb sõnadest VICHY Celestins ja Eesti tarbija hääldab neid

tõenäoliselt kui [viš`ii selestins]. Kaubamärkide kui tervikute hääldamisel on

foneetiline sarnasus keskmisest väiksem, kuid tõenäoliselt kutsub Eesti tarbija kõiki

neid kaubamärke foneetiliselt eelkõige domineeriva osa VICHY järgi ja sellisel juhul

on nad foneetiliselt identsed;

-

ka kontseptuaalselt on kaubamärgid väga sarnased. Kostja kaubamärk koosneb

sõnadest VICHY ja Fresh ning kujundusest. Sõna Fresh tähendab inglise keeles

„värske, karge, jahutav“. Kõik need on omadussõnad, mis kirjeldavad taotletavaid

klassi 32 kaupu. Arvestades Eesti tarbijate kõrget inglise keele oskust ja asjaolu, et

tegemist on inglise keele baassõnavarasse kuuluva sõnaga ja see sõna on toiduainete

kirjeldamisel turul kasutusel, siis võib eeldada, et Eesti tarbijad tajuvad sõna Fresh

kirjeldavas tähenduses. Seega on kaubamärgi kontseptuaalne tähendus „värske, karge,

jahutav Vichy“. Hageja kaubamärgis (2) on visuaalselt silmapaistval positsioonil

trükitähtedega kirjutatud sõna VICHY. Selle all väiksemalt vabakäelise kirjutisena sõna

Celestins, mis on Eesti tarbija jaoks vähem silmatorkav, vähem arusaadav ja vähem

meeldejääv. Seega on hageja kombineeritud kaubamärk tarbija jaoks kontseptuaalselt

tajutav kui Vichy-märk. Ka hageja sõnamärkide puhul on Eesti tarbija jaoks tuttav ja

meeldejääv element sõna VICHY. Kaubamärkides sisalduvad sõnad CELESTINS ja

ETAT on pigem täpsustavad. Seega tajuvad Eesti tarbijad kõiki võrreldavaid

kaubamärke viitavatena Prantsusmaal asuvatele Vichy mineraalveeallikatele;

-

poolte kaubamärgid on registreeritud suures osas identsete kaupade tähistamiseks, mis

tingib suurendatud äravahetamise tõenäosuse. Kaubamärgiga tähistatavateks

kaupadeks on joogid, st igapäevaselt ostetavad toidukaubad, mille hind on madal või

3 (11)

mõõdukas. Selliste kaupade tarbijaks võib lugeda kõik Eestis elavad isikud, ehk

kaupade lõppkasutajad on samad;

-

toidukaupade puhul pöörab tarbija ostuotsuse tegemisel tähelepanu eelkõige

värskusele, maitseomadustele ja hinnale ning vähem kauba välimusele, sh

kaubamärgile. Seetõttu on keskmise tarbija tähelepanelikkuse tase kaubamärgi suhtes

pigem madalam ja kaubamärkide äravahetamise oht sellevõrra kõrgem. Tarbijal ei ole

reeglina võimalik eri kaupade vahel valiku tegemisel ja ostu sooritamisel kaubamärke

vahetult võrrelda ja ta peab tegema valiku lähtuvalt ebatäiuslikust mälupildist. Kostja

kaubamärgil on domineerival positsioonil sama element, mis hageja kaubamärkidel.

Hageja kaubamärgi (2) puhul lisandub visuaalne sarnasus. Seetõttu on tõenäoline, et

tulenevalt ebatäiuslikust mälupildist võib keskmine tarbija (kelle tähelepanelikkus ei

ole antud kaupade puhul ostuhetkel eriti kõrge) arvata, et kostja ja hageja kaubad

pärinevad samalt ettevõtjalt või omavahel majanduslikult seotud ettevõtjatelt. Tarbijad

on ka harjunud, et kaubamärgiomanikud kasutavad oma kaubamärke nii sõnalises

vormis kui ka erinevate kujundustega. Kui ühel isikul on sõnaline kaubamärk ja teine

isik kasutab sarnast kaubamärki kujundatuna, või kui kahel kujundatud kaubamärgil

on kokkulangev domineeriv element, siis seostavad tarbijad seda kujundatud

kaubamärki väga suure tõenäosusega sõnalise kaubamärgi omanikuga ja eeldavad, et

need kaubamärgid tähistavad sama päritoluga tooteid.

6. Kostja vaidles hagile vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

kaubamärgi osa, millele hageja viitab kui äravahetamise riski põhjustavale, on

mittekaitstav ja vaba kõigile kasutamiseks. Tähis VICHY ei ole ei hageja ega kostja

kaubamärkides eristav ega domineeriv element õiguslikku tagajärge omaval viisil;

-

kostja kasutab mittekaitstavat tähist VICHY häid äritavasid järgides;

-

hageja kaubamärgid ja kostja taotletud kaubamärk VICHY Fresh + kuju ei ole

sarnased selliselt, et oleks tõenäoline nende äravahetamine tarbija poolt. Kostja

kasutatav tähistus on Eestis tuntud ja selle segiajamine hageja kaubamärgiga pole

tõenäoline;

-

kostja on kasutanud tähist VICHY alates 1995. aastast. Seda on kasutatud kostja

registreeritud kaubamärkide koosseisus 14 aastat ja teiste ettevõtjate kaubamärkide

koosseisus 20 aastat ning hageja on seda vastuväideteta talunud.

MAAKOHTU OTSUS

7. Maakohus jättis 2. oktoobri 2017 otsusega (vaidlustatud otsus) hagi rahuldamata.

Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ja määras kindlaks kostjale hüvitatava summa.

7.1.

Maakohus tuvastas, et nii hageja kui ka kostja kaubamärgi puhul on tegemist identsete

või samaliigiliste kaupadega, mis kuuluvad 15. juuni 1957 märkide registreerimisel

kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelist klassifikatsiooni käsitleva Nizza kokkuleppe

klassi 32 (õlu; gaseer- ja mineraalvesi ning muud alkoholivabad joogid; puuviljamahlad ja

-joogid; siirupid ja teised), ning kostja kaubamärgi registreerimiseks puudub hageja nõusolek.

7.2.

Kui taotletava kaubamärgiga tähistatavad kaubad ja varesemate kaubamärkidega

tähistatavad kaubad on samaliigilised, identsed, tuleb kontrollida, kas kõnealuste märkide

vaheline sarnasus on piisavalt suur järeldamaks, et nende kaubamärkide segiajamine ei ole

tõenäoline. Segiajamise tõenäosuse hindamisel tuleb lähtuda vastuolus olevate märkide

visuaalse, foneetilise ja kontseptuaalse sarnasuse puhul nende märkide tekitatavast üldmuljest.

Eelkõige tuleb võtta arvesse nende eristavaid ja domineerivaid elemente. Sarnasuse analüüsil

tuleb arvestada, et turul on hulgaliselt erinevat gaseeritud ja mineraalvett, sh erinevate tootjate

vett ning tarbija on sellest teadlik. Seega on tarbija tähelepanelik valimaks vett, mida tema

eelistab ja mille tarbimisega ta on harjunud.

4 (11)

7.3.

Visuaalse ja foneetilise sarnasuse osas leidis maakohus, et hageja ja kostja kaubamärgid

ei ole sarnased määral, mis võimaldaks neid segi ajada. Hageja omistab ülemäärast tähtsust

sõnale VICHY, mis on Prantsusmaal asuva linna nimetus. Geograafilise tähisena ei ole see

sõna kaubamärgis kaitstavaks osaks ning on vabaks kasutamiseks kõigile.

Isegi kui lugeda sõna VICHY hageja kombineeritud kaubamärgi puhul domineerivaks osaks

suurusest ja keskel asumisest tulenevalt, ei saa väita, et see kaubamärgi osa seostub tarbijal

hageja kaubamärkidega. Arvestades, et kostja on oma toodete tähistamiseks väga pikka aega

kasutanud tähist, mis sisaldab sõna VICHY, on see sõna tarbija jaoks tavapärane.

Pigem jääb tarbijale hageja kombineeritud kaubamärgi puhul silma sõna Célestins, mis on

samuti asukohalt kaubamärgi keskel ja oluliselt silmapaistvamas ja meeldejäävamas šriftis kui

sõna VICHY. Visuaalselt on hageja ja kostja kaubamärkides sõna VICHY erinevad selle

poolest, et kostja kaubamärgis on sõna alumine osa kaarjas, mistõttu sõna II ja IV täht on

väiksemad kui I ja V täht ning keskmine ehk III täht on väiksem kui II ja IV täht.

7.4.

Kontseptuaalse sarnasuse kohta märkis maakohus, et Vichy on Prantsusmaal asuv linn,

mis on kuulus oma mineraalvee allikate poolest. Eesti tarbija võib, aga ei pruugi seda teada.

Sõna Célestins tõenäoliselt ei oma Eesti asjaomase tarbija jaoks selget ja kindlaksmääratud

tähendust nii, et tarbija seda kohe tajuks. Sõna Fresh kostja kaubamärgist on tarbijale

tõenäoliselt arusaadav, kuna tegemist on inglisekeelse baassõnavarasse kuuluva sõnaga.

7.5.

Kuna Eesti tarbija jaoks võrreldavatel kaubamärkidel semantiline sisu on kaheldav,

tuleb eristusvõime hindamisel omistada rõhku visuaalsele ja foneetilisele aspektile.

Kaubamärkide sõnalisele sarnasusele hinnangu andmisel tuleb lähtuda kaubamärgi sõnaliste

osade kui terviku võrdlemisest. Lisaks tuleb silmas pidada, et kaubamärgi õiguskaitse ulatuse

aluseks on kaubamärgi reproduktsioon, mis tähendab, et kaubamärki tuleb vaadata sellisena,

nagu see on registreerimiseks esitatud.

Tervikuna võrreldes on kaubamärgid sõnalises osas foneetiliselt ja kirjapildilt erinevad.

Hageja kaubamärgi koosseisu kuulub sõna Celestins, mis kostja kaubamärgi koosseisus

puudub, aga kostja kaubamärgis on sõna Fresh, mis puudub hageja kaubamärgis. Peale selle

sisaldab kostja kaubamärk kujundelementi (hoone kuju, mille kohal on kaar kirjaga touched

by silver).

7.6.

Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et tervikuna hinnates on sõnaühendid „VICHY

Célestins“, „CELESTINS VICHY ETAT“ ja „VICHY Fresh“ erinevad nii kirjapildilt kui

kõlalt. Kaubamärgid ei ole segiaetavad kirjapildilt ka seetõttu, et need on kujutatud erinevas

šriftis. Domineerivaks osaks sõnalise osa kõrval on ka kaubamärkide kujundus, mida tuleb

arvestada kaubamärkide kui tervikute visuaalsel võrdlemisel. Visuaalselt on poolte

kaubamärgid kujunduselt erinevad.

Õige on kostja väide, et kostja on kasutanud mitmeid teisi tähiseid, kus esines sõna VICHY.

Kostja toodetud veed on Eestis laialt levinud, seetõttu ei ole tõenäoline, et Eesti tarbija ajaks

segi vaidlusalused kaubamärgid.

Kõnealused kaubamärgid on üldmuljelt piisavalt erinevad, et eristada ühe tootja kaupu teise

omadest ning seetõttu ei esine kaubamärkide segiajamise tõenäosust, sh vaidlustatud

kaubamärgi assotsieerumist varasemate kaubamärkidega.

7.7.

Kostja on kasutanud VICHY kaubamärke igapäevases äritegevuses alates 1995. aastast,

seega üle 20 aasta. Tulenevalt KaMS § 16 lg-st 2 puudub hagejal õigus keelata kostjal

kaubamärgi ega hilisema õiguse kasutamist. Hageja pidi sellest teadlik olema arvestades

kostja poolt tähise VICHY pikaajalist kasutamist ning ka seda, et kolmandatele isikutele ja

kostjale on registreeritud hulgaliselt kaubamärke, mis sisaldavad sõna VICHY.

5 (11)

7.8.

Menetluskulud jaotas maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1

alusel.

POOLTE SEISUKOHAD

8. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja uue

otsusega hagi rahuldada või teise võimalusena saata asi uuesti lahendamiseks maakohtule.

Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.

8.1.

Esiteks kohaldas maakohus ebaõigesti KaMS § 10 lg 1 p 2.

8.1.1.

Mineraal- ja gaseervesi ning muud alkoholivabad joogid on kaubad, mille ostmise

kulu on väike, need on maitseomaduste poolest küllaltki sarnased ja kiiresti äratarbitavad

(pole mõeldud pikaajaliseks kasutamiseks). Selliste kaupade puhul ei uuri tarbija kaupa ja

kaubamärki ostu sooritades põhjalikult ja kaubamärkide äravahetamise oht on kõrgem.

8.1.2.

Maakohus vähendas põhjendamatult ühise domineeriva elemendi VICHY osatähtsust

võrreldavates kaubamärkides. Kostja kaubamärgil on domineerival positsioonil sama element,

mis hageja kaubamärkidel. Hageja kombineeritud kaubamärgi puhul lisandub eeltoodule veel

silmapaistev visuaalne sarnasus. Seetõttu on tõenäoline, et tulenevalt ebatäiuslikust

mälupildist võib keskmine tarbija arvata, et kostja ja hageja kaubad pärinevad samalt

ettevõtjalt või omavahel majanduslikult seotud ettevõtjatelt. Kaupade osalise identsuse tõttu

on tegemist suurendatud äravahetamise tõenäosusega.

Tarbijad on harjunud, et kaubamärgiomanikud kasutavad oma kaubamärke nii sõnalises

vormis kui ka erinevate kujundustega, näiteks varieerivad või täiendavad kaubamärke

vastavalt tootegrupile või konkreetse toote omadustele. Samuti uuendavad

kaubamärgiomanikud aegajalt oma kaubamärkide kujundust. Seetõttu, kui ühel isikul on

varasem sõnaline kaubamärk ja teine isik hakkab kasutama sarnast kaubamärki kujundatuna,

või kui varasemal ja hilisemal kujundatud kaubamärgil on kokkulangev domineeriv element,

siis seostavad tarbijad hilisemat kaubamärki väga suure tõenäosusega varasema kaubamärgi

omanikuga ja eeldavad, et need kaubamärgid tähistavad sama päritoluga tooteid.

8.1.3.

Maakohus võttis ebaõigesti arvesse kostja kolmandate, antud vaidlusega mitte seotud

kaubamärkide mainet turul. Euroopa Kohtu praktika kohaselt võetakse äravahetamise

tõenäosuse hindamisel vajadusel arvesse varasemate (hageja) kaubamärkide mainet, tuntust

ning seeläbi kõrgenenud eristusvõimet. Hilisema (kostja) kaubamärgi mainet arvesse ei võeta.

8.2.

Teiseks kohaldas maakohus ebaõigesti KaMS § 16 lg 1, eelkõige selle p 3.

Kui kostja või kolmandad isikud ka on kasutanud sõna VICHY sisaldavaid tähiseid, siis ei

järeldu sellest, et sõna VICHY oleks keskmise tarbija jaoks tavapärane. Lisaks ei tulene ELi

õigusest, et tavapärasust maakohtu rakendatud tähenduses saaks võtta arvesse käesolevaga

sarnasel juhul kaubamärgi õiguskaitset välistavate asjaolude kontrollimisel, selles osas võib

KaMS § 16 lg 1 p 3 olla ebaõigesti Eesti õigusesse üle võetud ja seda ei saa kohaldada.

8.3.

Kolmandaks kohaldas maakohus ebaõigesti KaMS § 16 lg 2. Nimetatud säte ei kohaldu

registreerimisvaidluses, vaid ainult rikkumisvaidlustes.

Hageja ei saa olla kostja vaidlustatud kaubamärgist teadlik üle viie aasta, sest kostja esitas

kaubamärgitaotluse 2014. aastal. Hageja sai sellest taotlusest teada pärast selle avaldamist

vaidlustamiseks veebruaris 2015. Maakohus tugines ebaõigesti kostja tõendile tähise VICHY,

mitte vaidlusaluse kaubamärgi, kasutamise kohta kostja poolt, sest see ei tõenda hageja

teadmist kostja 2015. aastal vaidlustamiseks avaldatud kaubamärgi kasutamist.

6 (11)

KaMS § 16 lg 2 kohaldamisel on asjassepuutumatud ka kohtu viidatud kostja ja kolmandate

isikute kaubamärgiregistreeringud, sest registreerimine ei tõenda kaubamärkide kasutamist

ega seda, et hageja oli või pidi olema kaubamärkide kasutamisest teadlik.

9. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta maakohtu otsuse muutmata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta

muutmata. Apellatsioonkaebus ei ole edukas ja hageja kannab apellatsioonimenetluse kulud.

11. Hageja nõude õiguslik alus on KaMS § 10 lg 1 p 2. Selle sätte kohaselt ei saa õiguskaitset

kaubamärk, mis on identne või sarnane varasema kaubamärgiga, mis on saanud õiguskaitse

identsete või samaliigiliste kaupade või teenuste tähistamiseks, kui on tõenäoline

kaubamärkide äravahetamine tarbija poolt, sh kaubamärgi assotsieerumine varasema

kaubamärgiga.

Menetluslikult on hageja vaidlustanud Patendiameti otsuse KaMS § 41 lgs 2 ette nähtud

korras ja vaidlustusavalduse lahendamisel tehtud TOAKi otsuse KaMS § 41 lg 5 järgi. Pärast

hagimenetluse tulemusena tehtud kohtulahendi jõustumist jätkab Patendiamet vastavalt KaMS

§ 41 lgle 6 kostja taotluse menetlust, lähtudes kohtulahendiga kindlaks tehtud asjaoludest.

12. Pooled, TOAK ja maakohus on vaidluse lahendamisel põhjendatult lähtunud lisaks

KaMSi käsitlevale siseriiklikule kohtupraktikale Euroopa Liidu Kohtu, st Euroopa Kohtu ja

Üldkohtu praktikast (vt Riigikohtu 30. märtsi 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-06, p 31

esimene lõik).

Ühest küljest tuleneb see tõsiasjast, et KaMS § 10 lg 1 p 2 võtab Eesti õigusesse üle Euroopa

Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2015 direktiivi (EL) 2015/2436 kaubamärke käsitlevate

liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (uuesti sõnastatud) art 5 lg 1, mis on sisult

identne ajaliselt eelnenud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008 direktiivi

2008/95/EÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta art 4

lgga 1.

Teisest küljest on Euroopa Liidu kohtud kujundanud arvukalt praktikat ka ELi kaubamärki

käsitlevate sarnase sisu ja eesmärgiga sätete kohta. Käesoleval ajal on selleks Euroopa

Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017 määrus (EL) 2017/1001 Euroopa Liidu kaubamärgi

kohta art 8 lg 1, mis on sisult identne nõukogu 26. veebruari 2009 määruse (EÜ) nr 207/2009

ühenduse kaubamärgi kohta art 8 lgga 1.

13. Maakohus tuvastas vaidlustamata asjaoludena, et hageja kaubamärgid on kostja

kaubamärgist varasemad ja mõlema poolte tähiste õiguskaitse ulatus kaupade ja teenuste

suhtes on identne (15. juuni 1957 märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste

rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe klass 32). Vaidlus on küsimuses, kas on

tõenäoline kaubamärkide äravahetamine Eesti tarbija poolt, sealhulgas (kostja) kaubamärgi

assotsieerumine varasema (hageja) kaubamärgiga. Hageja arvates tuleks sellist tõenäosust

jaatada, aga maakohus asus vastupidisele seisukohale – nõustudes seega nii kostja kui ka

TOAKiga.

Maakohus tuvastas õigesti, et asjaomane avalikkus on poolte kaubamärkide registreerimisel

märgitud kaupade lõpptarbijad ehk Eesti elanikkond. Samuti viis maakohus õigesti läbi

kaubamärkide võrdluse visuaalsest, foneetilisest ja semantilisest aspektist, mille põhjal tegi

järeldused äravahetamise tõenäosuse kohta.

TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja

lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd

puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli

õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut

7 (11)

tuvastamist vajalikuks. Vastavalt TsMS § 652 lgle 5 ringkonnakohus ei kogu, uuri ega hinda

uuesti esimese astme kohtu menetluses kogutud, uuritud ja hinnatud tõendeid, välja arvatud

juhul, kui pool vaidlustab esimese astme kohtu otsuses vastava tõendi hindamise alusel

tuvastatud asjaolu või vastava asjaolu tõendamise menetluse menetlusnormide olulise

rikkumise tõttu ja ringkonnakohus peab tõendi uut uurimist ja hindamist vajalikuks.

Käesolevas punktis märgitud kaalutlustel lähtub ringkonnakohus maakohtu tuvastatud

asjaoludest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654

lg 6).

Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

14. Esimese väitega heidab hageja maakohtule ette KaMS § 10 lg 1 p 2 ebaõiget kohaldamist.

Tegemist on kaebuse keskse väitega, sest ka hagi esitas hageja eesmärgil saavutada kostja

kaubamärgi registreerimata jätmine just KaMS § 10 lg 1 ps 2 märgitud õiguskaitset välistava

suhtelise asjaolu esinemise tõttu.

15. Esimese väite esimese osaväite kohaselt hindas maakohus ebaõigesti tarbija

tähelepanelikkust mineraal- ja gaseervee valikul.

15.1. Tähiste sarnasuse ja sellest tuleneva äravahetamise hindamisel tuleb aluseks võtta

tähiste visuaalseid, foneetilisi ja semantilisi aspekte, kusjuures tähiste hindamine peab

põhinema tähistest tekkival üldmuljel, võttes arvesse eriti nende eristatavaid ja domineerivaid

osi. Otsustav tähtsus on seejuures asjaolul, kuidas asjaomase kauba või teenuste keskmine

tarbija tähiseid tervikuna tajub. Keskmine tarbija tajub tähist tervikuna ega analüüsi selle

erinevaid detaile (Riigikohtu 29. septembri 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-10, p 11 teine

lõik, ning selles viidatud Euroopa Kohtu 11. novembri 1997 otsus kohtuasjas C251/95,

SABEL vs. Puma, ECLI:EU:C:1997:528, p 23, ja 22. juuni 1999 otsus kohtuasjas C342/97,

Lloyd Schuhfabrik Meyer vs. Klijsen Handel, ECLI:EU:C:1999:323, p 25, aga ka nt Üldkohtu

25. septembri 2015 otsus kohtuasjas T684/13, Copernicus-Trademarks vs. Bolloré,

ECLI:EU:T:2015:699, p 42, ja selles viidatud Euroopa Kohtu 12. juuni 2007 otsus kohtuasjas

C334/05 P, Shaker, ECLI: EU:C:2007:333, pd 34–36).

15.2. Kõnealusest aspektist hindamise korraldamisel tuleb eeldada, et keskmine tarbija on

piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelik ja arukas (vrd nt Euroopa Kohtu

20. juuli 2017 otsus kohtuasjas C93/16, Ornua Co-operative vs. Tindale & Stanton,

ECLI:EU:C:2017:571, p 41, ning seal viidatud 25. juuni 2015 otsus kohtuasjas C147/14,

Loutfi Management Propriété intellectuelle, ECLI:EU:C:2015:420, pd 21 ja 25). Siiski võib

keskmise tarbija tähelepanelikkuse aste eri liiki kaupade ja teenuste puhul olla erinev,

kusjuures odavate ja igapäevaste kaupade puhul on see pigem madal (vt nt Üldkohtu

25. septembri 2014 otsus kohtuasjas T474/12, Giorgio Giorgis, ECLI:EU:T:2014:813, pd 16

ja 17, samuti seal ps 16 viidatud 15. märtsi 2006 otsus kohtuasjas T129/04, Develey,

ECLI:EU:T:2006:84, p 46, ja 12. detsembri 2013 otsus kohtuasjas T156/12, Sweet Tec,

ECLI:EU:T:2013:642, p 14). Selles osas on siinkohal uuritav osaväide põhimõtteliselt õige,

sest maakohus ei võtnud selget seisukohta, kas ja kuidas mõjutab mineraal- ja gaseervee

üldjuhul madal hind tarbija tähelepanu.

15.3. Samas lähtus maakohus põhjendatult sellest, et ka tarbija tähelepanu hindamise eesmärk

on selgitada välja vaidlusaluste kaubamärkidega tähistatud toodete äravahetamise tõenäosus.

Sarnaselt ELi kaubamärgiga tuleb KaMS § 10 lg 1 p 2 sisustada selliselt, et äravahetamine

(liidu õiguses kasutati varem sõna „segiajamine“) on tõenäoline, kui üldsus võib arvata, et

kõnealused kaubad või teenused pärinevad samalt ettevõtjalt või ka omavahel majanduslikult

seotud ettevõtjatelt (Üldkohtu 25. septembri 2015 otsus kohtuasjas T684/13, Copernicus-

Trademarks vs. Bolloré, ECLI:EU:T:2015:699, p 37; Euroopa Kohtu 12. juuni 2007 otsus

kohtuasjas C334/05 P, Shaker, ECLI: EU:C:2007:333, p 33, ning selles viidatud

22. juuni 1999 otsus kohtuasjas C342/97, Lloyd Schuhfabrik Meyer vs. Klijsen Handel,

8 (11)

ECLI:EU:C:1999:323, p 17, ja 6. oktoobri 2005 otsus kohtuasjas C120/04, Medion,

ECLI:EU:C:2005:594, p 26).

15.4. Eelmises ps 15.3 kirjeldatud käsitlus lähtub kaubamärgi põhifunktsioonist garanteerida

tarbijale või lõppostjale kauba või teenuse päritoluidentiteet, st võimaldada eristada kaupa või

teenust teistest kaupadest või teenustest, ilma et tekiks äravahetamisoht (vt Riigikohtu

29. septembri 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-10, p 14, ja 25. veebruari 2015 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-162-14, p 19 neljas lõik, samuti neist viimases viidatud Euroopa Kohtu

6. mai 2003 otsus kohtuasjas C104/01, Libertel

vs.

Benelux-Merkenbureau,

ECLI:EU:C:2003:244, p 62, ja 12. novembri 2002 otsus kohtuasjas C206/01, Arsenal vs.

Matthew Reed, ECLI:EU:C:2002:651, pd 48–50, aga ka nt hiljutine Euroopa Kohtu

8. juuni 2017 otsus kohtuasjas C689/15, W. F. Gözze Frottierweberei ja Wolfgang Gözze vs.

Bremer Baumwollbörse, ECLI:EU:C:2017:434, p 41). Päritoluidentiteet selles tähenduses ei

viita kauba geograafilisele päritolule (Euroopa Kohtu 20. septembri 2017 otsus liidetud

kohtuasjades C673/15 P – C676/15 P, The Tea Board

vs.

Delta Lingerie,

ECLI:EU:C:2017:702, p 43), mistõttu ei ole asjakohased hageja esile toodud asjaolud

Prantsusmaal asuva Vichy linna ja piirkonna kohta.

15.5. Seetõttu ei mõjutanud maakohtu lõppjäreldust võimalik eksimus selles, et ta hindas

keskmise tarbija tähelepanu astet keskmisena, kuigi oleks kaebuse esimese väite esimese

osaväite kohaselt pidanud hindama seda madalana.

16. Esimese väite teise osaväite kohaselt vähendas maakohus põhjendamatult vaidlusaluste

kaubamärkide ühise domineeriva elemendi VICHY osatähtsust. Hageja hinnangul tuleneb

selle elemendi suurest osatähtsusest järeldus, et tegemist on suurendatud äravahetamise

tõenäosusega.

16.1. Äravahetamise tõenäosuse hindamisel tuleb ühe tegurina mh arvestada varasema

kaubamärgi eristusvõimet (Riigikohtu 29. septembri 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-10,

p 13; Üldkohtu 13. detsembri 2007 otsus kohtuasjas T134/06, pagesjaunes.com,

ECLI:EU:T:2007:387, p 70, ja selles viidatud Euroopa Kohtu 29. septembri 1998 otsus

kohtuasjas C39/97, Canon, ECLI:EU:C:1998:442, p 24). Siinjuures ei ole kohtupraktika

järjekindel küsimuses, kas varasema kaubamärgi nõrga eristusvõime korral peaks

äravahetamise tõenäosust jaatama üksnes juhul, kui varasema kaubamärgi täielik jäljendus

võetakse üle taotletud kaubamärki (jaatavalt Euroopa Kohtu 27. aprilli 2006 määrus

kohtuasjas C235/05 P, L’Oréal, ECLI:EU:C:2006:271, p 45, aga kriitiliselt Üldkohtu

28. jaanuari 2015 otsus kohtuasjas T123/14, BSH Bosch und Siemens Hausgeräte,

ECLI:EU:T:2015:52, p 50; 13. detsembri 2007 otsus kohtuasjas T134/06, pagesjaunes.com,

ECLI:EU:T:2007:387, p 71, ja neist viimases viidatud Euroopa Kohtu 15. märtsi 2007 otsus

kohtuasjas C171/06 P: T.I.M.E. ART vs. Devinlec, ECLI:EU:C:2007:171, p 41).

16.2. Siiski tuleb märkida, et Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei tähenda segiajamise

tõenäosuse esinemise väljaselgitamisel kahe kaubamärgi sarnasuse hindamine seda, et arvesse

tuleb võtta vaid mitmeosalise kaubamärgi ühte koostisosa ja võrrelda seda teise

kaubamärgiga. Selle asemel tuleb võrdlemisel uurida igat kõnealust kaubamärki tervikuna,

mis ei välista, et mitmeosalisest kaubamärgist asjaomase üldsuse mälus tekkinud tervikmuljes

võib mõnel juhul domineerida üks või mitu selle koostisosadest (vt Euroopa Kohtu

12. juuni 2007 otsus kohtuasjas C334/05 P, Shaker, ECLI: EU:C:2007:333, p 41, samuti selles

viidatud 28. aprilli 2004 määrus kohtuasjas, C3/03 P, Matratzen Concord,

ECLI:EU:C:2004:233, p 32, ja 6. oktoobri 2005 otsus kohtuasjas C120/04, Medion,

ECLI:EU:C:2005:594, p 29). Üksnes siis, kui kaubamärgi kõik teised koostisosad on

tähtsusetud, võib sarnasust hinnata ainult domineeriva osa põhjal (Euroopa Kohtu

12. juuni 2007 otsus kohtuasjas C334/05 P, Shaker, ECLI: EU:C:2007:333 p 42).

9 (11)

16.3. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb käesoleval juhul vaidlusaluste kaubamärkide ühise

domineeriva elemendi VICHY osatähtsust samuti hinnata aspektist, kas keskmine tarbija võib

arvata, et nendega tähistatud kaubad pärinevad samalt ettevõtjalt (vt selle kohta ka eespool

p 15.3, aga vrd ka Üldkohtu 13. detsembri 2007 otsus kohtuasjas T134/06, pagesjaunes.com,

ECLI:EU:T:2007:387, p 72). Kostja tõi maakohtus esile, et Eesti turul on mitmeid tooteid

samas kaubaklassis, mille tähises sisaldub sõna VICHY. Kostja väide on ka tõendatud (tl 46–

52, 56) ja hageja ei esitanud sellele vastuväiteid. Seetõttu ei saa eeldada, et tarbija teeb pelgalt

kõnealuse sõna põhjal otsustuse, et toode pärineb kindlalt ettevõtjalt. Järelikult ei ole poolte

vaidlusaluste kaubamärkide ülejäänud osad tähtsusetud ja neid tuleb äravahetamise

tõenäosuse hindamisel arvesse võtta. Maakohus tegi poolte kaubamärke tervikuna võrreldes

õige ja põhjendatud järelduse, et need ei ole segiaetavad erineva kirjapildi ega kõla sarnasuse

tõttu ning visuaalselt on kaubamärgid erinevad.

16.4. Eeltoodust erinevat seisukohta ei toeta hageja 14. detsembri 2017 seisukoha ps 2.9

märgitu ja seal viidatud kohtupraktika. Sõna VICHY ei osutu poolte kaubamärkide

võrdlemisel ainumääravaks muudel eelnevas kirjeldatud põhjustel, mitte aga pelgalt seetõttu,

et on geograafilise koha nimetus ega ole sellisena kaitstud.

17. Esimese väite kolmas osaväide on etteheide, et maakohus võttis asjatult arvesse kostja

kolmandate, käesoleva vaidlusega mitteseotud kaubamärkide mainet turul.

See etteheide ei ole päris täpne. Vaidlustatud otsusest ei nähtu, et maakohus oleks omistanud

tähtsust kostja kasutatavate tähiste mainele. Maakohus sedastas, et kostja on kasutanud teisi

tähiseid, kus esineb sõna VICHY, ja kostja toodetud veed on Eestis laialt levinud. Koosmõjus

eespool ps 16.3 märgitud asjaoluga, et ka teised tootjad kasutavad samaliigiliste kaupade

märkimiseks sõna VICHY sisaldavat tähist, on maakohus teinud õige järelduse, et ei esine

kaubamärkide segiajamise tõenäosust, sh vaidlustatud kaubamärgi assotsieerumist varasemate

kaubamärkidega. Siinjuures ei sõltunud see järeldus kostja varasemate kaubamärkide mainest.

18. Vahekokkuvõttena saab märkida, et esimene väide tervikuna ei ole edukas. Maakohus ei

eksinud KaMS § 10 lg 1 p 2 kohaldamisel ja tuvastas õigesti, et ei esine otsese ega kaudse

äravahetamise tõenäosust kostja varasemate kaubamärkide ja hageja kaubamärgi vahel.

19. Teine väide rajaneb eeldusel, et maakohus kohaldas KaMS § 16 lg 1, eelkõige selle p 3.

See eeldus ei ole õige, mistõttu kaebuse teine väide on ainetu. Maakohus ei kohaldanud

vaidlustatud otsuse lk 13 eelviimases lõigus KaMS § 16 lg 1, sh selle p 3. Maakohus uuris

seal küsimust, kas sõna VICHY on tarbija jaoks tavapärane. Kohaldatav norm oli siiski KaMS

§ 10 lg 1 p 2, st maakohtu mõttekäiku järgides on sõna „tavapärane“ kasutatud kaubamärkide

sarnasuste tavapärase tajumise vaatekohast. Kostja viidatud KaMS § 16 lg 1 p 3 on sisult ja

eesmärgilt seostatav KaMS § 9 lg 1 pga 4 ja § 53 lg 1 pga 1. Üldkohus kasutas

13. detsembri 2007 otsuses (kohtuasi T134/06, pagesjaunes.com, ECLI:EU:T:2007:387, p 54)

sama sõna, kui hindas, kas avalikkus võib teatavad tähised omavahel segi ajada. Sellele

otsusele viitas maakohus samas lõigus (kuigi viide on vormistatud poolikult).

20. Kolmas väide käsitleb KaMS § 16 lg 2 kohaldamist.

Maakohus märkis vaidlustatava otsuse sisuliste põhjenduste viimases lõigus, et tulenevalt

KaMS § 16 lgst 2 puudub hagejal õigus keelata kostjal kaubamärgi ega hilisema õiguse

kasutamist. Kuigi maakohtu põhjendused on sisuliselt õiged ja ringkonnakohus ka nendega

nõustub, siis tuleb nentida, et need pole vaidluse lahendamiseks otseselt vajalikud. Hageja

esitas hagi eesmärgiga tuvastada kostja kaubamärgi osas suhtelise õiguskaitset välistava

asjaolu esinemine. Kuna maakohus sellist asjaolu ei tuvastanud, siis oli see juba piisav hagi

rahuldamata jätmiseks. Sellises olukorras pole vaja täiendavalt hinnata, kas kostjal võib olla

mõni muu õigustus tema kaubamärgile vastava tähise kasutamiseks.

10 (11)

21. Eelnevast tuleneb, et kaebuse ükski väide ei anna alust maakohtu otsust muuta või

tühistada. Seega jääb apellatsioonkaebus tervikuna rahuldamata.

22. Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu kannab hageja TsMS § 171 lg 1 alusel

apellatsiooniastme menetluskulud. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb need kindlaks

määrata kostja nimekirja alusel.

22.1. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt oli kostja esindaja ajakulu

apellatsioonimenetluses kokku 17,9 t ja õigusabi osutati tasumääraga 180 eurot tunnis.

Selliselt kujunes apellatsioonimenetluse kuludeks kokku 3 032 eurot.

Ringkonnakohtu hinnangul on neist kuludest põhjendatud ja vajalik õigusteenuse osutamine

8 t ulatuses, mis hõlmab nii kaebusega tutvumist kui ka sellele vastamist ja ülejäänud

toiminguid apellatsioonimenetluses. Vaidlus ei olnud mahukas ega keerukas ja hageja ei

toonud kaebuses esile uusi asjaolusid või vaidluse uusi aspekte. Vastaspool ei pea hüvitama

esindaja tehniliste toimingutega seonduvaid kulusid. Bürookulud sisalduvad eelduslikult

advokaaditeenuse tunnihinnas (vt Riigikohtu 31. juuli 2014 otsuse haldusasjas nr 3-3-1-28-14,

p 20.3, ning selles viidatud 25. novembri 2011 määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p-de 7 ja

14).

Lähtudes põhjendatud ja vajalikust õigusteenuse osutamise mahust 8 t ning tunnitasust

180 eurot, kujuneb hüvitatavaks summaks 1 440 eurot ( = 8 × 180). Kostja ei taotle

käibemaksu hüvitamist. Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus kostja taotluse kulude

kindlaksmääramiseks osaliselt.

22.2. Juhindudes TsMS § 177 lgst 4 ja kostja taotlusest märgib ringkonnakohus otsuse

resolutsioonis, et välja mõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm

11 (11)