2-17-8492/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-17-8492

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse

avalikult

teatavaks-

tegemise aeg ja koht

12. jaanuar 2018, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-8492

Tsiviilasi

TARTU HOIU-LAENUÜHISTU hagi Tartu kohtutäitur Reet

Rosenthali

vastu

kahju

hüvitamiseks

ja

viiviste

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

6247,93 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

hageja TARTU HOIU-LAENUÜHISTU (rk 11319532; asukoht

Raekoja plats 20, 51004 Tartu), esindaja Taavi Rihvk, e-post

taavi.rihvk@yhistupank.ee;

kostja Tartu kohtutäitur Reet Rosenthal (Õpetaja 9, 51003 Tartu;

e-post reet.rosenthal@taitur.just.ee), nõustaja Ivar Vahesalu

Kohtuistungi toimumise aeg

18. detsember 2017

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu TARTU HOIU-LAENUÜHISTU loobumine kahju hüvitamisest summas

444,52 eurot ja lõpetada selles osas tsiviilasja nr 2-17-8492 menetlus.

2. Jätta rahuldamata TARTU HOIU-LAENUÜHISTU hagi Tartu kohtutäitur Reet

Rosenthali vastu kahju hüvitamiseks summas 4555,48 eurot ning VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras viivise väljamõistmiseks kahjunõudelt alates 21. aprillist 2015

kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina kahjuhüvitisest.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

3. Jätta poolte menetluskulud TARTU HOIU-LAENUÜHISTU kanda.

4. Jätta Tartu kohtutäitur Reet Rosenthali menetluskulud rahaliselt kindlaksmääramata

menetluskulude puudumise tõttu.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Kui

apellant

soovib

asja

arutamist

kohtuistungil,

peab

ta

seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama apellatsioonkaebuse.

2(5)

Hageja nõue

Hagiavalduse kohaselt oli kostja (kohtutäitur) menetluses Taaditare OÜ (kustutatud, võlgnik) suhtes

kaks täitemenetlust: nr XXX, sissenõudjaks hageja ning nr XXX, sissenõudjaks AGROTRADE OÜ

(hagis ekslikult märgitud Agrotare OÜ). Täitemenetluse nr XXX raames pidas Põllumajanduse

Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) võlgnikule väljamaksmisele kuulunud ühtsest

pindalatoetuse põhimaksest kinni 10 747,54 eurot vastavalt kostja edastatud nõude arestimise aktile

ning kandis nimetatud summa otse kohtutäituri kontole. Kostja kandis nõude arestimise kaudu saadud

raha täies ulatuses üle AGROTRADE OÜ-le, eelistades alusetult ühte sissenõudjat, kuigi mõlemad

arestimisaktid toimetati PRIA-le kätte samaaegselt sama kirjaga, mistõttu tekkisid pandiõigused ühel

ajal. Sellega eksis kostja täitemenetluse läbiviimisel tulemi jaotamise korra vastu, jättes hageja ilma

oma õigustatud osast tulemile, mis kujutab endast otsest varalist kahju. Tulemi jaotamiseks

sissenõudjate kokkuleppe sõlmimisele suunamata jätmine ja jaotuskava koostamata jätmine

kujutavad endast seadusest tulenevat kohustust rikkuvat käitumist. Kui kostja ei oleks täitemenetluse

reegleid rikkunud, ei oleks hagejale kahju tekkinud. Seega on olemas põhjuslik seos kohtutäituri

tegevuse/tegevusetuse ning hagejale kahju tekkimise vahel. Hageja kahju suuruseks on pool PRIA

poolt kinni peetud ühtsest pindalatoetuse põhimaksest, millest on maha arvestatud täitemenetluse

kulud ja kohtutäituri tasu. Kuivõrd hagejale ei ole viimaste suurus täpselt teada, võtab hageja esialgu

oma kahjunõude suuruseks 5000 eurot, olles valmis täpsemate andmete selgumisel põhi- ja

viivisenõude suurust korrigeerima. Hageja arvates oleks kostja pidanud hagejale hiljemalt 21. aprillil

2015 üle kandma 5000 eurot, kuid ei teinud seda. Seega on hageja viivisenõude suuruseks

ajavahemiku 21. aprill 2015 kuni 30. mai 2017 eest 847,93 eurot.

Hageja ei nõustu kostja vastuses tooduga, jäädes oma seisukohtade juurde, välja arvatud

arvutuskäiguga hagejal tekkinud kahju suuruse kohta (4555,48 eurot), mida hageja palub kohtul

viivise väljamõistmisel arvesse võtta.

Hageja palub hagi rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise ning seadusjärgses

määras viivise kahjunõudelt alates 21. aprillist 2015 kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi

protsendina kahjuhüvitisest kuni täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Hageja lisas oma nõude põhjendamiseks hagile täitmisavalduse, väljatrüki elektronkirjavahetusest

kohtutäituriga, kohtutäituri 2. märtsi 2015 vastuskirja, hageja 19. märtsi 2015 kaebuse maakohtule

kohtutäituri otsusele koos 31. märtsi 2015 kaebuse täiendusega, 15. aprilli 2015 Tartu Maakohtu

määruse kaebuse menetlusse võtmata jätmise kohta, hageja 23. aprilli 2015 kaebuse kohtutäiturile,

kohtutäituri 20. mai 2015 otsuse, hageja 1. juuni 2015 kaebuse maakohtule kohtutäituri 20. mai 2015

otsusele, 23. septembri 2015 määruse ning võlgniku ja PRIA vahelise kirjavahetuse (tl 14-79).

Kostja vastus

Kostja vaidles hagile vastu. Vastuse kohaselt on kahju hüvitamise nõude rahuldamise üheks

eelduseks kostja õigusvastase käitumise tuvastamine. Kohtutäituri käitumise õigusvastasuse

kontrollimiseks on seadusandja kehtestanud kindla tähtaja jooksul ja kindlas järgnevuses tehtavate

toimingute jada: esmalt kaebus kohtutäiturile, seejärel kohtutäituri otsus, sellega mittenõustumisel

kaebus maakohtule ning kohtulahend, mida on samuti võimalik vaidlustada. Antud juhul ei ole

hageja õigeaegselt esitanud kaebust kohtutäiturile, mistõttu ei saa ta käesolevas hagimenetluses

põhistada oma nõuet täitemenetluses õigeaegselt vaidlustamata jäänud asjaoludega. Lisaks eeltoodule

on kostja seisukohal, et täitemenetlus on läbi viidud õiguspäraselt ning kohtutäituril puudub süü

hagejale väidetava kahju tekitamisel. Kostja tegevuses puudub õigusvastasus ning ta ei ole rikkunud

kehtivaid õigusnorme. Samuti leiab kostja, et hagejale ei ole kahju tekkinud. Kui hageja peab oma

kahjuks poolt PRIA poolt kinni peetud ühtsest pindalatoetuse põhimaksest, millest on maha

arvestatud täitekulu ja kohtutäituri tasu, on hagejal nõudeõigus AGROTRADE OÜ kui hageja

väidetava õiguse arvel alusetult rikastunud isiku vastu summas 4555,48 eurot. Kostja märgib

täiendavalt, et hagejal oli võimalus väidetavat kahju ära hoida, esitades kohtutäiturile kaebus koos

taotlusega peatada PRIA-lt saadud raha väljamaksmine kuni kaebuse lahendamiseni või andes

kostjale võimaluse rahuldada hageja nõue võlgniku muule varale sissenõude pööramise kaudu.

3(5)

Hageja ei esitanud kaebust ega soovinud täitmisavalduses avaldatud kinnistule (korteriomand)

sissenõude pööramist, vaid esitas 24. mail 2016 kostjale avalduse täitemenetluse lõpetamiseks.

Kostja lõpetas oma 2. juuni 2016 otsusega hageja avalduse alusel võlgniku suhtes algatatud

täitemenetluse hageja kasuks arestitud varalisi õigusi realiseerimata.

Kostja palub jätta hageja nõude kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks rahuldamata.

Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

Kostja lisas vastusele hageja 24. mai 2016 avalduse täitemenetluse lõpetamiseks, kostja 2. juuni 2016

otsuse täitemenetluse lõpetamise kohta ning 26. novembri 2015 ja 30. novembri 2015

kinnistamisavaldused (tl 99-102).

18. detsembri 2017 kohtuistung

Hageja lepingulise esindaja selgituse kohaselt jääb hageja oma nõude juurde ning palub kostjalt välja

mõista kahju 4555,48 eurot koos seadusjärgses määras viivisega alates 21. aprillist 2015. Hageja

loobub 444,52 euro nõudest. Hageja menetluskuluks on riigilõiv.

Kostja selgituse kohaselt jääb ta oma vastuväidete juurde. Kostja palub hagi jätta rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda. Kostjal ei ole menetluskulusid tekkinud.

Kohtu põhjendused, menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Kohtu menetluses on hageja nõue kostja vastu kahju hüvitamiseks summas 5000 eurot ja viivise

väljamõistmiseks.

11. septembri 2017 menetlusdokumendis (tl 106-110) nõustus hageja kostja 19. juuli 2017 vastuses

(tl 91-97) toodud arvutuskäiguga hagejal tekkinud kahju suuruse kohta 4555,48 eurot. 18. detsembri

2017 kohtuistungil teatas hageja lepinguline esindaja, et vähendatud osas 444,52 eurot hageja loobub

oma nõudest.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust

tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi

kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu

määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

Kohus on seisukohal, et hageja loobumine hagist 444,52 euro väljamõistmiseks tuleb vastu võtta ja

menetlus tsiviilasjas selles osas lõpetada.

2. Kohus leiab, et hagiavaldus ülejäänud osas summas 4555,48 eurot on põhjendamata ja tuleb jätta

rahuldamata.

3. Hagiavaldusest nähtuvalt nõuab hageja kohtutäiturilt talle täitemenetluses tekitatud kahju

hüvitamist.

Kohtutäituri vastutust ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest reguleerib kohtutäituri

seaduse (KTS) § 9.

KTS § 9 lg 1 esimese lause kohaselt vastutab kohtutäitur oma ametitegevuse käigus süüliselt

tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud alustel ja ulatuses. RVastS § 7 lg 1

sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus

suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega

ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.

RVastS § 3 järgi võib nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist.

Kohtutäiturilt kahjuhüvitise saamiseks tuleks hagejal tõendada: 1) isikule suunatud kohtutäituri

ametikohustuse rikkumine (st, et kohustuse eesmärgiks on isiku õiguste kaitse); 2) tekkinud kahju;

3) põhjuslik seos ametikohustuste rikkumise ja kahju tekkimise vahel; 4) kohtutäituri süü; 5) muu

subsidiaarse õiguskaitsevahendi puudumine või esmaste kohustuslike õiguskaitsevahendite

ammendatus.

4. Täitemenetluses on esmase õiguskaitsevahendina käsitletav kaebuse esitamine kohtutäituri otsuse

või tegevuse peale, et saavutada kaebaja õigusi rikkuva toimingu või akti tühistamine.

4(5)

Täitemenetluses kaebuste esitamise kord kohtutäituri otsuse või tegevuse peale on reguleeritud

täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 217. TMS § 217 lg 1 sätestab, et kohtutäituri otsuse või

tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse

osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai

teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Asjas puudub vaidlus selles, et hageja täitemenetluse nr XXX sissenõudjana ei olnud rahul

kohtutäituri tegevusega, leides, et viimane eksis võlgniku suhtes täitemenetluste läbiviimisel TMS-s

sätestatud tulemi jaotamise korra vastu, kui kandis nõude arestimise akti alusel saadud raha täies

ulatuses üle AGROTRADE OÜ-le, eelistades alusetult teist sissenõudjat hagejale, kuigi mõlemad

arestimisaktid toimetati PRIA-le kätte samaaegselt sama kirjaga, mistõttu tekkisid pandiõigused ühel

ajal (tl 17-24). Kohtutäitur koostas 2. märtsil 2015 hageja 12. veebruari 2015 elektronkirjale

vastuskirja (tl 25-29), milles viitas täitemenetluse osalise kaebeõigusele, -korrale ja -tähtaegadele.

Hagejale oli kostja vastuskirjast teada kohtutäituri seisukoht, mis ei ühtinud hageja omaga. Kuigi

sissenõudja ja kostja täitemenetluse läbiviijana olid eriarvamusel, ei esitanud hageja õigeaegselt TMS

§ 217 lg 1 kohast kaebust kohtutäiturile (tl 30-78).

Riigikohus on selgitanud, et alates riigivastutuse seaduse jõustumisest 1. jaanuaril 2002 võib

kohtutäituri tegevuse vaidlustamata jätmine kaasa tuua RVastS § 7 lg-s 1 nimetatud tagajärje, st

võimaluse, et tekitatud kahju jääb välja mõistmata või selle suurust vähendatakse (vt RKTKo 3-2-1-

153-02, p 13).

5. Riigikohus on oma praktikas jõudnud järeldusele, et esmase õiguskaitsevahendi kasutamata

jätmise etteheidetavuse välistab kas see, et esmane õiguskaitsevahend ei oleks kahju ära hoidnud, või

see, et kannatanu ei saanud aru, et ta pidi esmast õiguskaitsevahendit kasutama (vt RKHKo 3-3-1-14-

02, p 19).

Kohus on seisukohal, et TMS § 217 lg 1 kohase kaebuse esitamisega oleks saanud väidetava kahju

tekkimist vältida. Kaebemenetluse tulemusena oleks kohus saanud anda hagita menetluses hinnangu

kohtutäituri tegevusele rahalisest nõudest saadava tulemi jaotamisel. Seega oleks täitemenetluses

selgunud vaidlusaluses küsimuses õigusselgus.

Kohus on juba varasemates kohtumenetlustes tuvastanud, et kohtutäitur on järginud TMS §-s 8

sätestatud kohustust selgitada menetlusosalisele tema õigusi täitemenetluses, kui teavitas hagejat

TMS §-s 217 sätestatud edasikaebe korrast (tsiviilasi nr XXX kohtu seisukoht p 8 ning tsiviilasi

nr XXX kohtu põhjendused p 17).

6. TMS § 217 lg 6 järgi kui menetlusosaline ei esita TMS § 217 lg-s 1 nimetatud tähtaja jooksul

kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses.

Viidatud sätte eesmärk on teiste täitemenetluse osaliste huvides õigusrahu tagamine ning õigusliku

ebakindluse vältimine. Kohus nõustub kohtutäituriga, et käesolevas asjas esitatud kahju hüvitamise

nõue põhineb asjaoludel, mis jäid täitemenetluses hageja poolt õigeaegselt vaidlustamata. Kui hageja

väitel tema õigusi täitemenetluses rikuti, tulnuks tal esitada seaduses sätestatud korras ja tähtaja

jooksul kaebus kohtutäituri tegevuse peale. Kuna hageja seda ei teinud, on ta vastavalt TMS § 217

lg-le 6 minetanud õiguse tugineda kahjunõuet esitades hagiavalduses toodud asjaoludele. Hagi

õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks ei ole samastatav ega asenda kohtutäituri tegevusele

(otsuse peale) esitatava kaebuse menetlust. Vastasel juhul oleks TMS § 217 lg 6 selles sätestatu osas

sisutühi.

7. Kuivõrd riigivastutuse regulatsioon teeb vahet esmasel (kaebus kohtutäituri tegevuse peale) ja

sekundaarsel (kahju hüvitamine) nõudel ning sekundaarse nõude saab maksma panna üksnes siis, kui

esmast nõuet mingil põhjusel ei ole võimalik esitada või see ei tooks endaga kaasa õigusvastase

olukorra kaotamist, ei ole hagejal praegusel juhul RVastS § 7 lg-st 1 koosmõjus TMS § 217 lg-tega 1

ja 6 ning KTS § 9 lg-ga 1 tulenevalt õigust nõuda kohtutäiturilt kahju hüvitamist ilma, et ta oleks

kaevanud kohtutäituri tegevuse peale seadusega sätestatud korras ja tähtaja jooksul.

5(5)

8. Eeltoodud kohtu põhjendustel jätab kohus rahuldamata nii hageja põhinõude kui ka viivisenõude

ning kohtul puudub vajadus analüüsida kohtutäituri vastutuse osas teisi kahjunõude koosseisulisi

elemente.

9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud

kulude rahalise suuruse.

TsMS § 168 lg 2 järgi kannab hageja menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse määrusega. TsMS

§ 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 168 lg 2 ja § 162 lg 1 alusel ning hagist osalist loobumist ja ülejäänud osas hagi rahuldamata

jätmist arvestades tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

10. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

18. detsembri 2017 kohtuistungil teatas kostja, et tal ei ole menetluskulusid tekkinud, mistõttu jätab

kohus menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata kostjal menetluskulude puudumise tõttu.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik