3-17-1418/17 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. jaanuar 2018, Tartu

Haldusasja number

3-17-1418

Haldusasi

L.B. kaebus Tartu Ülikooli õppeaine Rooma eraõiguse

hinde F tühistamiseks ning Tartu Ülikooli kohustamiseks

hinnata eksamit positiivselt või võimaldada uuesti eksami

sooritamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 9. novembri 2017. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

L.B. määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja – L.B.

Vastustaja – Tartu Ülikool

RESOLUTSIOON

Jätta L.B. määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 9. novembri 2017. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5 ja § 204 lg 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Halduskohtu menetluses on L.B. kaebus Tartu Ülikooli õppeaine Rooma eraõiguse hinde

F tühistamiseks ning Tartu Ülikooli kohustamiseks hinnata eksamit positiivselt või võimaldada

uuesti eksami sooritamine.

2. 12. oktoobri 2017. a määrusega otsustas halduskohus vaadata haldusasja läbi kirjalikus

menetluses, andis pooltele tähtaja täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks ja määras

kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise tähtpäeva.

Täiendavate menetlusdokumentide esitamise tähtaja jooksul esitas kaebaja seisukoha (tl 37-38),

milles muu hulgas esitas täiendava nõude – tühistada Tartu Ülikooli õppekorralduseeskirja (ÕKE)

punkt 111.

3. 9. novembri 2017. a määruses leidis Tartu Halduskohus, et L.B. on esitanud taotluse kaebuse

muutmiseks ning otsustas jätta selle rahuldamata.

Halduskohus leidis, et ÕKE on olemuselt üldkorraldus, mille p 111 mõju kaebajale avaldus

hiljemalt õppeainetele registreerimisel ning ainekavadega tutvumisel. Seega möödus kaebetähtaeg

(30 päeva mõju avaldumisest) ilmselgelt varem kui 5. juulil 2017, mil L.B. kohtule kaebuse esitas.

Samuti ei saanud kohtu hinnangul esineda mõjuvaid põhjuseid ning takistusi kaebuse tähtaegsele

esitamisele, mis võiksid tingida kaebetähtaja ennistamise. HKMS § 152 lg 1 p 2 kohaselt lõpetaks

kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise tõttu vastavalt sama seadustiku § 124 lg-le 2.

Seetõttu ei ole lubatav ka kaebuse muutmine.

Lisaks viitas halduskohus taotluse rahuldamata jätmise põhjusena ka menetlusökonoomia

põhimõttele.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

4. L.B. esitas 2. detsembril 2017. a määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 9.

novembri 2017. a määruse resolutsiooni p 1.

Kaebaja on seisukohal, et ÕKE p 111 mõju ei avaldunud mitte õppeainele registreerimisel, vaid

hetkest, kui tal tekkis õigus eksam sooritada. Kaebaja sooritas eksami 29. mail 2017 ning õppejõud

kinnitas eksamis tulemused 30. mail 2017. Pärast seda pöördus L.B. vaidega õppejõu poole ning

pärast vaide rahuldamata jätmist 30. juunil 2017 esitas kaebuse halduskohtule. Kaebuse esitamine

õppeainele registreerimise ajal oleks ennatlik, kuna pole selge, kas sätet üldse rakendatakse.

5. Tartu Halduskohus võttis 4. detsembri 2017. a määrusega määruskaebuse menetlusse ja edastas

selle koos materjalidega Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.

6. 7. detsembril 2017 esitas Tartu Ülikool vastuse määruskaebusele, milles leidis, et halduskohtu

määrus on seaduslik ja selle tühistamine ei ole põhjendatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Halduskohus on põhjendatult leidnud, et kaebuse täiendamine uue nõudega on kaebuse

muutmine HKMS § 49 tähenduses. Vastavalt HKMS § 49 lg-le 1 võib kaebuse nõuet või alust

muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja

möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning

kaebuse esitamine muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav. Kaebetähtaja

kontrollimisel loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal.

Seega kaebuse muutmiseks peab muudetud kujul kaebuse esitamine olema lubatav. Lisaks tuleb

kohtul kontrollida, kas kaebuse muutmine aitab kaasa kaebuse eesmärgi saavutamisele.

8. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et kaebuse muutmise taotlus on esitatud kirjalikus

menetluses taotluste esitamise tähtaja jooksul, kuid halduskohus on leidnud, et ÕKE p 111

tühistamise nõude esitamise 30-päevane tähtaeg oli algse kaebuse esitamise ajaks möödunud ning

ilmselt ei esine asjaolusid, mis tingiks kaebetähtaja ennistamise.

9. Vaidlusalune säte, ÕKE p 111, näeb ette, et õppejõul on õigus mitte lubada eksamile üliõpilast,

kes ei ole täitnud eksamile pääsemise tingimusi, mis on nimetatud ainekavas, ja kanda

eksamiprotokolli negatiivne tulemus.

Ka käesoleval juhul ei ole ÕKE mõju kaebaja õigustele vahetu. Olukorras, kus L.B. siiski sai

eksamitöö kirjutada, saabus talle kahjulik tagajärg negatiivse tulemuse eksamiprotokolli

kandmisega, s.o haldusakti andmisega. Õppeainele registreerimine iseenesest ei toonud kaasa

ÕKE p 111 kohaldamist ega õppeaines negatiivse tulemuse saamist.

Kaebetähtaja sidumine õppeainele registreerimisega ei oleks kooskõlas ka menetlusökonoomia

põhimõttega, kuna sunniks üliõpilasi pöörduma kohtusse nn igaks juhuks, teadmata, kas tema

õigusi tegelikult riivatakse või mitte. Selliselt esitatud kaebuse läbivaatamine halduskohtus oleks

takistatud juba HKMS § 44 lg-s 1 sätestatud piirangu tõttu, sest tegemist ei oleks isiku rikutud

õiguse kaitseks esitatud kaebusega.

10. L.B. on põhjendanud ÕKE p 111 tühistamise nõude esitamist sellega, et sättest tuleneb

ebaproportsionaalne piirang tema õigusele haridusele. Sellesisulise sätte puudumisel oleks ta

saanud õppeaines positiivse tulemuse, kuna eksamitöö õnnestus ning ainekava kohaselt mõjutab

referaat hinnet õppeaines üksnes 20% ulatuses.

11. Eelnevale vaatamata ei ole kaebuse muutmine põhjendatud.

Ülikoolil on õppetöö korraldamisel ulatuslik autonoomia. Nii sätestab ülikooliseaduse

(ÜKS) § 22 lg 3, et õppetingimused ja -korra kehtestab ülikool, kusjuures need võivad erineda

õppesuuniti. Ülikool võimaldab üliõpilasel kuulata loenguid või muul viisil osaleda õppetöös ning

sooritada eksameid, arvestusi või muul viisil täita õppekava ülikooli nõukogu kehtestatud korras

(ÜKS § 22 lg 91). Õppekorralduse tingimuste kehtestamisel on ülikoolil avar otsustusruum ja

vastavalt on piiratud kohtu pädevus õppekorralduse tingimuste õiguspärasuse kontrollimisel.

Tulenevalt HKMS § 158 lg-st 3 kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu

õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude

kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse

otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust

haldusorgani eest.

12. Halduskohtumenetluses ÕKE p 111 tühistamise nõude rahuldamine oleks seega võimalik

juhul, kui sätte kehtestamisel on vastustaja ületanud kaalutluse piire või säte ilmselt ei ole sobilik

taotletava eesmärgi, s.o üliõpilase õppetöös osalemise ja õppeaines positiivse tulemuse saamiseks

nõutavate teadmiste ja/või oskuste omandamiseks. On ilmne, et eksamile pääsemise tingimuse

kehtestamine võib aidata kaasa nii üliõpilase õppetöös osalemise kui ka õppeaines teadmiste

omandamise eesmärgi saavutamisele. Sellise tingimuse seadmine ei ole vastuolus akadeemilise

tavaga ning aitab välistada, et õppekava läbimiseks tegelikult vajalikke teadmisi ja oskusi

õppeaines ei omandamata. Eksamile pääsemise tingimuse olemasolu lubab kujundada eksami

selliselt, et see ei puuduta selle tingimuse täitmise kaudu omandatud teadmisi ja/või oskusi. Seega

ei ole välistatud, et ainuüksi eksamitöö alusel ei saa hinnata õppeaines teadmiste oskuste

omandamist täies ulatuses. Referaadi esitamise ja kaitsmise nõue käesoleval juhul tuleneb

ainekavast. Selle nõude proportsionaalsuse hindamiseks tuleb aga hinnata eelkõige tingimust

ennast, mitte tingimuse täitmata jätmisel rakenduvat korda. Kaebuse sisulisel lahendamisel saab

halduskohus hinnata, kas tuvastatud asjaoludel on L.B. täitnud ainekavas seatud tingimused

eksamile pääsemiseks, s.o kas vastustaja on õigesti tuvastanud kaevatava haldusakti andmisel

olulise faktilise asjaolu. Kui halduskohus leiab, et tingimused ei ole täidetud, tuleb hinnata ka seda,

kas ainekavas ettenähtud tingimustest tulenev kaebaja õiguste riive on proportsionaalne arvestades

saabunud tagajärge.

13. Kummalgi juhul on võimalik kaebuses esitatud nõuete rahuldamine ilma, et kaebust oleks vaja

muuta täiendava nõude esitamisega. Seega on ei oleks alust kaebuse muutmiseks sõltumata sellest,

kas pidada täiendavat nõuet tähtaegseks või mitte. Seetõttu ei ole kaebuse muutmine siiski

põhjendatud ja määruskaebus jääb rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/