3-17-1418/17 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedTartu Halduskohtu menetluses on L.B. kaebus Tartu Ülikooli õppeaine Rooma eraõiguse hinde 12. oktoobri 2017. a määrusega otsustas halduskohus vaadata haldusasja läbi kirjalikus
Legislator headnote
AI generated3-17-1418/17 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: kaebus Tartu Ülikooli õppeaine Rooma eraõiguse hinde 12. oktoobri 2017. a määrusega otsustas halduskohus vaadata haldusasja läbi kirjalikus
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. jaanuar 2018, Tartu
Haldusasja number
3-17-1418
Haldusasi
L.B. kaebus Tartu Ülikooli õppeaine Rooma eraõiguse
hinde F tühistamiseks ning Tartu Ülikooli kohustamiseks
hinnata eksamit positiivselt või võimaldada uuesti eksami
sooritamine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 9. novembri 2017. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
L.B. määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja – L.B.
Vastustaja – Tartu Ülikool
RESOLUTSIOON
Jätta L.B. määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 9. novembri 2017. a määrus
muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse
kättetoimetamisest arvates (Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5 ja § 204 lg 2).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Tartu Halduskohtu menetluses on L.B. kaebus Tartu Ülikooli õppeaine Rooma eraõiguse hinde
F tühistamiseks ning Tartu Ülikooli kohustamiseks hinnata eksamit positiivselt või võimaldada
uuesti eksami sooritamine.
2. 12. oktoobri 2017. a määrusega otsustas halduskohus vaadata haldusasja läbi kirjalikus
menetluses, andis pooltele tähtaja täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks ja määras
kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise tähtpäeva.
Täiendavate menetlusdokumentide esitamise tähtaja jooksul esitas kaebaja seisukoha (tl 37-38),
milles muu hulgas esitas täiendava nõude – tühistada Tartu Ülikooli õppekorralduseeskirja (ÕKE)
punkt 111.
3. 9. novembri 2017. a määruses leidis Tartu Halduskohus, et L.B. on esitanud taotluse kaebuse
muutmiseks ning otsustas jätta selle rahuldamata.
Halduskohus leidis, et ÕKE on olemuselt üldkorraldus, mille p 111 mõju kaebajale avaldus
hiljemalt õppeainetele registreerimisel ning ainekavadega tutvumisel. Seega möödus kaebetähtaeg
(30 päeva mõju avaldumisest) ilmselgelt varem kui 5. juulil 2017, mil L.B. kohtule kaebuse esitas.
Samuti ei saanud kohtu hinnangul esineda mõjuvaid põhjuseid ning takistusi kaebuse tähtaegsele
esitamisele, mis võiksid tingida kaebetähtaja ennistamise. HKMS § 152 lg 1 p 2 kohaselt lõpetaks
kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise tõttu vastavalt sama seadustiku § 124 lg-le 2.
Seetõttu ei ole lubatav ka kaebuse muutmine.
Lisaks viitas halduskohus taotluse rahuldamata jätmise põhjusena ka menetlusökonoomia
põhimõttele.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
4. L.B. esitas 2. detsembril 2017. a määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 9.
novembri 2017. a määruse resolutsiooni p 1.
Kaebaja on seisukohal, et ÕKE p 111 mõju ei avaldunud mitte õppeainele registreerimisel, vaid
hetkest, kui tal tekkis õigus eksam sooritada. Kaebaja sooritas eksami 29. mail 2017 ning õppejõud
kinnitas eksamis tulemused 30. mail 2017. Pärast seda pöördus L.B. vaidega õppejõu poole ning
pärast vaide rahuldamata jätmist 30. juunil 2017 esitas kaebuse halduskohtule. Kaebuse esitamine
õppeainele registreerimise ajal oleks ennatlik, kuna pole selge, kas sätet üldse rakendatakse.
5. Tartu Halduskohus võttis 4. detsembri 2017. a määrusega määruskaebuse menetlusse ja edastas
selle koos materjalidega Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.
6. 7. detsembril 2017 esitas Tartu Ülikool vastuse määruskaebusele, milles leidis, et halduskohtu
määrus on seaduslik ja selle tühistamine ei ole põhjendatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Halduskohus on põhjendatult leidnud, et kaebuse täiendamine uue nõudega on kaebuse
muutmine HKMS § 49 tähenduses. Vastavalt HKMS § 49 lg-le 1 võib kaebuse nõuet või alust
muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja
möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning
kaebuse esitamine muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav. Kaebetähtaja
kontrollimisel loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal.
Seega kaebuse muutmiseks peab muudetud kujul kaebuse esitamine olema lubatav. Lisaks tuleb
kohtul kontrollida, kas kaebuse muutmine aitab kaasa kaebuse eesmärgi saavutamisele.
8. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et kaebuse muutmise taotlus on esitatud kirjalikus
menetluses taotluste esitamise tähtaja jooksul, kuid halduskohus on leidnud, et ÕKE p 111
tühistamise nõude esitamise 30-päevane tähtaeg oli algse kaebuse esitamise ajaks möödunud ning
ilmselt ei esine asjaolusid, mis tingiks kaebetähtaja ennistamise.
9. Vaidlusalune säte, ÕKE p 111, näeb ette, et õppejõul on õigus mitte lubada eksamile üliõpilast,
kes ei ole täitnud eksamile pääsemise tingimusi, mis on nimetatud ainekavas, ja kanda
eksamiprotokolli negatiivne tulemus.
Ka käesoleval juhul ei ole ÕKE mõju kaebaja õigustele vahetu. Olukorras, kus L.B. siiski sai
eksamitöö kirjutada, saabus talle kahjulik tagajärg negatiivse tulemuse eksamiprotokolli
kandmisega, s.o haldusakti andmisega. Õppeainele registreerimine iseenesest ei toonud kaasa
ÕKE p 111 kohaldamist ega õppeaines negatiivse tulemuse saamist.
Kaebetähtaja sidumine õppeainele registreerimisega ei oleks kooskõlas ka menetlusökonoomia
põhimõttega, kuna sunniks üliõpilasi pöörduma kohtusse nn igaks juhuks, teadmata, kas tema
õigusi tegelikult riivatakse või mitte. Selliselt esitatud kaebuse läbivaatamine halduskohtus oleks
takistatud juba HKMS § 44 lg-s 1 sätestatud piirangu tõttu, sest tegemist ei oleks isiku rikutud
õiguse kaitseks esitatud kaebusega.
10. L.B. on põhjendanud ÕKE p 111 tühistamise nõude esitamist sellega, et sättest tuleneb
ebaproportsionaalne piirang tema õigusele haridusele. Sellesisulise sätte puudumisel oleks ta
saanud õppeaines positiivse tulemuse, kuna eksamitöö õnnestus ning ainekava kohaselt mõjutab
referaat hinnet õppeaines üksnes 20% ulatuses.
11. Eelnevale vaatamata ei ole kaebuse muutmine põhjendatud.
Ülikoolil on õppetöö korraldamisel ulatuslik autonoomia. Nii sätestab ülikooliseaduse
(ÜKS) § 22 lg 3, et õppetingimused ja -korra kehtestab ülikool, kusjuures need võivad erineda
õppesuuniti. Ülikool võimaldab üliõpilasel kuulata loenguid või muul viisil osaleda õppetöös ning
sooritada eksameid, arvestusi või muul viisil täita õppekava ülikooli nõukogu kehtestatud korras
(ÜKS § 22 lg 91). Õppekorralduse tingimuste kehtestamisel on ülikoolil avar otsustusruum ja
vastavalt on piiratud kohtu pädevus õppekorralduse tingimuste õiguspärasuse kontrollimisel.
Tulenevalt HKMS § 158 lg-st 3 kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu
õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude
kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse
otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust
haldusorgani eest.
12. Halduskohtumenetluses ÕKE p 111 tühistamise nõude rahuldamine oleks seega võimalik
juhul, kui sätte kehtestamisel on vastustaja ületanud kaalutluse piire või säte ilmselt ei ole sobilik
taotletava eesmärgi, s.o üliõpilase õppetöös osalemise ja õppeaines positiivse tulemuse saamiseks
nõutavate teadmiste ja/või oskuste omandamiseks. On ilmne, et eksamile pääsemise tingimuse
kehtestamine võib aidata kaasa nii üliõpilase õppetöös osalemise kui ka õppeaines teadmiste
omandamise eesmärgi saavutamisele. Sellise tingimuse seadmine ei ole vastuolus akadeemilise
tavaga ning aitab välistada, et õppekava läbimiseks tegelikult vajalikke teadmisi ja oskusi
õppeaines ei omandamata. Eksamile pääsemise tingimuse olemasolu lubab kujundada eksami
selliselt, et see ei puuduta selle tingimuse täitmise kaudu omandatud teadmisi ja/või oskusi. Seega
ei ole välistatud, et ainuüksi eksamitöö alusel ei saa hinnata õppeaines teadmiste oskuste
omandamist täies ulatuses. Referaadi esitamise ja kaitsmise nõue käesoleval juhul tuleneb
ainekavast. Selle nõude proportsionaalsuse hindamiseks tuleb aga hinnata eelkõige tingimust
ennast, mitte tingimuse täitmata jätmisel rakenduvat korda. Kaebuse sisulisel lahendamisel saab
halduskohus hinnata, kas tuvastatud asjaoludel on L.B. täitnud ainekavas seatud tingimused
eksamile pääsemiseks, s.o kas vastustaja on õigesti tuvastanud kaevatava haldusakti andmisel
olulise faktilise asjaolu. Kui halduskohus leiab, et tingimused ei ole täidetud, tuleb hinnata ka seda,
kas ainekavas ettenähtud tingimustest tulenev kaebaja õiguste riive on proportsionaalne arvestades
saabunud tagajärge.
13. Kummalgi juhul on võimalik kaebuses esitatud nõuete rahuldamine ilma, et kaebust oleks vaja
muuta täiendava nõude esitamisega. Seega on ei oleks alust kaebuse muutmiseks sõltumata sellest,
kas pidada täiendavat nõuet tähtaegseks või mitte. Seetõttu ei ole kaebuse muutmine siiski
põhjendatud ja määruskaebus jääb rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/