1-16-7367/24 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 11. jaanuar 2018, Rakvere kohtumaja

Kohtuasja number

1-16-7367

Kohtunik

Tiit Kullerkupp

Kohtuistungi sekretär

Merle Kaegas

Kaitsja

Margo Põbo

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid Ott Ollino vangistusest tingimisi

enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

Ott Ollino, isikukood 38007244212, viibimiskoht Viru

Vangla, vabanemisjärgne elukoht: xxxx, xxxx

Karistuse kandmise algus 17.07.2016 ja lõpp 27.09.2018

Kohtuasja läbivaatamise aeg

14.12.2017, videokohtuistung

RESOLUTSIOON:

Jätta Ott Ollino vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Ott Ollinole, kaitsjale ja prokurörile.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates

päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 24.11.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Ott Ollino

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Pärnu Maakohtu 22.09.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-7367 tunnistati Ott Ollino süüdi

KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ning karistuseks mõisteti 5 kuud vangistust. Sama kohtuotsusega

tunnistati Ott Ollino süüdi KarS § 329 ja § 4231 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel mõisteti

karistuseks 1 kuu vangistust. KarS § 64 lg 1 kohaldamisega moodustati liitkaristus raskema

suurendamise teel ning liitkaristuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel

suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 22.06.2015 otsusega mõistetud karistuse

ärakandmata osa võrra, s.o 1 aasta 8 kuu ja 10 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks

mõisteti 2 aastat 2 kuud ja 10 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eevangistuses

viibitud aeg karistusaja hulka ning kohus luges karistuse kandmise alguseks 17.07.2016.

Ott Ollinol on 3 kehtivat kriminaalkaristust ning vanglas kannab isik karistust teist korda.

Kinnipeetav on vangistuse jooksul läbinud järgmised individuaalses täitmiskavas ette nähtud

tegevused: Ott Ollino on osalenud vestlustel kriminaalhooldusametnikuga perevägivallaga

seotud sotsiaalprogrammis läbitu meelde tuletamiseks ning toimepandud kuriteo põhjustest,

osales vestlustel psühholoogiga ning alates 01.11.2017 on isik määratud majandustöödele

koristajaks, kuid kuni kinnipeetava iseloomustuse koostamise ajani ei saanud Ott Ollino

tervislikel põhjustel tööle asuda.

Kehtivad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul puuduvad.

Ennetähtaegse vabanemise korral on Ott Ollinol võimalik asuda elama aadressile xxxx.

Elukoha omanik on andnud kirjaliku nõusoleku selle kohta, et süüdimõistetu Ott Ollino

vabaneks vangistusest tingimisi ennetähtaegselt koos elektroonilise valve kohustusega ning

asuks kõnealusele aadressile elama. Ott Ollino on samuti andnud kirjaliku nõusoleku

elektroonilise valve kohaldamiseks tema tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel.

Ott Ollinol on töökogemus olemas ning vabanemisjärgselt soovib kinnipeetav asuda tööle

ettevõttesse OÜ xxxx. Tegemist on Ott Ollino tuttava ettevõttega ning ettevõtte omanik on

valmis Ott Ollino võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral isiku kohe tööle võtma. Vangla

andmetel on Ott Ollinol 16.11.2017 seisuga täitmata rahalisi nõudeid 11 141,27 eurot.

Kinnipeetav väljendab võlgade likvideerimise suhtes huvi ning isik olevat sellega ka võimalusel

tegelenud.

Ott Ollinol on poeg ja tütar. Kinnipeetavat on varasemalt kriminaalkorras karistatud poja ema

ähvardamise ja kehalise väärkohtlemise eest ning poja kehalise väärkohtlemise eest. Käesoleva

vägivaldse kuriteo pani kinnipeetav toime elukaaslase suhtes. Ott Ollino enda sõnul on talle

suhted lastega väga olulised ning ta soovib igati nende kastavamises osaleda. Kinnipeetav on

2015 kriminaalhooldusel olles läbinud sotsiaalprogrammi „Pere- ja paarisuhte vägivalla

vähendamine“. Kinnipeetav on varasemalt pannud toime kuritegusid grupis olles. Kinnipeetava

riskivale ja hoolimatule elustiilile viitavad tema õigusrikkumised ning asjaolu, et isikut on

mitmeid kordi karistatud liiklussüütegude ja vägivaldsete kuritegude eest.

Alkoholi osas on ohtlikkus ja risk olemas. Käesoleva vägivallakuriteo sooritas isik

alkoholijoobes. Samuti on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki juhtimise

eest alkoholijoobes. Ott Ollino tarbib enda sõnul alkoholi harva ning vähestes kogustes.

Alkoholisõltuvust Ott Ollinol diagnoositud ei ole.

Enamik kinnipeetava kuritegudest on vägivaldsed. Ott Ollino on mitmeid kordi rünnanud teisi

isikuid. Pingelistes olukordades ja konfliktisituatsioonides võib isik kaotada enesevalituse ning

käituda agressiivselt. Kinnipeetav on pannud kuritegusid toime hetkeemotsioonide ajel.

Kuritegude põhjuste puhul kirjeldab eelkõige kannatanute tegevust ning isiklikke põhjuseid,

pisendades enda rolli. Kinnipeetav tunnistab enda süüd kuritegudes osaliselt – püüab enda osa

tehtus vähendada ning kohati õigustab enda käitumist. Käesoleva kuriteo pani kinnipeetav

toime katseajal olles. Ott Ollino väljendab tahet õiguskuulekaks eluks, kuid samas on isik seda

teinud ka varasemalt ning vaatamata ka rehabilitatsiooniprogrammide läbimisele on kuritegelik

käitumine jätkunud.

Vangla hinnangul on Ott Ollino kõrgohtlik avalikkusele. Ohustatud on eelkõige süüdimõistetu

poeg ja süüdimõistetu endine elukaaslane. Lisaks on ohustatud kaaskodanikud, kellega tekib

konflikt ning juhuslikud kaaskodanikud, kellel võib olla väärtuslikku vara. Oht seisneb

vägivalla kasutamises, mis võib viia ka raskemate kehavigastuste tekitamiseni või vägivallaga

ähvardamises ning joobes mootorsõiduki juhtimises. Ohu ilmnemine on kõige tõenäolisem

konfliktisituatsioonides, grupi mõjul. Oht võib ilmneda ka kui isik ei mõtle oma tegude

tagajärgede üle ning tegutseb impulsiivselt, samuti materiaalse sissetuleku puudumisel.

Soodusteguriks on alkoholi tarvitamine, suhtlemine kriminaalse taustaga isikutega,

impulsiivsus ning puudulikud probleemilahendusoskused.

Vangla hinnangul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse risk järgmise kahe aasta jooksul

kõrge ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuse risk järgmise kahe aasta jooksul

samuti kõrge. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise

tõenäosust, vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaegset vabastamist.

Prokuratuuri seisukoht

Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi osa võtta Ott Ollino tingimisi

enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest.

Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Ott

Ollino ennetähtaegset vabastamist.

Maakohtu istung

14.12.2017 toimunud kohtuistungil avaldas Ott Ollino, et tal on olnud vanglas aega mõelda

oma tegudele olles oma lähedastest kaugel. Ta on teinud tugevat tööd psühholoogidega ning

sotsiaaltöötajatega, et ennetada kuritegevust, kontrollida impulsiivsust ning elada tasakaalukalt

ja saada aru, mis on elus kõige tähtsam. Ott Ollino selgitab, et ta tarvitas oma elukaaslase suhtes

vägivalda ning praeguseks ajaks on nende suhted stabiliseerunud ja head. Samuti suhtleb ta oma

lapsega iga päev ning ka laps igatseb oma isa tagasi ja soovib temaga koos olla. Vanglas on ta

püüdnud ennast parandada nii emotsionaalselt kui ka ohjeldada oma impulsiivsust. Ta on teinud

tööd spetsialistidega, ta on läbi töötanud erialast kirjandust. Ta soovib õppida edasi

psühholoogiat, mis annab talle võimaluse edaspidi elada ilma kuritegusid toime panemata.

Kaitsja seisukoht

Ott Ollino kaitsja on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha, milles toetab Ott Ollino vangistusest

ennetähtaegset vabastamist ning kaitsja palub kohtul vabastada Ott Ollino karistuse kandmisest

tingimisi enne tähtaega. Käesoleval juhul on täidetud kõik eeldused Ott Ollino tingimisi enne

tähtaegseks vabastamiseks. Kinnipeetava vabastamise otsustamisel on määravaks isiku

eeskujulik käitumine vangistuse ajal. Ott Ollino on käitunud vanglas õiguskuulekalt, osalenud

sotsiaalprogrammides, huviringides ning järginud vanglakorda. Ott Ollino käitumine

vangistuse kandmise ajal viitab karistuse eesmärkide saavutamisele ja motiveeritusele elada

vabaduses seaduskuulekalt. Arvestades Ott Ollino käitumist karistuse kandmise ajal ei ole

kuidagi põhjendatud, et süüdlane on vabaduses ühiskonnale ohtlik ning uute kuritegude

toimepanemise risk on suur. Kuigi korduvkaristatus võib tekitada mõningaid kõhklusi, toetavad

kõik ülejäänud KarS § 76 lg-s 4 loetletud asjaolud Ott Ollino tingimisi ennetähtaegset

vabastamist. Kaitsja leiab, et vabastamist toetavad asjaolud on kaalukamad. Isiku käitumine

karistuse kandmise ajal ning tagajärjed, mida ennetähtaegne vabastamine talle kaasa tooksid,

kaaluvad Ott Ollino puhul üles varasema elukäigu ja kuriteo toimepanemise asjaolud. Ott

Ollino on varem kriminaalhooldusel olnud ning kriminaalhoolduse tugi ja järelevalve on temal

aidanud minimeerida uute kuritegude toimepanemise ja tagasilanguse riski. Ott Ollino puhul

on oluline suhete hoidmine lähedastega ning need eesmärgid on täidetud - tal on olemas head

sotsiaalsed sidemed lähedaste ja sõpradega ning tal on võimalus vabanedes õpingutega jätkata.

Pärast vabanemist on Ott Ollinol olemas kindel elukoht ning sõprade toetus, mis aitab kaasa

tema edaspidisele õiguskuulekale käitumisele. Kaitsja leiab, et karistuse eesmärk, kui isiku

ühiskonnast isoleerimine, on sisuliselt täidetud – riigipoolne hukkamõistmine on selgelt

väljendatud, karistamine on toimunud. Kaitsja on veendumusel, et Ott Ollino jaoks on reaalne

vangistus, millest on 2/3 ära kantud, piisava tõsidusega mõjutusvahend. Kinnipeetaval on

olemas ka garanteeritud töökoht. Kaitsja on seisukohal, et Ott Ollino suudab vabaduses viibides

täita kriminaalhoolduse kontrollnõudeid ja hoiduda süütegude toimepanemisest. Kohtuistungil

lisas kaitsja, et Ott Ollino on viimased karistused võtnud vastu ilma vaidlemata ja

kokkuleppemenetluses, mis viitab, et isik sai juba sel hetkel aru, mida ta on ebaõigesti teinud

ja säästis vaidlemata jätmisega juba oma alaealist last. Andes võimaluse isikul tingimisi enne

tähtaega vabaneda annaksime Ott Ollinole võimaluse elu korda seada, oma käitumist muuta ja

parandada ning teha seda järelevalve all. Paranemise juures on oluline ka asjaolu, et

kinnipeetaval on olnud nüüd võimalus oma lapsega suhelda. Ott Ollino on kõik programmid

läbinud ning vangla talle enam juurde pakkuda ei suutnud. Tingimisi ennetähtaegne

vabastamine annaks talle ka võimaluse asuda tööle ja hakata hüvitama nö kahjusid, mis on

tasumata jäänud. Tal on tehtud ka investeeringud Norras, kus tal on osalus ettevõttes.

Maakohtu määruse põhjendused

Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu

isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja

neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest

vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla

poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Ott Ollino ei kuulu vangistusest tingimisi

enne tähtaega vabastamisele.

Ott Ollino on käesoleva vangistuse jooksul käitunud õiguskuulekalt. Kinnipeetava

iseloomustusest nähtub, et kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Samuti väärib

tunnustust, et isik on täitnud erinevaid individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevusi, mis

viitab, et isik on nii sõnades kui ka tegudes väljendanud tõsist motivatsiooni muutumiseks.

Ott Ollino vabanemisjärgsed elutingimused on head. Ott Ollino on andnud kirjaliku nõusoleku

elektroonilise valve kohaldamiseks tema tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Tal on olemas

vabanemisjärgne kindel elukoht ning elukoha omanik on andnud kirjaliku nõusoleku Ott Ollino

elamiseks antud aadressile ja elektroonilise järelevalve seadme paigaldamiseks. Samuti on

kinnipeetaval olemas varasem töökogemus ning vabanemisjärgne garanteeritud töökoht

ettevõttes OÜ xxxx. Vangla andmetel on Ott Ollinol täitmata rahalisi nõudeid 16.11.2017

seisuga 11 141,27 eurot, kuid kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on

väljendanud huvi võlgade likvideerimise suhtes ning isik on sellega ka võimalusel tegelenud.

Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et kinnipeetava jaoks on suhted lastega väga olulised ning ta on

avaldanud soovi osaleda oma laste kasvatamises.

Vaatamata sellele, et Ott Ollino on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt,

saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning tema seaduskuulekust

soodustavad ka tema vabanemisjärgsed elutingimused, tuleb kohtul hinnata lisaks eelnevalt

nimetatud asjaoludele ka teisi KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid.

Kohus ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et Ott Ollinot on korduvalt kriminaalkorras karistatud.

Kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus on vältimatult suurem nende isikute puhul, keda

on ka varem süüdi tunnistatud ja karistatud. Vähetähtsaks ei saa pidada sedagi, et

vanglakaristust kannab isik juba teist korda. Karistusregistrist nähtub, et Ott Ollinot on

korduvalt ka väärteokorras karistatud, mis viitab isiku ükskõiksele suhtumisele ühiskonnas

kehtivatesse normidesse.

Ott Ollinnole on varasemalt antud võimalus kanda oma karistust vabaduses, kuid Ott Ollino

temale mõistetud karistusest õigeid järeldusi ei teinud ning pani katseaja jooksul toime uue

kuriteo. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus olla piisavalt veendunud selles, et süüdlase

käitumiskontrollile ja elektroonilisele valvele allutamine aitaks kõnealusel juhul vähendada

uute kuritegude toimepanemise riski. Kohtu hinnangul väärib tunnustust asjaolu, et kinnipeetav

on täitnud mitmeid individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevusi, kuid sotsiaalprogrammide

läbimine ning osalemine vestlustel kriminaalhooldusametnike ja psühholoogiga ei veena kohut

käesoleval juhul piisavalt selles, et isik suudab vabaduses ilma kuritegusid toime panemata

hakkama saada. Nimelt nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et isik on ka varasemalt

väljendanud tahet õiguskuulekaks eluks ning on läbinud rehabilitatsiooniprogramme, kuid

vaatamata eeltoodule isiku kuritegelik käitumine jätkus.

Ott Ollino sooritas käesoleva vägivallakuriteo alkoholijoobes ning teda on kriminaalkorras

karistatud ka mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes, mistõttu tuleb üheks uue kuriteo

riskifaktoriks pidada alkoholi tarvitamist. Lisaks nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et

kuritegude toimepanemist võib soodustada Ott Ollino impulsiivsus ning tema puudulikud

probleemilahendusoskused. Kuivõrd enamik kinnipeetava kuritegudest on olnud vägivaldsed

ning on toime pandud hetkeemotsioonide ajel, siis ei saa välistada riski, et isik võib pingelistes

olukordades kaotada enesevalitsuse ning käituda agressiivselt. Seega annavad süüdlase isikut

ja varasemat elukäiku iseloomustavad andmed aluse karta Ott Ollino poolt kuritegeliku

käitumise jätkumist. Kohus peab vajalikuks märkida, et Ott Ollino ennetähtaegne vabastamine

oleks võimalik üksnes juhul, kui tema poolt toime pandavate kuritegude toimepanemise risk

oleks minimaalne, missugusele järeldusele aga hoolimata Ott Ollino positiivselt

iseloomustavatest andmetest käesoleval juhul jõuda ei saa.

Kohus, juhindudes eeltoodule ning hinnanud kõiki KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid

kogumis, leiab, et süüdlase isikut ja varasemat elukäiku iseloomustavad andmed annavad aluse

karta, et elektroonilise valve kohaldamine ning kriminaalhooldusele allutamine ei ole piisav, et

välistada Ott Ollino poolt uute kuritegude toimepanemist. Märkimist väärib seegi, et nii vangla

kui ka prokurör on hinnanud uute kuritegude ohtu niivõrd suureks, et on otsustanud mitte

toetada Ott Ollino tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Ott Ollino vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamisega.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp

Tartu Ringkonnakohtu 07.02.2018 kohtumääruse RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 11. jaanuari 2018. a määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Jätta määruskaebemenetluse kulu Ott Ollino kanda.

Riigikohtu 05.03.2018 kohtumääruse RESOLUTSIOON:

jätta Ott Ollino kaitsja vandeadvokaat Margo Põbo määruskaebus menetlusse võtmata.

11.01.2018 kohtumäärus 1-16-7367 jõustus 05.03.2018 Riigikohtu kohtumäärusega.