Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
2-17-6122/23 AI generated

2-17-6122/23 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-17-6122/23
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

Keelduda A AS-i apellatsioonkaebuse Harju Maakohtu 19.12.2017 otsuse peale Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud A AS-i kanda. Kindlaksmääratavad

Legislator headnote

AI generated

2-17-6122/23 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Kindlaksmääratavad

Keywords

AI generated
unavoidable loss of working hours working conditions harassment at work deficit working hours unpaid work seasonal employment
AI generated
2-10-15344/6
juuli 2010.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-15344 Tsiviilasi SThagi AS-i RE(R KEAS-i õigusjärglase) vastu töövaidluses Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja ST(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja AS RE(R KEAS-i õigusjärglane, registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja volitatud esindaja Mirjam-Mari Marastu Menetlustoimingu tegemise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2-06-1906/3
Hageja ja kostja sõlmisid tähtajalise töölepingu, mille kohaselt asus hageja tööle ajutiselt vanemapuhkusel viibiva töötaja MK´i asendamiseks laenuhalduri ametikohal.
2-10-7692/21
Aktsiaselts D tasub aktsiaseltsile TS273 765,68 eurot (kakssada seitsekümmend kolm tuhat seitsesada kuuskümmend viis eurot ja kuuskümmend kaheksa senti), so 4 283 502,11 krooni (neli miljonit kakssada kaheksakümmend kolm tuhat viissada kaks krooni ja üksteist senti) leppetrahvina 27. juuli 2000.a. koostöölepingus (edaspidi: Leping) sätestatud kaupade minimaalse töötlemise mahu kohustuse rikkumise eest 2008.a. ja 2009.a.
2-06-2979/1
leping on vastuolus heade kommete ja avaliku korraga ning tühine seega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS-i) § 86 alusel; leping oli näilik, sest pooled leppisid allkirjastamisel tegelikkuses kokku, et tehingul tegelikke, selles kirjasolevaid, tagajärgi ei ole; töölepingu sõlmimine pidi aitama hagejal lahendada mingeid rahaprobleeme ning hageja ei pidanudki kostja jaoks mingeid arusaamatuid sõitusid teostama; seega tehing tühine TsÜS-i § 89 lg-de 1 ja 2 alusel;
2-07-12368/3
28.03.2007.a. esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte vahel 31.10.2006.a. tööleping nr TL0206-1039, mille kohaselt töötas hageja alates 06.11.2006 a. AS-i G(endise nimega AS F) valvetöötajana. Leping sõlmiti määratud tähtajaks kuni 05.05.2007.a. 4-kuulise katseajaga.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Keelduda A AS-i apellatsioonkaebuse Harju Maakohtu 19.12.2017 otsuse peale

menetlusse võtmisest.

2. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud A AS-i kanda. Kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

3. Teatada

apellatsioonkaebuse

menetlusse

võtmisest

keeldumisest

kõigile

menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Juhul

kui

menetlusosaline taotleb menetlusabi,

peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

11.01.2018, Tallinn

Kohtuasja number

2-17-6122

Kohtuasi

VG

(G)

hagi

A

AS-i

vastu

hüvitise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19.12.2017 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A AS-i apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

3 479 eurot 67 senti

Menetlustoiming

Menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja

VG

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

esindaja vandeadvokaat Julia Gramma

Kostja

A

AS

(registrikood

XXXXXXXX),

esindaja vandeadvokaadi abi Kalju Hanni

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Asjaolud ja hageja nõue

1. VG (hageja) esitas 01.03.2017 töövaidluskomisjonile avalduse A AS-ilt (kostja) 3 773 euro

10 sendi väljamõistmiseks. Töövaidluskomisjon rahuldas hageja avalduse.

2. Kostja esitas 18.04.2017 Harju Maakohtule taotluse eelmises punktis viidatud

töövaidluskomisjoni otsuse läbivaatamiseks. Selleks esitas hageja 11.05.2017 maakohule hagi.

Kostja ütles 07.12.2016 töölepingu hagejaga üles majanduslikel põhjustel alates 07.12.2016.

Kostja tasus hagejale mh 30 kalendripäeva ulatuses hüvitist ülesütlemise etteteatamistähtaja

järgimata jätmise tõttu, kuid pooled olid lepingus kokku leppinud, et lepingu ülesütlemisest

tuleb teatada vähemalt kaks kuud ette, kui pooled ei lepi kokku teisiti (lepingu p 8.3). Seega

tasus kostja hagejale hüvitist ühe kuu jagu vähem.

Kostja vastuväited

3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Hageja viidatud töölepingu p-i 8.3 eesmärgiks oli

reguleerida lepingu lõpetamist poolte kokkuleppel. Mistahes teistsuguse tõlgendamise korral

oleks lepingu punkt tühine, sest tähtajatut töölepingut ei saa tööandja ühepoolselt lõpetada.

Pealegi ei tulenenud viidatud punktist, et hagejal oleks tähtaja järgimata jätmisel õigus

hüvitisele. Töölepingu seaduse (TLS) § 100 lg 5 järgi on töötajal seaduses või

kollektiivlepingus sätestatud etteteatamistähtaja rikkumise korral õigus saada hüvitist ulatuses,

mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Seaduse järgi oleks kostja

pidanud hagejale ülesütlemisest ette teatama 30 kalendripäeva, mitte kaks kuud.

Isegi kui hagejal oleks õigus nõuda kostjalt ühe kuu suurust hüvitist, ei saanud see olla suurem

kui 3 479 eurot 67 senti.

Maakohtu otsus

4. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 3 479 eurot

67 senti. Menetluskulud jättis kohus 8% ulatuses hageja ja 92% ulatuses kostja kanda. Kohus

määras kulud kindlaks ning mõistis tasaarvestuse tulemusena kostjalt hageja kasuks välja 584

eurot.

Poolte vahel puudus vaidlus, et nad sõlmisid 01.03.2015 töölepingu, mis lõppes 07.12.2016

koondamise tõttu ja kostja tasus hagejale lõpparves kokku 12 542 eurot 58 senti, sh 3 773 euro

10 sendi suuruse hüvitise vähem ette teatatud aja eest. Sama lepingu p-i 8.3 järgi tuli mõlemal

teatada lepingu ülesütlemisest ette vähemalt kaks kuud, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Pooled

vaidlesid selle üle, kas kostjal tuli hagejale ka majanduslikel põhjustel lepingu ülesütlemisest

ette teatada kaks kuud.

Reeglina TLS § 97 lg 2 p-i 2 järgi tuleb tööandjal töötajale lepingu erakorralisest ülesütlemisest

ette teada vähemalt 30 kalendripäeva juhul, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud üks

kuni viis tööaastat. Seadusest töötaja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on TLS § 2 järgi tühine.

Lepingu p-is 8.3 sätestatud tingimus, et kumbki pool on kohustatud teatama lepingu

ülesütlemisest vähemalt kaks kuud ette, ei olnud kehtetu ega vastuolus TLS-is sätestatuga.

Punkti sõnastusest nähtuvalt ei olnud usutav, et see kehtis üksnes kokkuleppel töösuhte

lõpetamise korral.

TLS § 100 lg 5 kohaselt, kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on

seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada

hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Eelnevat

kinnitas ka Riigikohus 25.02.2015 otsuses asjas nr 3-2-1-172-14.

Tuginedes Vabariigi Valitsuse 21.07.2015 määrusele nr 91 „Keskmise töötasu maksmise

tingimused ja kord“, ei saanud keskmise töötasu arvutamisel arvesse võtta puhkusetasu.

Kuivõrd kostja maksis hagejale 2016. a juunis töötasu 3 454 eurot, juulis 3 696 eurot, augustis

4 048 eurot, septembris 3 872 eurot, oktoobris 1 936 eurot ja novembris 3 872 eurot, tuli kostjal

hagejale täiendavalt hüvitada 3 479 eurot 67 senti.

Menetluskulud jättis kohus TsMS § 163 lg 1 alusel 8% ulatuses hageja kanda ja 92% ulatuses

kostja kanda ning määras need kindlaks ja tasaarvestas poolte vastastikused menetluskulude

hüvitise nõuded.

Apellatsioonkaebus

5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, kus palus maakohtu otsus osaliselt tühistada, s.o osas,

milles kohus hagi rahuldas, määras menetluskulude jaotuse ja määras kulud kindlaks. Kostja

palus teha uue lahendi, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Maakohus rikkus materiaalõiguse normi.

TLS § 100 lg 5 järgi, kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses

sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist

ulatuses, mida tal oleks õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Seaduse kohaselt tuli

praegusel juhul töölepingu erakorralisest ülesütlemisest ette teavitada 30 kalendripäeva ja

vastavas ulatuses kostja hagejale ka hüvitist maksis. Lepingu p-i 8.3 tuli tõlgendada selliselt, et

see kehtib üksnes töösuhte lõpetamisel poolte kokkuleppel. Isegi kui p 8.3 kohalduks praegusel

juhul, ei tooks see automaatselt kaasa hüvitise maksmise kohustust.

Ringkonnakohtu seisukoht

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 637 lg 1

p 6 alusel keelduda. TsMS § 637 lg 1 p 6 sätestab, et kohus ei võta apellatsioonkaebust

menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt

rahuldada.

Pooled ei vaidle asjaolude ja tõendite üle, vaid neil on eriarvamus TLS § 100 lg 5 tõlgendamise

osas. Hageja on veendumusel, et sõltumata sellest, kas töölepingu ülesütlemisest etteteatamise

tähtaeg tuleneb seadusest, kollektiivlepingust või töölepingust, on poolel õigus saada hüvitist

ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Kuivõrd pooled olid

praegusel juhul kokku leppinud, et töölepingu ülesütlemisest tuleb ette teatada kaks kuud, tuli

päeva pealt töölepingu lõpetamise tõttu kostjal hagejale kahe kuu ulatuses töötasu

kompenseerida. Kostja seevastu arvab, et TLS § 100 lg-s 5 on sätestatud ammendav loetelu

allikatest, kust võivad tuleneda etteteatamistähtaja pikkused, mille järgimata jätmisel tuleb

töötajale hüvitist maksta.

Maakohus nõustus siinkohal hageja tõlgendusega ja sellega nõustub ka ringkonnakohus.

Tsiviilõiguses valitseb lepinguvabaduse põhimõte, s.t pooled on vabad kujundama

nendevahelist lepingulist suhet. TLS-is on sätestatud lepinguvabaduse põhimõttele üks piirang

ja see tuleneb TLS §-st 2. Viidatud sätte järgi on tühine TLS-is ja võlaõigusseaduses (VÕS)

lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse kohta sätestatust töötaja kahjuks

kõrvalekalduv kokkulepe, välja arvatud, kui töötaja kahjuks kõrvalekalduva kokkuleppe

võimalus on TLS-is ette nähtud. Vaidlusalune tingimus (lepingu p 8.3) erineb seaduses

sätestatust, kuid viidatud erisus, mille järgi tuleb tööandjal töötajat töösuhte lõppemisest

teavitada ühe kuu asemel kaks kuud ette, ei kahjusta töötajat. Seega on viidatud kokkulepe

lubatav.

Kuivõrd TLS § 100 lg 5 sisuks on, et etteteatamistähtaja järgimata jätmisel on töötajal või

tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja

järgimisel, pooled leppisid kokku etteteatamistähtajas kaks kuud ning kostja maksis koos

lõpparvega hagejale hüvitise vaid 30 kalendripäeva ulatuses, oli hagi põhjendatud ja kuulus

õigesti rahuldamisele.

Vastuseks kostja väitele, et lepingu p-i 8.3 tuli tõlgendada selliselt, et see kehtib üksnes töösuhte

lõpetamisel poolte kokkuleppel, märgib ringkonnakohus, et sellist tõlgendust ei toetanud sätte

sõnastus ja asukoht töölepingus.

Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus, kaaludes kõiki kaebuses esitatud väiteid, jõudnud

seisukohale, et kaebus ei kuuluks väidete õigsust eeldades rahuldamisele, s.t puudub esitatud

faktikogumile vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks.

Ringkonnakohus selgitab, et menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse perspektiivi hindamine

on põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel. Leides menetlusse võtmise otsustamise

etapis, et tegemist on perspektiivitu kaebusega, ei toimetata apellatsioonkaebust teisele poolele

kätte, mistõttu ei teki teisel poolel menetluskulusid, mis tuleks apellandil kaebuse rahuldamata

jätmise korral kanda. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab

selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (TsMS § 638 lg 10). Kuna

apellatsioonkaebus on kohtule esitatud elektrooniliselt, siis kohus kaebust kostjale ei tagasta.

Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kostja

kanda (TsMS § 168 lg 1). Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Margo Klaar

Mati Maksing