1-13-6412/109 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

10. jaanuar 2018

Kohtuasja number

1-13-6412

Kohtukoosseis

Juhan Sarv, Aarne Sarjas ja Tiit Lõhmus

Kohtuasi

Süüdimõistetu Konstantin Lebedevi (isikukood 38803082238)

vangistuse täitmisele pööramine KarS § 76 lg 7 alusel

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 14. novembri 2017. a

määrus

Määruskaebuse esitaja

Konstantin Lebedevi kaitsja Silvi Erro

Teised määruskaebemenetluse

pooled

Viru Vangla kriminaalhooldusosakond

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 14. novembri 2017. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdistatava advokaadist kaitsja või Viru

Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva

jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 25. juuli 2013. a otsusega tunnistati Konstantin Lebedev süüdi ja teda karistati

karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p 2 ja § 418 lg 1 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti

K. Lebedevile liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 74 lg 2 alusel määras kohus, et

sellest karistusest tuleb kohe ära kanda 1 aasta vangistust. Ülejäänud vangistus jäeti tingimisi

3-aastase katseajaga kohaldamata. K. Lebedev allutati KarS § 75 lg-s 1 sätestatud

kontrollnõuetele. Lisaks kohustati K. Lebedevi KarS § 75 lg 2 p-de 2 ja 5 alusel mitte tarvitama

käitumiskontrolli ajal alkoholi ega narkootikume ja alluma ravile.

2. Viru Maakohtu 29. mai 2014. a määrusega kohustati K. Lebedevi kriminaalhooldusametniku

erakorralise ettekande alusel osalema sotsiaalprogrammis.

3. Viru Maakohtu 19. veebruari 2015. a määrusega pandi K. Lebedevile kriminaalhooldusametniku

erakorralise ettekande alusel täiendav kohustus teha 30 tundi üldkasulikku tööd.

4. Viru Maakohtu 29. oktoobri 2015. a määrusega rahuldati kriminaalhooldaja erakorraline

ettekanne ja pöörati K. Lebedevi kandmata karistus 2 aastat ja 4 kuud vangistust täitmisele, kuna

K. Lebedev rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi või narkootikume.

2(5)

5. Viru Maakohtu 15. novembri 2016. a määrusega vabastati K. Lebedev vangistusest tingimisi enne

tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega. KarS § 751 lg 3 p 2 alusel määras kohus

elektroonilise valve pikkuseks 6 kuud. Samuti kohustati K. Lebedevi katseajal järgima KarS § 75

lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4 ja 9 sätestatud

lisakohustusi.

6. 19. mail 2017 esitas Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik

maakohtule erakorralise ettekande karistuse täitmisele pööramiseks, kuna K. Lebedev rikkus

elektroonilise valve tingimusi.

7. Viru Maakohtu 28. juuni 2017 määrusega kriminaalhooldusametniku taotlus rahuldati ja

K. Lebedevi karistus pöörati täitmisele.

8. Tartu Ringkonnakohtu 18. augusti 2017. a määrusega Viru Maakohtu määrus tühistati,

K. Lebedevi karistus jäeti täitmisele pööramata ja teda kohustati läbima sotsiaalprogramm.

9. 20. oktoobril 2017 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule uue erakorralise ettekande

K. Lebedevi karistuse täitmisele pööramiseks. Kriminaalhooldaja põhjendas oma taotlust

kokkuvõtlikult sellega, et K. Lebedev on rikkunud kohustust mitte tarvitada narkootilisi ja

psühhotroopseid aineid ning on vahetanud elukohta ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata.

10. Viru Maakohtu 14. novembri 2017. a määrusega pöörati Viru Maakohtu 25. juuli 2013. a otsusega

mõistetud ja Viru Maakohtu 29. oktoobri 2015. a määrusega täitmisele pööratud ärakandmata

karistus 1 aasta 7 kuud ja 9 päeva vangistust KarS § 76 lg 7 alusel täitmisele.

Maakohus märkis, et kodukülastuse lehelt nähtuvalt elab K. Lebedev vanaema sõnul umbes kaks

kuud teises kohas tüdruksõbra juures. 10. oktoobril 2017 antud kirjalikus seletuses tunnistab

K. Lebedev, et on vahetanud elukohta ilma kriminaalhooldusametnikult luba küsimata. Seega on

K. Lebedev rikkunud kontrollnõuet elada kohtu määratud alalises elukohas ning alluda

kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba

elukoha vahetamiseks. K. Lebedev on elanud umbes kaks kuud oma tüdruksõbra juures, keeldudes

samas

kriminaalhooldusametnikule

oma

uue

elukoha

aadressi

teatamast.

Kriminaalhooldusametnik sai uue elukoha aadressi teada alles 8. novembri 2017. a kohtuistungil.

K. Lebedevi sõnul ei soovinud ta aadressi anda, kuna ta ei taha, et tüdruksõbra vanemad saaksid

teada, et teda on kohtulikult karistatud. Maakohus leidis, et K. Lebedev soovib luua endale

kriminaalhoolduse läbimiseks soodsamaid tingimusi ning vältida ette hoiatamata kodukülastusi ja

kohustuste täitmise kontrolli. Lisaks nähtub alkoholi või narkootikumide tarvitamise

kontrollimise protokollist, et 10. oktoobril 2017 tuvastati K. Lebedevil amfetamiini ja

tetrahüdrokannabinooli tarvitamine. K. Lebedev põhjendas kirjalikus seletuses nende ainete

tarvitamist

stressiga.

Maakohus

leidis,

et

K. Lebedevi

rikkumised

on

tahtlikud.

Kriminaalhooldusametnik on juba varasemalt teinud K. Lebedevile elektroonilise valve

tingimuste rikkumise kohta ühe suulise ja kaks kirjalikku hoiatust ning on esitanud kohtule

19. mail 2017 erakorralise ettekande. Tartu Ringkonnakohus andis isikule võimaluse jätkata

karistuse kandmist vabaduses. K. Lebedevi edasisest käitumisest saab järeldada, et isik ei ole oma

eelnevatest rikkumistest järeldusi teinud. Käitumiskontrolli tähtaja pikendamine kuni katseaja

lõpuni ei ole võimalik, kuna K. Lebedevile on määratud käitumiskontroll katseaja lõpuni ning

täiendav kohustus on talle määratud juba Tartu Ringkonnakohtu 8. augusti 2017. a määrusega.

Arvestades K. Lebedevi käitumist katseajal, asus maakohus seisukohale, et kandmata karistus

tuleb täitmisele pöörata.

3(5)

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

11. Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse K. Lebedevi kaitsja Silvi Erro, kes palub

maakohtu määruse tühistada ja panna K. Lebedevile täiendav kohustus.

Kaitsja hinnangul on maakohtu määrus ebaseaduslik ja kuulub tühistamisele, kuna määrus

põhineb kriminaalhooldusametniku väidetel. K. Lebedevi ütlusi ja selgitusi ei ole arvesse võetud.

K. Lebedev ei avaldanud oma uut elukohta, kuna ta ei taha, et ta tüdruksõbra vanemad teaksid, et

K. Lebedev on kriminaalhoolduse all. Registreerimisrežiimi K. Lebedev ei rikkunud, ta käis

kriminaalhooldusametniku juures õigel ajal. Testid alkoholi, narkootikumide ja psühhotroopsete

ainete tarvitamise osas tehti reeglina Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva talituses.

Seega ei vasta tegelikkusele kohtu järeldus, mille kohaselt K. Lebedev muutis järelevalve

teostamise võimatuks. Kaitsja hinnangul oleks kriminaalhooldusametnik pidanud K. Lebedevi

seletusele, et ta ei soovinud elukohta avaldada, pakkuma välja lahenduse. Xanaxi tarvitamine ei

ole samuti suur rikkumine, kuna K. Lebedev on seda kümne aasta jooksul tarvitanud arsti

ettekirjutusel. K. Lebedevi seletustest nähtus, et ta pani ennast psühhiaatri vastuvõtule kirja ning

näitas kohtuistungil dokumenti. Kuigi narkootilise aine tarvitamine on raske rikkumine, siis

K. Lebedev rääkis, et ta tarvitas seda seoses stressiga. Marihuaanat K. Lebedev ei tarvitanud, kuid

pidas võimalikuks, et marihuaana lõhn võis hingamisteede kaudu tema organismi sattuda. See võis

juhtuda, kui K. Lebedev sõitis liftis, kus oli tugev marihuaana lõhn. Sotsiaalprogrammi ei ole

K. Lebedev läbinud, kuna kriminaalhooldusametnik ei ole veel otsustanud, millise programmi

K. Lebedev läbima peaks. Elektroonilise valve rikkumistega seoses märgib kaitsja, et kõik

rikkumised toimusid tehnilistel põhjustel. K. Lebedev on katseajal muid talle määratud tingimusi

täitnud korrektselt. Kohtul tuleks arvestada süüdlase käitumist katseajal tervikuna. K. Lebedevi

rikkumised olid lühiajalised ja võisid olla toime pandud ettevaatamatusest.

12. Viru Vangla kriminaalhooldusosakond määruskaebusele ei vastanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13. KarS § 76 lg 7 kohaselt võib kohus, tuvastanud süüdimõistetu kontrollnõuete rikkumise, määrata

isikule täiendavaid kohustusi (vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule), pikendada käitumiskontrolli

aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. KarS § 76 lg-t 7

kohaldades on kohtul õigusliku tagajärje valikul lai kaalutlusõigus.

14. Valides käesoleval juhul KarS § 76 lg-s 7 sätestatud õiguslikest tagajärgedest kõige raskema ja

pöörates K. Lebedevi vangistuse täitmisele, ei ole maakohus kaalutlusviga teinud. Kohus on

veenvalt ära näidanud, miks ei saa kriminaalhooldust jätkata (vt käesoleva määruse punkt 10).

Maakohtu argumendid on asjakohased. See tähendab, et kohus ei tugine ühelegi KarS § 76 lg 7

kohaldamise seisukohalt sobimatule või ebaõigele kaalutlusele ega jäta ühtki olulist asjaolu

arvestamata. Vähemalt ei nähtu määruskaebusest ühtki sellist olulist asjaolu, mille kohus oleks

jätnud KarS § 76 lg-t 7 kohaldades tähelepanuta. Ühtlasi on kohtu põhjendused küllaldased,

muutes maakohtu siseveendumuse kujunemise kergesti jälgitavaks.

15. Ringkonnakohus märgib, et K. Lebedev on käesoleva kriminaalhoolduse jooksul (pärast

vangistusest ennetähtaegset vabastamist 15. novembri 2016. a kohtumäärusega) rikkunud

kriminaalhoolduse

nõudeid

korduvalt.

Esimeses

erakorralises

ettekandes

märkis

kriminaalhooldaja, et K. Lebedev on rikkunud korduvalt elektroonilise valve tingimusi

ajavahemikus 1. detsembrist 2016 kuni 11. maini 2017 (KoTo, kd 1, tl 5). K. Lebedev selgitas

toona, et ta ei ole sel ajavahemikul kodust lahkunud ning 7. märtsi 2017 antud seletuses märkis

K. Lebedev, et 2. ja 3. märtsil 2017 vestles ta oma korteri eeskojas tuttavaga (KoTo, kd 1, tl 4–5).

4(5)

Maakohus leidis 28. juuni 2017. a määruses, et K. Lebedevi põhjendused kodust mittelahkumise

kohta ei vasta tõele, vaid on otsitud põhjused, et oma käitumist õigustada. K. Lebedevi kodus ei

tuvastatud koduseadme ja jalavõru rikkeid, samuti on korduvalt kontrollitud liikumisraadiust.

Kohtu hinnangul suhtus K. Lebedev kohustuste täitmisesse kergekäeliselt. Kohus leidis, et

K. Lebedevi karistus tuleb pöörata täitmisele. Tartu Ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse

ning andis K. Lebedevile võimaluse jätkata kriminaalhooldusega, määrates K. Lebedevile

kohustuse läbida sotsiaalprogramm.

16. Teises erakorralises ettekandes tõi kriminaalhooldaja välja uued rikkumised – K. Lebedev rikkus

kohustust mitte tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid, samuti on ta vahetanud elukohta

kriminaalhooldusametnikku

sellest

teavitamata.

Narkootiliste

ainete

(amfetamiini

ja

tetrahüdrokannabinooli) ja arsti poolt väljakirjutamata ravimite (Xanax ja Amitriptyline)

tarvitamise fakti tuvastas kriminaalhooldusametnik 10. oktoobril 2017 (KoTo, kd 1, tl 187).

K. Lebedevi selgituse kohaselt tarvitas ta narkootilisi aineid, sest tal oli stress (KoTo, kd 1, tl 183).

Kohtuistungil tunnistas K. Lebedev, et tarvitab ravimeid Xanax ja Amitriptyline arsti

ettekirjutuseta ja ta on soetanud neid tuttavalt (KoTo, kd 2, tl 4 pöördel). K. Lebedevi

elukohavahetusest sai kriminaalhooldusametnik teada 4. oktoobril 2017, kui ametnik külastas

K. Lebedevi kriminaalhoolduseks määratud elukohta ning K. Lebedevi vanaema teavitas

ametnikku, et K. Lebedev on umbes kaks kuud elanud teises kohas oma tüdruksõbra juures.

Kriminaalhooldusametnik helistas K. Lebedevile, kuid viimane ei teatanud oma uue elukoha

aadressi ja viskas toru hargile (KoTo, kd 1, tl 185). Kohtuistungil põhjendas K. Lebedev

elukohavahetust sellega, et ta ei soovinud, et tema tüdruksõbra vanemad teaksid, et ta on

kriminaalkorras karistatud ja et ta ei taha, et tema uues elukohas käidaks reidil. K. Lebedev leidis,

et kriminaalhooldusametnik võiks käia teda kontrollimas endises elukohas (KoTo, kd 1, tl 4).

Kriminaalhooldusametnik sai K. Lebedevi uue elukoha aadressi teada alles kohtuistungil

(KoTo, kd 2, tl 4 pöördel).

17. Ringkonnakohtu hinnangul on K. Lebedevi põhjendused kriminaalhooldusnõuete rikkumise kohta

ennastõigustavad ja ilmestavad kujukalt tema ükskõikset suhtumist kriminaalhoolduse nõuete

järgimisse. Väidetav stressiseisund ei ole põhjus narkootiliste ainete ja arsti ettekirjutuseta

psühhotroopsete ravimite tarvitamiseks. Samuti ei ole õiguslikult arvestatavad K. Lebedevi

põhjendused selle kohta, miks ta ei küsinud elukohavahetuseks kriminaalhooldusametniku luba

ega teavitanud ametnikku enda uuest elukohast. Kriminaalhooldusametniku sõnul on ta korduvalt

selgitanud K. Lebedevile, et viimane oleks pidanud esitama taotluse elukoha vahetamiseks

(KoTo, kd 2, tl 4 pöördel). Maakohus märkis õigustatult, et K. Lebedevi elukohavahetus, mis

toimus kriminaalhooldusametnikku teavitamata, häiris kriminaalhoolduse läbiviimist –

K. Lebedevi suhtes ei olnud võimalik teha juhuslikke külastusi, kontrollimaks kas süüdimõistetu

ei tarvita narkootilisi või psühhotroopseid aineid või alkoholi. K. Lebedev ei soovinud

kriminaalhooldusametnikuga koostööd teha (viskas toru hargile ega teavitanud ametnikku uuest

elukohast). K. Lebedevi rikkumised olid ilmselgelt tahtlikud. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga,

ka selles, et kriminaalhooldusametnik oleks pidanud K. Lebedevi elukohavahetuse puhul

pakkuma K. Lebedevile mingeid lahendusi. Nagu kolleegium eelnevalt tuvastas, sai

kriminaalhooldusametnik elukoha vahetusest teada alles 4. oktoobril 2017 ja K. Lebedev keeldus

oma uue elukoha aadressi avaldamast.

18. K. Lebedev rikkus kriminaalhoolduse nõudeid korduvalt ja tahtlikult ning keeldus koostööst.

Seetõttu ei ole ringkonnakohtul põhjust loota, et K. Lebedev suudaks ja sooviks edaspidi

kriminaalhoolduse nõudeid korrektselt täita. Vaadates K. Lebedevi käitumist kogu

kriminaalhoolduse perioodi jooksul, ei ole kohtul usku sellesse, et edaspidine kriminaalhooldus

mööduks rikkumisteta. Kuigi K. Lebedev tunnistab narkootilise ja psühhotroopsete ainete

5(5)

tarvitamist, on tähelepanuväärne seegi, et ta on ka varasemalt kriminaalhooldusel rikkunud

kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootilisi aineid (vt käesoleva määruse punkt 4).

K. Lebedev ei ole suutnud end parandada ja ta on jätkanud kriminaalhoolduse nõuete rikkumist

isegi pärast talle antud võimalusi jätkata rikkumistest hoolimata kriminaalhooldusega

(vt käesoleva määruse punkt 8).

19. Määruskaebuses ei ole ühtegi tõsiseltvõetavat argumenti, mis annaks alust uskuda, et K. Lebedev

on oma suhtumist muutnud ning suudaks kriminaalhoolduse nõudeid täita. K. Lebedevi kaitsja

hinnangul ei ole narkootiliste ainete tarvitamine kuigivõrd taunitav, kuna K. Lebedev oli

pereasjade tõttu stressiseisundis. Samuti ei tunnista K. Lebedev marihuaana tarvitamise fakti.

Kolleegiumil ei ole alust kahelda narkootilise aine tuvastamise protokolli õigsuses. K. Lebedev

oli teadlik, et tal on keeld tarvitada nii narkootilisi kui ka psühhotroopseid aineid, kuid sellest

hoolimata ei suutnud ta nende tarvitamisest hoiduda. Kolleegium on veendunud, et K. Lebedevi

rikkumised ei ole tingitud mitte teadmatusest ja ettevaatamatusest, vaid soovimatusest nõuetest

kinni pidada.

20. Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus maakohtuga nõustuvalt, et K. Lebedevi karistus tuleb

täitmisele pöörata. Seetõttu ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu

Ringkonnakohus Viru Maakohtu 14. novembri 2017. a määruse muutmata ja määruskaebuse

rahuldamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Juhan Sarv

Aarne Sarjas

Tiit Lõhmus