3-16-2561/16 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Kaire Pikamäe, Monika Laatsit, Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

10.01.2018, Tallinn

Haldusasja number

3-16-2561

Haldusasi

XX ja YY kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti

24.08.2016

kirja

nr

4-4/977-12

ja

Tallinna

Linnavalitsuse

09.11.2016

korralduse

nr 1700-k tühistamiseks, 24.07.2015 väljastatud

ehitusloa

tühistamiseks

või

alternatiivselt

selle

õigusvastasuse tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebajad – XX ja YY, volitatud esindaja Tuulikki

Laesson

Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Elis Allas

Kolmas isik – Kappeli kodu OÜ, volitatud esindaja

v.adv Gert Kasekivi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 27.07.2017 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.07.2017 määrus

haldusasjas nr 3-16-2561 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse

kättetoimetamisest (HKMS § 124 lg 3; § 155 lg 5; § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) väljastas 24.07.2015 ehitusloa kuni kolme

maapealse ja ühe maa-aluse korrusega korterelamu püstitamiseks aadressil J. Kappeli tn 7,

Tallinn.

2. XX ja YY, J. Kappeli tn 7 kinnistu kõrval asuva J. Kappeli tn 9 korterelamu kaasomanikud,

esitasid 26.02.2016, 01.03.2016, 13.03.2016, 15.03.2016 jt kuupäevadel Tallinna linna

asutustele avaldusi, milles leiti, et J. Kappeli tn 7 kinnistul toimuvate ehitustööde käigus

lammutatakse müüri, mis nende hinnangul on J. Kappeli tn 9 hoone välisseinaks. Taotleti müüri

3-16-2561

2(6)

taastamist ja ehitustegevuse peatamist, kuna ehitamisega kaasneb väidetavalt oht kaebajate

omandis olevale hoonele.

3. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) lõpetas 24.08.2016 kirjaga nr 4-4/977-12 J.

Kappeli tn 7 toimuva ehitustegevuse suhtes algatatud järelevalvemenetluse.

4. XX ja YY esitasid 13.09.2016 TLPA-le taotluse järelevalvemenetluse uuendamiseks seoses

asjaoluga, et TLPA oli järelevalvemenetlust lõpetades tuginenud ebaõigetele faktilistele

asjaoludele. XX ja YY esitasid 21.09.2016 korduva taotluse järelevalvemenetluse

uuendamiseks ning palusid ühtlasi teavet, kas TLPA uuendab järelevalvemenetluse.

5. Kuna TLPA ei vastanud järelevalve uuendamise taotlusele, esitasid XX ja YY 23.09.2016

vaide, milles palusid tunnistada kehtetuks TLPA 24.08.2016 kiri. Tallinna Linnavalitsus jättis

09.11.2016 korraldusega nr 1700-k vaide rahuldamata, tehes samas TLPA-le ettekirjutuse

vastata vaide esitajate 13.09.2016 taotlusele.

6. XX ja YY esitasid 12.12.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mis pärast osalist

tagastamist jäi menetlusse järgmistes nõuetes: 1) tühistada Tallinna Linnavalitsuse 09.11.2016

korraldus nr 1700-k; 2) tühistada TLPA 24.08.2016 kiri nr 4-4/977-12; 3) ennistada ehitusloa

tühistamise nõude kaebetähtaeg ja tühistada 24.07.2015 J. Kappeli tn 7 kinnistu korterelamu

ehitamiseks väljastatud ehitusluba või alternatiivselt tuvastada ehitusloa õigusvastasus.

7. Tallinna Halduskohus jättis 27.07.2017 määrusega rahuldamata kaebetähtaja

ennistamise taotluse 24.07.2015 ehitusloa tühistamise nõudes (resolutsiooni p 1) ning lõpetas

selle nõude osas menetluse kaebetähtaja rikkumise tõttu (resolutsiooni p 2); jättis kaebuse läbi

vaatamata nõuetes tühistada TLPA 24.08.2016 kiri nr 4-4/977-12 ja Tallinna Linnavalitsuse

09.11.2016 korraldus nr 1700-k (resolutsiooni p 3) ning tagastas OÜ-le Laesson ja Partnerid

riigilõivu 7,50 eurot (resolutsiooni p 4).

Kaebus on esitatud ligi 17 kuud pärast vaidlusaluse ehitusloa väljastamist. Puudub kahtlus, et

kaebajad olid ehitusloa väljastamisest teadlikud hiljemalt 25.04.2016, mil nad esitasid Tallinna

Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-16-799), kus mainisid ehitusloa väljastamist. Selle

kaebuse ühe lisana esitasid kaebajad ka 24.07.2015 ehitusloa. Haldusasjas nr 3-16-1050 on

kaebajad esitanud kohtule tõendina TL 20.04.2016 koostatud hinnangu J. Kappeli tn 9 hoone

otsaseina lammutamise korrektsuse kohta, milles on viidatud J. Kappeli tn 7 kortermaja

ehitamiseks väljastatud ehitusloale. Kaebajad pole esitanud mõjuvaid põhjuseid, mis

kaebetähtaja möödalaskmist vabandaksid. Mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamisel ei saa

praegusel juhul olla asjaolu, et kaebajatel polnud ehitusloa vaidlustamiseks piisavaid

spetsiifilisi eriteadmisi. Kaebajad on korduvalt olnud olukorras, kus mõistlikul inimesel peab

tekkima kahtlus, et haldusakt võib tema huve kahjustada, mistõttu tulnuks kaebajatel täpsemad

asjaolud välja selgitada haldus- või kohtumenetluses. Kaebajaid esindab hiljemalt alates 2016.

aasta aprillist õigusteadmistega esindaja. Kaebajad ei ole välja toonud põhjuseid, mis takistasid

neid ehitusloa väljastamisest teada saamisel asuma selgitama vaidluse algatamise korda,

vajadusel kasutades selleks professionaalset abi.

Ehitusloa õigusvastasuse tuvastamise nõue pole kaebajate õiguste kaitseks vajalik ning see

tuleb jätta halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 alusel läbi

vaatamata. Tuvastusnõuet põhjendavad kaebajad sellega, et ehitusprojekt ja ehitusluba on

vastuolus detailplaneeringuga ning ehitusprojekti kohane lahendus põhjustab kaebajatele

kuuluvale hoonele lumekoormust ja muudab kasutuskõlbmatuks kaebajate hoone korstnad.

Ehitusloa õigusvastasus (vastuolu detailplaneeringuga) iseenesest ei anna kaebajatele õigust

ehitusloa vaidlustamiseks tuvastusnõudega, vaid selleks peab ehitusluba riivama kaebajate

subjektiivseid õigusi. Mõjutused kaebajate kinnistul asuvale hoonele ei ole aga seotud ehitusloa

õiguspärasusega, vaid ehitusprojekti muudatusprojekti järgi teostatud ehitustöödega. Hoone J.

3-16-2561

3(6)

Kappeli tn 7 kinnistul on valmis ehitatud. Seega ei saaks ehitusloa õigusvastasuse tuvastamine

kuidagi aidata kaasa kaebajate eesmärkide saavutamisele.

TLPA 24.08.2016 kiri nr 4-4/977-12 on menetlustoiming ning seda ei saa kohus tühistada.

Menetlustoiming ei ole HKMS § 45 lg 3 alusel iseseisvalt halduskohtus vaidlustatav.

Järelevalvemenetluse lõpetamine ei tingi vältimatult kaebajate õigusi rikkuva haldusakti

andmist

ega

toimingu

tegemist.

Kaebajatel

puudub

subjektiivne

õigus

nõuda

järelevalvemenetluse läbiviimist kolmanda isiku suhtes. TLPA-l on järelevalvemenetluse

raames võimalik hinnata ehitise vastavust ehitusprojektile ja ehitamise ohutust. Kuna

ehitustegevus J. Kappeli tn 7 kinnistul on lõppenud, saaks järelevalvemenetluses hinnata üksnes

ehitise vastavust ehitusprojektile. Kaebajad peavad nende õigusi riivavaks eelkõige hoone

kõrgust, mida aga ei ole muudatusprojektiga muudetud. Kaebajad ei saavutaks järelevalve

teostamise läbi J. Kappeli tn 7 hoone ehitusprojektist madalamaks lammutamist. Seega ei ole

kaebus TLPA 24.08.2016 kirja vaidlustamise osas lubatav ning see tuleb HKMS § 151 lg 2 p 1

alusel koostoimes HKMS § 121 lg 2 p-ga 1 jätta läbi vaatamata.

Kaebusest ei nähtu, kuidas rikub vaideotsus kaebajate õigusi sõltumata vaide esemest, mistõttu

tuleb Tallinna Linnavalitsuse 09.11.2016 korralduse nr 1700-k tühistamise nõue jätta HKMS §

151 lg 2 p 1 alusel koostoimes HKMS § 121 lg 2 p-ga 1 läbi vaatamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. XX palub 11.08.2017 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 27.07.2017

määrus.

J. Kappeli tn 7 korterelamule ei ole 10.08.2017 seisuga väljastatud kasutusluba. Ehitisregistri

järgi on ehitis ehitamisel. Seega on ekslik kohtu seisukoht, et ehitis on valmis. Riiklikku

järelevalvet saab teha nii ehitustegevuse kui ka ehitise üle. Vaidlust ei ole selles, et

ehitustegevuse käigus lammutati J. Kappeli tn 9 hoone sein. J. Kappeli tn 7 korterelamu kohta

on esitatud algsest projektist oluliselt erinev muudatusprojekt, mis näeb ette ehitusloa aluseks

olnud ehitusprojektist erineva ehitustegevuse. Muudatusprojektis ei ole käsitletud kaebaja

hoonet (sh katus, korstnad ja lammutatud sein) puudutavaid küsimusi. Kaebaja vaidlustas

kõnealuse muudatusprojekti kooskõlastamise, kuid kohus leidis haldusasjas nr 3-17-726, et

kõik ehitusloa ja ehitusprojekti muudatusprojektiga seonduvaid asjaolusid tuleb menetleda

haldusasjas nr 3-16-2561. Praeguse menetluse lõpetamine tingib olukorra, kus kaebajal puudub

võimalus nõuda ehitusloa, selle aluseks oleva ehitusprojekti ning muudatusprojekti

õigusvastasuse tuvastamist. Kaebetähtaja ennistamise aluseks on asjaolu, et kaebaja on

vaidlustanud muudatusprojekti.

Ehitusloaga ja J. Kappeli tn 7 hoone ehitamisega on kaebajale tekitatud kahju, sest on tekkinud

vajadus muuta J. Kappeli tn 9 hoone katust, kandekonstruktsioone ja korstnate lahendust. Nii

halduskohus kui ka vastustaja on nõustunud kaebajaga, et täiendava lumekoormusega seoses

on kaebajal tekkinud vajadus eemaldada katuselt ülemäärane lumi, millega kaasnevad

kulutused. J. Kappeli tn 7 hoone ehitamisest tingitud täiendava lumekoormuse tõttu peab

kaebaja tegema igal juhul kulutusi – kas muutma katuse- ja kandekonstruktsioone või palkama

ettevõtte, kes tagab ööpäevaringselt lume eemaldamise kaebaja elumaja katuselt. Lisaks on

kaebajal ehitusloa õigusvastasuse tuvastamiseks preventiivne huvi, kuna hoonele võidakse

väljastada kasutusluba. Eksisteerib reaalne oht, et vastustaja ei kontrolli J. Kappeli tn 7 kinnistul

toimunud ehitustegevusest tekkivaid mõjusid kaebaja hoonele ka edaspidi.

Detailplaneering näeb nii kaebaja kui ka kolmanda isiku hoone ette kolmekorruselisena. J.

Kappeli tn 7 hoonel on neli maapealset korrust. Kui planeeringu järgi pidi säilima K. Türnpu

tänava poolne piirdemüür, mis oleks taganud kolmekorruselise lahenduse, siis tegelikkuses

3-16-2561

4(6)

seda ei säilitatud. Seega ei ole arhitektuursetel põhjustel võimalik kaebaja hoonele kolmandat

korrust ehitada, vaid miljöösse sobivuse tagamiseks tuleb kavandada kõik korrused samale

kõrgusele J. Kappeli tn 7 korterelamu korrustega.

Halduskohus oleks pidanud andma kaebajale võimaluse kaebust muuta, selgitades kaebajale,

millised on kaebuse eesmärgi saavutamiseks sobivad nõuded.

Riikliku järelevalve teostamine on võimalik ka valmis ehitatud ehitise üle. J. Kappeli tn 7

hoonet on võimalik muuta selliselt, et hoida ära nn lumekoti teke või seda minimeerida.

Vastustajal on ettekirjutusega võimalik kohustada J. Kappeli tn 7 omanikku tegema ehitustöid

ka väljaspool temale kuuluvat kinnistut. Kaebaja on nõus vajadusel lubama ehitustööde

tegemist oma kinnistul.

Vaidemenetluse eesmärgiks oli riikliku järelevalve jätkumine. Kuna järelevalve kaitseb ka

kaebaja õigushüvesid, rikub vaideotsus tema subjektiivseid õigusi. Kaebajal on õigus nõuda

tema hoonele ohtu põhjustava ja detailplaneeringule mittevastava ehitise üle riikliku järelevalve

teostamist.

9. Tallinna linn palub jätta määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata.

Muudatusprojekti esitamine ei saa olla kaebetähtaja ennistamise aluseks. TLPA-le 30.11.2016

esitatud muudatusprojekt ei saa mõjutada 24.07.2015 ehitusloa õiguspärasust isegi juhul, kui

muudatusprojektiga kavandatud muudatused oleksid õigusvastased. Kasutusloa väljastamise

korral on kaebajatel võimalik nõuda selle tühistamist. Kinnistute vahel paikneva müüri

küsimust käsitletakse haldusasjas nr 3-16-2487.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebus 24.07.2015 ehitusloa tühistamiseks on

esitatud kaebetähtaega rikkudes ning mõjuvaid põhjuseid tähtaja ennistamiseks ei esine.

Halduskohus leidis, et kaebajad olid ehitusloast teadlikud hiljemalt 2016. a aprillis, mil nad

mainisid seda kohtule esitatud kaebuses (haldusasi nr 3-16-799). Tõenäoliselt said kaebajad

ehitusloast teadlikuks veelgi varem – kui J. Kappeli tn 7 kinnistul algas ehitustegevus ning

kaebajad pöördusid veebruaris-märtsis 2016 ehitaja ja TLPA poole ehitustegevuse peatamiseks

ning tugimüüri taastamiseks. Kaebajate avaldustest ja määruskaebusest järeldub, et kaebajad

näevad oma subjektiivsete õiguste rikkumisena eelkõige seda, et J. Kappeli tn 7 hoone

ehitamisel lammutati J. Kappeli tn 7 ja 9 kinnistute vaheline tulemüür (mida kaebajad pidasid

oma hoone välisseinaks) ning kuna kõrvalhoone on nende elamust kõrgem, tekib kaebajate

elamu katusele lumesaju korral nn lumekott. Tulemüüri lammutamisest teadsid kaebajad juba

veebruaris 2016. Nagu nähtub 23.09.2016 vaidest (p 1.5), siis sellest, et kaebajate elamu

katusele võib hakata kogunema varasemaga võrreldes suuremas koguses lund, mis koormab

katuse- ja kandekonstruktsioone, olid kaebajad teadlikud juba hiljemalt augustis 2016.

Ehitusprojekti muudatusprojekti koostamine ja vaidlustamine ei ole HKMS § 71 lg 2 mõttes

asjaolu, mis võinuks takistada kaebetähtajast kinnipidamist. Olukorras, kus kaebajad teadsid

oma õiguste rikkumisest juba enne muudatusprojekti koostamist, ei saa muudatusprojektist

teada saamine ja selle vaidlustamine olla aluseks ennistada ehitusloa tühistamise nõude

esitamise kaebetähtaeg.

11. Halduskohus on 16.03.2017 määruse resolutsiooni p 1.4 kohaselt tagastanud 24.07.2015

ehitusloa õigusvastasuse tuvastamise nõude, kuid sama määruse põhjenduste kohaselt on

ehitusloa õigusvastasuse tuvastamise nõue tühistamisnõude alternatiivina menetlusse võetud.

Halduskohus on 27.07.2017 määruse põhjendavas osas leidnud, et ehitusloa õigusvastasuse

tuvastamise nõue tuleb jätta läbi vaatamata, kuna kaebuse eesmärgi saavutamine ei ole

3-16-2561

5(6)

võimalik. HKMS § 45 lg 2 lause 1 piirab tuvastamiskaebuse esitamist juhtudega, kus õiguste

kaitseks ei leidu tõhusamaid õiguskaitsevahendeid. Tuvastamiskaebuse esitamisel peab kaebaja

selgitama, miks on sellise kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks (HKMS § 37 lg

4), s.t välja tooma põhjendatud huvi. Kaebajad on nimetanud soovi esitada kahju hüvitamise

nõue (mis on tingitud vajadusest muuta kaebajate hoone katust ja kandekonstruktsioone ning

korstnate lahendusi) ja lisaks viidanud preventiivsele huvile välistada olukord, kus vastustaja

jätab ka edaspidi kontrollimata J. Kappeli tn 7 hoone ehitustegevusega kaasnevad mõjud

kaebajate elamule.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et ehitusloa õigusvastasuse tuvastamine ei saa aidata

kaasa kaebajate eesmärkide saavutamisele. Ringkonnakohtu hinnangul oleks kavandatav

kahjunõue perspektiivitu. Kaebajad peavad ehitusluba õigusvastaseks põhjusel, et see ei vasta

korruselisuse osas J. Kappeli tn 7 kinnistu ja lähiala detailplaneeringule. Sõltumata sellest, kas

hoone alumist korrust lugeda maapealseks või maa-aluseks korruseks, ei ületa hoone kõrgus

detailplaneeringus lubatut (12 m). Samuti on järgitud detailplaneeringu nõuet, et K. Türnpu

tänava poolsel hooneosal on viimasel korrusel tagasiaste, sobitamaks hoonet J. Kappeli tn 9

elamu arhitektuurse lahendusega. Nende tingimuste osas muudatusprojekt algset ehitusprojekti

ei muutnud. Detailplaneering nägi ka ette hoonete plokistamise ning lisaks määras ehitusõiguse

J. Kappeli tn 9 hoonele kolmanda korruse ehitamiseks. Seega ei nähtu vähemalt J. Kappeli tn 7

hoone kõrguse, tagasiaste ja plokistamise osas vastuolu detailplaneeringuga. Kaebajate

väidetud probleemid oleks ilmselt võimalik kõrvaldada nende hoonele planeeringuga ette

nähtud lisakorruse ehitamisel. Paljasõnaline on kaebajate väide, et kolmanda isiku hoone tõttu

pole enam võimalik nende elamule kolmandat korrust peale ehitada. See, et kaebajad ei ole seni

detailplaneeringust tulenevat ehitusõigust asunud realiseerima, ei anna neile õigust nõuda

kõrvalhoone ümberehitamist või täiendavate ehitustööde tegemist lume kogunemise

vältimiseks. Hoonele kahju tekkimist saavad kaebajad vältida katuselt lume eemaldamisega.

Vastav kohustus tuleneb kaebajatele Tallinna linna heakorra eeskirja § 5 lg 1 p-st 9.

Kaebajatel puudub ka preventiivne huvi ehitusloa õigusvastasuse tuvastamiseks. Vaidlust pole

selles, et vastustaja on kontrollinud ehitustegevust J. Kappeli tn 7 kinnistul. Ringkonnakohtul

pole mõistlikku põhjust arvata, et vastustaja jättis kasutusloa andmise menetluses tuvastamata

olulised asjaolud ega kaalunud erinevaid huve. Ringkonnakohtu arvates pole kaebajad toonud

esile asjaolusid, mis viitaks ehitusloa õigusvastasusele.

12. Põhjendamatu on määruskaebuse etteheide, et halduskohus oleks pidanud kaebajatele

andma võimaluse kaebust muuta. Sellise võimaluse andmise kohustus saab kohtul olla juhul,

kui kaebuses esitatud nõuete kõrval eksisteerivad alternatiivsed, tõhusamad nõuded. Praegusel

juhul ei ole tegemist sellise olukorraga. Kaebajatele oli teada võimalus vaidlustada kasutusluba,

kui see väljastatakse. Ehitisregistri andmetest nähtuvalt on TLPA pärast vaidlustatud

halduskohtu

27.07.2017

määruse

tegemist

väljastanud

27.10.2017

kasutusloa

nr

1712371/14975 J. Kappeli tn 7 korterelamule (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 31.10.2017

määrus nr 3-17-726, p 7). Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebajad otsustasid siiski oma

kaebuse muutmise asemel (vt Riigikohtu 14.04.2015 määrus nr 3-3-1-7-15, p-d 11-14) esitada

27.11.2017 haldusasjas nr 3-17-2591 kasutusloa tühistamiseks Tallinna Halduskohtule eraldi

kaebuse. Selles asjas on menetlusse võtmise otsustamine pikenenud, sest riigilõiv on tasutud

vaid ühe, kuid selgituseta kumma kaebaja eest. Kuna ringkonnakohtule ei nähtu põhjusi, miks

halduskohus ei peaks võtma selle kaebuse menetlusse, ei ole vajalik lähemalt hinnata kaebuse

muutmise põhjendatust praeguses haldusasjas.

13. Toimikust nähtub, et kaebajad taotlesid TLPA-lt ehitustegevuse peatamist seoses nõuetele

mittevastava ja ohtliku ehitustegevusega J. Kappeli tn 7 kinnistul. Kaebajate väited puudutasid

eelkõige J. Kappeli tn 7 ja 9 kinnistute vahelise müüri lammutamist; lumekoormuse küsimust

järelevalvemenetluse

raames

ei

tõstatatud.

TLPA

lõpetas

24.08.2016

kirjaga

3-16-2561

6(6)

järelevalvemenetluse, kuna menetluse käigus kogutud materjali põhjal ei tuvastanud amet

õigusrikkumist ning puudus alus ehitustegevuse peatamiseks. Vastustaja märkis 24.08.2016

kirjas, et J. Kappeli tn 7 hoone vundamendi ehitamisel võeti kasutusele kõik meetmed J.

Kappeli tn 9 hoone konstruktsioonide ohutuse tagamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on

halduskohus ekslikult leidnud, et TLPA 24.08.2016 kiri on riikliku järelevalve menetluse

toiming, mida kohus ei saa tühistada. Haldusmenetluse seaduse § 43 lg 2 järgi on haldusaktina

käsitatav sisuline keeldumine taotletud haldusakti andmisest. Praegusel juhul on tegemist

haldusmenetluse lõpetamisega sisulisel põhjusel, mis on võrdväärne haldusakti andmisest

keeldumisega (Riigikohtu 23.03.2016 otsus nr 3-3-1-85-15, p 11).

14. Isegi juhul, kui TLPA 24.08.2016 kiri peaks olema õigusvastane, ei saaks selle tühistamine

kaebajate õiguste kaitsele enam kuidagi kaasa aidata, sest ehitis oli määruskaebuse esitamise

ajal sisuliselt valmis. Seetõttu ei olnud ehitamise peatamise nõudmine enam eesmärgipärane.

Ehitiste vahel asuva piirdemüüri kõrguse vähendamise pinnalt tekkinud vaidlus on lahendatud

haldusasjas nr 3-16-2487 (vt Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2017 määrus nr 3-16-2487).

Eeltoodust lähtuvalt ei oleks vaidlustatud kirja tühistamisnõudega võimalik saavutada kaebuse

eesmärki (HKMS § 121 lg 2 p 2). Kaebajad on oma õiguste kaitseks vaidlustanud ehitisele

väljastatud kasutusloa mh selle pinnalt, et ehitis ei vasta ehitusloa või ehitusprojekti

tingimustele. Vaidlusalune ehitis ei ole juriidiliselt olemas enne, kui sellele väljastatud

kasutusluba on jõustunud, s.t. läbinud ka võimalikud kohtuvaidlused (Riigikohtu 31.01.2017

otsus nr 3-3-1-69-16, p 36).

15. Halduskohus on õiguspäraselt jätnud vaideotsuse tühistamise nõude läbi vaatamata.

Kaebajad pole põhjendanud, kuidas rikub vaideotsus nende õigusi sõltumata vaide esemest

(järelevalvemenetluse läbiviimine).

16. Eelneva põhjal jääb XX määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 27.07.2017 määrus

muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pikamäe

(allkirjastatud digitaalselt)

Monika Laatsit

(allkirjastatud digitaalselt)

Virgo Saarmets