2-16-10052/39 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-16-10052

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. jaanuar 2018, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-10052

Tsiviilasi

Andrei Kravšenko hagi Ruslan Sibilevi vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

505 890,84 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Andrei Kravšenko (sünniaeg XX.XX.XXXX; elukoht:

XXX)

Hageja

lepinguline

esindaja

v.adv

Peeter

Viirsalu

(Advokaadibüroo TGS Baltic, e-post: menetlus@tgsbaltic.com)

Kostja Ruslan Sibilev (isikukood: XXXXX; elukoht: XXX)

Kostja lepinguline esindaja Mehis Adamson (Actum Consult

OÜ, e-post: actumconsult@gmail.com)

Kohtuistungi toimumise aeg

20. november 2017. a, istungisekretär Mairit Sarapsoni

juuresolekul

RESOLUTSIOON

1. Jätta hageja nõue laenulepingu alusel 500 932,33 euro väljamõistmiseks rahuldamata.

2. Rahuldada hageja alternatiivne nõue osaliselt.

3. Välja mõista Ruslan Sibilevilt Andrei Kravšenko kasuks:

-

põhinõue 430 000 eurot;

-

viivis põhinõudelt alates hagi esitamisest 30.06.2017 kuni otsuse tegemiseni

9.01.2018 summas 52 636,78 eurot.

-

viivis põhinõudelt alates 10.01.2018 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

4. Jätta hageja alternatiivne nõue kuni hagi esitamiseni arvestatud viivise 41 490,84 euro

osas rahuldamata.

5. Jätta menetluskulud 8% ulatuses hageja kanda ja 92% ulatuses kostja kanda.

6. Määrata Andrei Kravšenko menetluskulude rahaliseks suuruseks 6423,16 eurot,

millest Ruslan Sibilevilt väljamõistmisele kuulub 5909,31 eurot.

7. Määrata Ruslan Sibilevi menetluskulude rahaliseks suuruseks 1220 eurot, millest

Andrei Kravšekolt väljamõistmisele kuulub 97,6 eurot.

8. Teha menetluskulude osas tasaarvestus ja välja mõista Ruslan Sibilevilt Andrei

Kravšenko kasuks menetluskulu summas 5811,71 eurot (5909,31 eurot - 97,6 eurot).

9. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

10. Toimetada otsus kätte pooltele.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7).

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse (TsMS § 187 lg 6).

Hagiavaldus (kd I tl 4-6)

1. Andrei Kravšenko (hageja) esitas 30.06.2017 Tartu Maakohtule Ruslan Sibilevi (kostja) vastu

hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 430 000 eurot, intressi

6432,33 eurot ja viivise 64 500 eurot. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 16.02.2015 faksi teel laenulepingu, mille kohaselt

hageja võimaldas kostjale laenu summas 430 000 eurot tähtajaga kolm kuud alates raha tegeliku

kättesaamise päevast. Hageja kandis laenusumma kostjale üle juba varasemalt, 17.01.2015, ja

see laekus kostja kontole 19.01.2015. Seega oli laenu tasumise tähtpäev 19.04.2015. Kostja

andis 22.12.2015 käsikirjalise kinnituse, mis on märgitud laenulepingu dokumendi esimesele

lehele ja milles kostja võlga tunnistab. Kinnituse andmise juures viibis hageja esindaja Jevgeni

Sokolov, keda kostja kinnituses nimetas. Kostja ei ole seni laenusummat tagasi maksnud.

3. Lepingu p 1 kohaselt andis hageja kostjale laenu intressiga 6% aastas. Intressi arvestamise

perioodi on 19.01.2015 kuni 19.04.2015 (91 päeva), seega peab kostja lisaks põhivõlale tasuma

intressi summas 6432,33 eurot. Lepingu p 1.3 kohaselt pidi kostja maksma hagejale iga laenu

tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest viivist 0,1% kogu laenatud summast, kuid mitte

rohkem kui 15% laenusummast. Maksimaalne viivisesumma on seega 64 500 eurot. Hagi

esitamise seisuga oli sissenõutavaks muutunud viivis perioodi eest 20.04.2015 kuni 30.06.2016

(s.o 436 päeva). Selle perioodi eest arvestatud viivisesumma oleks 187 480 eurot, millest

hagejal on õigus sisse nõuda 64 500 eurot.

Edasine menetlus

4. 19.01.2017 tagaseljaotsusega kohus rahuldas hagi.

5. Kostja esitas 8.02.2017 kaja, mille kohus rahuldas 27.02.2017 määrusega ning taastas asjas

menetluse.

Kostja vastus hagile (kd I tl 246-248)

6. Vastuses hagile kostja hagi ei tunnista. Kostja kinnitab, et ei ole hagis nimetatud laenulepingut

kunagi sõlminud ja kohtule hagi lisana nr 2 esitatud dokument on võltsing, selle laenulepingu

teise lehe lõpus ei ole kostja allkirja. Lisa 2 päises on nähtaval hoopis teine kuupäev, 15.

detsember 2015. a. Hageja väidab hagis, et raha laekus kostjale hoopis 19.01.2015. a.

Arusaamatuks jääb hagis esitatud väide, et kostja on andnud 22.12.2015 kinnituse hagejaga

väidetavalt sõlmitud laenulepingu osas kellelegi S.le. Lisas 4 toodud dokument ei ole kuidagi

seostatav ei sisult ega tegelikelt asjaoludelt hageja väidetud laenutehinguga. Kostja leiab, et

laenusuhte olemasolu ning tagasimakse tingimused on tõendamata.

Hageja alternatiivne nõue (kd II tl 4-6, 127-129)

7. 23.02.2017 menetlusdokumendis esitab hageja alternatiivse nõude. Kui kohus peaks asuma

seisukohale, et poolte vahel ei ole sõlmitud laenulepingut, on hagejal kostja vastu nõue 430 000

euro tagastamiseks ja seaduses sätestatud määras viiviste tasumiseks VÕS § 1028 lg 1 ja VÕS §

113 lg 1 alusel.

8. Alusetu rikastumise nõude puhul arvestab hageja viivist alates laenulepingu järgsest laenu

tagastamise tähtpäevast (19.04.2015). Alternatiivse nõude rahuldamise korral palub hageja välja

mõista viivise hagi esitamise seisuga summas 41 490,84 eurot ning sealt edasi viivise seaduses

sätestatud märas kindla summana otsuse tegemiseni ja sealt edasi protsendina põhinõudest kuni

põhinõude täitmiseni.

Kohtuistungid (kd II tl 103, 120-121, 132)

9. Asjas toimus 28.03.2017 eelistung ning põhiistungid 21.08.2017 ja 20.11.2017.

10. 21.08.2017 kohtuistungil kostja lepingulise esindaja antud selgituste kohaselt kuulus kostjale

erapank, kus hageja soovis oma raha teenima panna. Aprillis 2015 Vene Föderatsiooni tõttu

pank suleti. Suhe, millest vaidlus alguse sai on see, et hageja kandis kostjale raha üle

investeerimise kokkuleppe alusel. Kokkulepe oli suuline. Kostja pidi selle raha edasi kandma

kolmandatele isikutele läbi oma panga. Kostja lepinguline esindaja möönab, et alusetu

rikastumise sätete järgi võib hageja positsioon olla tugev. Kostja tagastab selle summa mõistliku

maksegraafiku alusel. Laenusuhet ei ole poolte vahel kunagi olnud.

11. Kuna hageja laenulepingu originaali ei esitanud, jättis kohus 20.01.2017 kohtuistungil kostja

taotluse käekirjaekspertiisi määramiseks rahuldamata.

Poolte lõppseisukohad (kd II tl 133-134, 140-141)

12. Hageja jääb esitatud seisukohtade juurde ning palub hagi rahuldada.

13. Kostja jääb seisukohale, et hagi aluseks olev laenuleping on võltsing ja kostjale ei tulene

nimetatud laenulepingust mingeid kohustusi. Hageja ei ole esitanud laenulepingu originaali,

mistõttu kohus jättis kostja taotluse ekspertiisi määramiseks rahuldamata. Kostja jääb

seisukohale, et poolte vahel ei ole kunagi olnud laenusuhet. Kostja jääb selle juurde, et on

saanud hagejalt rahalisi vahendeid investeerimiseks kostjale kuulunud pangas Vene

Föderatsioonis. Hageja ei ole seda väidet ümber lükanud ega kuidagi vaidlustanud. Seega on

tegemist jagatud riskiga raha investeerimisel ja ei ole kuidagi seotud vaid kostja

ainuvastutusega, sh intresside nõudmisel kostjalt. Hageja on muutnud menetluses hagi alust,

kuigi kostja ei ole sellega nõustunud ega kohus seda lubanud. Hageja tugineb samaaegselt

laenulepingust tulenevale alusele ja alusetule rikastumisele. Hagejal tuleb selgelt valida üks

alus. Arvestades et kostja oli valmis sõlmima kompromissi ja poolte esindajad saavutasid

peamistes küsimustes istungil kokkuleppe, kuid kahjuks hageja keeldus kompromissist, palub

kostja sõltumata hagis tehtud otsusest jätta menetluskulud hageja kanda. Liiati on hageja

eksitanud kohut, misläbi tegi kohus tagaseljaotsuse olukorras, kus hageja oli andnud kohtule

vale kostja aadressi. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kohtuotsuse põhjendused

14. Kohus leiab, et hageja laenulepingu alusel esitatud nõue tuleb tõendamatuse tõttu jätta

rahuldamata.

15. Hageja tugineb sellele, et pooled sõlmisid 16.02.2015 faksi teel laenulepingu. Kostja on

laenulepingu sõlmimisele vastu vaielnud, väites et hagi aluseks olev laenuleping on võltsing.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab

hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja

vastuväited, kui seadusest ei tulene teisti. Kuna hageja nõuab kostjalt laenulepingust tuleneva

võla ja viivise tasumist, pidi hageja seega tõendama, et kostja on laenulepingu sõlminud. Ka

Riigikohtu praktika kohaselt peab olukorras, kus üks pool on vaidlustanud oma allkirja ehtsuse

dokumentidel, teine pool selle väite ümber lükkama (Riigikohtu 23. septembri 2015. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-79-15, p 9). Laenulepingu originaali hageja kohtule ei esitanud, mistõttu

kohus jättis kostja taotluse ekspertiisi läbiviimiseks rahuldamata.

Poolte vahelise laenusuhte olemasolu on hageja soovinud tõendada kostja poolt 22.12.2015

antud käsikirjalise kinnitusega (kd I tl 3-4). Kohus nõustub kostjaga, et nimetatud dokument ei

ole seostatav nõude aluseks oleva laenulepinguga.

16. Kohus leiab, et hageja alternatiivne alusetu rikastumise väljaandmise ja viivise nõue on

põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

17. Alternatiivsele nõudele on kostja esitanud järgmised vastuväited:

-

hageja on muutnud menetluses hagi alust, millega kostja ei ole nõustunud ning mida kohus

ei ole lubanud;

-

hagejal tuli selgelt valida üks nõude alus;

-

hageja sai kostjalt rahalisi vahendeid investeerimiseks.

18. Riigikohtu praktika kohaselt on hagi faktiliste asjaolude täiendamine, mille tagajärjel on kohtul

võimalik hagi rahuldada alternatiivsel õiguslikul alusel, lubatud TsMS § 370 lg 2 järgi (vt nt

Riigikohtu 20. detsembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-11, p 14). TsMS § 376 lg 4 p 1

kohaselt ei peeta hagi muutmiseks mh esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist või

parandamist, ilma et muudetaks hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid. Sarnaselt käesoleva

kohtuasjaga esitas eelviidatud kohtuasjas hageja pärast hagi kohtu menetlusse võtmist avalduse,

milles palus juhul, kui laenulepingu sõlmimist ei tuvastata, rahuldada hagi alusetu rikastumise

sätete alusel. Kuna tegemist ei olnud hagi muutmisega, ei olnud kohtu ega kostja nõusolek

selleks vajalik. Hageja on esitanud alternatiivse nõude esimeses menetlusdokumendis pärast

kostja vastuse saamist, milles kostja laenulepingu sõlmimisele vastu vaidles, enne eelmenetluse

lõppemist. Sellest tulenevalt on alternatiivne nõue esitatud kohtule õigeaegselt (TsMS §-d 329-

330).

19. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud

olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui

kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.

20. Hagile lisatud maksekorraldusega (kd I tl 12) ja kostja pangakonto väljavõttega (kd II tl 110) on

tõendatud, et hageja tegi kostjale 17.01.2015 ülekande summas 430 000 eurot ning see laekus

kostja kontole 19.01.2017. Kostja ei ole raha saamist vaidlustanud.

21. Kostja väitel oli poolte vahel sõlmitud suuline investeerimisleping. Kui investeerimisleping oli

sõlmitud, siis olnuks hagejal selle makse tegemiseks olemas tehingust tulenev alus, mistõttu on

alusetust rikastumisest tulenev nõue välistatud. Kohus leiab, et investeerimislepingu sõlmimine

ei ole tõendatud. Hageja jäi selle juurde, et poolte vahel on sõlmitud laenuleping ning

alternatiivselt tugines alusetule rikastumisele. Seega ei saa lugeda, et hageja on kostja väited

investeerimislepingu kohta omaks võtnud.

22. Riigikohus on selgitanud, et kuna alusetu rikastumise sätted ei kehtesta aega, millest alates

muutub alusetust rikastumisest tulenev nõue sissenõutavaks, tuleb kohaldada VÕS § 82 lg 7

kolmandat lauset, mille kohaselt, kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei

tulene ka võlasuhte olemusest, on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist pärast selle

täitmiseks mõistlikult vajaliku aja (VÕS § 82 lg 3) möödumist. Mõistlik aeg eelnimetatud

tähenduses algab alusetust rikastumisest tuleneva võlasuhte tekkimisest. VÕS § 1028 lg 1 järgi

tekib alusetust rikastumisest tulenev võlasuhe olematu või kehtetu kohustuse täitmisest,

s.o alusetu rikastumise ajast.

Kuna tegemist oli rahalise kohustusega, on mõistlik aeg kohustuse täitmiseks kohtu arvates

möödunud ning alusetust rikastumisest tulenev nõue on muutunud sissenõutavaks. Kostja ei ole

alusetust rikastumisest tuleneva nõude sissenõutavuse osas vastuväiteid esitanud.

23. VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama lõike teise lause kohaselt

VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui rahalise

kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, mh alusetu rikastumise väljaandmise puhul,

arvestatakse VÕS § 113 lg 2 esimese lause kohaselt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas

võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse

avalduse.

24. Hageja on alusetu rikastumise nõude puhul arvestanud viiviseid alates laenulepingu järgsest

laenu tagastamise tähtpäevast, s.o 19.04.2015. Hagi tagamise taotluses on hageja märkinud et

pärast laenusumma üleandmist on hageja kostjaga kontakti saanud vaid ühel korral, s.o

22.12.2015 kui kostja andis kinnituse laenu tagasimaksmise kohta (kd I tl 104). 22.12.2015

kinnistuse osas on kohus eelnevalt leidnud, et tõendatud ei ole selle seos vaidlusaluse

rahasumma tagastamisega. Seega ei ole tõendatud, et hageja oleks enne hagi esitamist kostjale

nõudest teatanud. Eeltoodut arvestades rahuldab kohus hageja viivisenõude osaliselt ning

mõistab viivise välja alates hagi esitamisest 30.06.2017. Kuni hagi esitamiseni arvestatud

viivise 41 490,84 euro osas jätab kohus hagi rahuldamata.

25. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

26. Arvestades hageja nõuet mõistab kohus välja viivise alates hagi esitamisest kuni otsuse

tegemiseni kindla summana ning edasi protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Alates hagi esitamisest 30.06.2017 kuni otsuse tegemiseni 9.01.2018 on sissenõutavaks

muutunud

viivis

636,78

eurot

(viivisearvestus

on

tehtud

viivisekalkulaatorit

(www.viivisekalkulaator.ee) kasutades).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

27. Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte

kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

28. TsMS § 134 lg 1 teise lause järgi määratakse alternatiivsete nõuete korral hagihind suurema

nõude järgi. Antud juhul oli hageja alternatiivse nõude hind suurem, 505 890,84 eurot

(põhinõue 430 000 eurot + viivis hagi esitamise seisuga 41 490,84 eurot + ühe aasta viivis

34 400 eurot = 505 890,84 eurot). Rahuldatud hagi hind on 464 400 eurot (põhinõue 430 000

eurot + ühe aasta viivis 34 400 eurot). Seega kohus rahuldas hagi 92% ulatuses ning

menetluskulud jäävad hageja kanda 8% ulatuses ning kostja kanda 92% ulatuses.

29. Vastavalt TsMS § 174 lg-tele 1 ja 2 määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude rahalise

suuruse. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

30. Hageja taotleb menetluskulude kindlaksmääramist summas 13 530,16 eurot (kd II tl 136-137).

Hageja on kandnud kohtukulusid kokku 3774,16 eurot: kulud seoses kinnistusraamatu

väljavõtete tellimisega 101,00 eurot, kinnisvara hindade alase konsultatsiooni eest 100 eurot,

tõlkekulu 18,16 eurot, hageja on tasunud riigilõivusid seoses kostja elukoha andmete päringuga

rahvastikuregistrilt 5 eurot, hagi tagamise avalduselt 150 eurot ning hagi esitamiselt 3400 eurot.

Kohtuväliste kuludena on hageja kandnud lepingulise esindaja kulusid summas 9756 eurot.

Esitatud õigusabiarvetest nähtuvalt oli hageja lepinguliste esindajate tunnitasu 120 eurot ning

ajakulu kokku 81,3 tundi.

31. Kostja taotleb menetluskulude kindlaksmääramist summas 1220 eurot (lepingulise esindaja

kulu) (kd II tl 143). Kostja lepingulise esindaja tunnitasu oli 100 eurot ning ajakulu kokku 12,2

tundi.

32. TsMS § 138 lg-te 1, 2 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Asja lävivaatamise kulu

on TsMS § 143 p-de 1 ja 2 järgi mh tõlgikulud ning dokumentaalse tõendi saamise kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 järgi mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

33. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulaheni kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 175 lg 2

teise lause kohaselt nõustaja kulusid ei hüvitata.

34. Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramine taotletud ulatuses ei ole põhjendatud.

35. Kohus leiab, et tegemist ei olnud õiguslikult keerulise ega ka mahuka vaidlusega. Toimiku maht

on suur eelkõige korduvate hagi tagamise taotluste ja nende lisade tõttu. Hageja on esitanud

kohtule hagiavalduse, kolmel korral hagi tagamise taotluse, kahel korral avalduse seoses

hagimaterjalide kostjale kättetoimetamisega, enne tagaseljaotsuse tegemist menetluskulude

nimekirja koos taotlusega hagi tagamise tagatise tagastamiseks, seisukoha kaja osas ning

seisukoha kostja vastusele, täiendavad seisukohad, lõppseisukohad koos menetluskulude

nimekirjaga, seisukoha kostja menetluskulude osas. Kostja on esitanud kohtule kaja ja kostja

vastuse, lõppseisukohad koos menetluskulude nimekirjaga. Asjas on toimunud kolm

kohtuistungit kestusega kokku 1 tund ja 50 minutit. Arvestades hageja esitatud

menetlusdokumentide mahtu ja sisu ning nende koostamiseks ja esitamiseks mõistlikult

vajalikku aega, korduvate hagi tagamise taotluste rahuldamata jäämist, mõistlikku aega kostja

menetlusdokumentidega tutvumiseks, istungiteks ettevalmistamiseks ning nendel osalemiseks,

kliendi, kohtu ja vastaspoolega suhtlemiseks, on kohtu hinnangul hageja lepingulise esindaja

ajakulu põhjendatud kokku 25 tunni ulatuses. Hageja lepinguliste esindajate tunnitasu 120 eurot

on kohtupraktikas peetud põhjendatuks ja vajalikuks. Seega on hageja lepingulise esindaja kulu

põhjendatud 3000 euro ulatuses.

36. Hageja kohtukuludest on kohtu hinnangul põhjendatud tõlkekulu 18,16 eurot, riigilõiv seoses

kostja elukoha andmete päringuga rahvastikuregistrilt 5 eurot ning riigilõiv hagi esitamisel 3400

eurot, kokku 3423,16 eurot. Seoses hagi tagamise taotluste rahuldamata jäämisega ei pea kohus

hagi tagamise taotlustelt tasutud riigilõivu, samuti kinnistusraamatu väljavõtete tellimise ja

kinnisvarahindamise

alase

konsultatsiooni

kulude

hüvitamist

põhjendatuks.

Kinnisvarahindamise alase konsultatsiooni osas märgib kohus täiendavalt, et tegemist on

nõustamisega ning kulu ei kuuluks hüvitamisele ka TsMS § 175 lg 2 teise lause järgi. Seega on

hageja menetluskulud kohtu hinnangul põhjendatud kokku 6423,16 euro ulatuses.

37. Kohus leiab, et kostja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud ning kuuluvad hüvitamisele

taotletud ulatuses. Hageja on palunud välja nõuda kostja menetluskulusid tõendavad

dokumendid. TsMS § 176 lg 6 järgi võib kohus anda menetlusosalisele tähtaja hüvitatavate

menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid

dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Kohus ei

pea kostja menetluskulusid tõendavate dokumentide esitamist vajalikuks.

38. Arvestades menetluskulude jaotust, mille kohaselt kohus jättis menetluskulud 8% ulatuses

hageja ja 92% ulatuses kostja kanda, tuleks hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulu

97,6 eurot (1220 eurot x 8%). Kostjalt tuleks hageja kasuks välja mõista menetluskulu 5909,31

eurot (6423,16 eurot x 92%). Kuna pooltel on vastastikused kohustused menetluskulude

tasumisel, siis teeb kohus nõuete osas tasaarvestuse ja mõistab lõppkokkuvõttes kostjalt hageja

kasuks välja 5811,71 eurot (5909,31 eurot – 97,6 eurot).

39. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrus Miilaste

Kohtunik