1-15-6413/60 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

9. jaanuar 2018

Kohtuasja number

1-15-6413

Kohtukoosseis

Juhan Sarv, Aarne Sarjas ja Tiit Lõhmus

Kohtuasi

Sergey Smotrovi (isikukood 36211280043) vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 24. novembri 2017. a

määrus

Määruskaebuse esitaja

Sergey Smotrovi kaitsja vandeadvokaat Robert Sarv

Teised määruskaebemenetluse

pooled

Prokuratuur,

esindaja

Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri

abiprokurör Ene Uljanova

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 24. novembri 2017. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast

kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 15. septembri 2015. a otsusega tunnistati Sergey Smotrov süüdi

karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks neli aastat

vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel luges kohus karistusaja alguseks 26. veebruari 2015. Vangistuse

lõpptähtpäev on 26. veebruar 2019.

2. 23. oktoobril 2017 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid S. Smotrovi tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla toetas S. Smotrovi ennetähtaegset

vangistusest vabastamist vaid juhul, kui S. Smotrov vangistusest vabanemisel riigist välja

saadetakse. Prokuratuur S. Smotrovi ennetähtaegset vangistusest vabastamist ei toetanud.

3. Tartu Maakohtu 24. novembri 2017. a määrusega jäeti S. Smotrov karistuse kandmiselt tingimisi

enne tähtaega vabastamata.

Kohus märkis, et KarS § 76 lg 2 p-st 2 tulenevad formaalsed eeldused S. Smotrovi ennetähtaegseks

vabastamiseks on täidetud, sest S. Smotrov on vangistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku,

seejuures rohkem kui neli kuud. S. Smotrov on täitnud nõuetekohaselt individuaalset täitmiskava

ning tema motivatsioon planeeritud tegevuste läbimisel on olnud hea. S. Smotrov on osalenud

tööhõives, õppinud riigikelt ja läbinud sotsiaalprogrammi. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi

2(5)

S. Smotrovil ei ole. Vabanemise korral on S. Smotrovil elukoht abikaasa juures ning garanteeritud

töökoht OÜ-s X. Siseministeeriumi 1. novembri 2016. a otsusega on S. Smotrovile kohaldatud

sissesõidukeeldu kümneks aastaks, alates päevast, mil isik vabaneb kinnipidamisasutusest.

Kinnipeetav on selle otsuse kohtus vaidlustanud. Vaatamata sellele, et S. Smotrov on käitunud

vangistuse jooksul õiguskuulekalt, täitnud individuaalset täitmiskava ning tema elutingimused

vabaduses on head, ei ole S. Smotrovi vabastamine põhjendatud eelkõige tulenevalt kuriteo

asjaoludest ning isiku suhtumisest toimepandusse. S. Smotrov kannab karistust suures koguses

narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest. S. Smotrovi on kriminaalkorras karistatud kolm

korda, varasemalt tahtliku tapmise, avaliku varguse katse, üliraske kehavigastuse tekitamise ja

pantvangi võtmise eest. S. Smotrov kannab kolmandat reaalset vangistust. Seega on S. Smotrovil

varasemast pikaaegne reaalse vangistuse kogemus, mis aga ei mõjutanud teda õigusvastasest

käitumisest loobuma. Sõnades S. Smotrov küll kahetseb toimepandut, kuid samas otsib oma teole

õigustusi ja vähendab enda süüd. Kohtuistungil jättis süüdimõistetu mulje, justkui oleks olnud

tegemist ühekordse juhusliku tegevusega. Tegelikkuses pani S. Smotrov korduvalt toime suures

koguses narkootilise aine ebaseadusliku omandamise, valdamise, veo ja edasiandmise, sealjuures

ühel korral grupis koos oma abikaasaga. Süüdimõistetu ja kaitsja tõid vabastamise põhjendusena

välja S. Smitrovi siira kahetsuse ja koostöövalmiduse kogu kriminaalmenetluse käigus. Maakohus

pidas seda küll oluliseks, kuid kui vaadata süüdistust ja mõistetud karistust, siis on nimetatud

asjaoludega ilmselgelt arvestatud ka kokkuleppe sõlmimisel ja karistuse mõistmisel.

Süüdimõistetu enne tähtaega vabastamata jätmine on põhjendatud eelkõige eripreventiivsetel

kaalutlustel. Süüdimõistetu ei ole oma varasematest karistustest järeldusi teinud, vaid on jätkanud

uute raskete kuritegude toimepanemist. S. Smotrov on varem vabastatud tingimisi enne tähtaega,

ta on elanud ka Lootuse külas, et vabaneda sõltuvusharjumustest. Kõik see aga ei mõjutanud

S. Smotrovi seaduskuulekalt elama. Perekonna rolli ja auvõla rõhutamine seaduskuuleka

käitumise motivaatorina on vastuolus S. Smotrovi väljendatuga, et ka viimased kuriteod pani ta

toime soovist aidata lähedasi isikuid.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse S. Smotrovi kaitsja vandeadvokaat Robert

Sarv, kes palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega vabastada S. Smotrov

tingimisi enne tähtaega vangistusest koos kohustusega alluda elektroonilisele valvele.

Kaitsja hinnangul on maakohus eksinud asjaolude hindamisel. S. Smotrovi positiivselt

iseloomustavad asjaolud, mille üle vaidlus puudub, on ammendavad eeldused isiku tingimisi

ennetähtaegseks vabastamiseks. Asjakohatu on maakohtu seisukoht, mille kohaselt jäävad kõik

isikut positiivselt iseloomustavad asjaolud selle varju, et ta on toime pannud kuriteo. Maakohus

pole selgitanud, miks on kuriteo asjaolud nõnda rasked, et varjutavad S. Smotrovi puhul kõik teda

positiivselt iseloomustava. Maakohtu põhjendustest nähtub, et süüdimõistetu jääb vangistusest

vabastamata muuhulgas põhjusel, et ta on juba piisavalt kerge karistuse saanud. Selline põhjendus

ei ole asjakohane. S. Smotrovile karistuse mõistmine sanktsiooni alammäära lähedal iseloomustab

S. Smotrovi kuritegu ja tema isikut pigem positiivselt. Sisuliselt tähendab isiku iseloomustamine

tema varasemate tegude pinnalt väitmist, et isik ei ole end parandanud, oma vigadest õppinud ja

teda iseloomustab üksnes vangistusele eelnev tegu. S. Smotrov on kõikidel kordadel süüdi

tunnistatud kokkuleppemenetluses, ta on teinud koostööd võimuorganitega ja oma karistused

kandnud ning end parandanud ja teinud olulisi pingutusi enda vigadest õppimiseks. S. Smotrovi

käitumine vangistuse kandmisel on eeskujulik.

5. 29. detsembril 2017 esitas S. Smotrovi kaitsja täiendava seisukoha, milles palub S. Smotrovi

ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Alternatiivselt palub kaitsja, et S. Smotrov vabastatakse

kohustusega alluda elektroonilisele valvele.

3(5)

Kaitsja selgitab, et S. Smotrov on pikalt vaielnud elamisloa üle, kuid ta pole kohtutes edukas

olnud. Tartu Ringkonnakohus jättis 21. detsembri 2017. a otsusega rahuldamata süüdimõistetu

apellatsioonkaebuse asjas nr 3-16-2490 ning see tähendab, et kohtuotsuse jõustumisel peab

S. Smotrov Eestist lahkuma. S. Smotrovil on võimalik esitada kassatsioonkaebus 21. jaanuarini

2018. Süüdimõistetu ei soovi jätkata vaidlust Eesti riigiga, vaid soovib alustada õiguskuulekat ja

tavapärast elu Venemaal. Kuivõrd süüdimõistetu riigist lahkumine on äärmiselt tõenäoline, ei ole

teda mõtet hoida kinnipidamisasutuses. Kuna süüdimõistetu peab ümber korraldama kogu oma

senise elu, ei ole elektroonilise valve kohaldamine otstarbekas. Kui ringkonnakohus siiski leiab,

et ilma elektroonilise valveta pole võimalik S. Smotrovi vabastada, palub süüdimõistetu ta

vabastada elektroonilise valve alla. Viimasel juhul püüab süüdimõistetu olla elamisloa vaidluses

edukas Riigikohtus ning taotleb esialgset õiguskaitset kuni haldusasjas lahendi jõustumiseni.

6. Prokuratuur määruskaebusele ei vastanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Määruskaebuse esitaja tugineb S. Smotrovi ennetähtaegset vabastamist taotledes mh sellele, et

Siseministeeriumi 1. novembri 2016. a otsusega on S. Smotrovi suhtes kohaldatud sissesõidukeeld

Schengeni territooriumile kümneks aastaks ning Tartu Halduskohus (8. mail 2017) ja Tartu

Ringkonnakohus (21. detsembril 2017) jätsid asjas nr 3-16-2490 S. Smotrovi kaebuse selle

haldusakti peale rahuldamata. Ka vangla toetab sel põhjusel kinnipeetava enne tähtaega

vabastamist, viidates kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 426 lg-le 3.

8. Ringkonnakohus märgib, et otsustamaks, kas S. Smotrovi ennetähtaegseks vabastamiseks on

täidetud KarS § 76 lg-st 4 tulenevad tingimused, pole tähtsust sellel, kas S. Smotrov saadetakse

Eestist välja või mitte. KrMS § 426 lg 3 kohaselt võib täitmiskohtunik määruses loobuda

KarS § 76, 761 või 77 alusel vabastatud süüdimõistetu suhtes käitumiskontrolli kohaldamisest, kui

süüdimõistetu antakse välja välisriigile või saadetakse riigist välja. Kriminaalmenetluse

seadustiku osutatud säte ei mõjuta vangistusest ennetähtaegse vabastamise formaalsete ega

materiaalsete eelduste olemasolule antavat hinnangut, s.t sellest sättest ei tulene täiendavat alust

isiku ennetähtaegseks vabastamiseks. KrMS § 426 lg 3 võimaldab jätta sellise isiku, kelle puhul

on täidetud kõik ennetähtaegse vabastamise eeldused ja kes samas antakse välja välisriigile või

saadetakse riigist välja, allutamata KarS § 76 lg 5 teise lause järgi kohustuslikule

käitumiskontrollile. Kuid juhul, kui kohus leiab, et isiku puhul ei ole täidetud KarS § 76 lg-st 4

tulenevad ennetähtaegse vabastamise eeldused, ei saa KrMS § 426 lg-t 3 kohaldada. Ettekirjutus

isiku riigist väljasaatmiseks ei ole ka selline asjaolu, mida kohus võiks võtta arvesse, kui ta hindab

isiku ennetähtaegse vabastamise põhjendatust KarS § 76 lg 4 järgi. Ettekirjutus riigist

väljasaatmiseks on täidetav pärast süüdimõistetu vabanemist vangistuse kandmiselt.

Välismaalaste seaduse § 43 lg 1 lg 1 p 5 ja lg 3 kohaselt on Eestis kohtulahendi alusel

kinnipidamisasutuses viibival kinnipeetaval õigus ja kohustus viibida Eestis ja tal ei pea

kinnipidamisasutuses viibimise ajal olema Eestis viibimiseks muud seaduslikku alust. (Tartu

Ringkonnakohtu 18. septembri 2017. a määrus asjas nr 1-14-6902, p-d 14–15) Eeltoodust

tulenevalt jätab kolleegium tähelepanuta kaitsja, aga ka vangla seisukoha osas, milles S. Smotrovi

ennetähtaegse

vabastamise

küsimuse

lahendamine

seotakse

tema

võimaliku

Eestist

väljasaatmisega.

9. Maakohus leidis, et S. Smotrovi ei saa enne tähtaega vangistusest vabastada, kuna selleks on

täitmata KarS § 76 lg-st 4 tulenevad sisulised eeldused. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha

järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste

eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud

edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud

4(5)

kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi

mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.

(Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2017. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16)

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud

sellist kaalutlusviga, mis annaks aluse kohtumääruse tühistamiseks.

10. Maakohus on piisavalt põhjendanud, miks ei saa S. Smotrovi KarS § 76 lg-st 4 lähtudes

ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Seejuures ei nõustu ringkonnakohus kaitsjaga, et

maakohus arvestas vaid S. Smotrovi negatiivselt iseloomustavate asjaoludega. Maakohus tõi välja

ka S. Smotrovi hea käitumise vangistuse jooksul (sotsiaalprogrammide läbimise, riigikeele õppe,

tööhõives osalemise) ning vabanemisjärgse töö- ning elukoha olemasolu. Samas leidis maakohus

asjaolusid kogumis hinnates, et S. Smotrovi ennetähtaegse vabastamise vastu räägib rohkem kui

selle kasuks.

11. Kohtupraktika kohaselt vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus

isiku edasine õiguskuulekas käitumine (Riigikohtu määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 20). Kuna

KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus mõistetavalt õigustatud

tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud

individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa

siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust

lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude

toimepanemist (Riigikohtu määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 21).

12. Vaatamata S. Smotrovi heale käitumisele vanglas on tema puhul uute kuritegude toimepanemise

tõenäosus nende võimalike kuritegude raskust arvestades liiga kõrge, et kinnipeetav praegu

ennetähtaegselt vabastada. S. Smotrov on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Varem on

S. Smotrov süüdi tunnistatud tahtlikus tapmises, üliraske kehavigastuse tekitamises ning

pantvangi võtmises. Hetkel kannab S. Smotrov kolmandat reaalset vanglakaristust suures koguses

narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise eest grupis. Nagu maakohus rõhutas, pani

S. Smotrov viimase kuriteo toime korduvalt. Tegemist ei olnud ühekordse juhusliku tegevusega –

S. Smotrov pani kuriteo toime ajavahemikul 2014. aasta augustist kuni 26. veebruarini 2015.

Vangla on hinnanud S. Smotrovi ühiskonnas kõrgohtlikuks (KoTo, tl 35 pöördel). Uute kuritegude

toimepanemise soodusteguriks on S. Smotrovi puhul ka varasemast säilinud kriminaalsed

sidemed, alkohol ja majanduslikud raskused (KoTo, tl 34). Nähtuvalt vangla iseloomustusest, on

S. Smotrov vangistuses tegelenud oma alkoholisõltuvusega, kuid samas ei ole välistatud

tagasilangus, mille korral võib S. Smotrov hakata toime panema uusi vägivaldseid kuritegusid

(KoTo, tl 35). Kuigi iseenesest on positiivne, et S. Smotrovil on vabanemisjärgne elu- ja töökoht,

tuleb silmas pidada, et S. Smotrov asuks elama koos abikaasaga, kellega koos ta pani toime ka

viimase kuriteo. Kriminaalhooldusametniku andmetel asub S. Smotrovi vabanemisjärgne elukoht

kõrge kriminogeense tasemega piirkonnas (KoTo, tl 35). Seetõttu võib elukeskkond ja

suhtlusvõrgustik mõjutada S. Smotrovit vabaduses jätkama kriminaalse eluviisiga. S. Smotrov on

vangla iseloomustuse kohaselt ka ise tunnistanud, et tal on tuttavate hulgas palju kriminaalse

taustaga inimesi (KoTo, tl 35).

13. Kolleegium ei nõustu kaitsja hinnanguga, et maakohus jättis S. Smotrovi ennetähtaegselt

vangistusest vabastamata mh seetõttu, et süüdimõistetule on mõistetud piisavalt kerge karistus.

Maakohus leidis vaid seda, et S. Smotrovi kahetsust ja koostööd on talle karistuse mõistmisel juba

arvestatud. Samas ei ole kohus põhjendanud S. Smotrovi vabastamata jätmist talle mõistetud

karistuse leebusega. Ringkonnakohus peab positiivseks, et S. Smotrov on väljendanud kahetsust

toimepandud kuriteo osas ja kaitsja väitel teinud võimuorganitega koostööd nii käesolevas kui ka

varasemates kriminaalmenetlustes. Samas ei kaalu see ringkonnakohtu arvates üles asjaolu, et

5(5)

S. Smotrov on pärast raskete kuritegude eest mõistetud karistuste kandmist jätkanud kuritegude

toimepanemist.

14. Kokkuvõttes leiab kolleegium maakohtuga nõustuvalt, et S. Smotrovi ennetähtaegne vangistusest

vabastamine ei ole põhjendatud, kuna vabanemisjärgsed riskid ei ole piisaval määral maandatud.

Seetõttu ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus

Tartu Maakohtu 24. novembri 2017. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

15. Andmeid määruskaebemenetluse kulude kohta pole ringkonnakohtule esitatud.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Juhan Sarv

Aarne Sarjas

Tiit Lõhmus