1-17-3757/22 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Legislator summary
AI generatedViru Maakohtu 17. aprilli 2017. a otsusega tunnistati Ahto Lehtsalu süüdi karistusseadustiku alusel tingimisi 18-kuulise katseajaga kohaldamata. A. Lehtsalu allutati KarS § 75 lg-s 1 sätestatud
Legislator headnote
AI generated1-17-3757/22 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: Viru Maakohtu 17. aprilli 2017. a otsusega tunnistati Ahto Lehtsalu süüdi karistusseadustiku alusel tingimisi 18-kuulise katseajaga kohaldamata. A. Lehtsalu allutati KarS § 75 lg-s 1 sätestatud
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Määruse kuupäev
8. jaanuar 2018
Kohtuasja number
1-17-3757
Kohtukoosseis
Juhan Sarv, Mati Kartau ja Maarika Kuusk
Kohtuasi
Süüdimõistetu
Ahto
Lehtsalu
(isikukood
37108294917)
vangistuse täitmisele pööramine KarS § 74 lg 4 alusel
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 20. novembri 2017. a
määrus
Määruskaebuse esitaja
Ahto Lehtsalu, määruskaebus
Teised määruskaebemenetluse
pooled
Viru Vangla kriminaalhooldusosakond
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Viru Maakohtu 20. novembri 2017. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdistatava advokaadist kaitsja või Viru
Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva
jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Viru Maakohtu 17. aprilli 2017. a otsusega tunnistati Ahto Lehtsalu süüdi karistusseadustiku
(KarS) § 424 järgi ja teda karistati 1 aasta pikkuse vangistusega, mis jäeti KarS § 74 lg-te 1 ja 3
alusel tingimisi 18-kuulise katseajaga kohaldamata. A. Lehtsalu allutati KarS § 75 lg-s 1 sätestatud
kontrollnõuetele. Lisaks pandi talle KarS § 75 lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajaks kohustus
mitte tarvitada alkoholi.
2. 26. juunil 2017 esitas Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik Viru
Maakohtule erakorralise ettekande, milles tehti ettepanek pöörata A. Lehtsalule määratud karistus
täitmisele. Kriminaalhooldaja põhjendas ettepanekut kokkuvõtlikult sellega, et A. Lehtsalu on
rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ning kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldusametniku
määratud ajavahemike järel registreerimistele.
3. Viru Maakohtu 5. juuli 2017. a määrusega jäeti kriminaalhooldusametniku taotlus karistuse
täitmisele pööramiseks rahuldamata. Samas kohustati A. Lehtsalu KarS § 75 lg 2 p 5 alusel alluma
alkoholismivastasele ravile hiljemalt algusega 4. septembril 2017.
2(3)
4. 7. novembril 2017 esitas kriminaalhooldusametnik uue erakorralise ettekande, milles tehti kohtule
ettepanek pöörata A. Lehtsalu karistus täitmisele, kuna süüdimõistetu on rikkunud kohustust mitte
tarvitada alkoholi.
5. Viru Maakohtu 20. novembri 2017. a määrusega pöörati sama kohtu 17. aprilli 2017. a otsusega
A. Lehtsalule mõistetud vangistus KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele.
Maakohus tuvastas, et A. Lehtsalu rikkus alkoholi tarvitamise keeldu tahtlikult. Süüdimõistetu
põhjendused kohustuse rikkumise kohta (raske haigus, soovib eluga edasi minna) ei ole
adekvaatsed. A. Lehtsalu on andnud katteta lubadusi, kuna eelmise erakorralise ettekande
läbivaatamisel kinnitas süüdimõistetu, et ta on valmis täiendavaks alkoholivastaseks raviks ja et
ta pidevalt tegeleb probleemiga. A. Lehtsalu jätkab alkoholi tarvitamist hoolimata senisest ravist
ja visiidist Wismari haiglasse. Meditsiinilised mõjutusvahendid ei ole olnud tulemuslikud.
A. Lehtsalul puudub kindel tahe kanda talle määratud karistust vabaduses. Kriminaalhoolduslikud
vahendid, mõjutamaks A. Lehtsalu alkoholi mitte tarvitama ja kohustusi järgima on ammendunud.
Seetõttu tuleb vangistus täitmisele pöörata.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
6. 4. detsembril 2017 esitas A. Lehtsalu Viru Maakohtu määruse peale määruskaebuse, millelt
puudus A. Lehtsalu allkiri. Tartu Ringkonnakohus jättis 8. detsembri 2017. a määrusega
määruskaebuse käiguta ja andis puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni 15. detsembrini 2017.
A. Lehtsalu esitas digitaalselt allkirjastatud määruskaebuse 8. detsembril 2017.
7. A. Lehtsalu taotleb määruskaebuses Viru Maakohtu määruse tühistamist ja palub kohtul arutada
tema suunamist kroonilise alkoholismi ja äkkviha ravile ning soovib, et pärast sundravil viibimist
jätkaks ta tingimisi määratud karistuse kandmist, vajadusel pikendatud katseajal.
A. Lehtsalu selgitab, et ambulatoorsest ravist ei tule midagi välja, kinnises raviasutuses oleks ta
aga pideva järelevalve all. Vanglas olles tablettide võtmine teda ei raviks, kuna vanglast vabanedes
läheks vanaviisi edasi. A. Lehtsalu vajab enda sõnul pikemaajalist psühhiaatrilist ravi, mida saab
osutada ainult statsionaarses osakonnas. Samuti on A. Lehtsalul XXX. 20. novembri 2017. a õhtu
kohta selgitab A. Lehtsalu, et ta oli kodus alkoholijoobes, võttis kontrollimatult liigselt erinevaid
tablette, mille peale kutsuti kiirabi ning A. Lehtsalu viidi Rakvere haigla erakorralise meditsiini
osakonda, kus oli järgmise päevani tilgutite all.
8. Viru Vangla kriminaalhooldusosakond määruskaebusele ei vastanud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud
kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid
kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või
pöörata karistuse täitmisele. Maakohus pööras A. Lehtsalule määratud karistuse täitmisele.
Ringkonnakohus leiab maakohtuga nõustuvalt, et karistuse täitmisele pööramine oli A. Lehtsalu
rikkumisi arvestades põhjendatud.
10. A. Lehtsalu on kriminaalhoolduse perioodil korduvalt rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi.
Esimese erakorralise ettekande kohaselt tuvastati A. Lehtsalul alkoholijoove 26. mail ja 5. juunil
2017 (KoTo, tl 53). A. Lehtsalu ilmus kriminaalhooldaja väitel teisele registreerimisele
alkoholijoobes (KoTo, tl 54). A. Lehtsalu rikkus ka mitmel korral kohustust ilmuda
3(3)
kriminaalhooldaja juurde registreerimisele, teavitamata kriminaalhooldajat õigeaegselt ilmumata
jäämise põhjustest (KoTo, tl 53). Sellele vaatamata andis maakohus andis A. Lehtsalule võimaluse
jätkata kriminaalhooldusega – 5. juuli 2017 määrusega pandi A. Lehtsalule kohustus alluda
alkoholismivastasele ravile hiljemalt 4. septembrist 2017. Nähtuvalt kriminaalhooldaja teisest
erakorralisest ettekandest, tuvastati A. Lehtsalul 6. novembril 2017 alkoholijoove. Ka A. Lehtsalu
tunnistab kohtuistungil, et viimane alkoholi tarvitamine juhtus, kuna ta ei võtnud tablette
(KoTo, tl 81). A. Lehtsalu teadis, et tal on kohustus alluda alkoholismivastasele ravile, sh võtta
ravimeid, samuti kohustus mitte tarvitada alkoholi, kuid sellest hoolimata tarvitas ta alkoholi.
Ringkonnakohus võtab arvesse sedagi, et kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt asus
A. Lehtsalu alkoholismivastasele ravile määratud tähtajast hiljem, mistõttu tegi kriminaalhooldaja
talle kirjaliku hoiatuse (KoTo, tl 75). A. Lehtsalu väljendas kohtuistungil soovi oma
alkoholiprobleemiga tegeleda, uus vastuvõtuaeg on tema sõnade kohaselt määratud, kuid
A. Lehtsalu on enda sõnul haige ja seetõttu soovib ta uue aja määrata vastuvõtuks alles järgmise
kuu alguses (KoTo, tl 81). A. Lehtsalu selgitustest nähtub, et ta ei suuda hoiduda alkoholi
tarvitamisest ning ta otsib põhjendusi, et mitte minna alkoholismivastase ravi käigus ette nähtud
vastuvõtule. Eelnev kinnitab, et kriminaalhoolduse jätkamine ei ole tulemuslik.
11. Määruskaebuses ei ole ühtegi tõsiseltvõetavat argumenti, mis annaks alust uskuda, et
A. Lehtsalu on oma suhtumist muutnud ja suudaks edaspidi kriminaalhoolduse nõudeid täita.
Veelgi enam – A. Lehtsalu tunnistab, et ei saa iseseisvalt alkoholiprobleemiga tegeleda ega soovi
ambulatoorse raviga jätkata. Eelnevat arvestades tuleb A. Lehtsalu vangistus KarS § 74 lg 4 alusel
täitmisele pöörata, nagu maakohus seda tegigi.
12. A. Lehtsalu taotlust kohaldada tema suhtes alkoholismivastast sundravi pole ringkonnakohtul
võimalik rahuldada, kuna karistusseadustik sellist mõjutusvahendit ette ei näe. KarS § 86
võimaldab kohtul määrata inimesele psühhiaatrilise sundravi, kuid A. Lehtsalu puhul ei ole
tuvastatavad kõnealuse paragrahvi esimeses lõikes ette nähtud psühhiaatrilise sundravi
kohaldamise eeldused ja alused (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 31. märtsi 2017. a määrus
asjas nr 3-1-1-105-16, p-d 16–17). Samuti ei näe KarS § 692 lg-d 1 ja 6 ette vangistuse asendamist
alkoholismivastase raviga.
13. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu
Ringkonnakohus Viru Maakohtu 20. novembri 2017. a määruse muutmata ja A. Lehtsalu
määruskaebuse rahuldamata.
/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/
Juhan Sarv
Mati Kartau
Maarika Kuusk