3-17-2439/8 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TA RT U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-17-2439

Määruse kuupäev

4. jaanuar 2018

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Konstantin Žgiljovi kaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus

seoses suitsetamise keelamisega Viru Vanglas

Menetlusosalised

Kaebaja Konstantin Žgiljov

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta Konstantin Žgiljovi taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks läbi vaatamata.

2. Jätta kaebus käiguta. Anda kaebajale tähtaeg kaebuse puuduste kõrvaldamiseks (vt

määruse punkte 7-9) 15 päeva käesoleva määruse kättetoimetamisest arvates.

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav.

Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Justiitsminister muutis 6. oktoobri 2016. a määrusega nr 21 alates 1. oktoobrist 2017

määruse „Vangla sisekorraeeskiri“ (edaspidi VSKE) sätteid, mis reguleerisid suitsetamise

korraldust vanglas. Alates 1. oktoobrist 2017 kehtiva VSKE § 641 lg 31 alusel on suitsetatavad

tubakatooted vanglas kinnipeetavale keelatud.

2. Viru Vangla muutis 24. aprilli 2017.a käskkirjaga nr 1-1/55 (edaspidi käskkiri nr 1-1/55)

Viru Vangla kodukorra sätteid, mis reguleerivad suitsetamist vanglas, muuhulgas lisati

kodukorda punkt 2.3, mille järgi on vangla territooriumil suitsetamine keelatud ja muudeti

punkti 4.4 nii, et jalutuskäigule kaasa võtta lubatud esemete loetelust puuduvad sigaretid.

3. Konstantin Žgiljov esitas 12. novembril 2017 Tartu Halduskohtule avalduse, milles taotles

esialgse õiguskaitse korras suitsetamise võimaldamist. Kaebaja selgitas, et esitas samal päeval

Viru Vangla direktorile vaide, milles taotles käskkirja nr 1-1/55 kehtetuks tunnistamist ja loa

saamist suitsetamiseks selleks ettenähtud kohas. Avalduse kohaselt esitab K. Žgiljov ka

kaebuse kohtule, kuna soovib kohtult esialgset õiguskaitset asja menetlemise ajaks. Kaebaja

soovis edasi suitsetada ja vabaneda piinadest. Kaebaja palus teha vanglale korraldus, et vangla

poest oleks võimalik soetada sigarette. Kaebuses vaidlustas kaebaja suitsetamise korraldust

vanglas alates 1. oktoobrist 2017. Ühtlasi palus kaebaja tunnistada VSKE muudatused

põhiseaduse vastaseks ja jätta vastavad sätted kohaldamata.

Kaebusele on lisatud ärakiri 12. novembril 2017 esitatud vaidest.

Kaebaja taotles esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivust vabastamist.

4. Kohus jättis 5. detsembri 2017. a määrusega kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata,

leides, et menetlusabi andmine pole halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 112 lg 1 p 1

kohaselt lubatav. Kohus andis kaebajale tähtaja 10 päeva määruse resolutsiooni punkti 1

jõustumisest arvates riigilõivu tasumiseks.

Kohtu seisukoht

Esialgse õiguskaitse taotlus

5. Kaebaja sai kohtu 5. detsembri 2017 määruse kätte 7. detsembril 2017. Viimane päev

määruskaebuse esitamiseks olnuks seega 22. detsember 2017 (reede). Käesoleva määruse

tegemise ajaks ei ole kaebaja kohtule määruskaebust esitanud. Seega jõustus 5. detsembri

määrus 23. detsembril 2017. Kaebaja pidanuks riigilõivu tasuma hiljemalt 2. jaanuaril 2018.

Käesoleva määruse tegemise ajaks ei ole kaebaja riigilõivu tasunud. Eeltoodu alusel jätab

kohus kaebaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks läbi vaatamata (HKMS § 55 lg 2).

6. Kohus selgitab lisaks, et uuema kohtupraktika kohaselt ei ole vanglates suitsetamise keelu

vaidlustamisel esialgse õiguskaitse kohaldamist reeglina põhjendatuks peetud (vt nt Tartu

Ringkonnakohtu 6. detsembri 2017. a määrus kohtuasjas nr 3-17-1449 ning 19. detsembri

2017. a määrused kohtuasjades nr 3-17-2008 ja 3-17-2115). Ringkonnakohus leidis neis

lahendites kokkuvõtlikult, et suitsetamise keelustamisega ei kaasne pöördumatu tagajärje

ohtu. Pöördumatuks tagajärjeks ei ole ringkonnakohtu hinnangul see, et taotluse esitaja ei saa

suitsetada keelu vaidlustamise ajal kuni kaebuse võimaliku rahuldamiseni. Isik võib peale

keelu tühistamist uuesti suitsetama hakata, kui ta seda veel soovib. Ringkonnakohtu lahendite

kohaselt ei põhjenda ka võõrutusnähtude esinemise võimalikkus õigust jätkata suitsetamist,

vaid üksnes õigust saada asjatundlikku ravi. Loobumise kõrvalnähtude ravimiseks on vanglas

olemas meditsiinitöötajad, kelle poole on võimalik pöörduda. Kui kohtud jõuavad viimaks

seisukohale, et põhiseaduse järgi peab suitsetamine olema vanglas lubatud, siis saab keelava

regulatsiooni uuesti tühistada.

Kaebus

7. Kohtule jääb kaebaja pöördumisest selgusetuks, kas kaebaja pöördus kohtu poole üksnes

esialgse õiguskaitse saamiseks vaidemenetluse ajaks või soovib, et kohus lahendaks ka tema

kaebuse suitsetamise keelu õiguspärasuse kontrollimiseks. Kaebajal tuleb selgitada, kas ta

soovis kaebusega vaidlustada suitsetamise keeldu Viru Vanglas. Tartu Halduskohtu senise

praktika kohaselt tuleks suitsetamise keelu vaidlustamiseks esitada kaebus, milles tuleks

nõuda Viru Vangla kodukorra p-de 2.3 ja 4.4 tühistamist ning suitsetamise võimaluse

taastamist.

8. Juhul, kui kaebaja soovis esitada ka kaebuse, tuleb tal selgitada, kas ta on läbinud

kohustusliku kohtueelse menetluse. Kaebaja on märkinud, et esitas Viru Vangla direktorile

vaide, milles taotles käskkirja nr 1-1/55 kehtetuks tunnistamist ja loa saamist suitsetamiseks

selleks ettenähtud kohas. Vangistusseaduse § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada

vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule juhul, kui tema esitatud vaie on

õigusvastaselt tagastatud, osaliselt rahuldatud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata

jäetud. Kaebajal tuleb selgitada, mis tulemusega lõppes tema esitatud vaide menetlemine.

9. Kaebaja taotles 12. novembri 2017. a pöördumises riigilõivust vabastamist üksnes esialgse

õiguskaitse taotluse esitamisel. Kohus selgitab, et kaebuse esitamisel tuleb samuti tasuda

riigilõiv 15 eurot (riigilõivuseaduse § 60 lg 1).

Riigilõiv 15 eurot tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole number

- EE062200221059223099 Swedbankis või

- EE571010220229377229 SEB Pangas või

- EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või

- EE221700017003510302 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis.

Kohustuslik on märkida maksekorraldusele selgitusena kohtuasja number 3-17-2439. Pärast

riigilõivu tasumist tuleb kohtule esitada riigilõivu tasumist tõendav dokument või andmed

riigilõivu tasumise kohta, et kohus saaks laekumist kontrollida.

Kui kaebaja majanduslik seisund on võrreldes eelmise taotluse esitamise ajaga halvenenud

ning kaebaja vajab kaebuselt riigilõivu tasumiseks menetlusabi, tuleb tal esitada

vastavasisuline taotlus.

10. Kohus jätab kaebuse käiguta ja annab kaebajale tähtaja 15 päeva käesoleva määruse

kättetoimetamisest arvates kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Kohus selgitab, et kaebuse

puuduste kõrvaldamata jätmise korral võib kohus kaebuse tagastada.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Jõks

Kohtunik