3-17-2194/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Määruse tegemise aeg ja koht

4. jaanuar 2018. a, Tallinn

Haldusasja number

3-17-2194

Haldusasi

R. M. ja M. M. kaebus Kohila Vallavalitsuse

29.06.2017 korralduse nr 166 „Detailplaneeringu

kehtestamine“

tühistamiseks

või

tühisuse

tuvastamiseks

ning

õigusvastaste

tagajärgede

kõrvaldamiseks

Menetlusosalised

Kaebajad – R. M. ja M. M., volitatud esindaja v.adv

Mari-Ann Veiermann

Vastustaja – Kohila vald, seaduslik esindaja Ahto

Järvela

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada R. M. ja M. M. ning Kohila valla vahel sõlmitud kompromiss järgnevatel

tingimustel:

1) Kaebajad loobuvad täies ulatuses käesolevas haldusasjas esitatud kaebustest.

Kompromissi kinnitamise tulemusena jääb Prillimäe aleviku ja lähiala

detailplaneeringu

menetlus

kui

ka

detailplaneeringut

kehtestav

Kohila

Vallavalitsuse 29.06.2017. a korraldus nr 166 kehtima, välja arvatud osas, mis

puudutab kaebajate ühisomandisse kuuluva kinnistu, asukohaga Lasteaia tn 4,

Kohila vald Prillimäe alevik (registriosa nr 1493337), võimalikku koormamist

sundvaldusega või sundvõõrandamist või jagamist.

2) Pooled on kokku leppinud selles, et Kohila vald ehitab välja omal kulul kooskõlas

Prillimäe aleviku ja lähiala detailplaneeringuga (edaspidi detailplaneering)

Nurmejala kinnistule avalikult kasutatava teelõigu (Kompromissi lisa 1- tähistatud

joonisel halli värviga) hiljemalt 31. detsembriks 2021. a. Kompromissi Lisas 1

märgitud „koormatav ala“ ligikaudu suurusega 114 m2 osas sõlmivad kohalik

omavalitsus ja kinnistu ühisomanikud asjaõiguslepingu kinnistu koormamiseks

piiratud asjaõigusega. Kohila vald teostab Nurmejala kinnistule jääval teel

mustkatte paigalduse kui ka teostab külgnevale kinnistule, asukohaga Lasteaia tn

4, Kohila vald, Prillimäe alevik, mustkattega mahasõidud (edaspidi mahasõit).

Mahasõidu asukohad kui ka arv lepitakse poolte vahel kokku enne

detailplaneeringu järgse teedeehituse projekteerimise hanke korraldamist. Kohila

vald

kohustub

järgima

mahasõidu

projekteerimise

korraldamisel

ja

teedeehitustööde tellimisel poolte kokkulepet, mille kohaselt ühe mahasõidu pikkus

on max 6 (kuus) meetrit, laius 4,5 (neli koma viis) meetrit (juhul kui Lasteaia 4

detailplaneeringus tehakse 4,5 m laiused teed) ning mahasõidule paigaldatakse

3-17-2194

2(4)

mustkate. Mahasõitude arv kavandatakse mitte suuremaks kui Lasteaia tn 4,

Kohila vald, Prillimäe alevik jagamisel tekkivate potentsiaalsete kruntide arvuga.

Kui pooled ei lepi kokku teisiti, siis rajatakse mahasõidud lisatud joonisel sinisega

tähistatud kohtadesse (Lisa 1).

3) Pooled on kokku leppinud selles, et Kohila vald otsustab kaebajatelt kinnistu

registriosa nr 1493337, asukohaga Lasteaia tn 4, Kohila vald, Prillimäe alevik, osas

detailplaneeringu algatamise hiljemalt 30 (kolmekümne) kalendripäeva jooksul

taotluse saamisest. Kohila vald menetleb mainitud kinnistu detailplaneeringut ja

kohustub vastu võtma eelmainitud kinnistu osas detailplaneeringu kehtestamise

haldusakti kooskõlas planeerimisseaduse sätetega hiljemalt 31. detsember 2021. a.

4) Kohila vald kinnitab, et kaebajate poolt vaidlustatud detailplaneeringu

dokumentatsioon ei näe ette kinnistu, asukohaga Lasteaia tn 4 Kohila vald läbiva

avaliku tee rajamist ja seega nimetatud kinnistule läbivat teed ei ehitata. Lasteaia

tn 4 kinnistut võib kasutada vaid Lisas 1 toodud tee ehitamiseks/kaitsevööndi

rajamiseks.

5) Pooled on kokku leppinud, et juhul, kui Kohila vald ei täida kompromissiga

võetud kohustusi kohaselt või antud kinnitused osutuvad ebaõigeks, on kaebajatel

õigus nõuda Kohila vallalt kompromissi mittetäitmise eest leppetrahvi 10 000

(kümme tuhat) eurot igakordse kompromissis kokku lepitud tingimuse rikkumise

eest.

6) Menetluskulud jäävad menetlusosaliste enda kanda.

2. Lõpetada haldusasja nr 3-17-2194 menetlus.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 03.11.2017

määrusega kohaldatud esialgne

õiguskaitse.

4. Tagastada kaebuselt tasutud riigilõiv summas 22,50 eurot (kakskümmend kaks eurot

ja 50 senti) M. M. arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxx Swedbank AS-s.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättetoimetamisest (HKMS § 155 lg 5, § 203 lg 1 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tallinna Halduskohus võttis 03.11.2017 määrusega menetlusse R. M. ja M. M. kaebuse

Kohila Vallavalitsuse 29.06.2017 korralduse nr 166 tühistamiseks, millega kehtestati Prillimäe

aleviku ja lähiala detailplaneering (DP). Kohus rahuldas samas määruses kaebajate esialgse

õiguskaitse taotluse, peatades vaidlustatud haldusakti täitmise, ning jättis heastamiskaebuse

käiguta.

2. Kaebaja esitas 20.11.2017 avalduse heastamiskaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Kaebusele

vastamise tähtaega pikendati kahel korral (30.11.2017, 12.12.2017) pooleli olevate

kompromissiläbirääkimiste tõttu.

3. Pooled esitasid kohtule 28.12.2017 digitaalselt allkirjastatud kompromisslepingu ning

taotluse kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks. Kaebajad soovivad ka

riigilõivu tagastamist halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 104 lg 6 p 1 alusel. Pooled

soovivad lõpetada haldusasja nr 3-17-2194 esemeks oleva vaidluse järgnevatel tingimustel:

1) Kaebajad loobuvad täies ulatuses käesolevas haldusasjas esitatud kaebustest. Kompromissi

kinnitamise tulemusena jääb Prillimäe aleviku ja lähiala detailplaneeringu menetlus kui ka

3-17-2194

3(4)

detailplaneeringut kehtestav Kohila Vallavalitsuse 29.06.2017. a korraldus nr 166 kehtima,

välja arvatud osas, mis puudutab kaebajate ühisomandisse kuuluva kinnistu, asukohaga

Lasteaia tn 4, Kohila vald Prillimäe alevik (registriosa nr 1493337), võimalikku

koormamist sundvaldusega või sundvõõrandamist või jagamist.

2) Pooled on kokku leppinud selles, et Kohila vald ehitab välja omal kulul kooskõlas

Prillimäe aleviku ja lähiala detailplaneeringuga (edaspidi detailplaneering) Nurmejala

kinnistule avalikult kasutatava teelõigu (Kompromissi lisa 1- tähistatud joonisel halli

värviga) hiljemalt 31. detsembriks 2021. a. Kompromissi Lisas 1 märgitud „koormatav

ala“ ligikaudu suurusega 114 m2 osas sõlmivad kohalik omavalitsus ja kinnistu

ühisomanikud asjaõiguslepingu kinnistu koormamiseks piiratud asjaõigusega. Kohila vald

teostab Nurmejala kinnistule jääval teel mustkatte paigalduse kui ka teostab külgnevale

kinnistule, asukohaga Lasteaia tn 4, Kohila vald, Prillimäe alevik, mustkattega mahasõidud

(edaspidi mahasõit). Mahasõidu asukohad kui ka arv lepitakse poolte vahel kokku enne

detailplaneeringu järgse teedeehituse projekteerimise hanke korraldamist. Kohila vald

kohustub järgima mahasõidu projekteerimise korraldamisel ja teedeehitustööde tellimisel

poolte kokkulepet, mille kohaselt ühe mahasõidu pikkus on max 6 (kuus) meetrit, laius 4,5

(neli koma viis) meetrit (juhul kui Lasteaia 4 detailplaneeringus tehakse 4,5 m laiused

teed) ning mahasõidule paigaldatakse mustkate. Mahasõitude arv kavandatakse mitte

suuremaks kui Lasteaia tn 4, Kohila vald, Prillimäe alevik jagamisel tekkivate

potentsiaalsete kruntide arvuga. Kui pooled ei lepi kokku teisiti, siis rajatakse mahasõidud

lisatud joonisel sinisega tähistatud kohtadesse (Lisa 1).

3) Pooled on kokku leppinud selles, et Kohila vald otsustab kaebajatelt kinnistu registriosa nr

1493337, asukohaga Lasteaia tn 4, Kohila vald, Prillimäe alevik, osas detailplaneeringu

algatamise hiljemalt 30 (kolmekümne) kalendripäeva jooksul taotluse saamisest. Kohila

vald menetleb mainitud kinnistu detailplaneeringut ja kohustub vastu võtma eelmainitud

kinnistu osas detailplaneeringu kehtestamise haldusakti kooskõlas planeerimisseaduse

sätetega hiljemalt 31. detsember 2021. a;

4) Kohila vald kinnitab, et kaebajate poolt vaidlustatud detailplaneeringu dokumentatsioon ei

näe ette kinnistu, asukohaga Lasteaia tn 4 Kohila vald, läbiva avaliku tee rajamist ja seega

nimetatud kinnistule läbivat teed ei ehitata. Lasteaia tn 4 kinnistut võib kasutada vaid Lisas

1 toodud tee ehitamiseks/kaitsevööndi rajamiseks.

5) Pooled on kokku leppinud, et juhul, kui Kohila vald ei täida kompromissiga võetud

kohustusi kohaselt või antud kinnitused osutuvad ebaõigeks, on kaebajatel õigus nõuda

Kohila vallalt kompromissi mittetäitmise eest leppetrahvi 10 000 (kümme tuhat) eurot

igakordse kompromissis kokku lepitud tingimuse rikkumise eest.

6) Menetluskulud jäävad menetlusosaliste enda kanda.

4. HKMS § 154 lg 1 kohaselt võivad pooled kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi

jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kompromissi kinnitamine on võimalik kogu

menetluse vältel, sh enne kaebuse menetlusse võtmist. Seega ei pea kohus võtma seisukohta

heastamiskaebuse lubatavuse osas. Samuti ei ole kompromiss piiratud vaidluse esemeks olevate

küsimuste lahendamisega. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on õigusvastane, riivab

menetlusse kaasamata isiku õigusi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kompromissi

võib pidada õigusvastaseks, kui üks pooltest võtab kompromissiga kohustuse anda haldusakt

või sooritada toiming, mis on seadusega vastuolus. Haldusorgan ei saa näiteks kompromissiga

võtta endale kohustust anda välja haldusakt, mille väljastamise eeldused on täitmata, isegi kui

see ei puuduta kolmandate isikute õigusi.

Kohus leiab, et kompromiss ei ole õigusvastane ega riiva menetlusse kaasamata isiku õigusi

ning kompromissi on võimalik täita.

3-17-2194

4(4)

Pooled on kompromisslepingu p-s 3 leppinud kokku Lasteaia tn 4 kinnistu (kinnistu nr

1493337) detailplaneeringu menetlemise tingimused. Kompromisslepingu p-s 3 märgitud

Kohila valla kohustust võtta vastu Lasteaia tn 4 kinnistu osas „detailplaneeringu kehtestamise

haldusakt kooskõlas planeerimisseaduse sätetega“ tuleb mõista seega kui otsust kehtestada või

mitte kehtestada detailplaneeringut. Detailplaneeringu saab kehtestada siis, kui PlanS sätestatud

eeldused on täidetud. Detailplaneeringu kehtestamist ei ole võimalik n-ö ette ära otsustada.

Kohtu hinnangul sisaldab kompromisslepingu p 3 vastavat tõlgendust. Nimelt viidatakse p-s 3

detailplaneeringu kehtestamise kooskõlale planeerimisseaduse sätetega. Seega ei pea kohus

kompromissi täpsustamist vajalikuks.

5. Enne kompromissi kinnitamist selgitab kohus kaebajale kompromissi tagajärgi. Pooled on

kompromisslepingus kinnitanud, et on teadlikud kompromissi kinnitamise tagajärgedest.

HKMS § 43 lg 1 p 2 kohaselt ei ole kaebajal enam lubatud sama nõudega samal alusel kohtusse

pöörduda. Kohus selgitab lisaks, et kui kompromiss sisaldab tsiviilõiguslikke tingimusi, nagu

asjaõiguslepingu sõlmimine piiratud asjaõiguse seadmiseks ja leppetrahv, kohaldatakse selles

suhtes täiendavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 430 lõikeid 8 ja 9.

6. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab HKMS § 152 lg 1 p 3 ja § 155 lg 4 alusel haldusasja

menetluse.

7. HKMS § 253 lg 3 kohaselt tühistab kohus esialgse õiguskaitse määrusega, kui asja menetlus

lõpetatakse. Kohus peatas 03.11.2017 määrusega vaidlustatud haldusakti täitmise kuni asja

lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Kuna haldusasja menetlus lõpetatakse, tuleb kohaldatud

esialgne õiguskaitse tühistada. Tühistamine jõustub menetlust lõpetava määruse jõustumisel.

8. HKMS § 104 lg 6 p-s 1 sätestatakse, et kui tasutud riigilõivu suurus ületab 31,94 eurot,

tagastatakse pool asjas tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Praegu on

kaebajad tasunud riigilõivu kokku 45 eurot, mistõttu tuleb neile tagastada 22,50 eurot (45 : 2 =

22,50).

9. HKMS § 108 lg 7 teises lauses on sätestatud, et kui menetlusosalised ei ole kompromissi

sõlmides menetluskulude jagamises kokku leppinud, jäävad menetluskulud menetlusosaliste

enda kanda. Menetlusosalised leppisid kompromissi sõlmides kokku, et menetluskulud jäävad

menetlusosaliste kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee

Kohtunik