2-17-114749/6 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.jaanuar 2018, Pärnu

Tsiviilasja number

2-17-114749

Tsiviilasi

B2 Kapital SIA hagi J. M. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

947,39 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Kapital SIA (registrikood 40103645131,

asukoht Skanstes iela 50, LV-1013, Riga, Riga

maakond), lepinguline esindaja Triin Reinmaa (e-

post: triin@creditreform.ee)

Kostja: J. M. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht

hagiavalduses xxxxxxx x, xxxxx xxxxx; tegelik elu- ja

viibimiskoht teadmata, menetlusdokumendid kätte

toimetatud avalikult)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 1)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista J. M.lt (M., isikukood xxxxxxxxxxx) B2 Kapital SIA kasuks Tele2 Eesti

AS ja kostja J. M. vahel 15.11.2016 sõlmitud tähtajalisest (tähtaeg 15.11.2018)

liitumislepingust ja seadme (Samsung Galaxy A5, 2016) järelmaksulepingust tulenev

võlgnevus kokku summas 423,38 eurot (millest 357,81 € põhivõlgnevus (sh telefoni

maksumus 266 eurot ja 91,81 eurot tasumata kuutasu maksed), 15,59 € põhivõlalt VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatud ja hagiavalduse 16.10.2017

esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis ja 49,98 € sissenõudmiskulud).

3. Välja mõista J. M.lt B2 Kapital SIA kasuks alates 17.10.2017 kuni põhivõla täieliku

tasumiseni viivis protsendina põhivõla tasumata osalt (otsuse tegemise seisuga 357,81

€) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele poolaasta kaupa kohaldatav viimane intressimäär

enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas. Otsuse tegemise ajal

kehtiv viivisemäär on 8,00% aastas ehk 0,022 % päevas).

4. Jätta rahuldamata B2 Kapital SIA hagi J. M. vastu leppetrahvi 237,31 euro

väljamõistmiseks.

5. Menetluskuludest jätta J. M. kanda hageja tasutud riigilõivust 100 eurot (s.o hagi

rahuldatud osale vastava hinnaga hagi esitamisel nõutav riigilõiv), 42,51% hageja

lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikest kuludest ning kostja enda kulud täies

Tsiviilasi nr: 2-17-114749

2 (6)

ulatuses. Hageja kanda jääb tasutud riigilõivust 75 eurot ning lepingulise esindaja kulud

osas, mida ei jäetud kostja kanda.

6. Määrata B2 Kapital SIA põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 335 eurot,

millest maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv kokku 175 eurot ja

hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud kulud 160 eurot (käibemaks 0%).

7. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõista J. M.lt B2 Kapital SIA kasuks

menetluskulude katteks välja kokku 168,01 eurot (100 € maksekäsu kiirmenetluses ja

hagi esitamisel tasutud riigilõivu katteks ja 68,01 € hageja esindaja põhjendatud kuludest

42,51%).

8. Väljamõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb J. M.l tasuda B2

Kapital SIA-le viivist protsendina menetluskulude tasumata osalt alates tagaseljaotsuse

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

9. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

10. Toimetada kostjale J. M.le tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5).

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30

päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada. Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel

otsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, eelkõige

TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon

tuleb tasuda Rahandusministeeriumi ühele järgnevatest arvelduskontodest nr SEB Pank

EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X), Swedbank nr EE062200221059223099

(SWIFT: HABAEE2X), Danske Bank nr EE513300333522160001 (SWIFT: FOREEE2X),

Luminor Bank nr EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X), viitenumbrit ei ole vaja,

selgituseks märkida: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi.

Kohtuotsuses edasikaebekorra selgitamine ei tähenda otsuse peale edasikaebamiseks loa

andmist TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses.

Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil.

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Tsiviilasi nr: 2-17-114749

3 (6)

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

1. B2 Kapital SIA esitas 17.10.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 649,99 euro saamiseks. Kohus rahuldas avalduse, kuid võlgnikule ei õnnestunud

makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada, mistõttu 13.09.2017 maksekäsu

kiirmenetlus lõpetati ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

2. 18.09.2017 maakohus kohustas hagejat esitama oma nõude ja põhjendama seda

hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendavalt riigilõivu, samuti täpsustama kostja

elukohta. B2 Kapital SIA esitas 17.10.2017 Pärnu Maakohtule põhjendatud nõude hagiavalduse

vormis ning tasus täiendavalt riigilõivu. Kostja elukohaks hageja märkis lepingus näidatud

kostja elukoha xxxxxxx x xxxxx.

3. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Tele2 Eesti AS ja kostja J. M. 15.11.2016 tähtajalise

(15.11.2018) liitumislepingu mobiilsideteenuste osutamiseks ja järelmaksuga kauba

müügilepingu Samsung Galaxy A5 ostmiseks, mille alusel Tele2 Eesti AS kohustus pakkuma

kostjale telekommunikatsiooniteenust ja üle andma seadme ning kostja kohustus saadud

teenuste ja kauba eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt Tele2 Eesti AS-ile

tasuma. Kostja ei tasunud talle ajavahemikul 01.12.2016 kuni 01.04.2017 esitatud arveid (nr

51954696, 52277451, 52577707, 15100014255 ja 15100461191). 11.05.2017 loovutas Tele2

Eesti AS oma nõude kostja vastu B2 Kapital SIA-le (hageja).

4. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla summas 357,81 eurot, leppetrahvi 237,31 eurot,

sissenõudmiskulud 49,98 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 106,39 eurot ning alates hagi

esitamisele järgnevast päevast 17.10.2017 kuni põhinõude 357,81 eurot täieliku tasumiseni

viivise põhivõlalt 0,15% päevas.

Samuti palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud 335 eurot (maksekäsu kiirmenetluses

ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv kokku 160 € ja õigusabi kulud 175 €) ja kohustada kostjat

tasuma menetluskuludelt viivist alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses tasumata summalt.

Hageja taotleb hagi rahuldada tagaseljaotsusega, kui selleks esinevad seaduses sätestatud

alused.

5. 06.11.2017 võttis Pärnu Maakohus hagiavalduse menetlusse. Kostjale toimetati

hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte avalikult, avaldamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Avalikult kättetoimetatuks loetakse dokument 15 päeva möödumisel väljavõtte

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Selles asjas avaldati hagiavalduse ja

menetlusse võtmise määruse väljavõte 14.11.2017. Seega dokumendid loetakse kostjale

kättetoimetatuks 30.11.2017 ning kostjale vastamiseks määratud 28-päevane tähtaeg lõppes

28.12.2017 kell 24.00. Kostja kirjalikku vastust kohtule esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid

asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse

lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

7. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt

rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud.

8. Hagiavalduses märgitud asjaoludel on hageja nõue kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud

osaliselt. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue

Tsiviilasi nr: 2-17-114749

4 (6)

telekommunikatsiooniteenuse ja järelmaksuga kauba müügilepingutest. Kostja ei ole täitnud

Tele2 Eesti AS-iga sõlmitud liitumislepingutest ja järelmaksuga vara müügilepingust

tulenevaid rahalisi kohustusi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt on müügilepingust

tulenev ostja põhikohustus tasuda müüjale ostuhind rahas. VÕS § 208 lg 2 järgi kohaldatakse

asja müügi kohta sätestatut vastavalt õiguse või muu eseme müügile. Hageja on nõude

omandanud loovutamise teel esialgselt võlausaldajalt. VÕS § 164 lg 2 kohaselt nõude

loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.

9. Hageja nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendavad hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid

(lepingud, arved, nõude loovutamise teatis). VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg

1 p 1 ja 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel hagejal on õigus nõuda kostjalt rahalise

kohustuse summas 357,81 eurot täitmist, sissenõudmiskulude hüvitamist ning viivist põhinõude

täitmisega viivitamise eest.

10. Hagiavalduse kohaselt liitumislepingute sõlmimisel on kostja kinnitanud, et ta nõustub

tähtajalise lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel tasuma leppetrahvi. Leppetrahvi summa on

lepingu tähtaja lõpuni jääva perioodi ning kostja poolt valitud paketi kuumaksu korrutis. Hageja

on liitumislepingu ennetähtaegselt üles öelnud, kuna kostja jättis arved tasumata ja sellega

rikkus lepingut. Seega sisuliselt nõuab hageja kostjalt leppetrahvina tasu teenuse eest, mida

lepingu ülesütlemise tõttu tegelikult ei osutata.

Tele2 Eesti ja kostja vahel sõlmitud lepingud on tarbijalepingud. Telefoni järelmaksuleping on

VÕS § 401 lg 2 ja § 402 lg 1 alusel ühtlasi ka tarbijakrediidileping. Leppetrahvi tasumise nõue

on lepingul vormistatud küll pealkirja „Tähtajalise liitumislepingu eritingimused“ all, kuid

kohtu hinnangul on tegemist VÕS § 35 lg 1 kohase tüüptingimusega – see on välja töötatud

eesmärgiga kasutada ja seda kasutatakse Tele 2 Eesti tüüplepingutes. Lepingu järgmisel lehel

olev kostja kui kliendi kinnitus (p 7, toimiku lk 19), et ta nõustub tähtajalise lepingu

ennetähtaegsel lõpetamisel leppetrahvi tasuma ning et leppetrahvi summa on lepingu tähtaja

lõpuni jääva perioodi ning kliendi poolt valitud paketi kuumaksu korrutis, ei tõenda, et kostjaga

tingimus läbi räägiti ning et kostjal oli mõistlik võimalus tingimuse sisu mõjutada. Kohus on

hagi menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohus võib leppetrahvi tingimust käsitada

tühise tüüptingimusena. Hageja ei ole täiendavaid selgitusi esitanud ega lükanud ümber VÕS §

35 lg-s 2 sätestatud eeldust, et tüüptingimust ei olnud eraldi läbi räägitud.

Kohus leiab, et tingimus, mille kohaselt kostja peab lepingu ülesütlemise korral tasuma

leppetrahvina summa, mis vastab lepingu tähtaja lõpuni jäänud kuude teenustasude summale,

kuigi ta selle aja eest enam teenust ei saa ega kasuta, on VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel kostjat

kui tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja seega tühine tüüptingimus, sest kostja peab selle

tingimuse järgi oma kohustuse rikkumise korral tasuma ebamõistlikult suurt leppetrahvi,

sõltumata tüüptingimuse kasutajal kahju tekkimisest. Tele2 teenuste kasutamise tingimuste

punktist 10.11. jääb mõne lepingutingimuse tühisuse korral ülejäänud leping kehtima. Eeltoodu

alusel tuleb jätta hagi rahuldamata kostjalt leppetrahvi 237,31 eurot väljamõistmiseks.

11. Hageja nõuab lisaks põhivõlale hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist

teenuste kasutamise tingimuste punkti 6.13.2 ja järelmaksu tingimuste punkti 3.4. alusel

määraga 0,15% päevas, mis on arvestatud põhivõlgnevuselt 357,81 eurot ajavahemiku

19.12.2016 – 16.10.2017 eest (seega viivisemäär 54,75% aastas). Alates hagi esitamisest

lisanduva viivise väljamõistmist taotleb hageja põhinõude täitmiseni samuti 0,15% päevas.

12. Lepingus kokkulepitud viivisemäär ületab vaidlusalusel ajal kehtestatud seadusjärgset

viivisemäära rohkem kui 6 korda. Kohtu hinnangul on ka viivisenõude puhul tegemist kostjat

kui tarbijat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega. Riigikohtu kujundatud kohtupraktika

kohaselt VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi on eelduslikult tühine selline tarbijaga

sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära

(Riigikohtu 10.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Ebaproportsionaalselt suure

viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda

Tsiviilasi nr: 2-17-114749

5 (6)

viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu 14.06.2005 otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-66-05, p 24). Eeltoodu alusel kohus rahuldab hageja viivisenõude osaliselt ja mõistab

kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagi

esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivise summa seega 15,59 eurot ((0,022% x

28,95 € x 302 päeva) + (0,022% x 12,49 € x 271 päeva) + (0,022% x 12,49 € x 240 päeva) +

(0,022% x 25,79 € x 212 päeva) + (0,022% x 278,09 € x 181 päeva)).

13. TsMS § 367 võimaldab hagejal taotleda viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt

protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohtuotsuse p-s 12 toodud põhjusel kohus

rahuldab osaliselt hagiavalduse nõude mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhinõudelt

alates 17.10.2017 kuni põhinõude täitmiseni 0,15% tasumata summalt päevas ja mõistab

kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt alates 17.10.2017 kuni põhinõude täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras, s.o poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari

ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas.

14. Menetluskulude jaotus

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt,

42,51% ulatuses. Kuna hageja põhivõla nõue rahuldati täies ulatuses ning hagi osaline

rahuldamine seisneb viivise väljamõistmises hageja taotletud lepingulise määra asemel

seaduses sätestatud määras, peab kohus õigeks jätta kostja kanda riigilõivu ulatuses, mis tulnuks

hagejal tasuda hagi rahuldatud ulatusele vastava hinnaga hagi esitamisel.

Hageja põhjendatud ja vajalikud kulud õigusabile kohus jaotab poolte vahel vastavalt hagi

rahuldamise ulatusele, jättes nendest 42,51 % kostja kanda.

Kohus jätab kostja kanda ka tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses

osalenud ning tal ei saa olla tekkinud hüvitatavaid kulusid. Kohus võtab seejuures arvesse ka

seda, et kostja oma lepinguliste kohustuse rikkumisega ise põhjustas hageja kohtu poole

pöördumise.

15. TsMS § 174 lg 1 ja§ 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälisteks kuludeks TsMS § 144 kohaselt on muu hulgas

menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka

menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek.

Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude

kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas

menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud.

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks

eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja

läbitud kohtuastmete arvu.

16. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on maksekäsu kiirmenetluses ja hagi

esitamisel tasutud riigilõiv 175 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu

eeltingimus. Põhivõla 357,81 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 15,59 eurot ja lisanduva

ühe aasta viivise järgi oleks hagi rahuldatud osale vastav hagihind 401,61 eurot, millelt nõutav

riigilõiv on 100 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu 175 eurot hagihinna 944,71 eurot järgi.

Vastavalt kulude jaotusele jääb kostja kanda riigilõiv 100 eurot ja 75 eurot jääb hageja enda

kanda.

Tsiviilasi nr: 2-17-114749

6 (6)

17. Hageja taotleb lisaks riigilõivule õigusabikulu hüvitamist. Hagiavalduse kohaselt on hageja

õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ja õigusabikulud tõendite korrastamise ja

hagiavalduse koostamise eest summas 140 eurot.

Kohus selgitab hagejale, et TsMS ei näe ette menetluskuluna õigusabikulusid, TsMS § 144 p 1

ja § 175 lg 1 kohaselt on hüvitatavaks kuluks üksnes lepingulise esindaja kulud. Kohus lähtub

eeldusest, et õigusabikulude näol on hagejal kohustus esindajale hüvitada esindamisel tehtud

kulud (s.h esindaja töötasu vastavalt õigusabi osutamiseks kulutatud ajahulgale).

Hagiavaldusele ei ole lisatud arvet ja ei ole välja toodud esindaja tehtud toiminguid ega nendele

kulunud aega. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esindaja koostas ja esitas kohtule hagiavalduse

(6 lk) lisadega (50 lk).

Kohus leiab, et esindaja kulud summas 160 eurot on selles asjas põhjendatud ja vajalikud,

kulude suurus 20 eurot maksekäsu kiirmenetluses tuleneb TsMS §-st 4842. Hagimenetluses

esindajakulu 140 eurot on samuti mõistlik ja vajalik kulu. Esitatud hagiavalduse ja lisade mahtu

arvestades kulus hagiavalduse koostamisele ja lisade komplekteerimisele kohtu hinnangul

minimaalselt 2 tundi, mis teeb tunnitasuks maksimaalselt 70 eurot. Kohtupraktikas on

vandeadvokaadi tunnitasuna aktsepteeritud 120 eurot ilma käibemaksuta. Sellega võrreldes on

hageja lepingulise esindaja tasu suurus mõistlik.

Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus kostjalt hageja kasuks esindaja kulude

katteks välja 42,51% ehk 68,02 eurot. Hagiavalduse kohaselt on menetluskulud esitatud 0%-

lise käibemaksuga.

18. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Käpp

Kohtunik