3-17-1234/8 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-17-1234 Määruse kuupäev 02.08.2017 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Viktor Perevalovi kaebus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 29.05.2017 kandemääruse nr 633202017 tühistamiseks ja Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kohustamiseks V. Perevalovi 19.05.2017 kinnistamisavalduse lahendamiseks Resolutsioon Tagastada Viktor Perevalovi kaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud

1. 09.06.2017 saabus Tartu Halduskohtule Viktor Perevalovi kaebus. Kaebusele lisatud materjalide kohaselt on Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 29.05.2017 kandemäärusega nr 633202017 (tl 3) lõpetatud menetlus kandetaotluse puudumise tõttu. Kandemääruse kohaselt esitati Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistu nr 2047203, asukohaga Tartumaa, Tartu linn, Anne tn 53 kohta 19.05.2017 kinnistamisavaldus. Avalduses käsitletakse mitmeid registriosi, konkreetsemalt kinnistusregistriosa nr 2047203. Avaldusest ei nähtu selgelt soovitava kande sisu. Kohtunikuabi on kandemääruses leidnud, et kuna esitatud avaldusest ei nähtu soovitava kande sisu, ei saa esitatud avaldust käsitleda kinnistamisavaldusena ning menetlus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 593 lg 1 alusel lõpetada.

2. Kaebaja taotleb Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 29.05.2017 kandemääruse nr 633202017 tühistamist, kuna kaebaja arvates on menetlus lõpetatud valel alusel. Kaebaja taotleb vastustaja kohustamist tema kinnistamisavalduse ikkagi lahendamiseks või kohustada vastustajat kande parandamiseks vastavalt kinnistamisavaldusele ja pärimistunnistusele. Kaebuses on esitatud ka menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.

Kohtu seisukoht

3. Kuigi kaebus on sõnastatud segaselt, nähtub sellest ning selle lisadest siiski üheselt, et kaebaja ei ole rahul Tartu Maakohtu 29.05.2017 kandemäärusega nr 633202017. Kaebusest ning selle lisadest nähtuvalt on kaebaja eesmärgiks parandada kaebaja väitel ebaõiged kanded kinnistusregistriosas nr 2047203.

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 sätestab, et halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluse lahendamine, kui seadus ei näe ette teist menetluskorda.

5. Käesoleval juhul sätestab seadus teise menetluskorra. Halduskohus on seisukohal, et praegusel juhul ei ole tegemist avalik-õigusliku, vaid tsiviilõigusliku vaidlusega. Kuigi kinnistusraamatu seaduse (KRS) § 2 järgi on vastutav töötleja Justiitsministeerium ja volitatud töötlejad on Tartu Maakohtu kinnistusosakond ning Registrite ja Infosüsteemide Keskus, ei ole kinnistusraamatu kannetest tulenevad vaidlused seetõttu veel avalik-õiguslikud. KRS §-des 621 ja 631 on selgitatud kinnistusraamatu kande parandamise võimalusi. Nimetatud sätete kohaselt tehakse seda kinnistamisavalduse alusel. Seejuures on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 599 kohaselt võimalik esitada määruskaebus kandemääruse peale, millega kandeavaldus jäeti rahuldamata. Teisisõnu on kinnistusraamatu kannete parandamine igal juhul võimalik üksnes tsiviilkohtumenetluses ning halduskohtu pädevuses ei ole kannete õiguspärasuse hindamine, vaid see on eraõiguslik vaidlus, mis tuleb lahendada tsiviilkohtumenetluses. Seega ei ole käesoleval juhul esitatud tühistamisja kohustamisnõue käsitatav avalik-õiguslikus suhtes esitatud nõudena. Seetõttu tuleb kaebus HKMS § 121 lg 1 p

1 alusel tagastada halduskohtu pädevuse puudumise tõttu.

6. HKMS § 121 lg 3 ls 1 sätestab, et kaebuse tagastamisel selgitab kohus võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda. Halduskohus selgitab kaebajale, et kaebajal on õigus pöörduda seaduse nõuetele vastava avaldusega uuesti Tartu Maakohtu kinnistusosakonna poole, sest kaebaja kinnistamisavalduse puhul lõpetati menetlus seetõttu, et avaldust ei saanud läbi vaadata kandetaotluse ebaselguse tõttu kande sisus. Käesoleval juhul ei ole tegemist HKMS § 121 lg 3 teises lauses nimetatud pädevuse vaidlusega kohtute vahel, sest maakohus ei ole kaebaja avaldust tagastanud, vaid lõpetanud selle avalduse laekumisel algatatud menetluse.

7. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus menetlusabi taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata, sest taotlus ei ole kaebusest eraldiseisvalt menetletav ning tegemist ei ole puudusega, mida oleks võimalik kõrvaldada.

8. Kuigi vaidluse sisuline lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, selgitab halduskohus, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule (HKMS § 121 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Roby Koik kohtunik