Legislator Case Law & Legislation
2-17-114569/8 AI generated

2-17-114569/8 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

Case Number 2-17-114569/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista kostjalt J.L.ilt (Laur) hageja B2 Kapital SIA kasuks, Tele2 Eesti AS-i ja Välja mõista J.L.ilt hageja B2 Kapital SIA kasuks viivis põhinõudelt (34,53 eurolt)

Legislator headnote

AI generated

2-17-114569/8 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval: Välja mõista kostjalt J.L.ilt (Laur) hageja B2 Kapital SIA kasuks, Tele2 Eesti AS-i ja Välja mõista J.L.ilt hageja B2 Kapital SIA kasuks viivis põhinõudelt (34,53 eurolt)

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-17-114569

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Tambet Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

02. jaanuar 2018.a, Pärnu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-114569

Tsiviilasi

B2 KAPITAL SIA hagiavaldus J.L. vastu 66,68 euro

nõudes

Tsiviilasja hind

75,06 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 KAPITAL SIA, registrikood 40103645131;

asukoht: Riga maakond, Riga, LV-1013, Skanstes iela 50

Hageja lepinguline esindaja: Triin Reinmaa, Creditreform

Eesti OÜ; asukoht: Pirita tee 20, 10127 Tallinn; e-post:

triin@creditreform.ee

Kostja:

J.L.,

isikukood

xxxxxxxxxxx;

elukoht:

Xxxxxxxxxxx

Menetluse staatus

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt J.L.ilt (Laur) hageja B2 Kapital SIA kasuks, Tele2 Eesti AS-i ja

J.L.i vahel 03.05.2016.a sõlmitud liitumislepingust nr 30115628 tuleneva nõude

alusel, 72,63 eurot, millest põhivõlgnevus 34,53 eurot, sissenõudmiskulu summas 34,99

eurot, viivis perioodil 19.10.2016.a kuni 15.11.2017.a 2,78 eurot, viivis perioodil

16.11.2017.a kuni 28.12.2017.a 0,33 eurot.

3. Välja mõista J.L.ilt hageja B2 Kapital SIA kasuks viivis põhinõudelt (34,53 eurolt)

alates 29.12.2017.a kuni põhinõude täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1

ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas; enne 1. juulit 2017 oli see 0,00%, millele lisandub 8% aastas).

4. Tunnistada otsus tagatisena viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada kostjale J.L.ile käesolev kohtuotsus kätte TsMS § 317 lg 1 ja 3 alusel

kohtuotsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lugeda

kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

6. Saata otsus menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus

2-17-114569

1. Jätta menetluskulud kostja kanda.

2. Välja mõista kostjalt J.L.ilt hageja B2 Kapital SIA kasuks menetluskulu summas

75,06 eurot, millest hagiavalduselt tasutud riigilõiv 75 eurot ning hageja esindaja kulud

0,06 eurot.

3. Menetluskuludelt

tuleb

kostjal

J.L.il

tasuda

menetluskulude

suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse §

lõikes

ettenähtud

ulatuses

(s.o

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas; enne 1. juulit 2017 oli see

0,00%, millele lisandub 8% aastas).

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva

põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale

toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul otsuse teinud

kohtule. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul

alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teada. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Kajalt tuleb tasuda

kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 1500 eurot.

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Kohtu põhjendused

Pärnu maakohus võttis 20.11.2017.a menetlusse B2 Kapital SIA hagiavalduse J.L.i vastu

ning kohustas kostjat esitama vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagiavalduse

kättesaamisest. J.L.ile toimetati hagiavaldus ja 20.11.2017.a kohtumäärus kätte kohtumäärus

kätte avalikult, vastavasisulise teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 29.11.2017.a. J

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumise päevast. Kohus loeb menetlusdokumendid J.L.ile kättetoimetatuks 14.12.2017.a

dokumentide kättetoimetamisega avalikult Ametlike Teadaannete kaudu. J.L. kohustus

vastama hagiavaldusele hiljemalt 28.11.2017.a. Kostja hagiavaldusele tähtaegselt ei

vastanud. Hageja on 15.11.2017.a hagiavalduses taotlenud tagaseljaotsuse tegemist juhul kui

kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile

2-17-114569

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lg 3 alusel teeb kohus käesolevas tsiviilasjas

tagaseljaotsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata.

Menetluskulud

Pärnu Maakohtule 15.11.2017.a esitatud hagiavalduse ja 14.12.2017.a menetluskulude

nimekirja kohaselt palub hageja kostjalt J.L.ilt välja mõista hageja B2 Kapital SIA kasuks

menetluskulud - tasutud riigilõiv 75 eurot, õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot

ja õigusabikulud tõendite kogumise ja korrastamise, hagiavalduse koostamise, ülevaatamise

ja kohtule edastamise eest 56,25 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt viivise tasumist VÕS

§ 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses.

TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu

tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena

menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus.

Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest

peab kandma.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud

menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning

asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud riigilõivu summas 75 eurot.

TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja

või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise

kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja.

Kohus juhib hageja tähelepanu asjaolule, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu

suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses

menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise

keerukuse ja suure mahu puhul. (RKTKm 3-2-1-4-15, p 14). Käesoleva tsiviilasja hinnaks

on 75,06 eurot.

Hageja on tsiviilasjas volitanud ennast esindama Creditreform Eesti OÜ ning hageja

õigusabikulud menetluskulude nimekirja kohaselt on maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot

ning hagimenetluses 56,25 eurot.

Kohus on seisukohal, et kuna tegemist on lihtsa menetlusega, milles kostja hagiavaldusele

vastust ei esitanud, hageja kohtule täiendavaid seisukohti ega taotlusi ei esitanud ning

kohtuistungit ei toimunud, siis ei ole 76,25 euro suuruse õigusabikulude välja mõistmine

kostjalt põhjendatud.

Antud asjas on hageja poolt esitatud vaid hagiavaldus kolmel lehel. Hagiavaldusele on

lisatud tõendid, mis eelduslikult hageja esitas lepingulisele esindajale. Lepingulisel esindajal

ei olnud vajalik ise tõendeid otsida või kolmandatelt isikutelt dokumente välja nõuda, et neid

2-17-114569

kohtule esitada. Menetluskulude nimekirja kohaselt hagejale on õigusabi osutatud

maksekäsu kiirmenetluses, tõendite kogumise ja korrastamise, hagiavalduse koostamise,

ülevaatamise ja kohtule edastamise eest. Kohtu hinnangul nii hagiavalduse mahtu, sisu

lihtsust, esitatud tõendite olemasolu ja menetluse kestvust, s.o 67 päeva, arvestades on

mõistlik jätta kostja kanda hageja esindaja kulud summas 0,06 eurot.

Kohus leiab, et 3 leheküljelise hagiavalduse koostamise ning hagimaterjalide koondamine

kohtusse esitamine ei ole eriliselt keerukas ega suure mahuline töö, seega ei ole põhjendatud

tsiviilasja hinda ületava menetluskulu välja mõistmine kostjalt, s.o kostja kanda tuleb jätta

kokku hageja menetluskulud summas 75,06 eurot.

TsMS § 174 lg-st 2 ja menetluskulude jaotusest lähtudes määrab kohus kostja poolt hagejale

hüvitavate menetluskulude rahaliseks suuruseks mõistab kostjatelt hageja kasuks välja 75,06

eurot, s.o tsiviilasja hinna ulatuses.

TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Hageja on kohtule esitatud menetluskulude nimekirjas taotlenud menetluskuludelt viivise

väljamõistmist VÕS § 113 lõike 1 ettenähtud ulatuses. Seega tuleb kostjal tasuda

menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tambet Grauberg

kohtunik