2-17-7786/23 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Meeli Kaur

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. jaanuar 2018.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-7786

Tsiviilasi

XXX’i hagi XXX’i ja XXX’i vastu mittevaralise kahju

hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

Kostja I 3500 eurot

Kostja II 3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja XXX (isikukood XXX), lepinguline esindaja Jüri

Asari

Kostja I XXX (isikukood XXX), lepinguline esindaja Krista

Paal

Kostja XXX (isikukood XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

4. detsember 2017. a

Kohtuistungil osalenud isikud

Hageja XXX, esindaja Jüri Asari

Kostja I XXX, esindaja Krista Paal

Kostja II XXX

Tõlgi Ülle Kasemaa juuresolekul

RESOLUTSIOON

1. Jätta XXX’i hagi XXX’i ja XXX’i vastu rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta XXX’i kanda.

3. Määrata kindlaks XXX’i maakohtus hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus

ja mõista XXX’ilt XXX’i kasuks välja menetluskulud 525,60 eurot.

4. Jätta rahuldamata XXX’i menetluskulude väljamõistmise taotlus.

5. Jätta tähelepanuta XXX’i 07.12.2017 protokolli parandamise taotlus 07.11.2017

protokolli parandamiseks ning rahuldamata 04.12.2017 taotlus protokolli

parandamiseks.

6. Asendada jõustunud kohtumääruses hageja XXX’i nimi initsiaalidega D.I ning

XXX’i nimi initsiaalidega M.B.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsusele apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest (02.01.2018). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1. XXX (hageja) esitas 18.05.2017 maakohtule hagi XXX’i (kostja I) ja XXX’i (kostja II, koos

kostjad) vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks.

Hagiavalduse kohaselt töötas hageja alates 24.08.2015 kuni 04.07.2016 Klooga koolis õpetaja

ametikohal. Kostja I on hageja õpilase XXX’i lapsevanem ning kostja II on hageja õpilase

XXX’i lapsevanem. 22.01.2016 kirjutas kostja I Klooga kooli direktorile avalduse, milles

avaldas järgmiseid au teotavaid ebaõigeid faktiväiteid hageja kohta: hageja käskis kostja I pojal

XXX’il juua hageja poolt valmistatud lahuseid, mis olid tehtud mustast veest ning toodud

hageja poolt ämbris, kus tavaliselt loputatakse lappe klassitahvli pesemise jaoks. Samas

avalduses avaldas kostja I hageja kohta järgnevaid väärtushinnanguid: hageja on lastele ohtlik

ning psüühiliselt tasakaalutu ning ei suuda leida ühist keelt lastega. Hageja on seisukohal, et

ükski avaldatud väidetest ei vasta tõele. Kostja I avaldus oluliselt teotab hageja au ja väärikust,

selles toodud väited ja süüdistused diskrediteerivad hagejat kui õpetajat ning omavad hageja

jaoks äärmiselt solvavat iseloomu. Kostja I ei ole toonud ühtegi tõendit, mis kinnitaksid

avalduses toodud väiteid.

22.02.2016 toimus Klooga koolis orienteerumismatk, kus kostja II poeg XXX käitus väga

halvasti ning hageja pidi XXX’i viima koju. Hageja teatas kostjale II tema poja käitumisest

ning palus pöörata lapsele suuremat tähelepanu. Kostja II hageja peale karjudes avaldas

järgmised väärtushinnangud: „pole sinu asi, ebanikerdatud libu, keegi pole sind siia kutsunud

nahaal! Ma tean, kuidas kasvatada oma last! Mine persse.“ Hageja jaoks olid sellised sõnad

äärmiselt solvavad ja ootamatud, kuna hageja käitus heas usus ning parimate kavatsustega.

Hageja pidi taluma kostja II väga julma käitumist, mis oluliselt riivab hageja au ja väärikust.

Hagejat solvav ja alandav teave oli avaldatud kooli intranetis, lastevanemate koosolekul,

pedagoogide nõupidamisel ning hoolekogus. See hakkas levima ka teistes koolides õppivate

vanemate, pedagoogide ja koolide juhtkonna seas. Kostjad tekitasid valeväidete ja ebaõigete

väärtushinnangute levitamisega hagejale mittevaralise kahju. Kostjate solvangud teotasid

hageja au ja väärikust, põhjustasid temale vaimse trauma, tekitasid temas hingelisi üleelamisi,

mis tõi kaasa depressiooni. Hageja palub kohtul mõista kummaltki kostjalt välja mittevaraline

kahju kohtu äranägemisel.

Kostja I vastuväited

2. Kostja I vaidleb hagile vastu. 21.01.2016 Klooga koolis toimunud loodusõpetuse tunnis tõi

hageja klassi 4 pakki pulbrit ja ämbriga vett. Hageja valas pulbri vette ja käskis kostja I pojal

XXX’il seda juua. Kostja I poeg ei soovinud tundmatut vedelikku juua, kuid hageja survestas

seda jooma. Kokku tehti 4 erinevat segu ja kostja I poeg pidi segu sunnikorras jooma. Kostja I

poeg tundis end pärast segu joomist halvasti, oli kahvatu ja loid ning oksendas kodus. Kostja I

pöördus kooli, et toimunud katsetest hagejaga rääkida. Hageja ei soostunud kostjaga I katsetest

rääkima, selle koostisosi selgitama ega kostjale I kui lapsevanemale segu ohutust tõestama.

Hageja käitus ettearvamatult ning kisendas ebasoliidselt kostja I peale. 22.01.2016 pöördus

kostja I kirjaliku kaebusega Klooga kooli direktori poole ja palus selgitust hageja tegevuse ning

tema ebapedagoogilise käitumise kohta. 02.02.2016 toimus Klooga kooli hoolekogu istung, kus

hoolekogu leidis, et hageja käitumine on ebapedagoogiline.

Kostja I ei ole esitanud hageja vastu alusetuid süüdistusi ning ei ole eraisikuna hagejat kuidagi

solvanud ega tema tervist kahjustanud. Kostja I ei ole alusetult, põhjuseta hageja tegevust

rünnanud ega temale sellega stressi tekitanud. Hageja on vaid sõnaliselt hagis välja toonud, et

kostja I väidetav käitumine on tekitanud hagejale korvamatu mainekahju. Kostja I ei ole hagejat

avalikkuse ees halvustanud.

Kostja II vastuväited

3. Kostja II vaidleb hagile vastu. Kostja II leiab, et hagiavalduses esitatud väidetav 22.02.2016

kostja II poolne solvang on paljasõnaline. Kostja II ei ole kahjustanud hageja mainet, au ega

head nime. Kostja II ei oma mingit seost asjaoluga, et hageja ei suuda leida tööd. Kostja II on

seisukohal, et hageja poolt esitatud meditsiinilised tõendid depressiooni kohta sel perioodil ei

kohaldu hagis kirjeldatud konfliktiga.

Maakohtu põhjendused

4. Kohus leiab, et hagi mõlema kostja vastu tuleb jätta rahuldamata.

5. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et hageja oli alates 24.08.2015 kuni 04.07.2016 Klooga koolis

õpetaja ametikohal (tl 9-10, 16-7). Kostja I on õpilase XXX lapsevanem ning kostja II on

õpilase XXX’i lapsevanem.

6. Hagiavaldusest

tulenevalt

nõuab

hageja

kostjatelt

mittevaralise

kahju

hüvitamist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 4, § 1046, § 1047 ja § 1050 järgi. Selleks tuleb tuvastada,

kas kostjad on rikkunud hageja isiklikke õigusi VÕS § 1045 lg 1 p 4 mõttes. Mittevaralise kahju

hüvitamise nõude (VÕS § 134 lg-d 2, 5 ja 6) aluseks saab olla eelnimetatud õigusnormide alusel

tuvastatud rikkumine. Mittevaralise kahju hüvitamise kohustuse tekkimiseks piisab ühest

rikkumisest.

7. Isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud

isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma (VÕS § 134 lg 2).

Võlaõigusseaduse kohaselt on isiku au teotamine ja maine kahjustamine võimalik nii

väärushinnangu, sealhulgas ebakohase väärtushinnangu (VÕS § 1046 lg 1) kui ka tegelikkusele

mittevastava asjaolu õigusvastase avaldamisega (VÕS § 1047 lg 2). VÕS § 1046 lg 1 teine

lause sätestab, et õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit,

samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. VÕS § 1046 lg 2 järgi

isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid

seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse

tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast

hindamisest.

8. Esmalt hindab kohus kostja I vastutusega seotud asjaolusid. Kohtul tuleb tuvastada, kas kostja

I on tekitanud hagejale kahju tema eraelu puutumatuse rikkumisega, kas kahju tekitamine on

õigusvastane ja kas esineb õigusvastasust välistavaid asjaolusid ning kas kostja I on kahju

tekitamises süüdi.

9. Kostja I kirjutas 22.01.2016 Klooga kooli direktorile avalduse, milles avaldas, et hageja käskis

kostja I pojal juua hageja poolt valmistatud lahuseid, mis olid tehtud mustast veest ning toodud

hageja poolt ämbris, kus tavaliselt loputatakse lappe klassitahvli pesemise jaoks. Kostja I

avaldas lisaks, et hageja on lastele ohtlik ning psüühiliselt tasakaalutu ning ei suuda leida ühist

keelt lastega (tl 12, tõlge tl 13). Kohus märgib, et kostja I vastutab üksnes kooli direktorile

avaldatud andmete eest. Kui neid andmeid on kolmanda isiku poolt edasi avaldatud, siis selle

eest vastutab andmeid taasavaldanud isik.

Mittevaralise kahju rahalise hüvitamise kohustuse tekkimine VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja §

1047 lg-te 2 ja 3 alusel eeldab mh seda, et kõnealused andmed on hageja au teotavad ja au

teotavate andmete avaldamine on õigusvastane. Faktiväide ei sisalda hinnanguid, vaid fakte.

Kuid faktiväide võib olla isiku au teotav selle tõttu, et see võimaldab isiku „väärtustamist“

negatiivse hinnanguga (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-83-10, p 12). Au teotavate asjaolude

(andmete) avaldamist ei loeta õigusvastaseks VÕS § 1047 lg 3 kohaselt, kui avaldajal oli

avaldamise vastu õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid põhjalikkusega, mis vastab

võimaliku rikkumise raskusele. Avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellisena, nagu need on, st

kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele

avaldas (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-67-10, p 21). Hageja tugineb sellele, et kostja I on

avaldanud ebaõigeid faktiväiteid: hageja käskis XXX’il juua lahuseid; lahused olid tehtud

mustast veest; must vesi oli toodud hageja poolt ämbris; nimetatud ämbris tavaliselt loputatakse

lappe klassitahvli pesemise jaoks (vt 07.11.2017 kohtuistungi täpsustus avaldatud faktiväidete

kohta, tl 124).

Eeltoodud väited on faktiväited VÕS § 1047 mõttes, sest tegemist on isiku kohta andmeid

sisaldavate lausetega. Sellised väited on põhimõtteliselt kontrollitavad, nende tõesus või väärus

on kohtumenetluses tõendatav.

10. Kohtu hinnangul on järgmised väited õiged: hageja käskis XXX’il juua hageja poolt

valmistatud lahuseid; lahused olid tehtud mustast veest; must vesi oli toodud hageja poolt

ämbris. Kostja I on nimetatud asjaolu tõendatud tunnistaja XXX’i ütlustega (tl 137). Kohtu

hinnangul sai kostja I tunnistaja XXX’i ütluste alusel eeltoodud asjaolusid avaldada. Tunnistaja

XXX on kirjeldanud, kuidas õpetaja ähvardas, et lahuse mittejoomisel saavad lapsed hindeks

kahed. Kuna XXX ei soovinud halba hinnet saada, siis ta otsustas lahust juua. Kohtu hinnangul

saab sellel alusel teha järelduse, et õpetaja käskis lapsel juua lahust. Samuti on XXX

kirjeldanud, miks ta arvas, et lahus on tehtud mustast veest. Põrandal laua juures oli sinine

ämber vett täis, kus puhastati värviseid pintsleid. Õpetaja võttis klassist väljudes ämbri kaasa

ja tuli sellega klassi tagasi. Sellest tegi XXX järelduse, et vesi võeti topsikutesse ämbrist. Pärast

lahuse joomist hakkas XXX’il halb, ta oksendas ning õhtul viidi ta kiirabisse. Asjaolu, et XXX

viibis 21.01.2016 kell 21:29 ambulatoorsel vastuvõtul, on tõendatud epikriisiga, kus tal on

diagnoositud rohu või ravimi kahjulik toime (tl 67).

Hageja on seadnud tunnistaja XXX’i ütlused kahtluse alla. Kohtu hinnangul riimuvad

tunnistaja ütlused kaudsete dokumentaalsete tõenditega (tl 101, tõlge tl 102, tl 103, tõlge tl

104). XXX on kohtule kirjalikult avaldanud, et tema lapse sõnade kohaselt käskis õpetaja

XXX’il proovida lahust, kuigi XXX seda teha ei tahtnud. XXX on kohtule kirjalikult

avaldanud, et tema lapselapse sõnade kohaselt võttis õpetaja põrandapesuks ette nähtud ämbrist

vett, segas sinna aineid (soola, suhkrut, soodat) ja käskis seda lastel juua. Õpetaja sundis XXX’i

seda jooma, sest ta on viieline.

11. Kohtu hinnangul ei leidnud tõendamist avaldatud väide, et nimetatud ämbris tavaliselt

loputatakse lappe klassitahvli pesemise jaoks. Samas leiab kohus, et nimetatud väite osas

kuulub kohaldamisele VÕS § 1047 lg 3. Tegemist ei ole isiku mainet ülemääraselt kahjustava

väärtushinnanguga (rikkumise raskus). Kohus on eelnevalt tuvastanud, et juhtunu kohta said

lastevanemad informatsiooni lastelt. Nii on ka kostja I avaldanud 22.01.2016 avalduses

direktorile, et informatsioon pärineb lastelt („lapsed ütlesid“). Kostjal I ei olnud võimalik

täiendavalt objektiivset infot juhtunu kohta saada ning kahtlemata oli kostjal I õigustatud huvi

teavitada vahejuhtumist kooli direktorit.

12. Teiste faktiväidete osas leib kohus, et nende avaldamine ei kujuta hageja mainet kahjustavat

väärtushinnangut, et lugeda need isikuõigust rikkuvana õigusvastasteks VÕS § 1046 alusel (vt

Riigikohtu lahend nr 3-2-1-80-13, p 36). Kostja I ei ole avaldanud andmeid ebaõigete faktide

alusel, asjaolusid selgitamata või meelevaldselt. Faktiväidete avaldamisel ei ole kasutatud

ebasündsat väljendusviisi, vaid kostja I kirjeldas lastelt kuuldud juttude põhjal klassitunnis

juhtunut.

13. Samas avalduses avaldas kostja I hageja kohta järgnevaid väärtushinnanguid: hageja on lastele

ohtlik ning psüühiliselt tasakaalutu ning ei suuda leida ühist keelt lastega. Väärtushinnangute

õigusvastasuse tuvastamisel tuleb VÕS § 1046 lg 1 teise lause järgi arvestada rikkumise liiki,

põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel.

VÕS § 1046 lg 2 järgi isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on

õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse

huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja

huvide võrdlevast hindamisest.

14. Kohtul tuleb tuvastada, kas kostja I poolt hageja kohta hinnangu avaldamine oli nii intensiivne

hageja õiguste rikkumine, et sõnavabadusse tuleb sekkuda. Sõnavabadusse sekkumine peab

olema „demokraatlikus ühiskonnas vajalik“ (Euroopa Inimõiguste Konventsiooni (edaspidi

konventsioon) artikkel 10 lg-s 2 sätestatud piirangute eeldused). EIK on rõhutanud, et õigus

maine kaitsele on õigus, mis on kaitstud konventsiooni artikli 8 alusel osana õigusest eraelu

austamisele (vt Pfeifer vs. Austria, nr 12556/03, p 35, 15.11.2007). Selleks aga, et oleks

võimalik kohaldada artiklit 8, peab rünne inimese maine vastu olema teatava raskusastmega

ning see peab olema toimunud viisil, mis kahjustab õigust eraelu austamisele (vt A. vs Norra,

nr 28070/06, p 64, 09.04.2009).

15. Kohus leiab, et tegemist ei ole ülemäärase ründega hageja maine vastu, mis kahjustab hageja

õigust eraelu austamisele. Käesolevas asjas on ka oluline arvestada olukorraga, milles andmed

on avaldatud. Kostja I on lapsevanem, kellel tekkis konkreetsete asjaolude pinnalt kahtlus

õpetaja kutseoskuste suhtes ning ta jagas neid kahtlusi kooli direktoriga.

16. Väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu on

ühiskonnas halvustava tähendusega. Väärtushinnangut saab küll põhjendada, mitte aga

tõendada selle sisu tõesust või väärust. Halvustava tähendusega hinnangu loeb kohus isiku au

teotavaks, kui see isik ei ole andnud põhjust (puudub alus) selliseks hinnanguks, kohustades

kostjat lõpetama hageja au teotamise (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-63-02, p 7).

17. Hageja leiab, et tema mainet kahjustatakse ja väärtushinnangud on põhjendamatud, kuna tal

on pedagoogiline haridus, ta armastab oma elukutset ja on pühendanud kogu oma karjääri ja

elu sellele. Selle tõendamiseks on hageja esitanud kutsetunnistused ja iseloomustused (tl 19-

34). Vaatamata hageja haridusele ja iseloomustustele olid hageja suhted Klooga koolis

kolleegide ja lastega teravad. Probleemidele viitab hageja enda hagiavalduses välja toodud

asjaolud (ebasõbralik vastuvõtt esimesel tööpäeval, hagiavalduse p 1.4; konflikti süvenemine,

hagiavalduse p 1.6, 1.8; lapsed solvasid, hagiavalduse p 1.10). Nimetatud asjaolusid kinnitab

ka töövaidluskomisjoni otsus (tl 16-17). Tööandja kirjeldas, et hageja tekkis töötamise ajal

konfliktid kolleegide, õpilaste ja lastevanematega. Talle määrati 04.03.2016 hoiatus. Tööandja

on kirjeldanud hageja ebastabiilset seisundit. Tööandja andmetel oli hagejal raskusi

keskendumisega ja ta süüdistas teisi probleemide tekitamises. See nähtub ka hageja poolt

kohtule esitatud avaldusest, et kõik teised on meelestatud hageja vastu (tl 120-121). Hageja

probleemseid suhteid õpilastega on kirjeldanud ka tunnistaja XXX, kelle ütluste kohaselt

karjus hageja õpilaste peale ja karistas neid niisama (tl 137).

Kohus viitab, et hageja poolt kirjeldatud probleemid ei ole kuidagi seotud kostjatega ning

hageja toob välja asjaolusid, mis ei saa kuidagi olla seotud käesoleva nõude alusega. Haigla

poolt välja antud tõendist nähtuvalt vaevab hagejat depressioon. Tõendis on märgitud, et

hageja pöördus arsti poole septembris 2016. a depressiooni ägenemisega ning tal on varasemalt

selle ravimiseks läbi viidud ravikuur (tl 14). Seega ei ole tegemist esimese depressiooni

juhtumiga.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja I ei ole oma negatiivset hinnangut kujundanud

asjaolusid selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt, arvestamata faktilisi asjaolusid või nende

puudumist. Hageja on oma käitumisega andnud põhjuse hinnangute andmiseks, hinnangud

põhinevad õigetel andmetel ning hageja isiklike õigusi ei ole nende avaldamisega rikutud.

18. Järgnevalt hindab kohus kostja II vastutusega seotud asjaolusid. Kohtul tuleb tuvastada, kas

kostja II on tekitanud hagejale kahju tema eraelu puutumatuse rikkumisega, kas kahju

tekitamine on õigusvastane ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine ning kas kostja II

on kahju tekitamises süüdi.

Hageja poolt kostja II vastu esitatud nõude aluseks on asjaolud, et hageja teatas kostjale II tema

poja käitumisest ning palus pöörata lapsele suuremat tähelepanu. Seepeale kostja II karjus

hagejale: „pole sinu asi, ebanikerdatud libu, keegi pole sind siia kutsunud nahaal! Ma tean,

kuidas kasvatada oma last! Mine persse.“ Hageja leiab, et sellised sõnad olid äärmiselt

solvavad ja ootamatud, riivates hageja au ja väärikust.

19. Kohtupraktika kinnitatud seisukoha kohaselt on avaldamine andmete kolmandatele isikutele

teatavaks tegemine (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-166-12, p 13). Kohus on hagejale kostja II

vastu esitatud nõude eeldusi selgitanud (vt kohtu elektronkiri tl 96). Esmalt on tõendamata, et

kostja II on midagi sellist hagejale avaldanud. Teiseks on täitmata VÕS § 1046 lg 1

kohaldamise esmane eeldus, sest puudub vaidlus, et hageja viidatud sõnavahetus toimus

üksnes hageja ja kostja II vahel, kolmandad isikud seda ei kuulnud. Seega ei ole võimalik, et

hageja mainet kahjustati ebakohaste väärtushinnangutega, sest kolmandaid isikuid selle

avaldamise juures ei olnud. Samuti ei ole tõendatud, et kostja II poolt hageja väidetav

solvamine sai tekitada hagejale tervisekahjustuse, mis võiks olla VÕS § 1045 lg 1 p 2 nõude

esitamise aluseks. Nagu kohus eelpool märkis, siis hagejal oli koolis töötamise ajal konfliktid

kolleegide, õpilaste ja lastevanematega ning tal oli juba varasemalt diagnoositud depressioon.

20. Hageja on esitanud 07.12.2017 protokolli parandamise taotluse. Taotluse esitamise aluseks on

TsMS § 53 lg 2, mille esimese lause kohaselt menetlusosalisel on õigus tutvuda protokolliga

ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli

allkirjastamisest. Hageja on taotlenud 07.11.2017 protokolli parandamist. Nimetatud protokoll

on allkirjastatud 07.11.2017 ning parandamise taotlus on esitatud tähtaega rikkudes. Kohus

nimetatud taotlust ei menetle TsMS §-st 66 tulenevalt.

Lisaks sellele taotleb hageja 04.12.2017 protokolli parandamist (allkirjastatud 05.12.2017).

Tulenevalt TsMS § 50 lg-st 1 peab protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud

asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Hageja poolt kohtuistungil

avaldatud emotsionaalne kõne ei sisaldanud asja lahendamise seisukohalt olulisi asjaolusid,

mistõttu kohus ei pidanud vajalikuks neid kajastada. Kohus jätab 04.12.2017 protokolli

parandamise taotluse rahuldamata.

21. TsMS § 462 lg 2 alusel ja kohtu algatusel asendada alaealise tunnistaja XXX’i nimi ja kostja

II alaealise lapse XXX’i nimi nende huvide kaitseks initsiaalidega.

Menetluskulud

22. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses

või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1

alusel hageja kanda.

23. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis,

kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

24. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1).

Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1).

Kostja I menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud 525,60 eurot. Kostja I esindaja

tunnitasu suurus on 50 eurot käibemaksuta (tl 157 ja pöördel). Kostja II menetluskuludeks on

lepingulise esindaja kulud 150 eurot (tl 144).

25. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218

sätestatu

kohaselt.

Seega

tuleb

maakohtul

menetluskulude

rahalise

suuruse

kindlaksmääramisel kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust

esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes.

26. Kohus nõustub kostja I esindaja tunnitasu suurusega 50 eurot (käibemaksuta) ja peab kostja I

esindaja kulusid põhjendatuks. Kostja I ei ole käibemaksukohuslane, mistõttu kuulub

õigusabikulu hüvitamisele koos käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10). Hagejalt tuleb kostja I

kasuks välja mõista 525,60 eurot käibemaksuga.

27. Kohtu hinnangul ei ole kostja II kulud käsitletavad lepingulise esindaja kuludena TsMS § 175

lg 1 mõttes. Kõik kostja II menetlusdokumendid on allkirjastatud kostja II poolt ning kostja II

ei ole esitanud volikirja, et menetluses kasutatakse lepingulist esindajat. Kui menetlusosaline

ei ole kasutanud menetluses lepingulist esindajat ja kohus ei ole saanud kontrollida TsMS §

218 lg 1 p 2 järgi esindaja kvalifikatsiooni, siis ei ole kohtul põhjust mõista teiselt

menetlusosaliselt välja selle isikuga seotud kulud. Kohtul on kohustus kontrollida esindaja

esindusõigust ja esindajaks olemise lubatavust kogu menetluse vältel. Kui esindaja jätab

menetlusosalisele teatamata, et esindajale esinduslepingu alusel tasutud õigusabikulusid ei saa

hagi rahuldamise korral teiselt poolelt välja nõuda, võib tegemist olla esindaja ja esindatava

vahelise lepingu rikkumisega, mida ei saa lahendada menetluskulude jaotamise ja

kindlaksmääramise käigus (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-48-16, p 11). Kostja II

menetluskulude väljamõistmise taotlus tuleb jätta rahuldamata.

28. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Meeli Kaur

kohtunik