3-17-1950/9 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TA RT U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

K OHT UM ÄÄ RUS

Kohtuasja number

3-17-1950

Määruse kuupäev

29. detsember 2017

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Enefit Kaevandused AS kaebus Uus-Kiviõli kaevanduse

tehnilise taristu objektide teemaplaneeringu menetluses

tehtud Lüganuse vallavolikogu otsuse (planeeringu vastu

võtmata jätmise) tühistamise, teemaplaneeringu menetluse

lõpetamise keelamise ja teemaplaneeringu vastuvõtmiseks

või puuduste kõrvaldamise tähtaja määramiseks kohustamise

nõuetes

Menetlusosalised

Kaebaja Enefit Kaevandused AS, esindaja Marelle Esko

Vastustaja Lüganuse vald

Resolutsioon

1. Tagastada kaebus.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

2. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse

kättetoimetamisest.

3. Määrus toimetakse kätte pooltele.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Lüganuse vallavolikogu arutas 24.08.2017 toimunud istungil muuhulgas 18.10.2013.a

otsusega nr 344 algatatud Lüganuse valla üldplaneeringu teemaplaneeringu, mille praegune

nimetus on „Uus-Kiviõli kaevanduse tehnilise taristu objektide teemaplaneering“ (edaspidi

planeering), vastuvõtmise küsimust ning tegi otsuse otsust mitte vastu võtta (tl 11-14).

2. Lüganuse vallavalitsus küsis 08.09.2017.a kirjaga nr 7-1.3/1776 Enefit Kaevandused AS

seisukohta planeerimismenetluse ning planeeringu koostamise ja finantseerimise

korraldamiseks sõlmitud koostöölepingu lõpetamise kohta (tl 15). Kaebaja vastas, et ta on

planeerimismenetluse ja koostöölepingu lõpetamise vastu (tl 19-20).

3. Enefit Kaevandused AS esitas 25.09.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2-5). Kaebaja

leidis, et Lüganuse vallavolikogu keeldus planeeringu vastuvõtmisest ebaseaduslikult, kuna

planeeringu vastu võtmata jätmiseks puudus alus. Planeering vastas lähteseisukohtades

esitatud nõuetele ja puudusid muud objektiivsed takistused selle vastuvõtmiseks. Kaebaja

heitis vastustajale ette ka seda, et enne 24.08.2017.a vallavolikogu istungit ei teavitatud

plaanitavast otsusest planeerijat ega kaebajat ja ei määratud tähtaega puuduste

kõrvaldamiseks.

Kaebaja esitas kaebuses järgmised nõuded:

1) tühistada Lüganuse vallavolikogu otsus planeeringu vastu võtmisest keeldumiseks;

2) keelata Lüganuse vallavalitsusel planeeringu menetluse lõpetamine;

3) kohustada Lüganuse vallavalitsust planeeringut vastu võtma või määrama planeerimis-

menetluses puuduste kõrvaldamise tähtaeg.

4. Lüganuse vald teatas kohtule (tl 30, 32-33), et vallavolikogu ega vallavalitsus ei ole teinud

planeeringu vastu võtmata jätmise või menetluse lõpetamise otsust. Samuti ei ole otsustatud,

kas teemaplaneeringu menetlusega jätkata või mitte. Kui vastustaja leiab, et otstarbekas on

planeeringu menetlemisega jätkata, on vajalik senise planeeringu täiendamine ja sel juhul

kohustab vastustaja planeeringu koostajat seda tegema. Planeeringu menetlus viiakse lõpule

hiljemalt 2018. aasta 1. juuliks, loodetavasti varem.

Kohtu seisukoht

5. Kaebaja on esitanud kohtule liitkaebuse, mis sisaldab tühistamis-, keelamis- ja

kohustamisnõudeid (HKMS § 37 lg 2 p 1-3).

Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel,

kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

6. Kaebaja leiab, et 24.08.2017 toimunud volikogu istungil otsustati planeeringut mitte vastu

võtta. Kohus kaebajaga ei nõustu. Volikogu istungi protokolli põhjal tekkisid volikogul

küsimused seoses planeeringu algatamise ajendiks olnud kaevandamisloa tühistamisega,

samuti leidis volikogu, et planeering ei vasta kõigile lähteülesande tingimustele. Volikogu

otsus on protokollis sõnastatud „otsust mitte vastu võtta“. See tähendab, et volikogu ei teinud

planeeringu vastuvõtmise ega selle vastu võtmata jätmise otsust ning planeeringu

menetlemine jätkub. Seda arusaamist kinnitab Lüganuse vallavalitsuse 27.11.2017.a täiendav

vastus kohtule (tl 32-33), millest nähtub, et vastustaja kaalub praegu, kas ja kuidas jätkata

planeeringu menetlemist, ning selle otsuse tegemiseks on vaja koguda täiendavaid andmeid.

Eeltoodu tähendab, et 24.08.2017 volikogus toimunud arutelu ja otsuse vastu võtmata jätmine

on iseseisva õigusliku tähenduseta menetlustoimingud. HKMS § 45 lg 3 alusel võib

menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse,

kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust

toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva

haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Sellise olukorraga tegemist ei ole.

Vastustaja ei ole veel otsustanud, kas ja kuidas planeeringut edasi menetleda ning praeguses

menetlusstaadiumis on võimalikud nii kaebajale soodsad (kuna kaebaja üheks taotluseks oli

puuduste kõrvaldamise tähtaja määramine, siis tuleb kaebajale soodsaks pidada ka otsust

suunata planeeringu koostaja seda täiendama) kui ka kaebajale soovimatud otsustused.

7. HKMS § 45 lg 1 alusel on keelamiskaebus lubatav, kui on põhjust arvata, et vastustaja

annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi ning õigusi ei saa tõhusalt

kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Need eeldused ei ole täidetud.

Esiteks ei saa olemasolevate andmete põhjal arvata, millise otsuse vastustaja planeeringu osas

teeb. Teiseks, isegi kui vastustaja teeb tulevikus planeeringu vastu võtmata jätmise või

menetluse lõpetamise otsuse, on kaebajal võimalik tõhusalt kaitsta oma õigusi, taotledes

kohtult sellise otsuse tühistamist.

8. HKMS § 37 lg 2 p 2 alusel saab kohustamiskaebusega taotleda haldusakti andmist või

toimingu tegemist.

Kaebaja taotlus kohustada vastustajat planeeringut vastu võtma ei ole lubatav, kuna

planeerimisotsuse tegemisel on kohalikul omavalitsusel ulatuslik kaalutlusõigus.

Kohustamisnõue võiks tulla kõne alla nõudena kohustada vastustajat planeerimismenetlust

lõpule viima või planeeringu vastuvõtmise suhtes otsust tegema. Selline nõue oleks aga

ennatlik. Vastustaja on kinnitanud, et planeeringu suhtes tehakse otsus hiljemalt 01.07.2018

ning kohtul puudub põhjus selles kahelda. Seega ei ole praeguseks toimunud sellist kaebaja

õiguste rikkumist (HKMS § 44 lg 1), mis õigustaks kohustamiskaebuse esitamist.

Kaebaja alternatiivne taotlus kohustada vastustajat määrama tähtaeg planeeringu puuduste

kõrvaldamiseks ei ole lubatav, kuna halduskohtul puudub volitus kohustada haldusorganit

tegema konkreetset menetlustoimingut. Haldusmenetluse seaduse § 5 lg 1 alusel määrab

haldusorgan menetluse üksikasjad omal äranägemisel. Seda, miks ei ole lubatav üldisem nõue

kohustada vastustajat menetlust lõpule viima, selgitas kohus eespool. Ka siin on vastustaja

selgitanud, et kui vastustaja otsustab planeeringu menetlemist jätkata, siis antakse planeeringu

koostajale võimalus planeeringut täiendada.

9. Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse tervikuna.

10. HKMS § 104 lg 5 p 2 alusel riigilõiv tagastamisele ei kuulu.

(allkirjastatud digitaalselt)

Karin Jõks

Kohtunik