3-17-2868/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Määruse tegemise aeg ja koht

29. detsember 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-2868

Haldusasi

T.S.i esialgse õiguskaitse taotlus Tallinna Vangla kodukorra

punktide 2.3 ja 7.1.15 kehtivuse peatamiseks ja Tallinna

Vangla kohustamiseks võimaldada sigarettide ostmist ja

päevas kolme sigareti suitsetamist

Menetlusosalised

Taotleja – T.S.

Menetlustoiming

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

Jätta T.S.i esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale saab esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

arvates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. T.S. esitas 29.11.2017 Tallinna Vanglale taotluse viie sigareti suitsetamiseks päevas ja

nende poest soetamise võimaldamiseks, kuna ta ei nõustu suitsetamiskeeluga.

2. Tallinna Vangla jättis 21.12.2017 vastusega nr 5-8/17/25613-2 taotluse rahuldamata.

Tallinna Vangla selgitas, et tulenevalt justiitsministri 30.11.2000 määrusest nr 72 „Vangla

sisekorraeeskiri“ (edaspidi VSkE) § 64¹ punktist 3¹ on kinnipeetavatele suitsetatavad

tubakatooted ja esemed, millest ja mille abil on võimalik suitsetatavaid tubakatooteid kokku

panna või neid suitsetada, keelatud. Seega ei ole kinnipeetavatel õigust tubakatooteid vanglas

omada. Sellest tulenevalt keelab VSkE neid kinnipeetavatele ka müüa. 01.10.2017 jõustus

Tallinna Vangla kodukorra punkt 2.3, mille kohaselt on suitsetamine vangla territooriumil

keelatud.

3. Tallinna Halduskohtusse saabus 27.12.2017 T.S.i esialgse õiguskaitse taotlus

suitsetamise keelu peatamiseks ja olukorra taastamiseks, kus tal oleks õigus ja võimalus soetada

poest sigarette ning tarbida vähemalt kolm sigaretti päevas. T.S. märkis esialgse õiguskaitse

taotluses, et esitas oma taotluse rahuldamata jätmise peale vaide 27.12.2017.

T.S. taotleb suitsukeelu tühistamist, kuna leiab, et antud piirang on inimõiguste rikkumine.

Antud seisukohta, et suitsetamise keelamine vanglates on vaba tahte ja inimõiguste vastane,

jagab ka Õiguskantsler, kes on viidanud sellele, et suitsetamise keelamisega kaasneb inimõiguste

rikkumine. Kuni kohtud ei ole välja öelnud oma lõplikku seisukohta suitsukeelu õigsuse

küsimuses, on igati otstarbekas ja asjakohane taotleda kohtult esialgset õiguskaitset, kuna ei ole

2(5)

otstarbekas ära oodata, milliseid negatiivseid tagajärgi veel taotluse esitajale esialgse õiguskaitse

kohaldamata jätmisel kaasneda võiksid. Taotluse esitaja on taotlenud Tallinna Vanglalt kahel

korral nikotiiniplaastreid. Kuigi taotluse esitamisest on möödas juba üle 35 päeva, ei ole vangla

vastanud. Sõltuvustase on inimestel erinev ning kunagi ei tea, kellel ja kui pikalt need kestavad

ning mis nähud nendega kaasnevad nii füüsiliselt kui psüühiliselt. Seega on ilmne, et vangla ei

hooli taotluse esitaja võõrutusnähtudest, kannatustest ega piinadest. Taotleja puhul on tekkinud

järgmised nähud: keskendumisraskused, ärevus, närvilisus ning pidev apaatsus. Samuti ei saa

lugeda ega keskenduda. Taotleja on vahi all alates alates 2015. aasta juulist ehk viibib 2,5 aastat

23 tundi kinnises 17 m² kambris koos kolme isikuga. Kambris pole õhku, samuti puudub

igasugune võimalus sportimiseks. Kuna taotleja on 23 tundi päevas kinnises kambris ning päevas

on ette nähtud üks tund jalutamiseks ning värske õhu hingamiseks, siis ometigi ei ole taotleja

seda hüve juba alates 01.10.2017 kasutanud, kuna eelnevalt stimuleeris jalutamas käimist

igapäevaselt suits. Tänu suitsukeelule ei ole taotleja juba 87 päeva jalutanud. Kuna taotlejal on

niigi diagnoositud depressioon ärevusega, siis igasugused muudatused ja võõrutused vaid

võimendavad seda. Taotleja viibis detsembri alguses ka psühhiaatri juures, kuna ei ole siiani

võõrutusnähtudest lahti saanud ning ärevushood on sagenenud.

Taotluse esitaja palub kohtult mõistmist, et inimeste tingimused, võõrutusnähud ja

sõltuvustasemed on erinevad. Tallinna Vangla väide, et võõrutusnähud mööduvad hiljemalt paari

nädalaga ning valmistavad muret vaid loobumisprotsessi alguses, siis seda ehk osadel ning juhul

kui inimene asub oma igapäevases keskkonnas ning saab lubada endale aseaineid ja muud

tegevust (sh söök, sport, plaastrid jne). Vanglas on niigi närvilisem keskkond, inimesed viibivad

siin teadmatuses (eeluurimise all), eemal oma perest, kinnises ja viletsas keskkonnas.

4. Tallinna Vanglas registreeriti 28.12.2017 T.S.i vaie Tallinna Vangla 21.12.2017

vastusele.

5. Tallinna Vangla esitas kohtule 28.12.2017 oma seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse

osas. Tallinna Vangla on seisukohal, et esialgse õiguskaitse taotlus ei ole põhjendatud ja tuleb

jätta rahuldamata.

Tallinna Vangla selgitab, et Tallinna Vangla direktori 26.04.2017 käskkirjaga nr 1-1/17/31

muudeti Tallinna Vangla Kodukorda ja selle seletuskirja. Käskkirja punktid 1.1-1.15 sätestavad

muudatusi regulatsioonis, mis ei seondu suitsetamisega ja nende osas jõustus käskkiri

01.05.2017. Käskkirja punktid 1.16-1.26 sätestavad muudatused suitsetamisega seonduvas

regulatsioonis ning nende osas jõustus käskkiri 01.10.2017. Enne 01.10.2017 vanglasse sattunud

isikud, kes suitsetasid enam kui kolm sigaretti päevas, tegid vanglasse sattudes läbi esmase

suitsetamisest loobumise sammu. Suitsetatavate sigarettide arvu vähendamine kolmele sigaretile

ööpäevas avaldab kiiret mõju organismis, kuna saadava sõltuvust tekitavate ainete (sh nikotiini)

kogus on kolme sigareti suitsetamisel vähene ning edasine suitsetamisest loobumine on füüsilise

sõltuvuse puudumise tõttu lihtsam.

Tubakast loobumise järel võivad esimestel nädalatel tekkida nikotiini võõrutusnähud. Need

nähud avalduvad inimeseti erinevalt ja on tugevamad esimestel päevadel peale loobumist.

Võõrutusnähud mööduvad hiljemalt paari nädalaga ning valmistavad muret vaid

loobumisprotsessi alguses. Esialgse õiguskaitse taotluse kohaselt on T.S.il tekkinud järgmised

võõrutusnähud: keskendumisraskused, ärevus ja närvilisus, pidev apaatsus, ei saa lugeda ega

keskenduda. T.S.i tervisekaardil ei nähtu kandeid terviseprobleemidest, mida saaks seostada

suitsetamise keelamisega vanglas või mis viitaksid võimalikele nikotiini võõrutusnähtudele. T.S.

on pärast 01.10.2017 käinud kahel korral psühhiaatri vastuvõttudel, kuid T.S. ei ole arstile

väitnud, et tal esineks esialgse õiguskaitse taotluses kirjeldatud kaebusi, ka ei ole ta vastuvõttudel

oma probleeme seostanud suitsetamisest võõrandumisega, vaid eesootava pika karistusajaga.

Kuivõrd nikotiinist loobumise võõrutusnähud kestavad keskmisel kuni kaks nädalat alates

nikotiinist täielikult võõrutamisest, siis tänaseks on taotluse esitajal möödunud ka võimalike

võõrutusnähtude tekkimise aeg.

3(5)

Vangla osundab, et Euroopas on suitsetamine täielikult keelatud Mani saare vangla sise- ja

välisterritooriumil. Mani saar on Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni

(EIÕK) kohaldamisalas ning seega on piirangu kehtivust peetud EIÕK kehtivusalal

õiguspäraseks.

Tartu Ringkonnakohus ja Tallinna Halduskohus on lahendanud kinnipeetavate esialgse

õiguskaitse taotlusi, milles on soovitud kohtumenetluse ajal suitsetada. Tartu Ringkonnakohtu

06.12.2017 määruses haldusasjas nr 3-17-1449 leiti, et suitsetamise keelustamisega ei kaasne

pöördumatu tagajärje ohtu ja asjas esineb väga oluline avalik huvi, mis seisneb vangla julgeoleku

tagamises, samuti suitsetajate endi, nende kaaskinnipeetavate ja vanglaametnike tervise kaitses.

Lisaks on Tallinna Halduskohus erinevates kohtuasjades (3-17-2432, 3-17-2435, 3-17-2476 jne)

lahendanud Tallinna Vangla kinnipeetavate esialgse õiguskaitse taotlusi, millistes on soovitud

kohtumenetluse ajal suitsetada ja taotlused on jäänud rahuldamata. Tallinna Vangla nõustub

täielikult eelnevalt nimetatud kohtumäärustes toodud seisukohtadega.

Vanglates oli suitsetamine piiratud ka enne 01.10.2017. Tallinna Vangla kodukorra kohaselt oli

vahemikul 11.01.2016 kuni 30.09.2017 kinnipeetavatel võimalik suitsetada kuni kolm sigaretti

päevas ja seda vaid ajal, kui nad said viibida kohas, mis oli suitsetamiseks määratud. Praktikas

tähendas see seda, et kinnipeetav, sh esialgse õiguskaitse taotleja, sai päevas lubatud arvu

sigarette suitsetada ühe tunni jooksul, kui ta viibis värskes õhus jalutuskäigul. Märkimata ei saa

jätta, et olukorras, kus kaebajal oli võimalik suitsetada sedavõrd väike kogus sigarette päevas,

on kaebajale suitsetamise korralduse muutusega kaasnevad ebamugavused minimaalsed ja

ajutist laadi. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab kaebajat ähvardama tagajärg, mille

kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske.

Riigikohus on leidnud, et kohtuotsuse täitmise raskendatuse või võimatuse all tuleb pidada

silmas olukorda, kus haldusakti täitmine asutuse poolt või haldusaktist tulenevate õiguste

kasutamine kolmanda isiku poolt loob juba kohtumenetluse ajal kaebaja õigusi rikkuvaid

tagajärgi, millised võivad tekitada kahju kaebuse esitajale peale asja sisulist lahendamist.

Käesoleval juhul ei ole kindlasti tegu sättes kirjeldatud olukorraga. Asjaolu, et taotluse esitajal

ei võimaldata teatud ajaperioodi jooksul, s.o kuni kohtuvaidluses tehtud otsuse jõustumiseni

suitsetada, ei saa iseenesest pidada sedavõrd tõsiseks tagajärjeks, mis tingiks taotluse

rahuldamise. Eriti võttes arvesse, et tänaseks ei ole taotluse esitaja suitsetanud juba ligi kaks

kuud.

Vanglate tubakavabaks muutmise tegevuskava ja VSkE muudatuse peamisteks eesmärkideks on

tervise kaitse (tervist toetava, mitte kahjustava, elu- ja töökeskkonna loomine), vabanemine

sõltuvusest, riiklike ressursside säästmine ja julgeoleku tagamine. Õigus tervise kaitsele kaalub

üles õiguse vabale eneseteostusele, milleks praegusel juhul oleks suitsetatavate tubakatoodete

tarvitamine. Suitsetatavate tubakatoodete ja esemete, millest ja mille abil on võimalik

suitsetatavaid tubakatooteid kokku panna või neid suitsetada, keelamise vajalikkust ja

proportsionaalsust on VSkE muutmise käigus põhjalikult analüüsitud. Asjakohased põhjendused

on esitatud määruse seletuskirjas. Vanglates suitsetamise keeld kehtib ka paljudes teistes

riikides, mistõttu ei ole õigusmaastikul tegemist uudse või seni lahendamata küsimusega.

Vanglas suitsetamise keelu proportsionaalsust on analüüsinud ka välisriikide kohtud ning

leidnud, et piirang on õiguspärane. Olukorras, kus ka rahvusvahelises kohtupraktikas on peetud

suitsetamise keeldu õiguspäraseks ja proportsionaalseks meetmeks, ei saa järeldada, et kaebaja

õigused võiksid esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel saada olulisel määral või

pöördumatult kahjustada. Seega ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamise tingimused täidetud ja

vastava taotluse rahuldamiseks puudub alus.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus

kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse

kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse

4(5)

kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse taotluse võib

esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg 2). Kuna taotluse esitaja vaie on

Tallinna Vanglas registreeritud, saab ta kohtult taotleda esialgse õiguskaitse kohaldamist.

Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi

ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi

(HKMS § 249 lg 3 esimene lause).

7. Esialgse õiguskaitse taotleja nõuab kohtult suitsetamise keelu peatamist ja olukorra

taastamist, kus tal oleks õigus ja võimalus soetada poest sigarette ning tarbida vähemalt kolm

sigaretti päevas. Alates 01.10.2017 kehtiva Tallinna Vangla kodukorra punkti 2.3 kohaselt on

vangla territooriumil suitsetamine keelatud. Kodukorra punkti 7.1.15 kohaselt on

kinnipeetavatele keelatud sigaret, elektrooniline sigaret, muud tubakatooted ja suitsetamistarbed.

Kuna taotluse esitaja soovib sellise olukorra taastamist, kus tal oleks võimalus sigarette poest

osta ja päevas kolm sigaretti tarbida, tuleb tema esialgse õiguskaitse taotlust tõlgendada selliselt,

et ta taotleb Tallinna Vangla kodukorra punktide 2.3 ja 7.1.15 kehtivuse peatamist ja Tallinna

Vangla kohustamist võimaldada sigarettide ostmist ja päevas kolme sigareti suitsetamist kuni

eeldatava kaebuse menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.

8. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks tuleb tuvastada, et esialgse õiguskaitse

mittevõimaldamisel võib saabuda pöördumatu tagajärg. Taotluse esitaja on viidanud

võõrutusnähtudele (keskendumisraskused, ärevus, närvilisus, pidev apaatsus, raskused

lugemisel), mida ta praegu väidetavalt kogeb. Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse kohaldamata

jätmisega ei kaasne pöördumatu tagajärje ohtu. Taotluse esitaja eesmärk on saavutada olukord,

kus tal oleks võimalik vanglas suitsetada. Kui kohtud otsustavad, et suitsetamise keeld on

õigusvastane ja Tallinna Vangla kodukorra asjakohased sätted tuleb tühistada, saavad vanglas

kinni peetavad isikud uuesti suitsetama hakata. Seega ei ole tegemist olukorraga, kus taotluse

esitaja võiks mingi õiguse pöördumatult kaotada. Taotluse esitaja ei saa küll kohtumenetluse

kestel suitsetada, kuid kohus ei pea pöördumatuks tagajärjeks ka seda, et isikul ei ole võimalik

tagasi saada vahepealset aega, mil ta oleks võinud suitsetada. On üldteada, et suitsetamine

kahjustab tervist, samas kui suitsetamisest loobumisega kaasnevad võõrutusnähud on ajutised.

Taotleja on viidanud, et ta on käinud alates suitsetamise keelu jõustumisest kahel korral

psühhiaatri vastuvõtul, kuid tervisekaardile märgitud ravilugudest ei nähtu, et tema probleemid

oleksid seotud suitsetamise keelamisega. Kohus leiab, et võimalikud võõrutusnähud on

praeguseks ilmselt möödunud ega ole kaalunud üles suitsetamisega kaasnevat kahjulikku mõju

tervisele. Taotluse esitaja väidab, et ta on taotlenud Tallinna Vanglalt nikotiiniplaastreid, aga

neid pole talle antud. Tartu Ringkonnakohus leidis 06.12.2017 määruses haldusasjas nr 3-17-

1449, et võõrutusnähtude esinemine ei põhjenda õigust jätkata suitsetamist, vaid üksnes õigust

saada võõrutusnähtude esinemisel asjatundlikku ravi. Olukord, kus taotluse esitaja pole 87 päeva

ühetunnisel jalutuskäigul käinud, on tema isikliku valiku tulemusel tekkinud, mistõttu ei saa seda

lugeda argumendiks esialgse õiguskaitse kohaldamise poolt. Õigust jalutada vangla piiranud ei

ole. Seega ei esine käesoleval juhul pöördumatuid tagajärgi, mille vältimiseks tuleks taotluse

esitajale suitsetamist võimaldada.

Lisaks on oluline märkida, et VSkE sätted, millest 01.10.2017 jõustunud vanglas suitsetamise

keeld tuleneb (sätted, millega muudeti VSkE § 8¹ ja 64¹), võeti vastu juba justiitsministri

06.10.2016 määrusega nr 21 ehk ligi aasta enne nende jõustumist. Vanglas suitsetamise

keelamist on vahepealsel ajal korduvalt kajastatud ajakirjanduses ja kindlasti olid selle

muudatusega kursis ka Eesti vanglates kinni peetavad isikud. Tallinna Vangla kodukorra

asjassepuutuvaid sätteid muudeti 26.04.2017 käskkirjaga. Seega on vanglas kinni peetavatel

isikutel olnud piisavalt aega, et oma harjumused aegsasti ümber kujundada ja tagada suitsetamise

keelu jõustumisel võimalikult vähesed ebameeldivused.

9. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel tuleb hinnata kaebuse perspektiivi. Esialgse

õiguskaitse taotlus on esitatud vaidemenetluse ajal, mistõttu tuleb hinnata eeldusliku tulevikus

esitatava kaebuse perspektiivi. Kohus leiab, et kui taotluse esitaja esitaks kaebuse Tallinna

5(5)

Vangla kodukorra suitsetamist keelavate sätete tühistamiseks ja Tallinna Vangla kohustamiseks

tagada võimalused suitsetamiseks, jääks see tõenäoliselt rahuldamata. Iseenesest tuleneb

põhiõigustest õigus oma tervist suitsetamise teel kahjustada, kuid see õigus ei ole absoluutne.

Tegemist on õigusega, mida on võimalik piirata, muuhulgas ka vangla julgeoleku tagamise,

suitsetajate endi, nende kaaskinnipeetavate ja vanglaametnike tervise kaitse ning maksumaksja

raha otstarbekama kasutamise eesmärkidel. Vangistuse olemusega on kooskõlas, et teatud

tegevused on kas keelatud või olulisel määral piiratud. Riigil on õigus vangistusega kaasnevate

piirangute kogumit muuta ning kinnipeetav isik ei saa nõuda, et piirangud ei muutuks vangistuse

kestel rangemaks. Kohtul puudub ka alus arvata, et suitsetamise keeld oleks meelevaldne ja ilma

läbimõeldud eesmärkideta. Näiteks VSkE muutmise määruse seletuskirjas on märgitud, et võttes

arvesse vajadust kaitsta kinnipeetavate ja teenistujate tervist, tagada vanglas julgeolek ja kord

ning hõlbustada töökorraldust, tuleks vangla keskkond muuta täielikult suitsuvabaks. Tegemist

on õigustatud eesmärkidega suitsetamise keelamiseks.

10. Kohus leiab, et taotleja õiguse suitsetada kaalub üles ka avalik huvi. Suitsetamise

lubamine vanglas nõuab vanglateenistuselt täiendavaid tegevusi, mis seonduvad tubakatoodete

hoiustamisega ning selle tagamisega, et kinni peetavad isikud kasutaksid suitsetamistarbeid

eesmärgipäraselt. Suitsetamise keelu kehtimine kohtumenetluse ajal on seega vangla julgeoleku

huvides. Samuti on suitsetamisest loobuma pidanute endi, kaaskinnipeetavate ja vanglaametnike

tervise huvides parem kui vanglas kinni peetavatel isikutel ei lubata esialgse õiguskaitse korras

suitsetada.

11. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm