2-17-1934/18 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedjooksul) alates praeguse määruse kättetoimetamisest Riigikohtule määruskaebuse. ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse
Legislator headnote
AI generated2-17-1934/18 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
2-17-1934
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Liis Arrak, Indrek Soots ja Ande Tänav
Määruse tegemise aeg ja koht
28. detsember 2017, Tallinn
Kohtuasja number
2-17-1934
Kohtuasi
„ABM
Ƃиo“ avaldus välisriigi kohtulahendi
tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 9. märtsi 2017. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Cade Group OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad määruskaebuse
menetlemisel
Avaldaja „ABM Ƃиo“ (Vene Föderatsioon, INN
7612045297, OGRN 113761200063, asukoht Jaroslavli
oblast, Uglich linn, Jaroslavli tn 23), lepinguline esindaja
Dmitri Merkulov
Puudutatud isik Cade Group OÜ (registrikood
12047515), lepinguline esindaja advokaat Tatjana
Dobolina
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1. Jätta Harju Maakohtu 9. märtsi 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-1934
muutmata.
2. Jätta Cade Group OÜ määruskaebus rahuldamata.
3. Jätta määruskaebuse läbivaatamise kulud Cade Group OÜ kanda.
Kohtu selgitused:
Määruse peale võib esitada ühe kuu jooksul (välismaale kättetoimetamise korral kahe kuu
jooksul) alates praeguse määruse kättetoimetamisest Riigikohtule määruskaebuse.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb
ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
2-17-1934
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja
ennistamist.
Menetluskulude suuruse määrab kohtuasja lahendanud maakohus kindlaks mõistliku aja
jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. „ABM Ƃиo“ (avaldaja, sissenõudja) esitas Jaroslavli oblasti Arbitraažikohtu kaudu Harju
Maakohtule 6. veebruaril 2017 avalduse, milles palus tunnustada ja tunnistada täidetavaks
kohtuasjas nr A82-6119/2014 Venemaa Föderatsiooni Jaroslavli oblasti Arbitraažikohtu
(esimese astme kohus) 20. novembri 2015. a otsuse.
Avalduse kohaselt rahuldas kohus nimetatud otsusega avaldaja nõude Cade Group OÜ
(puudutatud isik, võlgnik) vastu põhivõla (10 123 euro) ja viivise (128 euro) saamiseks ning
riigilõivu (12 810 rubla) hüvitamiseks. Kohtuotsus jõustus 22. detsembril 2015. Otsust ei ole
Venemaa Föderatsiooni territooriumil täidetud.
Avaldusele on lisatud otsuse kinnitatud koopia koos tõlkega ning kohtuniku kinnitused koos
tõlgetega selle kohta, et võlgnikule teatati nõuetekohaselt ja tähtaegselt kohtuistungi aeg ning
esitati hagiavalduse koopia, kohtuotsus on jõustunud 22. detsembril 2015 ja kuulub täitmisele
ning kohtuotsust ei ole Venemaa Föderatsiooni territooriumil täidetud.
Esimese astme kohtu määrus
2. Harju Maakohus rahuldas 9. märtsi 2017. a määrusega avalduse. Maakohus tunnustas
kohtuotsust ja tunnistas selle Eesti Vabariigi territooriumil täidetavaks. Menetluskulud jättis
maakohus poolte enda kanda.
Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei esine asjas asjaolusid, mis annaksid alust jätta
kohtuotsus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 620 lg 1 p-de 1–6 alusel või Eesti
Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja
kriminaalasjades sõlmitud õigusabilepingu (Eesti–Vene õigusabileping) artikli 56 alusel
tunnustamata ja täidetavaks tunnistamata. Kohus ei saa kontrollida praeguses menetluses
täidetavaks tunnistatava kohtulahendi sisulist õigsust. Kohtuotsus on jõustunud ja kuulub
täitmisele ning seda ei ole Venemaa Föderatsiooni territooriumil täidetud. Seega on kõik
eeldused täidetud ja kohtuotsust saab TsMS § 620 lg 2 järgi tunnustada.
Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
3. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha uue
määruse, millega jätta avaldus TsMS § 620 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel rahuldamata, sest
puudutatud isik sai küll kätte kohtukutse, kuid talle ei saadetud hagi ega muud menetlust
algatavat dokumenti, millest nähtuks vaidluse sisu ja hagi ese. Seetõttu ei saanud ta
kohtumenetluses oma õigusi mõistlikult ja efektiivselt kaitsta.
4. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu
määruse muutmata. Avaldaja esitas dokumendid selle kohta, et Harju Maakohus toimetas
11. juunil 2015 võlgnikule kätte kõik kohtuasja dokumendid (tsiviilasi nr 2-15-8508).
2-17-1934
5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning saatis
TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada,
mistõttu tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 jätta määruskaebus
rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi
koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid.
7. Vastuseks määruskaebuse väitele märgib kolleegium järgmist.
Välisriigi kohtulahendit tunnustatakse TsMS § 620 lg 3 I lause järgi üldjuhul Eestis ilma, et
selleks oleks vaja läbi viia eraldi kohtumenetlust, kuid see kuulub TsMS § 621 järgi Eestis
täitmisele üksnes siis, kui lahend on Eesti kohtu poolt tunnistatud täidetavaks, kui seadusest
või välislepingust ei tulene teisiti. Eesti Vabariik tunnustab TsMS § 620 lg 1 järgi üldjuhul
tsiviilasjas tehtud välisriigi kohtulahendit, v.a samas sättes nimetatud erandlikel asjaoludel.
Muu hulgas ei tunnusta Eesti Vabariik TsMS § 620 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi välisriigi
kohtulahendit, kui see oleks ilmselt vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega (avaliku
korraga), eelkõige isikute põhiõiguste ja –vabadustega, või kui kostja või muu võlgnik ei ole
saanud oma õigusi mõistlikult kaitsta, eelkõige kui ta ei saanud kohtukutset või muud
menetlust algatavat dokumenti kätte õigel ajal ja nõuetekohasel viisil, v.a juhul, kui tal oli
mõistlik võimalus kohtulahend vaidlustada ja ta seda ettenähtud tähtaja jooksul ei teinud.
8. Praeguses asjas tuleb aga kohtuotsuse tunnustamisel ja täidetavaks tunnistamisel arvestada
lisaks asjaolu, et Eesti Vabariik ja Venemaa Föderatsioon on sõlminud välislepingu ja selle
juurde kuuluva protokolli, milles on mh kokku lepitud vastastikuse kohtulahendite
tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise kord.
Eesti–Vene õigusabilepingu artikli 50 järgi koosmõjus 3. oktoobri 2001. a protokolliga
tunnustavad ja täidavad lepingupooled vastastikku mh justiitsasutuste jõustunud otsuseid
tsiviilasjades. Seejuures vaatab täitmise loa taotluse õigusabilepingu artikli 51 lg 1 järgi läbi
selle lepingupoole kohus, kelle territooriumil tuleb kohtulahendit täita, kuid taotlus ise
esitatakse artikli 51 lg 2 järgi selle lepingupoole kohtule, kes tegi asjas otsuse. Artikli 52 järgi
tuleb taotlusele lisada: 1) otsuse kohtu poolt tõestatud ärakiri ja ametlik dokument otsuse
jõustumise kohta, kui see ei tulene otsuse enda tekstist, samuti õiend otsuse täitmise kohta, kui
seda varem täideti lepingupoole territooriumil, 2) dokument, millest ilmneb, et kostjale, kes ei
osalenud protsessis, kuid protsessinormide kohaselt pidid selles osalema, oli õigel ajal ja
nõuetekohases vormis kätte antud kohtukutse.
Praeguses asjas nähtub toimikumaterjalidest, et avaldaja oli esitanud nõutud vormis kõik
vajalikud dokumendid koos tõlgetega. Seega olid kohtuotsuse tunnustamise ja täidetavaks
tunnistamise formaalsed eeldused täidetud. Seda ei ole ka puudutatud isik määruses
vaidlustanud.
9. Puudutatud isik ei nõustu kohtuotsuse tunnustamise ja täidetavaks tunnistamisega seetõttu,
et tema väitel ei ole ta saanud kohtumenetluses oma õigusi mõistlikult kaitsta, sest talle
toimetati küll kätte kohtukutse, kuid ei toimetatud kätte ühtegi menetlust algatavat dokumenti.
2-17-1934
Kohtuotsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldumise alused tulenevad Eesti–Vene
õigusabilepingu artiklist 56, mille p 1 järgi võib kohus kohtuotsuse tunnustamisest või
täitmise loa andmisest keelduda mh juhul, kui taotluse algatanud isik või kostja ei võtnud
protsessist osa seetõttu, et talle või tema volitatud isikule ei toimetatud õigel ajal ja
nõuetekohaselt kätte kohtukutset. Kuigi TsMS § 620 lg 1 p-s 2 on sätestatud eelnimetatust
laiem alus kohtulahendi tunnustamisest keeldumiseks, ei ole see praegusel juhul kohaldatav,
sest Venemaa Föderatsiooni kohtulahendite tunnustamisel tuleb lähtuda õigusabilepingus
sätestatust. Kuna puudutatud isik kinnitab kohtukutse saamist, siis ei ole asjas alust jätta
kohtulahendit Eesti–Vene õigusabilepingu artikli 56 p 1 alusel tunnustamata ja täidetavaks
tunnistamata.
Lisaks märgib kolleegium, et maakohtule esitatud avaldusele on lisatud otsuse teinud kohtu
kinnitused selle kohta, et võlgnikule on nõuetekohaselt teada antud kohtuistungi toimumise
aeg ja koht ning temale on üle antud hagiavalduse koopia (tl 43–44). Maakohus palus
määruskaebust läbi vaadates esitada otsuse teinud kohtul tõendid ja/või selgitused selle kohta,
et menetlust algatavad dokumendid toimetati võlgnikule kätte (tl 65–66). Maakohtule on
esitatud lahendi teinud kohtu kinnitatud dokumendid, millelt nähtub, et asja lahendanud kohus
palus 16. jaanuaril 2015 Harju Maakohtu abi võlgnikule kohtumääruse, kohtukutse ja
hagiavalduse ärakirja kättetoimetamiseks (tl 83–84) ning dokumendid toimetati 11. juunil
2015 isiklikult allkirja vastu üleandmisega kätte võlgniku juhatuse liikmele Denis
Kalesnikule.
10. Neil põhjendustel jääb määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Kuna
puudutatud isik ei ole põhistanud oma väiteid selle kohta, et kohtuotsuse tunnustamine ja
täidetavaks tunnistamine on vastuolus avaliku korraga muul põhjusel kui eeltoodu, ei anna ka
see alust maakohtu määrust tühistada.
11. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad selle läbivaatamise kulud TsMS § 171 lg 1
järgi määruskaebuse esitanud puudutatud isiku kanda.
Avaldajale hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2 järgi
kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul kohtumääruse jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Liis Arrak
Indrek Soots Ande Tänav