Legislator Case Law & Legislation
2-17-1934/18 AI generated

2-17-1934/18 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-17-1934/18
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

jooksul) alates praeguse määruse kättetoimetamisest Riigikohtule määruskaebuse. ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse

Legislator headnote

AI generated

2-17-1934/18 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse

Keywords

AI generated
marketing authorisation group request exemption from restrictive-practice authorisation lack of standing of association trade measures credit mandate
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-17-1934

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Liis Arrak, Indrek Soots ja Ande Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht

28. detsember 2017, Tallinn

Kohtuasja number

2-17-1934

Kohtuasi

„ABM

Ƃиo“ avaldus välisriigi kohtulahendi

tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 9. märtsi 2017. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Cade Group OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad määruskaebuse

menetlemisel

Avaldaja „ABM Ƃиo“ (Vene Föderatsioon, INN

7612045297, OGRN 113761200063, asukoht Jaroslavli

oblast, Uglich linn, Jaroslavli tn 23), lepinguline esindaja

Dmitri Merkulov

Puudutatud isik Cade Group OÜ (registrikood

12047515), lepinguline esindaja advokaat Tatjana

Dobolina

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Jätta Harju Maakohtu 9. märtsi 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-1934

muutmata.

2. Jätta Cade Group OÜ määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse läbivaatamise kulud Cade Group OÜ kanda.

Kohtu selgitused:

Määruse peale võib esitada ühe kuu jooksul (välismaale kättetoimetamise korral kahe kuu

jooksul) alates praeguse määruse kättetoimetamisest Riigikohtule määruskaebuse.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb

ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

2-17-1934

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Menetluskulude suuruse määrab kohtuasja lahendanud maakohus kindlaks mõistliku aja

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. „ABM Ƃиo“ (avaldaja, sissenõudja) esitas Jaroslavli oblasti Arbitraažikohtu kaudu Harju

Maakohtule 6. veebruaril 2017 avalduse, milles palus tunnustada ja tunnistada täidetavaks

kohtuasjas nr A82-6119/2014 Venemaa Föderatsiooni Jaroslavli oblasti Arbitraažikohtu

(esimese astme kohus) 20. novembri 2015. a otsuse.

Avalduse kohaselt rahuldas kohus nimetatud otsusega avaldaja nõude Cade Group OÜ

(puudutatud isik, võlgnik) vastu põhivõla (10 123 euro) ja viivise (128 euro) saamiseks ning

riigilõivu (12 810 rubla) hüvitamiseks. Kohtuotsus jõustus 22. detsembril 2015. Otsust ei ole

Venemaa Föderatsiooni territooriumil täidetud.

Avaldusele on lisatud otsuse kinnitatud koopia koos tõlkega ning kohtuniku kinnitused koos

tõlgetega selle kohta, et võlgnikule teatati nõuetekohaselt ja tähtaegselt kohtuistungi aeg ning

esitati hagiavalduse koopia, kohtuotsus on jõustunud 22. detsembril 2015 ja kuulub täitmisele

ning kohtuotsust ei ole Venemaa Föderatsiooni territooriumil täidetud.

Esimese astme kohtu määrus

2. Harju Maakohus rahuldas 9. märtsi 2017. a määrusega avalduse. Maakohus tunnustas

kohtuotsust ja tunnistas selle Eesti Vabariigi territooriumil täidetavaks. Menetluskulud jättis

maakohus poolte enda kanda.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei esine asjas asjaolusid, mis annaksid alust jätta

kohtuotsus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 620 lg 1 p-de 1–6 alusel või Eesti

Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja

kriminaalasjades sõlmitud õigusabilepingu (Eesti–Vene õigusabileping) artikli 56 alusel

tunnustamata ja täidetavaks tunnistamata. Kohus ei saa kontrollida praeguses menetluses

täidetavaks tunnistatava kohtulahendi sisulist õigsust. Kohtuotsus on jõustunud ja kuulub

täitmisele ning seda ei ole Venemaa Föderatsiooni territooriumil täidetud. Seega on kõik

eeldused täidetud ja kohtuotsust saab TsMS § 620 lg 2 järgi tunnustada.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

3. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha uue

määruse, millega jätta avaldus TsMS § 620 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel rahuldamata, sest

puudutatud isik sai küll kätte kohtukutse, kuid talle ei saadetud hagi ega muud menetlust

algatavat dokumenti, millest nähtuks vaidluse sisu ja hagi ese. Seetõttu ei saanud ta

kohtumenetluses oma õigusi mõistlikult ja efektiivselt kaitsta.

4. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu

määruse muutmata. Avaldaja esitas dokumendid selle kohta, et Harju Maakohus toimetas

11. juunil 2015 võlgnikule kätte kõik kohtuasja dokumendid (tsiviilasi nr 2-15-8508).

2-17-1934

5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning saatis

TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada,

mistõttu tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 jätta määruskaebus

rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi

koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid.

7. Vastuseks määruskaebuse väitele märgib kolleegium järgmist.

Välisriigi kohtulahendit tunnustatakse TsMS § 620 lg 3 I lause järgi üldjuhul Eestis ilma, et

selleks oleks vaja läbi viia eraldi kohtumenetlust, kuid see kuulub TsMS § 621 järgi Eestis

täitmisele üksnes siis, kui lahend on Eesti kohtu poolt tunnistatud täidetavaks, kui seadusest

või välislepingust ei tulene teisiti. Eesti Vabariik tunnustab TsMS § 620 lg 1 järgi üldjuhul

tsiviilasjas tehtud välisriigi kohtulahendit, v.a samas sättes nimetatud erandlikel asjaoludel.

Muu hulgas ei tunnusta Eesti Vabariik TsMS § 620 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi välisriigi

kohtulahendit, kui see oleks ilmselt vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega (avaliku

korraga), eelkõige isikute põhiõiguste ja –vabadustega, või kui kostja või muu võlgnik ei ole

saanud oma õigusi mõistlikult kaitsta, eelkõige kui ta ei saanud kohtukutset või muud

menetlust algatavat dokumenti kätte õigel ajal ja nõuetekohasel viisil, v.a juhul, kui tal oli

mõistlik võimalus kohtulahend vaidlustada ja ta seda ettenähtud tähtaja jooksul ei teinud.

8. Praeguses asjas tuleb aga kohtuotsuse tunnustamisel ja täidetavaks tunnistamisel arvestada

lisaks asjaolu, et Eesti Vabariik ja Venemaa Föderatsioon on sõlminud välislepingu ja selle

juurde kuuluva protokolli, milles on mh kokku lepitud vastastikuse kohtulahendite

tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise kord.

Eesti–Vene õigusabilepingu artikli 50 järgi koosmõjus 3. oktoobri 2001. a protokolliga

tunnustavad ja täidavad lepingupooled vastastikku mh justiitsasutuste jõustunud otsuseid

tsiviilasjades. Seejuures vaatab täitmise loa taotluse õigusabilepingu artikli 51 lg 1 järgi läbi

selle lepingupoole kohus, kelle territooriumil tuleb kohtulahendit täita, kuid taotlus ise

esitatakse artikli 51 lg 2 järgi selle lepingupoole kohtule, kes tegi asjas otsuse. Artikli 52 järgi

tuleb taotlusele lisada: 1) otsuse kohtu poolt tõestatud ärakiri ja ametlik dokument otsuse

jõustumise kohta, kui see ei tulene otsuse enda tekstist, samuti õiend otsuse täitmise kohta, kui

seda varem täideti lepingupoole territooriumil, 2) dokument, millest ilmneb, et kostjale, kes ei

osalenud protsessis, kuid protsessinormide kohaselt pidid selles osalema, oli õigel ajal ja

nõuetekohases vormis kätte antud kohtukutse.

Praeguses asjas nähtub toimikumaterjalidest, et avaldaja oli esitanud nõutud vormis kõik

vajalikud dokumendid koos tõlgetega. Seega olid kohtuotsuse tunnustamise ja täidetavaks

tunnistamise formaalsed eeldused täidetud. Seda ei ole ka puudutatud isik määruses

vaidlustanud.

9. Puudutatud isik ei nõustu kohtuotsuse tunnustamise ja täidetavaks tunnistamisega seetõttu,

et tema väitel ei ole ta saanud kohtumenetluses oma õigusi mõistlikult kaitsta, sest talle

toimetati küll kätte kohtukutse, kuid ei toimetatud kätte ühtegi menetlust algatavat dokumenti.

2-17-1934

Kohtuotsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldumise alused tulenevad Eesti–Vene

õigusabilepingu artiklist 56, mille p 1 järgi võib kohus kohtuotsuse tunnustamisest või

täitmise loa andmisest keelduda mh juhul, kui taotluse algatanud isik või kostja ei võtnud

protsessist osa seetõttu, et talle või tema volitatud isikule ei toimetatud õigel ajal ja

nõuetekohaselt kätte kohtukutset. Kuigi TsMS § 620 lg 1 p-s 2 on sätestatud eelnimetatust

laiem alus kohtulahendi tunnustamisest keeldumiseks, ei ole see praegusel juhul kohaldatav,

sest Venemaa Föderatsiooni kohtulahendite tunnustamisel tuleb lähtuda õigusabilepingus

sätestatust. Kuna puudutatud isik kinnitab kohtukutse saamist, siis ei ole asjas alust jätta

kohtulahendit Eesti–Vene õigusabilepingu artikli 56 p 1 alusel tunnustamata ja täidetavaks

tunnistamata.

Lisaks märgib kolleegium, et maakohtule esitatud avaldusele on lisatud otsuse teinud kohtu

kinnitused selle kohta, et võlgnikule on nõuetekohaselt teada antud kohtuistungi toimumise

aeg ja koht ning temale on üle antud hagiavalduse koopia (tl 43–44). Maakohus palus

määruskaebust läbi vaadates esitada otsuse teinud kohtul tõendid ja/või selgitused selle kohta,

et menetlust algatavad dokumendid toimetati võlgnikule kätte (tl 65–66). Maakohtule on

esitatud lahendi teinud kohtu kinnitatud dokumendid, millelt nähtub, et asja lahendanud kohus

palus 16. jaanuaril 2015 Harju Maakohtu abi võlgnikule kohtumääruse, kohtukutse ja

hagiavalduse ärakirja kättetoimetamiseks (tl 83–84) ning dokumendid toimetati 11. juunil

2015 isiklikult allkirja vastu üleandmisega kätte võlgniku juhatuse liikmele Denis

Kalesnikule.

10. Neil põhjendustel jääb määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Kuna

puudutatud isik ei ole põhistanud oma väiteid selle kohta, et kohtuotsuse tunnustamine ja

täidetavaks tunnistamine on vastuolus avaliku korraga muul põhjusel kui eeltoodu, ei anna ka

see alust maakohtu määrust tühistada.

11. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad selle läbivaatamise kulud TsMS § 171 lg 1

järgi määruskaebuse esitanud puudutatud isiku kanda.

Avaldajale hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2 järgi

kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul kohtumääruse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Liis Arrak

Indrek Soots Ande Tänav