2-17-14671/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-17-14671

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse

avalikult

teatavaks-

tegemise aeg ja koht

28. detsember 2017, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-14671

Tsiviilasi

Tartu linna hagi Merike Nei, Marko Nei, XXXXXXXX XXX

ja XXXXXX XXX vastu eluruumi vabastamise ja võla

nõudes

Tsiviilasja hind

3319,47 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

hageja Tartu linn Tartu Linnavalitsuse kaudu (rk 75006546;

asukoht Raekoda, 50089 Tartu; e-post lv@raad.tartu.ee), esindaja

Anu Öpik, e-post Anu.Opik@raad.tartu.ee;

kostja I Merike Nei (ik XXX; elukoht XXX; e-post XXX);

kostja II Marko Nei (ik XXX; elukoht XXX; e-post: XXX);

kostja III XXXXXXXX XXX (ik XXX; elukoht XXX; XXX),

esindaja eestkostja Tartu Linnavalitsus;

kostja IV XXXXXX XXX (ik XXX; elukoht XXX; XXX),

esindaja eestkostja Tartu Linnavalitsus

Kohtuistungi toimumise aeg

1. detsember 2017

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Tartu linna hagi Merike Nei, Marko Nei, XXXXXXXX XXX ja XXXXXX XXX

vastu osaliselt.

2. Nõuda välja Merike Nei ja Marko Nei valdusest Tartu linna valdusse eluruum asukohaga

XXX Tartus. Kohustada Merike Neid ja Marko Neid vabastama ning Tartu linnale XXX

Tartus asuva eluruumi üle andma. Eluruumi vabatahtlikult vabastamisest keeldumise korral

tõsta Merike Nei ja Marko Nei XXX Tartus asuvast eluruumist välja täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.

3. Välja mõista solidaarselt Merike Neilt ja Marko Neilt Tartu linna kasuks eluasemekulude

võlgnevus perioodi 12.05.2015 kuni 15.09.2017 eest 3038,67 eurot ning eluruumi

tagastamisega viivitatud aja eest eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud kuni valduse

üleandmiseni Tartu linnale.

Väljamõistetud võlgnevus tasuda Tartu Linnavalitsuse kontole nr XXX (Swedbank AS),

viitenumber 60106384005568, makse selgitusse märkida „Merike Nei XXX võlg“.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Jätta menetluskulud solidaarselt Merike Nei ja Marko Nei kanda.

5. Määrata tsiviilasjas nr 2-17-14671 Tartu linna menetluskulude rahaliseks suuruseks

300 eurot, mis on kantud riigilõivuna.

6. Välja mõista solidaarselt Merike Neilt ja Marko Neilt Tartu linna kasuks menetluskulud

2(4)

300 eurot.

Väljamõistetud menetluskulud tasuda Tartu Linnavalitsuse kontole nr XXX (Swedbank AS),

viitenumber 01109139000004.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Kui

apellant

soovib

asja

arutamist

kohtuistungil,

peab

ta

seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama apellatsioonkaebuse.

Hageja nõue

Hagiavalduse kohaselt kasutasid kostjad hageja omandis olevat eluruumi aadressil XXX Tartus

sotsiaalüürilepingute alusel alates 26.08.2014 kuni 28.02.2017. Uut sotsiaalüürilepingut Merike Nei

hageja meeldetuletustele vaatamata sõlmima ei tulnud, vaid teatas hagejale, et ta ei soovi uut

sotsiaaleluasemeteenuse taotlust esitada ega sotsiaalüürilepingut sõlmida. Hageja üürileandjana teatas

12.06.2017 kirjaga, et kostjatel puudub õiguslik alus hageja eluruumi kasutamiseks, mistõttu on

kostjad kohustatud eluruumi vabastama hiljemalt 29.06.2017, samuti tasuma eluasemekulude

võlgnevuse. Samas kirjas selgitas hageja, et nimetatud tähtajaks eluruumi vabastamata jätmisel

algatab hageja kohtumenetluse eluruumi kostjate valdusest väljanõudmiseks ja eluasemekulude

võlgnevuse väljamõistmiseks. Kostjad ei ole käesoleva ajani eluruumi vabastanud ega võlgnevust

tasunud. Hageja on püüdnud probleemi lahendada kohtuväliselt ja pakkunud võimalust esitada

Merike Neil taotlus sotsiaalmajutusteenuse saamiseks ning vabastada eluruum vabatahtlikult, kuid

vastavat taotlust hagejale esitatud ei ole.

Hageja palub eluruumi kostjate valdusest hageja valdusse välja nõuda ja kohustada kostjaid

vabastama ning hagejale vaidlusaluse eluruumi üle andma, selle vabatahtlikult tagastamisest

keeldumise korral aga kostjad välja tõsta. Samuti palub hageja kostjatelt välja mõista eluasemekulude

võlgnevuse 15.09.2017 seisuga 3038,67 eurot ning eluruumi tagastamisega viivitatud aja eest

eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud kuni valduse üleandmiseni hagejale.

Hageja

lisas

avaldusele

väljatrüki

kinnistusraamatust,

koopia

Tartu

Linnavalitsuse

eluasemekomisjoni 05.08.2014 otsusest nr XXX, 26.08.2014 sotsiaalüürilepingust nr XXX, Tartu

Linnavalitsuse eluasemekomisjoni 08.12.2015 otsusest nr XXX, 07.01.2016 sotsiaalüürilepingust

nr XXX, Tartu Linnavalitsuse eluasemekomisjoni 13.09.2016 otsusest nr XXX, 05.11.2015 ja

25.02.2016 deklaratiivsest võlatunnistusest, Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakonna 12.06.2017

kirjast nr XXX eluruumi vabastamise ja võlgnevuse kohta, Tartu Linnavalitsuse linnavarade

osakonna 20.10.2015, 12.01.2016, 13.04.2016 ja 11.01.2017 kirjadest võlgnevuse kohta, hooldus- ja

kommunaalteenuste arvestusest ning arvetest (tl 7-37, 44-74).

Kostjate vastus

Kostjad võtavad hagi õigeks, tunnistades esitatud nõudeid. Samas märgivad kostjad, et soovivad

sõlmida maksegraafiku võlgnevuse tasumiseks osade kaupa, kuna neil ei ole võimalik kogu

võlgnevust korraga tasuda.

01.12.2017 kohtuistung

Hageja jäi oma nõude juurde. Hageja esindaja selgitas, et on pakkunud kostjatele võimalust esitada

taotlus sotsiaalmajutusteenuse saamiseks ja eluruumi vabatahtlikuks vabastamiseks, kuid kostjad ei

ole vastavat taotlust esitanud ega eluruumi käesoleva ajani vabastanud. Hagejale teadaolevalt

soovivad kostjad probleemi lahendada üürides endale ise korteri.

Kostjate selgituse kohaselt ei soovi nad sotsiaalmajutusteenust, sest ei taha majutusüksuses elades

koos teistega ruume jagada. Kostjad soovivad üürida Tartus aadressil XXX kahetoalise korteri ja

3(4)

vajavad seetõttu täiendavat aega eluruumi vabastamiseks, samuti soovivad kostjad sõlmida

kokkuleppe võlgnevuse tasumiseks.

Kohtu põhjendused

1. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.

2. Vaidlust ei ole selles, et kostjatele oli üürile antud võlaõigusseaduse (VÕS) § 272 lg 4 p 4

tunnustele vastav eluruum (sotsiaalkorter) aadressil XXX Tartus sotsiaalüürilepingu alusel tähtajaga

kuni 28.02.2017. Kuna vaidlusalune sotsiaalüürileping on lõppenud tähtaja möödumisega (lepingu

p 9.1.1), on kostjatel kohustus hagejale kuuluv eluruum vabastada lepingu lõppemise tõttu (lepingu

p 2.2). Kuigi hageja on andnud kostjatele vabastamiseks tähtaja hiljemalt 29.06.2017, ei ole kostjad

sotsiaalkorterit käesoleva ajani vabastanud.

3. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku

aluseta tema asja valdab. AÕS § 80 lg 2 sätestab, et omaniku nõue on suunatud omandiõiguse

tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusesse.

Kuna hageja on eluruumi omanik, kuid sotsiaalüürileping lõppes 28.02.2017, puudub kostjatel antud

juhul õiguslik alus vaidlusaluse eluruumi valdamiseks ja kasutamiseks, mistõttu tuleb eluruum

kostjate valdusest hageja valdusse välja nõuda ja kohustada kostjaid eluruumi vabastama ning

hagejale üle andma.

4. Kohus peab põhjendatuks ka hageja nõuet eluruumi vabatahtlikult tagastamisest keeldumise korral

kostjad välja tõsta täitemenetluse seadustikus (TMS) sätestatud korras.

TMS § 180 sätestab, et kui võlgnik peab välja andma, üle andma või vabastama kinnisasja,

sealhulgas korteriomandi või osa sellest, eluruumi või muu ruumi, annab kohtutäitur võlgnikule kuni

kolmekuulise tähtaja täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks. Kohtutäitur toimetab võlgnikule kätte

täitmisteate kinnisasja väljaandmise kohta vähemalt 14 päeva enne kavandatavat sundtäitmist. Kui

võlgnik ei täida täitedokumenti ettenähtud aja jooksul vabatahtlikult, võtab kohtutäitur kinnisasja

võlgniku valdusest ära ja annab sissenõudja valdusse. Väljatõstmisele kuuluvad nii asjad kui ka

isikud. Vajaduse korral kaasab kohtutäitur kinnisasja väljaandmiseks politsei. Kohtutäitur eraldab

vallasasjad, mis ei ole sundtäitmise esemeks, ning annab need võlgnikule üle või tema käsutusse,

võlgniku äraolekul tema esindajale või võlgniku täiskasvanud perekonnaliikmele. Kui kohal ei viibi

ühtegi nimetatutest, paigutab kohtutäitur asjad arestitud asjade hoiuruumi võlgniku kulul või

korraldab nende hoidmise muus kohas. Kohtutäitur ei korralda niisuguse vara hoidmist, mille

müümine ei ole väikese väärtuse tõttu otstarbekas, välja arvatud mittearestitavad asjad. Nimetatud

vara tõstetakse välja. Kui võlgnik ei nõua asju tagasi ruumide vabastamisest alates kahe kuu jooksul

või nõuab neid ilma kulusid tasumata, siis müüb kohtutäitur asjad ja hoiustab saadud tulemi. Asjad,

mida ei õnnestu müüa, hävitatakse. Kohtutäitur koostab kinnisasja valduse äravõtmise kohta akti,

millele kirjutavad alla kohtutäitur ja valduse äravõtmise juures viibinud isikud.

5. Kohtu infosüsteemist (KIS) nähtuvalt on Tartu Maakohtu XXX määrusega tsiviilasjas XXX

rahuldatud Tartu linna avaldus ning peatatud Merike Nei XXXX XXXXXXXX XXX ja XXXXXX

XXX suhtes kuni peatamise aluse äralangemiseni ja määratud kuni Merike Nei XXX eestkostjaks

Tartu Linnavalitsus. Kuna XXX XXXXXXXX XXX ja XXXXXX XXX viibivad XXX, on

põhjendatud vaidlusalune eluruum välja nõuda hageja valdusse üksnes Merike Nei ja Marko Nei

valdusest, samuti kohustada neid vabastama hageja eluruum ning selle vabatahtlikult vabastamisest

keeldumise korral tõsta Merike Nei ja Marko Nei hageja eluruumist välja TMS-s sätestatud korras.

6. Vaidlust ei ole selle üle, et kostjate kasutuses oleval eluruumil on 15.09.2017 seisuga

eluasemekulude võlgnevus. Kostjad ei ole võlgnevuse suurust 3038,67 eurot vaidlustanud.

VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle

täitmist. Hageja on andnud kostjatele võimaluse võlgnevus tasuda, sõlmides selleks ka deklaratiivseid

võlatunnistusi, kuid kostjad ei ole seda täitnud.

Kuna kostjatel oli hagejaga sõlmitud sotsiaalüürilepingu alusel raha maksmise kohustus (lepingu

p-d 4.2.6, 5.1, 5.7), mida kostjad on rikkunud ja rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult

välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel (VÕS § 103 lg 1), siis vastutust välistavaid asjaolusid

ei esine ja kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista eluasemekulude võlgnevus perioodi

4(4)

12.05.2015 kuni 15.09.2017 eest 3038,67 eurot (lepingu p 8.2). Samuti tuleb kostjatelt solidaarselt

hageja kasuks välja mõista eluruumi tagastamisega viivitatud aja eest eluruumi kasutamisega seotud

kõrvalkulud kuni valduse üleandmiseni Tartu linnale (lepingu p 5.8).

Arvestades kostjate majanduslikku olukorda, märgib kohus selgituseks, et poolte kokkuleppel on

võimalik ka jõustunud kohtuotsuse täitmine osamaksetena, vältimaks sundtäitmisele lisanduvaid

täitekulusid, kuid selleks peavad kostjad ise pöörduma hageja poole kokkuleppe sõlmimiseks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud

kulude rahalise suuruse.

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3

kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude

eest samuti solidaarselt.

Seoses hagi rahuldamata jätmisega jäävad TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 3 alusel hageja menetluskulud

solidaarselt kostjate kanda.

8. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Hageja menetluskuluks on riigilõiv, mis on kohtukulu TsMS § 138 lg 2 järgi.

Hageja on 27.09.2017 tasunud haginõudelt riigilõivu 300 eurot. Kuna riigilõivu suurus tuleneb

seadusest ja makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, on hageja menetluskulu (riigilõiv)

300 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu.

Kohtuotsuses määratud menetluskulude jaotust arvestades mõistab kohus kostjatelt solidaarselt

hageja kasuks välja menetluskulu 300 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik