3-17-2736/3 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TA RT U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-17-2736

Määruse kuupäev

27. detsember 2017

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Arkadi Mišini esialgse õiguskaitse taotlus seoses

suitsetamise korraldusega Viru Vanglas

Menetlusosalised

Taotleja Arkadi Mišin

Resolutsioon

Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kätte-

toimetamisest arvates.

Määrus toimetatakse kätte taotlejale.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Justiitsminister muutis 06.10.2016.a määrusega nr 21 määruse „Vangla sisekorraeeskiri“

(edaspidi VSKE) sätteid, mis reguleerisid suitsetamise korraldust vanglas. Alates 01.10.2017

kehtiva VSKE § 641 lg 31 alusel on suitsetatavad tubakatooted vanglas kinnipeetavale

keelatud.

2. Viru Vangla muutis 24.04.2017.a käskkirjaga nr 1-1/55 Viru Vangla kodukorra sätteid, mis

reguleerivad suitsetamist vanglas. Sealhulgas lisati kodukorda punkt 2.3, mille järgi on vangla

territooriumil suitsetamine keelatud ja punkt 4.4, mille järgi jalutuskäigule kaasa võtta lubatud

esemete loetelust puuduvad sigaretid. Kodukorra muudatused jõustusid 01.10.2017.

3. Arkadi Mišin esitas 10.12.2017 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse. Taotleja

leidis, et suitsetamise keeld on vastuolus põhiseadusega ning rikub tema õigusi ja vabadusi.

Suitsetamise piirangud vanglas ületavad kannatuste ja ebamugavuse taseme, mis vangistusega

paratamatult kaasneb. Taotleja viitas Tartu Halduskohtu määrustele kohtuasjades 3-17-1449 ja

3-17-1999. Taotleja tugines ka Viru Vangla käskkirjade 23.01.2013 nr 1-1/19, 29.04.2016 nr

1-1/69, 13.06.2017 nr 1-1/68, 16.07.2017 nr 1-1/102 ja 24.04.2017 nr 1-1/55 võimalikule

tühisusele. Taotleja esitas vaide 10.12.2017. Taotleja palus lubada tal vaidluse ajal vanglas

suitsetada ja osta sigarette vangla kauplusest. Taotleja palus vabastada teda riigilõivust.

Kohtu seisukoht

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 alusel võib kohus teha määruse

kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse

kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kohtu hinnangul saab kohus

eeltoodud sätte alusel hinnata, kas esialgse õiguskaitse taotluse esitajat ähvardab tagajärg,

mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult

raske, ning sellise tagajärje puudumise korral saab kohus loobuda taotluse sisulisest

lahendamisest. Seda arusaamist toetab kaudselt HKMS § 249 lg 3, mis sätestab, et esialgse

õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata. See tähendab, et

esialgse õiguskaitse vajadus on üks taotluse lubatavuse eeldusi. Sel juhul saab taotluse jätta

läbi vaatamata ka siis, kui esialgse õiguskaitse vajadus puudus taotluse esitajal algusest peale.

5. Ka õiguskirjanduses leitakse, et sarnaselt kaebusega saab esialgse õiguskaitse taotluse

puhul eristada taotluse lubatavust ja taotluse põhjendatust. Esialgse õiguskaitse taotlus on

lubatav eelkõige siis, kui kohtule on esitatud nõuetekohane taotlus (HKMS § 250) ja kaebajal

on esialgse õiguskaitse vajadus, arvestada tuleb ka muude taotluse lubatavuse eeldustega.

Esialgse õiguskaitse vajadus esineb juhul, kui esinevad HKMS § 249 lg 1 lausetes 1 ja 2

nimetatud alused. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaebaja jaoks mingeid

pöördumatuid tagajärgi ei kaasne, on tegemist esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisega.

Esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisel ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ja selle

saab jätta HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata (Halduskohtumenetluse seadustik.

Kommenteeritud väljaanne. Koostanud K. Merusk ja I. Pilving. Kirjastus Juura 2013. Lk

686).

6. Taotleja põhjendab esialgse õiguskaitse vajadust sellega, et suitsetamise keelamine

põhjustab talle kannatusi, mis võivad ületada vangistusega paratamatult kaasnevate

kannatuste ja ebamugavuste taset ning viitab kohtuasjadele 3-17-1449 ja 3-17-1999. See

tähendab, et taotleja tugineb asjaoludele, et suitsetamisest loobumisega kaasnevad

võõrutusnähud ja igapäevaelu korralduse häiringud, mida ei ole tagantjärele võimalik

olematuks teha.

7. Kohtunik leidis varasemates sarnastel asjaoludel tehtud kohtulahendites, et vanglas

suitsetamise keelamise vaidlustamise korral on kinnipeetaval esialgse õiguskaitse vajadus

(11.09.2017.a määrus kohtuasjas 3-17-1449, 18.10.2017.a määrus kohtuasjas 3-17-1999,

08.11.2017.a määrus kohtuasjas 3-17-2008, 08.11.2017.a määrus kohtuasjas 3-17-2115).

8. Tartu Ringkonnakohus tühistas 06.12.2017.a määrusega Tartu Halduskohtu määruse

kohtuasjas 3-17-1449 ning 19.12.2017.a määrustega halduskohtu määrused kohtuasjades 3-

17-2008 ja 3-17-2115. Ringkonnakohus leidis kohtuasjas 3-17-1449, et suitsetamise

keelustamisega ei kaasne pöördumatu tagajärje ohtu. Pöördumatuks tagajärjeks ei ole

ringkonnakohtu hinnangul see, et taotluse esitaja ei saa suitsetada keelu vaidlustamise ajal

kuni kaebuse võimaliku rahuldamiseni. Isik võib peale keelu tühistamist uuesti suitsetama

hakata, kui ta seda veel soovib. Ringkonnakohtu lahendi kohaselt ei põhjenda ka

võõrutusnähtude esinemise võimalikkus õigust jätkata suitsetamist, vaid üksnes õigust saada

asjatundlikku ravi. Loobumise kõrvalnähtude ravimiseks on vanglas olemas

meditsiinitöötajad, kelle poole on võimalik pöörduda. Kui kohtud jõuavad viimaks

seisukohale, et põhiseaduse järgi peab suitsetamine olema vanglas lubatud, siis saab keelava

regulatsiooni uuesti tühistada. Kohtuasjades 3-17-2008 ja 3-17-2115 jäi ringkonnakohus

samade seisukohtade juurde.

9. HKMS § 252 lg 7 alusel on ringkonnakohtu lahend halduskohtu kohaldatud esialgse

õiguskaitse asjas lõplik. Kuigi ringkonnakohtu seisukohad ei ole praeguse asja lahendamisel

kohtule kohustuslikud (HKMS § 202 lg 2), peab kohus õigusrahu saavutamise huvides õigeks

lähtuda taotleja esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel ringkonnakohtu seisukohtadest.

10. Kohus leiab määruse punktis 8 toodud põhjendustel, et taotlejal puudub esialgse

õiguskaitse vajadus. Tegemist ei ole kõrvaldatava puudusega. Kuna täidetud ei ole üks

esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse eeldustest, siis puudub vajadus kontrollida muude

eelduste täidetust. Kohus jätab HKMS § 55 lg 2 alusel esialgse õiguskaitse taotluse läbi

vaatamata.

11. Kohtu hinnangul on taotleja tahe määruse punktis 3 nimetatud avalduse esitamisel

suunatud esialgse õiguskaitse saavutamisele. Kohus tõlgendab taotleja viidet Viru Vangla

haldusaktide võimalikule tühisusele kui argumenti esialgse õiguskaitse kohaldamisel (nõude

perspektiivikuse hindamisel). Kui taotleja soovib tema nimetatud käskkirjade tühisuse

tuvastamist, siis tuleb tal esitada sellekohane kaebus. Kohus peab siiski vajalikuks märkida, et

selline nõue oleks perspektiivitu. 23.01.2013.a käskkirjaga nr 1-1/19 kinnitati Viru Vangla

kodukord, muude nimetatud käskkirjadega muudeti kodukorda. Kohtu hinnangul ei esine

nende käskkirjade puhul mingeid haldusmenetluse seaduse § 63 lg 2 sätestatud tühisuse

aluseid.

12. Kuna esialgse õiguskaitse taotlus jääb läbi vaatamata, siis puudub vajadus taotleja

menetlusabi taotluse lahendamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Jõks

Kohtunik