2-16-8666/29 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Reet Allikvere, Kaupo Paal, Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

22.12.2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-8666

Tsiviilasi

Korteriühistu Vibu 3/5 hagi CityHaldus OÜ vastu

kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20.11.2017 määrus menetluskulude

kindlaksmääramise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Korteriühistu Vibu 3/5 määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

korteriühistu Vibu 3/5 (registrikood

80392563), lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin

Lepp

Kostja: CityHaldus OÜ (registrikood 10952612),

lepinguline esindaja Alar Salu

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 20.11.2017 määrus jätta muutmata, määruskaebus jätta

rahuldamata.

2. Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata Riigikohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud

23.09.2016 otsusega rahuldas Harju Maakohus Korteriühistu Vibu 3/5 (hageja) hagi

CityHaldus OÜ (kostja) vastu kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks ning jättis

menetluskulud kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 10.07.2017 otsusega tühistati Harju

Maakohtu 23.09.2016 otsus ja tehti uus otsus, millega jäeti hagi rahuldamata ning maa- ja

ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu otsus jõustus

13.11.2017.

06.07.2017 esitas kostja kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja maakohtu

ja ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskuludeks apellatsioonkaebuse esitamisel

tasutud riigilõiv 225 eurot ning lepingulise esindaja kulud 2125 eurot. Kostja esindaja

tunnitasu suurus on 125 eurot käibemaksuta. Kostja palus menetluskuludelt välja mõista ka

viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Kostja kinnitas, et kõik kulud on

kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega, samuti kinnitas kostja, et on

käibemaksukohustuslane, mistõttu taotles menetluskulude määramist ilma käibemaksuta.

Esimese astme kohtu määrus

20.11.2017 määrusega määras Harju Maakohus kindlaks ning mõistis hagejalt kostja kasuks

välja kostja menetluskulud maakohtu menetluses ja apellatsioonimenetluses 1287,50 eurot ja

viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

Kohus tugines menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel TsMS § 138 lg-tele 1 ja 2,

§ 144 p-le 1 ja § 175 lg-le 1. TsMS § 174 lg-le 10 tuginedes märkis kohus, et kostja ei taotle

käibemaksu hüvitamist ja seega mõistab kohus kostja kasuks välja menetluskulud ilma

käibemaksuta.

Kostja on 06.07.2017 esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja maakohtu

ja ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskuludeks apellatsioonkaebuse esitamisel

tasutud riigilõiv 225 eurot ning lepingulise esindaja kulud 2125 eurot. Kostja esindaja

tunnitasu suurus on 125 eurot käibemaksuta (tl 138-140). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei

ole hageja kostja menetluskulude nimekirjadele vastu vaielnud.

Kohus nõustus hageja esindaja tunnitasu suurusega 125 eurot käibemaksuta, leides, et tegemist

on mõistliku tunnitasu suurusega, mis on kooskõlas kohtupraktikaga. Kohus leidis, et riigilõiv

225 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu. Kohus ei nõustunud kostja 06.07.2017

menetluskulude nimekirjas märgitud ajakuluga. Kohtu hinnangul on kostja esindaja ajakulu

maakohtu ja ringkonnakohtu menetluses ülepaisutatud ning ajakulu tuleb osaliselt vähendada.

Kohtu hinnangul on kostja lepingulise esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu järgmine:

•

ettevalmistused hagivastuse koostamiseks, hagivastuse koostamine ja esitamine kohtule

(toimingud: 30.06. hagiavalduse ja lisadega tutvumine, sh kohtumäärus, konsultatsioon

kliendiga, õigusliku positsiooni kujundamine; analoogsete kohtulahendite ja Riigikohtu

seisukohtadega tutvumine; kostja kirjaliku vastuse koostamine, lisade komplekteerimine,

kohtule edastamine) 3 tundi;

•

hageja 03.08.2016 vastusega tutvumine, 31.08.2016 seisukoha koostamine ja esitamine

kohtule (toimingud: 31.08. hageja vastusega tutvumine, kostja seisukohtade koostamine,

kooskõlastamine ja kohtule edastamine) 2 tundi ja 30 min;

•

ettevalmistused apellatsioonkaebuse esitamiseks, apellatsioonkaebuse koostamine ja

esitamine ringkonnakohtule (toimingud: maakohtu otsusega tutvumine, õigusliku

positsiooni kujundamine, konsultatsioon kliendiga; apellatsioonikaebuse ja täienduse

koostamine, esitamine) 3 tundi.

Seega on kohtu hinnangul kostja lepingulise esindaja ajakulu maakohtu ja ringkonnakohtu

menetluses kokku põhjendatud 8 tunni ja 30 minuti ulatuses, mis tuleb hagejalt kostja kasuks

välja mõista summas 1062,50 eurot (käibemaksuta). TsMS § 177 lg 4 ja kostja taotluse alusel

märkis kohus menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Määruskaebus

05.12.2017 esitatud määruskaebuses palub hageja tühistada Harju Maakohtu 20.11.2017

määruse täies ulatuses ja jätta kostja menetluskulud hagejalt välja mõistmata.

Kostja ei ole kohtumenetlusega seoses kandnud õigusabikulusid ja seega puudub alus kostja

õigusabikulude hagejalt väljamõistmiseks. TsMS § 138 lg-le 1, § 144 p-le 1 ja §-le 218

viidates märgib hageja, et eeltoodust tuleneb, et menetlusosalise kasuks saab mõista välja

kulud, mis isik on tasunud teda kohtumenetluses esindanud esindajale. 06.07.2017 nimekirja

punktis 2 on kostja märkinud, et temale on osutanud õigusteenuseid Alar Salu. Seejuures

kõigis menetlusdokumentides on Alar Salu töökohaks märgitud Advokaadibüroo Taivo Saks

& Partnerid ning ka kohtule esitatud volikirjast on näha, et kostja volitas ennast kohtus

esindama Alar Salut ning Advokaadibürood Taivo Saks & Partnerid. Samas kostja poolt

06.07.2017 menetlusdokumendile lisatud arvest nähtub, et arve on esitanud kostjale OÜ Kibe

Sulg. Hageja leiab, et temalt saab mõista välja üksnes neid õigusabikulusid, mis on tasutud

kostjat menetluses esindanud isikule. Antud juhul oleks kulud seega pidanud olema tasutud

Alar Salule või Advokaadibüroole Taivo Saks & Partnerid. Nimetatud isikutele kostja

õigusteenuste eest aga tasunud ei ole. OÜ-le Kibe Sulg tasutud summasid ei ole võimalik

hagejalt välja mõista, kuna OÜ Kibe Sulg ei ole menetluses kostjat esindanud. OÜ-d Kibe

Sulg ei ole mainitud üheski menetlusdokumendis ega ka kohtule esitatud volikirjas, mistõttu

ta ei ole vastava kohtumenetlusega omanud mingit seost ja teda ei ole kohtumenetluses

esindajana teadvustatud. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et vastaspoolele hüvitatavad

menetluskulud peavad olema poolele menetluses ettenähtavad (nt 15.10.2009 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-87-09, p 15). Ettenähtavus muuhulgas tähendab, et isik, kellele tasutud

kulusid soovitakse teiselt poolelt välja nõuda, peab olema menetluses nähtav ja vastaspoolele

teada. Hageja märgib täiendavalt, et kostja poolt 21.09.2016 maakohtule esitatud

menetluskulude nimekirjas ei ole küll märgitud, et summad on tasutud OÜ-le Kibe Sulg, kuid

vastav dokument tuleb jätta tähelepanuta, kuna see esitati kohtule hilinenult. Lisaks on kostja

hilisemas 06.07.2017 dokumendis kinnitanud, et need summad tasuti tegelikult OÜ-le Kibe

Sulg.

Hagejalt kostja kulude väljamõistmine on asjaolusid arvestades ebaõiglane. Hageja pöördus

kohtusse, kuna tema hoovialal lõhuti valgustid, kuid hageja ei saanud lõhutud valgustite eest

hüvitist kindlustuselt ega ka kostjalt kui ühisuse valitsejalt. Hageja proovis otsida kohtuvälist

lahendust, saates kostjale näiteks nõudekirja, kuid kostja ei reageerinud. Sellises olukorras oli

hageja sunnitud pöörduma kohtusse. Pärast ringkonnakohtu otsust, milles tuvastati, et

valgustid siiski olid kindlustatud, alustas kostja hageja tungival pealekäimisel uuesti suhtlust

kindlustusega, mille tulemusel maksis kindlustus soovitud hüvitise hagejale välja. Seega

hageja sisuliselt saavutas hagiga oma eesmärgi, kuna see tõi kaasa, et kostja asus nõudma

kindlustuselt hüvitist, mida kostja ilma kohtuvaidluseta ei olnud nõus tegema. Hageja leiab, et

olukorras, kus ta on saavutanud hagiga sisuliselt oma eesmärgi, ei ole temalt kostja

menetluskulude väljamõistmine põhjendatud, vaid kostja kulud peaks jääma tema enda kanda,

eriti arvestades, et kohtuvaidlus tekkis otseselt kostja tõttu.

Maakohus mõistis hagejalt kostja õigusabikulu välja põhjendamatult suures summas.

Maakohus pidas hagivastusega seonduvaks põhjendatud ajakuluks 3h kostja taotletud 5h

asemel. Hageja leiab, et hagiga tutvumine ja hagivastuse koostamine ei saanud võtta üle 1h,

kuna vastuse sisulise osa pikkuseks oli ca 1lk, kusjuures enamjaolt tegeles kostja vastuses

asjassepuutumatute küsimustega (analüüsis valesid kindlustustingimusi jne). Kostja poolt

31.08.2016 kuupäeva all kirjeldatud tegevustele ei saanud kuluda üle 1h (kostja märkis

ajakuluks 5h, maakohus pidas mõistlikuks 2,5h), kuna kostja 31.08.2016 dokumendis on

sisuosa ca 2-l lehel, kusjuures suuresti on korratud hagivastuses toodut.

Apellatsioonimenetlusega seoses pidas maakohus mõistlikuks ajakuluks 3h, samas kui kostja

taotles 7h. Hageja leiab, et mõistlikuks ajakuluks on 1h, kuna apellatsioonkaebuse algses

tekstis ei ole mistahes sisulisi seisukohti (tegemist on seaduse ümberkirjutusega, mis

ilmselgelt esitati üksnes menetlustähtaja järgimiseks) ning apellatsioonkaebuse täienduses on

sisulist teksti ca 1lk, kusjuures on lihtsalt korratud teises sõnastuses maakohtu menetluses

esitatud seisukohti. Kokku on hageja arvates põhjendatud kostja esindaja ajakulu maakohtu ja

ringkonnakohtu menetluses 3h ulatuses, millisel juhul kuuluks hagejalt väljamõistmisele 375

eurot.

Vastus määruskaebusele

Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

Edasine menetluse käik

Harju Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu

20.11.2017 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle

tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus

vaidlustatud maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, mille kohaselt ei ole kostja kohtumenetlusega

seoses kandnud õigusabikulusid. Kohtule esitatud kostja volikirjast (tl 50) nähtuvalt on kostja

volitanud end menetluses esindama Alar Salut ning Advokaadibürood Taivo Saks &

Partnerid. Hageja poolt esiletoodu, et kostja ei ole talle osutatud õigusteenuse eest tasunud

teda menetluses esindanud isikule Alar Salule, vaid 06.07.2017 menetlusdokumendile lisatud

arve on esitanud kostjale OÜ Kibe Sulg, kes ei ole menetluses olnud nähtav, ei võimalda

väärata maakohtu seisukohti kostjal menetluskulude tekkimisest. Esmalt peab

ringkonnakohus vajalikuks selgitada, et vastavalt Riigikohtu praktikas korduvalt avaldatud

seisukohale ei ole lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt väljamõistmise

tingimuseks asjaolu, et menetlusosalised on need kulud kandnud (Riigikohtu lahendid nr 3-2-

1-115-13, p 26, 3-2-1-65-13 p 18). Seega ei ole oluline, kas kostja lepingulisele esindajale on

tasu makstud. Samuti ei ole menetluskulude kindlaksmääramisel tähtsust asjaolul, kas või

millise juriidilise isiku vahendusel esindaja õigusabiteenust osutab ja kuidas toimub sellisel

juhul õigusteenuse eest tasumise arveldamine. Praegusel juhul puudub vaidlus asjaolus, et

kostjale on õigusabiteenust osutanud Alar Salu. Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et kostja

06.07.2017 menetluskulude nimekirjale lisatud OÜ Kibe Sulg arvel kajastatud toimingud on

teinud Alar Salu, kes on äriregistri teabesüstemist nähtuvalt OÜ Kibe Sulg juhatuse liige,

ainuosanik ja asutaja. Tsiviilasja materjalide põhjal on tuvastatav, et kostjat on käesolevas

menetluses esindanud ja kostja nimel toiminguid teinud Alar Salu. Seega on kostja

lepinguline esindaja Alar Salu olnud menetluses nähtav ja tegutsenud kostja lepingulise

esindajana TsMS § 175 lg 1 mõttes, mistõttu on kostjal õigus nõuda vastavate kulude

vastaspoolelt väljamõistmist.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kuivõrd

menetluskulude jaotus käesolevas asjas määrati kindlaks Tallinna Ringkonnakohtu

10.07.2017 otsusega, ei käsitle kolleegium määruskaebemenetluse raames hageja põhjendusi,

mille kohaselt on menetluskulude hagejalt väljamõistmine ebaõiglane ja kostja kulud peaks

jääma tema enda kanda.

Vastuseks määruskaebuse väidetele seoses kostja menetluskulude rahalise suurusega selgitab

ringkonnakohus, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema

astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus kostja lepingulise esindaja õigusabile kulunud aja

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud ning määruskaebus ei

sisalda põhjendusi, mille alusel oleks võimalik otsustada kostja lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse üle maakohtust erinevalt.

TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud

kulusid.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Reet Allikvere

Kaupo Paal

Indrek Soots