1-17-6097/29 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 21. detsember 2017, Rakvere kohtumaja

Kohtuasja number

1-17-6097

Kohtunik

Tiit Kullerkupp

Kohtuistungi sekretär

Merle Kaegas

Tõlk

Jelena Zubtsova

Kaitsja

Robert Sprengk

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid D Ti vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

D T,

isikukood

xxxx, viibimiskoht Viru Vangla,

vabanemisjärgne elukoht: xxxx (xxxx)

Karistuse kandmise algus 12.05.2017 ja lõpp 07.06.2018

Kohtuasja läbivaatamise aeg

01.12.2017, videokohtuistung

RESOLUTSIOON:

Vabastada D T temale Harju Maakohtu 15.11.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-8002

mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega

käitumiskontrolli nõuetele.

Vastavalt KarS § 76 lg 5, § 78 p 2 määrata D Tile katseaeg alates käesoleva kohtumääruse

jõustumisest kuni 07.06.2018 ning katseajaks allutada D T kriminaalhooldaja

käitumiskontrollile.

Kohustada D Ti käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud järgmisi

kontrollnõudeid:

 elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxxx (xxxx);

 ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

 alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- või töökoha vahetamiseks;

 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kohustada D Ti käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4 sätestatud

järgmisi lisakohustusi:

 mitte tarvitama alkoholi;

 mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

 jätkama põhihariduse omandamist.

Määrata D T kriminaalhooldusele Viru Vangla III üksuse kriminaalhooldusosakonna

juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Vabastada D T tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo

Barrister Narva osakond kasuks 73,20 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi abi

Robert Sprengki poolt süüdimõistetu D Ti kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud

õigusabi eest.

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta D Tilt menetluskuluna väljamõistmisele kuuluvast

kaitsjatasust 73,20 eurot riigi kanda.

Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, D Tile, kaitsjale ja prokurörile ning

kriminaalhoolduse teostamiseks saata määrus täitmiseks Viru Vangla III üksuse

kriminaalhooldusosakonnale.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates

päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 19.09.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava D Ti vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Viru Maakohtu Narva kohtumaja 17.08.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-6097 tunnistati

D T süüdi KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi ning KrMS § 238 lg 2 kohaldades mõisteti karistuseks

mõisteti 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu

06.06.2017 otsusega mõistetud karistus ning lugedes kergem karistus kaetuks raskeima

karistusega mõisteti D Tile liitkaristuseks 1 aasta 26 päeva vangistust. Kohus luges D Ti

karistuse kandmise alguseks 12.05.2017.

Viru Vanglalt saabus Viru Maakohtule 16.11.2017 teade, et D Ti suhtes on tehtud uus

kohtuotsus. Harju Maakohtu 15.11.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-8002 tunnistati D T

süüdi KarS § 215 lg 2 p 1 ja § 25 lg 2 järgi ning KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega mõisteti

liitkaristuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud karistus Viru Maakohtu

17.08.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-6097 mõistetud liitkaristusega, s.o 1 aasta ja 26

päeva vangistustega ning lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga mõisteti D Tile

kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 1 aasta ja 26 päeva vangistust. Kohus

luges karistuse kandmise alguseks 12.05.2017.

D Ti on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning vanglas kannab isik karistust esimest korda.

Vangistuse jooksul on D T alustanud riigikeele A1-taseme õpet ning õpinguid 8. klassis.

Kinnipeetavat on distsiplinaarkorras karistatud 1-l korral ebaviisaka käitumise eest.

D T õppis kuni xxxx koolis. Viru Maakohtu 12.01.2015 määrusega anti luba paigutada alaealine

D T kaheks aastaks eritingimusi vajavate õpilaste kooli, kuid D Til oli koolikohustuste

täitmisega probleeme ning isik lahkus viimasel õppeaastal õppekeskusest omavoliliselt 6-l

korral. Viru Maakohtu 11.01.2017 määrusega pikendati alaealise D Ti kasvatuse eritingimusi

vajavate õpilaste koolis viibimise tähtaega ühe aasta võrra, s.o kuni 2017/2018 õppeaasta

lõpuni. D Ti kooli suunamise põhjusteks olid mõjutusvahendite ebaefektiivsus, koolikohustuste

mittetäitmine, tubakatoodete- ja alkoholi tarvitamine ning väär- ja kuritegude toimepanemine.

Kinnipeetavat on iseloomustatud vägivaldse, agressiivse, ükskõikse ja kinnise noormehena.

Erikoolis on isiku käitumine muutunud pigem tagasihoidlikumaks, isik on rühmas abivalmis ja

kuulekas. D T pingutas koolis, et saada kodukülastustele. D T on teiste poolt kergesti mõjutatav,

tal on madal enesehinnangul ja on pigem tõrjutud, mistõttu täidab tugevamate õpilaste käsklusi

ja allub neile, et mitte sattuda peksualuseks. Kinnipeetav ei oska „ei“ öelda ning seetõttu

sooritab korrarikkumisi.

Kinnipeetav on alkoholi kuritarvitaja. Isik tarbis kord nädalas nii lahjat kui ka kangemat

alkoholi. Amfeamiini on isik tarvitanud umbes 5-l korral, mida tarvitas nii üksi kui ka koos

sõpradega. Sõltuvust kinnipeetaval diagnoositud ei ole.

Kinnipeetav on ühiskonna suhtes negatiivne, häbematu, valelik ja vägivallatseja. Isik veetis

palju aega sõpradega tänaval ning ema tema asukohta enamasti ei teadnud. D T käitub

impulsiivselt tegudele ja tagajärgedele mõtlemata. Uue kuriteo pani isik toime katseajal. D T

ise väidab, et ta on valmis muutuma, kuid tema käitumine (korduvad samalaadsed kuriteod)

seda muutust ei näita. Vanglas olles on isik olnud tagasihoidlik, vaikne ning mitte eriti suur

korrarikkuja.

Vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik avalikkusele. Oht seisneb varalise kahju tekitamises,

kui ka füüsilises ründes. Ohu ilmnemine on kõige tõenäolisem, kui D T tarvitab alkoholi,

suhtleb kriminaalsete tuttavatega ning soovib saada rahalist tulu.

Arvestades uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ja ohtlikkuse taset Viru Vangla ei toeta D Ti

tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Prokuratuuri seisukoht

Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi osa võtta D Ti tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest.

Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, D

Ti ennetähtaegset vabastamist.

Maakohtu istung

01.12.2017 toimunud kohtuistungil avaldas D T, ta soovib vabanemise korral õppida ning

aidata ema. Tema ema arvab, et ta vabaneb tingimisi enne tähtaega. Vabanemise korral asuks ta

elama isa juurde. Õppima asuks xxxx ning ta kavatseb ennast seal normaalselt üleval pidada.

Ta ei taha enam sealt lahkuda ning ära joosta ta ei kavatse.

Kaitsja seisukoht

Kaitsja toetas kohtuistungil D Ti tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kaitsja juhib tähelepanu,

et tegemist on alaealisega, kes kannab vangistust esimest korda. Käesoleval juhul on alust

arvata, et isik on sellest võtnud õppust ja karistus on talle mõjunud. D T on tänaseks kandnud

juba poole temale mõistetud karistusest. Tegemist oli II astme kuriteoga, mistõttu saaks tema

suhtes kohaldada KrMS §761 lg 2. D Ti karistuse kandmise alguseks on 12.05.2017 ning pool

karistusaega on tänaseks kantud.

Maakohtu määruse põhjendused

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla

poolt esitatud materjaliga, leiab, et D T tuleb vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Viru Maakohtu 17.08.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-6097 tunnistati D T süüdi KarS §

215 lg 2 p 1, 2 järgi ning KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 1 kohaldamisega mõisteti liitkaristuseks

1 aasta 26 päeva vangistust. Kohus luges D Ti karistuse kandmise alguseks 12.05.2017. Viru

Maakohus arutas Viru Vangla taotlust D Ti tingimisi ennetähtaegse vabastamise suhtes

01.12.2017. Samal päeval, s.o 01.12.2017 jõustus D Ti suhtes uus kohtuotsus. Harju Maakohtu

15.11.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-8002 tunnistati D T süüdi KarS § 215 lg 2 p 1 ja §

25 lg 2 järgi ning KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega mõisteti liitkaristuseks 4 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud karistus Viru Maakohtu 17.08.2017 otsusega

kriminaalasjas nr 1-17-6097 mõistetud liitkaristusega, s.o 1 aasta ja 26 päeva vangistustega ning

lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga mõisteti D Tile kohtuotsuste kogumis

liitkaristuseks tähtajaline vangistus 1 aasta ja 26 päeva vangistust. Kohus luges karistuse

kandmise alguseks 12.05.2017. D Ti karistuse kandmise algus ja lõpp ei muutunud. Seega

kannab D T käesoleval hetkel juba temale Harju Maakohtu 15.11.2017 otsusega kriminaalasjas

nr 1-17-8002 mõistetud karistust, millega loeti KarS § 65 lg 1 alusel kaetuks Viru Maakohtu

17.08.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-6097 mõistetud karistus.

KarS § 761 lg 2 sätestab, et kohus vabastab katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane, teise astme

kuriteo või ettevaatamatu esimese astme kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud

vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

Kohus leiab, et käesoleval juhul on KarS § 761 lg-s 2 sätestatud tingimused täidetud. D T oli

toimepandud kuritegude ajal alaealine. Toimepandud kuritegude puhul on tegemist teise astme

kuritegudega. D T on käesolevaks ajaks talle mõistetud karistusest ära kandnud vähemalt poole

mõistetud karistusajast ning tal jääb kanda veel enam kui 4 kuud vangistust.

Lisaks märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest enne tähtaega vabastades saab talle anda

võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi

järgida. Tegemist on isikuga, kes viibib vanglas esimest korda, mistõttu võib vangistuse mõju

pidada eriti potentsiaalseks edaspidise käitumise kujundamisel. D T on riiklikul ülalpidamisel

ning vabanemisjärgselt asuks kinnipeetav õppima xxxx. Kuigi kinnipeetaval on probleeme

alkoholi kuritarvitamisega, leiab kohus, et D Tile katseajaks lisakohustuste panemine aitab

vähendada alkoholi tarvitamist ning sellest tulenevalt uute kuritegude toimepanemise

võimalikkust.

Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus D Ti tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega

käitumiskontrolli nõuetele.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76, 761; KrMS § 426, 432, 384, 387.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp