2-17-7707/12 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Tsiviilasja number

2-17-7707

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

21. detsember 2017, Pärnu kohtumaja Rüütli tn kantselei

kaudu

Tsiviilasi

E.-S. M. ja S. M. M. hagi I. L. vastu elatise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

E.-S. M. nõude hind 2115 €

S. M. M. nõude hind 2115 €

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hagejad:

1. E.-S. M. (isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx

xxx x, xxxxxxx xxxx, xxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx)

2. S. M. M. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx

xxx x, xxxxxxx xxxx, xxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx)

Hagejate

seaduslik

esindaja:

K.

P. (isikukood

xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxx x, xxxxxxx xxxx, xxxx

xxxx, xxxxx xxxxxxx, e-post xxx)

Kostja:

I.

L. (isikukood

xxxxxxxxxxx;

elukoht

xxxxxxxxxxx xx, xxxxxxx, xxxxx, e-post xxx)

Menetlusviis

Korraldav kohtuistung 17.08.2017, osales I. L., poolte

nõusolekul menetlus jätkus ja otsus tehakse kirjalikus

menetluses (TsMS § 403 lg 1)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada E.-S. M. ja S. M. M. hagi I. L. vastu elatise väljamõistmiseks osaliselt.

2. Välja mõista I. L.lt (L., isikukood xxxxxxxxxxx) E.-S. M. (isikukood xxxxxxxxxxx)

kasuks alates 17.05.2017 kuni E.-S. M. täisealiseks saamiseni xx xx xxxx elatis 210

eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäärast kuus, millest on maha arvestatud pool E.-S. M.le ühes kuus

makstavast riiklikust lapsetoetusest.

3. Välja mõista I. L.lt (L., isikukood xxxxxxxxxxx) S. M. M. (isikukood xxxxxxxxxxx)

kasuks alates 17.05.2017 kuni S. M. M. täisealiseks saamiseni xx xx xxxx elatis 210

eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäärast kuus, millest on maha arvestatud pool S. M. M.le ühes kuus

makstavast riiklikust lapsetoetusest.

4. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada I. L. poolt menetluse ajal tasutud elatist. Kui

menetluse ajal on I. L. tasunud elatist kohtu määratust vähem, tuleb kogunenud

elatise võlgnevus tasuda ühe summana mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse

jõustumist, kui pooled ei lepi kokku teisiti.

5. Elatist makstakse iga kuu eest ette. Väljamõistetud elatis tuleb I. L.l tasuda selle

Tsiviilasi nr 2-17-7707

2 (4)

kuu, mille eest elatist makstakse, 1. kuupäevaks laste ema K. P.e (P., isikukood

xxxxxxxxxxx) arvelduskontole nr EExxx Swedbank, makse selgitusega „E. ja S.i

elatisraha“.

6. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu

jätta menetluskulude suurus kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse

apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse

esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJATE NÕUE

E.-S. M. ja S. M. M. (seadusliku esindaja K. P.e kaudu) esitasid 17.05.2017 Pärnu Maakohtusse

hagi I. L. vastu elatise väljamõistmiseks. Hagejad paluvad alates 17.05.2017 kuni laste

täisealiseks saamiseni kostjalt välja mõista elatise seaduses ettenähtud miinimummääras.

Hagiavalduse kohaselt moodustavad E.-S. M. igakuised kulud 471 eurot: eluasemekulud 100

eurot, kulutused toidule 115 eurot, kulutused transpordile 20 eurot, sidekulud 6 eurot, kulutused

tervishoiule 10 eurot, kulutused hügieenitarvetele 10 eurot, kulutused lapse koolikohustuse

täitmiseks 10 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 200 eurot. S. M. M. kulude summa on 777

eurot: eluasemekulud 100 eurot, kulutused toidule 115 eurot, kulutused transpordile 20 eurot,

sidekulud 6 eurot, kulutused tervishoiule 10 eurot, kulutused hügieenitarvetele 6 eurot, kulutused

lapse koolikohustuse täitmiseks 20 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 200 eurot, mootorratta

trenn 300 eurot.

Hagejate esindaja ei olnud nõus kostja ettepanekuga arvestada lastele makstava peretoetusega

ning tasuda lastele kuus 210 eurot. Hagejate esindaja selgitas, et annab lastetoetuse summas 50

eurot lastele taskurahaks, võimaldades neile asju, mida nad soovivad, mitte mida vaja on. Kuna

see raha läheb otse lastele, siis ei ole hagejate esindaja miinimummäära alandamisega nõus.

KOSTJA VASTUS

Kostja kirjalikus vastuses nõustus hagiga, kuid märkis, et on vastavalt omavahelisele

kokkuleppele hagejate seadusliku esindajaga tasunud lastele elatist igakuiselt 400 eurot ja jätkab

seda ka edaspidi. Kostja palus arvesse võtta, et laste ema elab kostja raha eest ja tema ehitatud

majas ning kasutab kostja ostetud autot, kostja on lastele ostnud riideid, kodu- ja sidetehinikat.

Kostja kohtuistungil tõi välja, et ta on olnud pikalt haige, tal on xxxxxx tuvastatud töövõimetus

kutsehaigusest, määramisel on töövõimetustoetus. Kostja kinnitas, et ei soovi oma tervise tõttu

elatise vähendamist, ta on nõus tasuma lastele elatist miinimummääras, millest on maha

arvestatud pool lastetoetuste summast. Kostja vaidles osaliselt vastu laste igakuiste kulude

suurusele leides, et riiete ja jalanõude kulu 200 eurot kuus ning eluasemekulud on ülemäära

suured. Kostja märkis, et on ostnud lastele ise riideid.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Poolte nõusolekul kohus teeb otsuse kirjalikus menetluses. Kohus kuulas eelistungil kostja

isiklikult ära, hagejate esindaja mõjuval põhjusel ei osalenud istungil. Tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel kohus määras pooltele tähtaja täiendavate selgituste

andmiseks ja tõendite esitamiseks ning kohtulahendi teatavakstegemise aja.

Tsiviilasi nr 2-17-7707

3 (4)

Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike seisukohtadega, uurinud igakülgselt ja objektiivselt

asjas esitatud tõendeid ja kuulanud kostja ära 17.08.2017 korraldaval kohtuistungil, leiab, et hagi

on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.

2. Asjas ei ole vaidlust, et hagejad E.-S. M. ja S. M. M. on K. P.e ja kostja I. L. lapsed, kostja on

isana kantud mõlema lapse sünniakti (lk 4-5). Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 sätestab, et

alaealine laps on õigustatud saama ülalpidamist. Vanemal on kohustus oma alaealist last ülal

pidada ning kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku

ülalpidamise. Seega seaduse järgi on vanem kohustatud nii ise last ülal pidama, kui nõudma

elatise väljamõistmist teiselt vanemalt, kes lapse ülalpidamiskohustust rikub.

PKS § 100 lg 1 näeb ette, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis).

Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist

muul viisil. Tulenevalt sama paragrahvi teisest lõikest täidab alaealise lapse vanem lapse

ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei

osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.

Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel

täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb

ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades

kokkuleppega ettenähtut (PKS § 100 lg 3). Elatist makstakse iga kuu eest ette (PKS § 100 lg 4).

Vanematel on PKS §-st 96 ja § 97 p-st 1 tulenevalt oma alaealiste laste ülalpidamise kohustus

ning ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 järgi kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku

vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades tema kõiki eluvajadusi, sealhulgas

tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi,

alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

3. Asjas ei ole vaidlust, et enne hagiavalduse esitamist kostja tasus kahele lapsele elatist 400

eurot kuus. Hagejate esindaja kirjalikest selgitustest (toimikus lk 34 – 35) järeldub, et pooltel oli

kokkulepe selles summas elatise maksmise kohta. K. P. kirjeldab, et kui ta nõudis kostjalt elatise

kokkuleppe täitmist ning kostja väitis, et K. P.el ei ole õigust midagi nõuda, sest elatist ei ole

ametlikult välja mõistetud, siis K. P. on selgitanud kostjale, et kui „elatise ametlikuks teen, siis

tahan elatusrahad siduda ametliku miinimumiga … Kindlasti ei ole nõus enam 400 euroga kuus.“

Samas K. P.e pangakonto väljavõttest (toimikus lk 37) nähtub, et kostja on olnud tasumistega ka

viivituses – 31.05.2017 on makstud 150 eurot selgitusega „aprill lasterahadest lõpp“. Kuna elatist

maksti (küll poolte kokkuleppel) seaduses sätestatud miinimummäärast väiksemas summas ning

ebaregulaarselt, oli hagejate seaduslik esindaja õigustatud elatise nõudega kohtu poole

pöörduma.

4. Hagejad nõuavad kostjalt elatise väljamõistmist PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras.

Senises kohtupraktikas on lähtutud sellest, et minimaalmääras elatis, eeldusel, et ka lapsega koos

elav vanem panustab lapse igapäevasesse ülalpidamisse samas ulatuses, katab lapse

elementaarsed eluvajadused ning lapse tegelikke kulusid tuleb tõendada, kui soovitakse

miinimumist suuremat elatist. Nii on Riigikohus mitmetes lahendites märkinud, et ülalpidamise

ulatuse sätestab PKS § 99, mille lg-te 1 ja 2 järgi tuleb kindlaks teha lapse esmavajadused ning

seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse

esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Kolleegium on selgitanud, et lapse igapäevaste

vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul

pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste

rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud

tuleb tõendada (vt Riigikohtu 26. juuni 2013.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 15).

(Riigikohtu 26.11.2014 lahend 3-2-1-120-14, p 14).

Arvestades, et hagejad soovivad elatist miinimummääras ning kostja ei ole soovinud tõendada

enda töövõimetust ega taotle väljamõistetava elatise vähendamist PKS § 102 lg 2 alusel, ei ole

kohtul siinses menetluses vajadust analüüsida hagejate igakuiseid kulusid.

Tsiviilasi nr 2-17-7707

4 (4)

5. Kostja palub arvestada, et laste vajalikud kulud on osaliselt kaetud makstava riikliku

lastetoetusega. Kostja on nõus maksma kummalegi lapsele elatist PKS § 101 lg-s 1 sätestatud

määras, millest on maha arvestatud pool lastetoetusest. Riigikohus on elatise suurust käsitlevates

otsustes andnud seisukoha, et kostja taotlusel tuleb kohtul elatise suurust määrates arvestada, et

osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega (vt Riigikohtu 25. mai 2011. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 16; 7. detsembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09, p 15).

Seega kohus praeguses asjas ei saa jätta tähelepanuta kostja taotlust arvestada elatise suuruse

määramisel lastetoetusega. Asjaolu, et laste ema ei vaja lastetoetust laste igapäevakulude

katmiseks ja on andnud lastetoetuse raha lastele n.ö taskurahana vabaks kasutamiseks, ei

tähenda, et lastetoetustega ei oleks laste vajadused osaliselt kaetud ning kostjal on õigus nõuda,

et kohus sellega elatise suuruse määramisel arvestaks.

6. PKS § 101 lg 2 kohaselt kohus võib elatise välja mõiste kindla summana või muutuva

suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Kohus seob hagejate

kasuks väljamõistetava elatise seaduses sätestatud minimaalmääraga, millest tuleb maha

arvestada riiklik lastetoetus. Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär on 2017.aastal

470 eurot, mille järgi minimaalne elatis ühe lapse kohta kuus on 235 eurot. Riiklike peretoetuste

seaduse § 16 lg 4 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 50 eurot kuus.

Seega kujuneb kummalegi lapsele makstava elatise suuruseks 210 eurot kuus (=235 eurot – pool

lapsetoetusest ehk 25 eurot).

7. Eeltoodu alusel kohus rahuldab E.-S. M. ja S. M. M. hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt

kummagi hageja kasuks välja alates 17.05.2017 kuni vastava lapse täisealiseks saamiseni elatise

210 eurot kuus, kuid ühes kuus mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäärast, millest on maha arvestatud pool lapsele makstava lapsetoetuse summast.

Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kostja poolt menetluse ajal tasutud lastele elatisesummasid.

8. Elatist makstakse iga kuu eest ette. Kostja oli nõus tasuma elatist eelneva kuu viimaseks

kuupäevaks, kuid senised maksed näitavad, et kostja on teinud tasumisi ka kuu esimestel

päevadel. Arvestades, et kostja tegelik viibimiskoht on olnud Soomes ning elatise ülekanne tuleb

välisriigist, peab kohus mõistlikuks määrata elatise tasumise tähtpäevaks iga kuu esimese

kuupäeva. Kui menetluse ajal on kostja tasunud elatist vähem, kui kohus välja mõistis, tuleb

kogunenud võlgnevus kostjal tasuda ühe summana mõistliku aja jooksul või poolte vahel

täiendavalt kokku lepitavas korras ja tähtajaks.

Menetluskulude jaotus

9. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

Arvestades, et vaidluse poolteks on alaealised lapsed ja isa, pooled ei ole menetluskulude

hüvitamist taotlenud, jätab kohus TsMS § 162 lg 4 alusel menetluskulud iga kulu kandnud

menetlusosalise enda kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus kulude suurust kindlaks

ei määra.

Heli Käpp

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik