4-14-4325/16 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Rahatrahvi asendamine

üldkasuliku tööga

Määruse tegemise aeg ja koht Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

19. detsember 2017 Väärteoasja number nr 4-14-4325 (2840,14,000925) Lahend väärteomenetluses

Tartu Maakohtu 18.06.2014 otsus H.R-i

karistamises liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 järgi 300 trahviühikuga s.o 1200,00 euro suuruse rahatrahviga Kohtunik Kadi Aavik Taotlus väärteoasjas asenduskaristuse kohaldamine Taotluse esitaja Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) Süüdlane H.R

isikukood xxx; elukoht xxxxxx xxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx Kohtutäitur Jaanika Pajuste

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § st 48, § st 69, § st 72, TMS § 201 lg st 1 ning VTMS § - - - - -st 2071, §-st 211, kohus määras:

1. Rahuldada Eesti Vabariigi (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) avaldus rahatrahvi asendamiseks.

2. Asendada H.R-ile Tartu Maakohtu 18.06.2014.a.

otsusega mõistetud tasumata

rahatrahv 300

30 ( trahviühikut arestiga kolmkümmend) päeva ning asendada arest üldkasuliku tööga kolmkümmend

30 ( ) tundi, mis tuleb teostada 2 (kahe) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest.

3. Üldkasuliku töö tegemine toimub Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Üldkasuliku töö korraldamiseks tuleb süüdlasel olla kriminaalhooldusametnikule kättesaadav telefoni teel. Küsimuste ja/või probleemide korral pöörduda Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna referendi poole telefoninumbril

7 500 -kiri aadressil või saata e tartukrho.info@just.ee ).

4. Selgitada H.R-ile ,

et KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, võib kohus pöörata aresti täitmisele.

5. ise korraldamiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Määrus saata täitm Viljandi esindusele, süüdlasele ja teadmiseks kohtutäiturile.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sissenõudja Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) esitas 28.11.2017 kohtule juhindudes - -st 201 avalduse H.R-ile

KarS § st 72 ja TMS § süüdlasele mõistetud rahatrahvi asendamiseks arestiga. Tartu Maakohtu 18.06.2014.a. otsusega eti 2840,14,000925 H.R-ile LS mõist väärteoasjas nr

§ 224 lg 2 trahviühikut s.o KarS § 66 alusel karistuseks 300 1200,00 euro suurune rahatrahv.

kohaselt määrati K. Evertile mõistetud rahatrahv tasumisele ositi alates 2014 juulikuust igakuiselt trahviosa 120 eurot kuni trahvisumma täieluliku tasumiseni. Kohtuotsus jõustus 26.06.2014.a. Rahatrahvi tasumise tähtaeg oli 26.06.2015. Kuna süüdlane ei tasunud rahatrahvi ära vabatahtlikult, alustati tema suhtes täitemenetlus. Kohtutäitur 21.07.2015 Jaanika Pajuste on

teavitanud sissenõudjat rahatrahvi täitmise võimatusest. Käesoleva ajani ei ole võlgnikult laekunud ühtegi makset.

Menetlusosalise seisukoht 19.12.2017 kohtuistungil

Süüdlane kaitsja osalemist asenduskaristuse kohaldamise menetluses ei taotlenud. Süüdlane avaldas, et rahatrahv on tasumata, kuna rahalisi vahendeid ei olnud. Süüdlane avaldas kohtus soovi teha aresti kandmise asemel üldkasulikku tööd (tl ), allkirjastades sellekohase nõusoleku ning märkides nõusolekule ära ka oma telefoninumbri. Süüdlane avaldas, et vaatab e-posti mitu korda nädalas ning kasutab telefoninumbrit igapäevaselt. Süüdlase hinnangul võimaldab tema tervis üldkasulikku tööd teha ning töö saaks tehtud kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest. kahe

KOHTU PÕHJENDUSED Kohus leiab, et Eesti Vabariigi (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 211 lg 1 kohaselt teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata.

Karistusse - adustiku (KarS) § 72 lg s 1 on sätestatud, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku § s 69 sätestatud korras. KarS § 72 lg 2 k - ohaselt vastab

rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti. Kui süüdlasele määratud või mõistetud rahatrahv on kolm kuni üheksa trahviühikut, arvestatakse rahatrahv üldkasuliku tööga asendamisel vastavaks ühele päevale arestile. KarS § 72 lg 3 kohaselt on aresti alammääraks üks päev. KarS § 69 lg 1 kohaselt võib kohus aresti asendada üldkasuliku tööga. Ühele päevale arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Arest või vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. Avaldaja on sissenõudjana usaldusväärselt esitanud kohtule asjaolud, millest selgub, et süüdlane

K. Evert -

ei ole tähtaegselt rahatrahvi tasunud ja esinevad TMS § s 201 sätestatud asjaolud – isikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. See nähtub täitemenetluse tulemustest ja süüdlase enda kohtus avaldatust. Seega on täitemenetluses osutunud rahatrahvi täitmine võimatuks. KarS

§ 47 lg 1 teise lause kohaselt on trahviühik rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot.

Kohtule esitatud andmete kohaselt on tasumata rahatrahvi suurus kokku 1200 eurot s.o 300 trahviühikut mis tuleb juhindudes VTMS § KarS § (1200:4),

211 lg-st 1 ja

- 72 asendada 30 st päevase arestiga . Kuivõrd on kohtuistungil avaldanud nõusolekut ja soo (300:10)

K. Evert vi teha aresti kandmise asemel üldkasulikku tööd, on kohtu hinnangul põhjendatud KarS § 69 lg 1 alusel asendada talle kohaldatav arest 30 kahe kuu jooksul tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha alates kohtumääruse jõustumisest.

Kohus selgitab, et KarS § 69 lg 2 kohaselt ei tohi üldkasuliku töö kestus ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdlane teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi üldkasuliku töö kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest süüdlasele tasu ei maksta. KarS § 69 lg 6 järgi, kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, võib kohus pöörata süüdlasele mõistetud aresti täitmisele. Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga. Alla kümnepäevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Vastavalt VTMS § 2071 - lg le 1 ja 2 saadetakse üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks jõustunud kohtulahend süüdlase elukohajärgsele, s.o Viljandi kriminaalhooldusosakonnale. Kohtulahendi saanud kriminaalhooldusosakonna juhataja määrab ametniku, kelle ülesanne on kontrollida süüdlase üldkasuliku töö tegemist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadi Aavik

Kohtunik