3-15-2763/40 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Monika Laatsit ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.12.2017, Tallinn

Haldusasja number

3-15-2763

Haldusasi

UM

kaebus

Mustjala

Vallavalitsuse

12.05.2015

korralduse nr 30 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – UM, esindaja v-adv Kristo Kallas

Vastustaja – Mustjala vald, esindaja Kalle Kolter

Kolmas isik – OÜ Adepte, esindaja adv Edgar-Kaj

Velbri

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 28.04.2017 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

UM apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde UM 20.11.2017 seisukoha lisa 1.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28.04.2017 otsus

haldusasjas nr 3-15-2763 muutmata.

3. Mõista UM-lt OÜ Adepte kasuks välja menetluskulu summas 525 eurot. Muus osas

jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22.01.2018, välja arvatud halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-15-2763

2(8)

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Mustjala Vallavalitsuse 12.05.2015 korraldusega nr 30 „Projekteerimistingimuste

määramine“ määrati Pahapilli külas asuva Varese sadama ehitiste rekonstrueerimise

projekteerimistingimused.

2. UM esitas 04.11.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Mustjala Vallavalitsuse 12.05.2015

korralduse nr 30 tühistamiseks. Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus

projekteerimistingimuste määramisele järgnevate ja ehitiste ehitamisele suunatud toimingute

ning otsuste vastuvõtmise keelamiseks. Tallinna Halduskohtu 13.11.2015 määrusega jäeti

esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

3. Tallinna Halduskohus jättis 28.04.2017 otsusega kaebuse rahuldamata.

Kaebaja seos sadamahoonete rekonstrueerimisega ja sellest tuletatav kaebeõigus põhineb

sellel, et talle oli loovutatud sadamaga piirneva kinnistu kui õigusvastaselt võõrandatud vara

tagastamise nõudeõigus. Kaebeõiguse puudumist ei saa asjas ilmselgeks pidada. Muuhulgas

on kaebaja 03.05.2016 seisuga teavitanud vastustajat sellest, et ta on kantud Varese sadama

naaberkinnistu kaasomanikuna kinnistusraamatusse. Praegusel juhul jääb kaebus rahuldamata,

sest projekteerimistingimustel pole riivena väljenduvat puutumust kaebaja õigustega.

Kaebus on populaarkaebuse tunnustega. Kaebajal ei saanud olla projekteerimistingimuste

määramise etapis vaidlustatud haldusaktiga piisavat puutumust. Selle vastuvõtmise ajal ning

sellele eelnenud perioodil kaebaja naaberkinnistu kaasomanikuks veel ei olnud. Arvestades

efektiivse haldusmenetluse läbiviimise põhimõtet, ei saa seda vastustajale ette heita.

Tegemist ei olnud detailplaneeringu kohustusega alaga. Mustjala Vallavolikogu 29.04.2011

otsusega nr 14 kehtestatud Mustjala valla külade üldplaneeringu p-i 2.2 esimese alajaotuse

kohaselt on detailplaneering nõutav kõrvalhooneteks või nn väikehooneteks mitteliigituvate

uute hoonete püstitamisel, olemasolevate hoonete üle 33% suurusel laiendamisel, maa-alade

kruntideks jaotamisel ning hoonestatud maaüksuste piiride muutmise juhtudel. Nähtuvalt

vaidlustatud korraldusest nr 30 on aga tegemist olemasolevate ehitiste rekonstrueerimise ning

nõuetele vastavusse viimisega. See ei ole vastuolus ka eelnimetatud üldplaneeringu p-ga

2.4.2, mis puudutab sadamaid ja veeteid. Olukorras, kus tegemist ei ole uute hoonete või

rajatiste ehitamisega, ei teki ka vastuolu looduskaitseseaduse (LKS) §-s 38 sätestatuga.

Vastustaja ja kolmas isik on sellele õigesti osundanud. Vaidlustatud korralduse p-i 1.2

kohaselt kavandatakse küll ka ühe uue ehitise rajamist, kuid see oleks õuemaal ning ei jääks

veekaitsevööndisse, mistõttu ehituskeeld sellele LKS § 38 lg 4 p-i 1 kohaselt enam ei

laieneks. Kaebaja on veel märkinud, et tuulegeneraatori ehitamine ei ole lubatav, kuid

korralduses nr 30 on selgitatud, et muudest süsteemidest eraldiseisvat tuulegeneraatorit

kinnistule ei paigaldata. Tegemist on osaga Varese sadama elektrisüsteemist ehk

olemasolevast rajatisest.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

4. UM palub 29.05.2017 apellatsioonkaebuses ja täiendavas seisukohas tühistada

halduskohtu 28.04.2017 otsus ja teha uus otsus, millega tema kaebus rahuldada.

3-15-2763

3(8)

Halduskohus on käsitlenud kaebeõigust liialt kitsendavalt, leides et ehitusluba ei saa

vaidlustada avalikest huvidest lähtuvalt. Vaidlustatava korralduse näol on tegemist

planeeringu kehtestamise otsusega. Üldplaneering ei võimalda kavandatavaid ehitisi püstitada

detailplaneeringut koostamata. Kui detailplaneeringut saab vaidlustada nt üldplaneeringuga

vastuolule viidates, on ebaõige piirata kaebeõigust projekteerimistingimuste peale, kui need

on vastuolus üldplaneeringuga. See võimaldab pahatahtlikult eirata detailplaneeringu

koostamise kohustust ning anda ehitusõigus üldplaneeringut rikkudes nii, et kellelgi pole

õigust sellist õigusvastast tegevust vaidlustada. Vaidlustatud korraldus rikub kaebaja õigusi ja

ei vasta üldplaneeringule. Vald ei oleks tohtinud määrata projekteerimistingimusi ega anda

ehitusõigust üksnes üldplaneeringu alusel ja detailplaneeringut koostamata. Halduskohus

leidis, et vaidlustatud korralduse järgi on tegemist olemasolevate ehitiste rekonstrueerimise

ning nõuetele vastavusse viimisega. Kuna see tuleneb üldplaneeringust, ei teki rajatiste

ehitamisega vastuolu LKS §-s 38 sätestatuga. Sisuliselt on aga tegemist uute ehitistega, sest

senised hooned on olulises ulatuses lagunenud. Halduskohtu otsuse p-s 30 toodud

halduskohtu viide üldplaneeringule ning selles sisalduvale Varese sadama riigisiseste

nõuetega vastavusse viimise eesmärgile on küll õige, kuid siiski ei saa selle alusel pidada

õigustatuks mis tahes ehitustegevust ega sellele eelnevat projekteerimistingimuste määramist

sadama alal ilma detailplaneeringut koostamata.

Keskkonnaamet on projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamisel leidnud, et uute

rajatiste ehitamine ei ole lubatud ning üldplaneering on väga üldsõnaline ja sellest ei tulene,

millised ehitised on lubatud. Seega tulnuks ehitiste kavandamisel koostada detailplaneering

ning üksnes detailplaneeringu menetluses saanuks välja selgitada sadama täpsema arengu,

kaaludes nii arendaja, avalikkuse kui ka puudutatud isikute huve.

Isegi kui nõustuda sellega, et vastustaja ei pidanud koostama detailplaneeringut, oleks

vastustaja pidanud igal juhul kaasama ka kaebaja kui naaberkinnistu omaniku

projekteerimistingimuste menetlusse ning küsima tema arvamust. Kaebaja oli sel hetkel küll

üksnes maa tagastamise õigustatud subjekt, ent pole mingit põhjust ega õigustust käsitlemaks

kaebajat sellises olukorras omaniku staatusest erinevalt. Vaidlust ei ole selles, et vastustajale

oli teada, et kaebaja on Varese sadama naaberkinnistu õigustatud subjekt ning vastustajal olid

olemas ka kaebaja kontaktid. Tagastamise toimingute lõpetamine ja kaebaja saamine Varese

sadama naaberkinnistu omanikuks oli olulisel määral vastustaja kontrolli all.

Kavandatavad tuulikud ei ole osa olemasolevast elektrisüsteemist ning halduskohtu

vastupidine järeldus ei saa õigustada tuulikute rajamist. Tuuliku rajamine ei olnud

üldplaneeringu järgi lubatud ning seda ei oleks saanud lubada ka detailplaneeringuga.

Vastustaja ja kolmas isik on seda seni eitanud. Ometi on vastustaja kolmanda isiku taotlusel

võtnud 28.04.2017 vastu otsuse detailplaneeringu algatamiseks, et rajada mh tuulikut.

27.09.2016 korraldusega nr 102 on antud ehitusluba ka idakaile ehk täiesti uuele ehitisele,

mida projekteerimistingimuste korralduses nr 30 sõnagagi ei mainitud. Plaanitud sadama

maht on kahekordistunud, süvendatav akvatoorium on kahekordistunud ning rannajoon

muutunud. Sadama mõjusid tuleb käsitleda tervikuna, mitte üksikute objektide kaupa.

5. Mustjala vald palub 29.06.2017 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja

tagastada kaebus kaebeõiguse puudumise tõttu.

Kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus ja kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebajale

tagastada. Kaebaja pole välja toonud ühtegi tema õigust, mida vaidlustatud korraldus

mõjutaks. Kui ka lähtuda kaebaja eeldusest, et asjas oleks tulnud läbi viia

planeerimismenetlus, puuduks kaebajal kaebeõigus. Kui detailplaneeringu kehtestamine on

planeerimismenetlus (PlanS § 127 lg 2), siis projekteerimistingimuste andmine on hoone või

rajatise püstitamisele või laiendamisele suunatud ehitusõigusmenetlus (ehitusseadustiku (EhS)

3-15-2763

4(8)

§ 26 lg 2). Need on kaks olemuslikult täiesti erinevat menetlusliiki. Kaebajal on vaid õigus

omandiõigusele Varese sadama naaberkinnisasja suhtes. Kaebaja enda poolt avaldatu kohaselt

on tema elukohaks Tallinn.

6. OÜ Adepte palub 25.07.2017 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja tagastada

kaebus kaebeõiguse puudumise tõttu või alternatiivselt jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Kaebajal puudub käesolevas asjas ilmselgelt kaebeõigus, sest projekteerimistingimuste

määramine ei riku mitte ühtegi tema subjektiivset õigust ning seaduses ei esine ühtegi alust

populaarkaebuse esitamiseks. Korralduse andmise ajal kehtinud PlanS § 26 lg 1 kohaselt oli

isikutel populaarkaebeõigus vaid planeeringute kehtestamise otsuste vaidlustamiseks.

Naaberkinnisasja omaniku õigused seoses planeeringuala kujundamisega ei ole analoogilised

planeeringualasse jääva kinnistu omaniku õigustega. Tema kaasamata jätmine ei tingi

vältimatult planeeringu kehtestamise otsuse õigusvastasust ega riiva tema õigusi, sõltumata

planeerimismenetluse lõpptulemusest (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-71-15, p-d 14-15).

Korralduse andmise ajal kehtinud ehitusseadus, Mustjala valla ehitusmäärus ega muud

õigusaktid ei näinud ette kolmandate isikute kaasamist projekteerimistingimuste andmise

menetlusse.

Projekteerimistingimused ei anna ehitusõigust, mistõttu ei ole kaebaja õiguste riive isegi

teoreetiliselt võimalik. Ehitustegevusega alustamine eeldab esmalt ehitusloa väljastamist.

Korraldus on üksnes aluseks ehitusloa taotluse esitamisele. Seega ei saa korraldus iseseisvalt

kaebaja õigusi riivata. Kaebaja ei ole ka mistahes viisil tõendanud, et tema õigusi riivab 0,2

MW võimsusega ja 40 meetri kõrgune tuulegeneraator. Tuulegeneraator on osa sadama

elektripaigaldistest, s.o olemasoleva rajatise laiendus. Selliseid juurdeehitusi menetluse aegne

seadusandlus ei keelanud.

Kaebaja täiendavas seisukohas esitatud tõend on esitatud hilinenult. Seetõttu tuleb see jätta

asja materjalide juurde vastu võtmata ja tagastada. See tõend on ka asja lahendamisel

asjakohatu, sest

puudutab

2–2,25 MW suuruse nimivõimsusega

tuulegeneraatori

paigaldamist, samas kui vaidlusalustes projekteerimistingimustes käsitleti sellest kümme

korda madalama nimivõimsusega tuulegeneraatorit (0,2 MW). On ilmne, et niivõrd

erinevatele objektidele vastustaja poolt antav õiguslik hinnang võib olla erinev.

Detailplaneeringu algatamine asjassepuutuva tuuliku suhtes on kaebaja huvides, kuid pole

tegelikult seaduse alusel nõutav.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja õiguste riive puudumine ei ole

praeguses asjas ilmselge. Seetõttu on halduskohus jätnud põhjendatult kaebuse rahuldamata ja

puudub alus apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmiseks HKMS § 190 järgi.

8. Projekteerimistingimustega määratakse siduvalt kindlaks need alused, millest tuleb lähtuda

ehitusprojekti koostamisel, mistõttu on tegemist haldusaktiga ja selles ehitise püstitamise

tingimuste määramisel tuleb eriliselt järgida mh põhjendamiskohustust (Riigikohtu

04.05.2006 otsus nr 3-3-1-28-06, p-d 8-9). Kaebaja sidet Varese sadama naaberkinnistuga

näitab see, et talle on loovutatud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise nõudeõigus ja

praeguse

kohtumenetluse

ajal

kanti

ta

asjassepuutuva

kinnistu

kaasomanikuna

kinnistusraamatusse. Kuigi kaebaja kinnistu külgneb sadamakinnistuga, ei ole see iseenesest

piisav kaebeõiguse olemasoluks, nagu ei saa kaebeõigus tuleneda ka üksnes sellest, et

projekteerimistingimused on väidetavalt määratud ilma eelnevalt nõuetekohast menetlust läbi

viimata (Tallinna Ringkonnakohtu 23.01.2017 määrus nr 3-16-2394, p 7). Ringkonnakohtu

eelnimetatud määrusest (p 7) tuleneb ühtlasi, et kuigi vastustajal väidetavasti puudub

3-15-2763

5(8)

detailplaneeringu koostamise kohustus Varese sadama kinnistu ehitustöödeks, ei ole võimalik

selle asemel projekteerimistingimuste tühistamiseks esitada populaarkaebust.

9. Kaebaja

leiab,

et

vaidlustatud

korralduse

alusel

väljastatud

sadamaehitiste

rekonstrueerimise ehitusprojektide koostamise projekteerimistingimused riivasid tema

menetluslikke õigusi, sest teda ei kaasatud menetlusse. Samuti on kaebaja hinnangul

vaidlustatud korraldus sisuliselt õigusvastane, sest selle vastuvõtmisel on tehtud olulisi

kaalutlusvigu. Kaebaja huvi on suunatud sellele, et Varese sadama ümberehitamiseks

meresadamaks koostataks detailplaneering. Praeguse vaidluse puhul tuleb jaatada kaebaja

õigust sellele, et projekteerimistingimused vastaksid nende andmise aluseks olevatele

õigusaktidele. Seda, et sadama kinnistul toimuvast ehitustegevusest tulenevad negatiivsed

mõjutused kaebaja kinnistule ei oleks ülemäärased, saab kaebaja vajadusel tagada

asjassepuutuvate ehituslubade vaidlustamisel.

10. Mustjala Vallavolikogu 29.04.2011 otsusega nr 14 kehtestatud Mustjala valla külade

üldplaneeringu järgi ei ole Varese sadama ehitiste rekonstrueerimiseks ning sadamatele

kohalduvate

riigisiseste

nõuetega

vastavusse

viimiseks

otseselt

nõutav

koostada

detailplaneeringut. Sellist kohustust ei saa vanade sadamahoonete ümberehitamisel tuleneda

ka looduskaitseseadusest, sest tegemist ei ole uute rajatiste ja hoonete ehitamisega LKS § 38

lg 3 mõttes. Samas kavandatakse kinnistu õuemaale ka uut ehitist. Halduskohus on leidnud, et

see uus ehitis oleks õuemaal ning ei jääks veekaitsevööndisse, mistõttu ehituskeeld sellele

LKS § 38 lg 4 p-i 1 kohaselt enam ei laieneks. Ringkonnakohus sellega ei nõustu.

11. Varese maaüksus asub tervikuna ehituskeeluvööndis. LKS § 38 lg 4 p 1 järgi ei laiene

ehituskeeld hajaasustuses olemasoleva elamu õuemaale ehitatavale uuele ehitisele, mis ei jää

veekaitsevööndisse. Varese katastriüksuse otstarve on aga täielikult tootmismaa, mistõttu ei

saa tegemist olla elamu õuemaaga. Seda on tunnistanud ka vastustaja oma 28.04.2017 otsuses

nr 22 (lk 2). Veeseaduse § 29 lg 2 p 1 järgi on veekaitsevööndi ulatus Läänemere tavalisest

veepiirist vee kaldaalal 20 m. Praegusel juhul seega ei jääks uus ehitis veekaitsevööndisse,

kuid oleks siiski ranna 200 m laiuses ehituskeeluvööndis LKS § 38 lg 1 p 1 järgi.

Ringkonnakohus leiab, et kuna LKS § 38 lg-s 4 sätestatud erandeid praegusel juhul

ehituskeelu suhtes ei esine, tuleb esitada taotlus ehituskeeluvööndi vähendamiseks, et sinna

saaks ehitada uue ehitise. LKS § 40 lg 4 järgi esitab ehituskeeluvööndi vähendamiseks

kohalik omavalitsus Keskkonnaametile taotluse ja planeerimisseaduse kohaselt vastuvõetud

üldplaneeringu, kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava vastuvõetud

detailplaneeringu või vastuvõetud detailplaneeringu, kui kehtestatud üldplaneering puudub.

Vastustaja ja halduskohus on ekslikult leidnud, et tegemist ei ole detailplaneeringu

kohustusega alaga. Vähemalt uue ehitise püstitamise osas on ringkonnakohtu hinnangul

tegemist detailplaneeringu kohustusega alaga.

12. Ehituskeeluvööndi vähendamise taotluse esitamine ja sellega seoses võimaliku

detailplaneeringu algatamine ei pruugi olla vajalik, kui kavandatava uue ehitise puhul on

tegemist sadamaehitisega. LKS § 38 lg 5 p 2 järgi ei laiene ehituskeeld kehtestatud

detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud sadamaehitisele ja

veeliiklusrajatisele. Sadamaseaduse § 2 p 1 järgi on sadamaehitis veesõidukite sildumiseks

kohandatud ja sadamateenuse osutamiseks kasutatav maa- ja veeala ning seal asuvad sadama

sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud ehitised. Ringkonnakohtule ei nähtu siiski, et

kõnealust uut ehitist on kavandatud kehtestatud üldplaneeringus (ega detailplaneeringus) ja et

tegemist

on

sadama

sihtotstarbeliseks

kasutamiseks

vajaliku

ehitisega.

Projekteerimistingimustes ei ole kitsendatud uue ehitise rajamise tingimusi sellega, et

tegemist peab olema sadamaehitisega. Projekteerimistingimustest ei tulene samuti

kavandatava uue ehitise otstarvet, mõõtmeid ega muud teavet peale selle, et seda

3-15-2763

6(8)

kavandatakse olemasolevate hoonete juurde õuemaale. Selgusetuks jääb, kas kõnealuse ehitise

all on silmas peetud hoonet või rajatist.

13. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole külade üldplaneeringus nähtud ette Varese sadamasse

kõnealuse uue ehitise rajamist. Varese sadama rekonstrueerimise kohta on Mustjala valla

külade üldplaneeringus (2011) vaid järgnev märge: „Varese sadam - oluline on tagada

meresõiduohutus valla rannavetes, mis omakorda nõuab sadamate, olgu nad siis ranna- või

paadisadamad jmt, vastavusse viimist vähemalt minimaalsete siseriiklike nõuetega.

Eesmärgiks on vajadusel laiendada Varese sadam meresadamaks.“ (lk 37) Eeltoodust nähtub,

et projekteerimistingimustes on nähtud ette võimalus uue ehitise püstitamiseks

ehituskeeluvööndisse vastuolus LKS §-ga 38.

14. Kaebaja esitas ringkonnakohtule täiendavates seisukohtades uue tõendi ja märkis

põhjendused, miks seda tõendit ei saanud esitada või selle hankimist taotleda halduskohtus.

Selleks tõendiks on vastustaja 28.04.2017 otsus nr 22 Varese sadama detailplaneeringu

algatamiseks. Tegemist on praeguse asja lahendamise seisukohast olulise tõendiga.

Vastustaja ja kolmas isik on sellest otsusest teadlikud ja neil on olnud apellatsioonimenetluses

võimalik esitada selle pinnalt oma seisukohad. Ringkonnakohus võtab selle tõendi asja

materjalide juurde. Vastustaja 28.04.2017 otsusega nr 22 algatati Varese sadama

detailplaneering

sadama

territooriumile

tuulegeneraatori,

statsionaarsete

vee-

ja

elektrisüsteemide, kütusetankimise süsteemide ja laevadelt vastuvõetavate jäätmete

eemaldamise süsteemide rajamiseks.

15. Ringkonnakohtule ei nähtu, et eelnimetatud kavandatav uus ehitis oleks vastustaja

28.04.2017 otsuse nr 22 ja seega tulevase detailplaneeringu objektiks. Samas ei ole välistatud,

et kuna ehitis võib olla EhS § 3 lg 2 järgi nii hoone kui ka rajatis, võib

projekteerimistingimustes nimetatud uus ehitis hõlmata kavandatavat tuulegeneraatorit. See

on

siiski

ebatõenäoline,

sest

vastustaja

ja

kolmas

isik

on

kinnitanud,

et

projekteerimistingimustes kavandatud tuulegeneraator ei ole uus ehitis, vaid olemasolevate

rajatiste osa.

16. Eeltoodu näitab ringkonnakohtu hinnangul seda, et vaidlustatud projekteerimistingimused

ei vasta kuni 30.06.2015 kehtinud ehitusseaduse § 19 lg-s 3 (ega alates 01.07.2015 kehtiva

EhS § 26 lg-s 4) sätestatud nõuetele, mh ei määrata konkreetsele ehitisele kohaldatavaid

arhitektuurseid ja ehituslikke tingimusi (sh nt asukoht, otstarve jms). Samuti on vaidlustatud

korralduses eksitud motiveerimiskohustuse vastu, sest jääb mh ebaselgeks, millist uut ehitist

Varese sadama kinnistule kavandatakse.

17. Kui asjassepuutuva kinnistu suhtes detailplaneeringut ei koostata ja piirdutakse

projekteerimistingimuste kehtestamisega, on projekteerimistingimustel seda olulisem tähtsus

ehitusloa väljastamisega päädiva ehitusõiguse andmisel. Projekteerimistingimustes määratud

arhitektuursete ja ehituslike tingimustega võidakse ühtlasi lahendada naaberkinnisasjade

omanike vahelisi ehituslikke huvikonflikte ja projekteerimistingimuste säte võib luua ka

iseseisva subjektiivse õiguse, mille riive võib anda isikule kohtuliku kaebeõiguse (vrd

Riigikohtu 31.01.2017 otsus nr 3-3-1-69-16, p 26; 16.12.2016 määrus nr 3-3-1-87-16, p 10).

18. Praegusel juhul ei nähtu ringkonnakohtule siiski, kuidas saavad nimetatud

projekteerimistingimused iseenesest kaebaja õigusi riivata, arvestades et kaebaja hooned ja

Varese sadama rekonstrueeritavad hooned, sh võimalik uus ehitis, asuvad teineteisest kaugel

ega saa põhjustada üksteisele ohtu, mh ehituslike lahenduste või tuleohutuse poolest.

Kaebuses halduskohtule on kaebaja leidnud, et projekteerimistingimuste väljastamisel on

Varese kinnistu piire ületav mõju, sest sadama kinnistul asuv nn kütteladu paikneb vahetult

kaebaja kinnistu piiri ääres, mistõttu ulatuvad küttelaost tingitud tuleohutuskujad kaebaja

kinnistule. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Tuleohutuskujaks tuleb pidada tule leviku

3-15-2763

7(8)

tõkestamiseks kehtestatud minimaalset ehitistevahelist kaugust (vt siseministri määruse nr 55

„Tuleohutuse üldnõuded“ v.r. § 2 p 12, nüüd PlanS § 6 p 6; Riigikohtu 31.01.2017 otsus nr 3-

3-1-69-16, p 29). Vabariigi Valitsuse 27.10.2004 määrus nr 315 „Ehitisele ja selle osale

esitatavad tuleohutusnõuded“ § 19 lg 2 sätestab, et hoonetevaheline kuja peab takistama tule

levikut teistele hoonetele, kusjuures juhul, kui hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb

tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega. Praegusel juhul ei saa ehitiste

vaheline tuleohutuskuja kuidagi olla mõjutatud kavandatavast ehitustegevusest, sest kaebaja

ja Varese sadama kinnistu hoonete kaugus teineteisest on paarsada meetrit (vt Maa-ameti

maainfo kaardirakendus).

18. Ei ole välistatud, et detailplaneeringuga kavandatav tuulegeneraator põhjustab kaebajale

tulevikus negatiivseid mõjutusi. Riigikohus on leidnud, et tuulegeneraatoritest lähtuvad

mõjutused on eeskätt seotud lähiümbruse elanike õigusega tervise ja omandi kaitsele, samuti

õigusega eraelu puutumatusele. Vaidlust ei ole selle üle, et ka kehtestatud müranormid

sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes

ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid" loovad isikule subjektiivse

avaliku õiguse. Lisaks müranormidele saab isik tugineda neile haldusakti (sh

detailplaneeringu) tingimustele, mille eesmärk on tema huvide kaitse. Ka allapoole piirnorme

jäävat müra peab isik taluma vaid siis, kui seda põhjustav tegevus toimub kooskõlas kõigi

asjakohaste isiku huve kaitsvate õigusnormidega (Riigikohtu 11.10.2016 otsus nr 3-3-1-15-

16, p 15). Samas tuleb arvestada, et erinevalt detailplaneeringus kavandatavast 2–2,25 MW

suuruse nimivõimsusega tuulegeneraatorist nähti vaidlustatud projekteerimistingimustes ette

üksnes 0,2 MW võimsusega ja 40 m kõrge tuulegeneraatori paigaldamine sadama kinnistule.

Arvestades, et tegemist on väikese võimsusega ja suhteliselt madala tuulegeneraatoriga, ei saa

selle puhul tingimata eeldada negatiivseid mõjutusi asjassepuutuvast sadama-alast

metsatukaga eraldatud kaebaja hoonetele, mis paiknevad tuulegeneraatori kavandatavast

asukohast ringkonnakohtule nähtuvalt üle 300 meetri eemal. See ei tähenda, et kaebaja

õiguste riive ei esineks, kui tuulegeneraatori rajamise tingimused muutuvad võrreldes

projekteerimistingimustega. Algatatud detailplaneeringus on nähtud ette vähemalt kümme

korda võimsama tuulegeneraatori rajamist Varese sadama kinnistule. Kaebajal on võimalik

sellisest kavandatavast tuulegeneraatorist tingitud võimalike negatiivsete mõjutuste suhtes

oma õigusi kaitsta eelnimetatud detailplaneeringu menetluses või planeeringu vaidlustamisel.

18. Kuna eeltoodust lähtuvalt ei riivanud vaidlustatud otsus kaebaja õigusi, ei saanud

vastustajale olla selge, et kaebaja tuleb projekteerimistingimuste andmise menetlusse kaasata

– seda enam, et asjassepuutuval hetkel ei olnud kaebaja veel Varese sadamaga piirneva

kinnistu omanik. Isik, kes omab nõudeõigust planeeringualal asuva maa tagastamiseks, tuleb

küll kaasata planeerimismenetlusse (Riigikohtu määrus nr 3-3-1-27-08, p 9), kuid sama ei saa

eeldada projekteerimistingimuste väljastamise menetluses naaberkinnistu suhtes sellist

nõudeõigust omava isiku suhtes. Kaebaja haldusmenetlusse kaasamata jätmine ei saanud

määrata ega mõjutada menetlustulemust. Kuna ei saa välistada, et ehitustegevus Varese

sadamas ja sinna kavandatav tuulegeneraator võivad omada kaebajale mõju ja tema õigusi

negatiivselt riivata, on kaebajal võimalik vajadusel oma õigusi kaitsta asjassepuutuvate

ehituslubade vaidlustamisel (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu menetluses olev haldusasi nr 3-

16-2394).

19. Eeltoodud põhjustel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja

halduskohtu otsuse muutmata. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle

kahjuks otsus tehti. Kaebaja menetluskulud tuleb seega jätta tema enda kanda. Vastustaja ei

ole

apellatsioonimenetluses

menetluskulude

väljamõistmist

taotlenud

ega

esitanud

menetluskulude nimekirja ja kuludokumente, mistõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud

tema enda kanda. Kolmanda isikuna menetlusse kaasatud OÜ Adepte palub kaebajalt välja

3-15-2763

8(8)

mõista apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud 525 eurot (käibemaksuta). Õigusabi on

apellatsioonimenetluses osutatud 3 tunni ja 45 minuti ulatuses. Kulude kandmine on

tõendatud. Seega tuleb mõista kaebajalt OÜ Adepte kasuks apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulude eest välja 525 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/