2-17-982/27 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Tsiviilasja menetlev

kohtunik

Andres Hallmägi

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. detsember 2017, Narva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-982

Tsiviilasi

L P hagi N N ja M Š vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

9091,02 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: L P (IK XXX)

Hageja esindaja riigi õigusabi korras: vandedvokaat Andres Vin-

kel

Kostja I: N N (IK XXX)

Kostja II: M Š (IK XXX)

Kostjate lepinguline esindaja: vandeadvokaadi vanemabi Margus

Kiir

RESOLUTSIOON:

1. Jätta L P hagi N N ja M Š vastu võla nõudes rahuldamata seoses aegumisega.

2. Menetluskulud jätta hageja L P kanda.

2.1

Välja mõista L P kostjate N N ja M Š poolt kantud menetluskulud 360 (kolmsada

kuuskümmend) eurot.

2.2

Välja mõista L P N N ja M Š kasuks viivis protsendina menetluskuludelt (360

eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud

määras.

2.3

Hageja riigi õigusabi kulud jätta hageja kanda vastavalt Viru Maakohtu

20.03.2017 määrusele.

2.4

Välja mõista hagejalt L P riigituludesse vähem makstud riigilõiv 100 (ükssada)

eurot.

2.5

Võimaldada hagejal tasuda riigilõiv võrdsete osamaksetena alljärgnevalt:

-

Esimene osamakse 50 eurot tuleb tasuda hiljemalt 15. veebruariks 2018. a.

-

Teine osamakse 50 eurot tuleb tasuda hiljemalt 15. märtsiks 2018. a.

2-17-982

Riigilõiv tuleb tasuda Maksu- ja Tolliamet arvele: EE351010052031000004 SEB PANK;

EE502200221014193355 SWEDBANK; EE401700017002872300 NORDEA PANK;

EE873300333499990003 Panga nimetus DANSKE BANK. Maksekorraldusele märkida

viitenumber 99917700083926ning selgitus „L P riigilõiv“. Kui rahalised nõuded pole

täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks

kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kätte toimetada otsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise õigus

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse

esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile

(apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja

arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel

ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt

esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva

menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagiavaldus ja hageja seisukohad

Hagiavalduse kohaselt laenas hageja 26.07.2004 kostjale I 190000 krooni (12143.21 eurot), mille

kostja kohustus tagastama hiljemalt 01.09.2005 ning lisaks maksma igakuiselt intressi 3%. Kostja II

allkirjastas 26.08.2004 käenduse, millega kinnitas, et kostja I on laenu saanud ja võttis kohustuse

käendada laenu 190000 krooni (12143.21 eurot) ning lisaks 3% intressi kuus.

Alates 02.11.2004 kuni 06.09.2008, andis kostjale I kostja II käendusel täiendavaid laenusid V T.

Koos hageja antud laenuga moodustas kostja 2 käendatud laenude kogusumma kostjale I seisuga

06.09.2008 kokku 850800 krooni (54399 eurot). V. T asus alates 02.11.2004 laenama raha kostjale

1 hageja asemel seetõttu, et hageja seda rohkem teha ei soovinud, kuid kostja I vajas seda enda

sõnade kohaselt oma äritegevuses, et saaks tagasi maksta ka hagejalt saadud laenu.

12.12.2010 väljastatud võlakirjas kinnitasid kostjad enda kohustuse suuruseks 1284000 krooni

(82097 eurot). Võlakirja kohaselt kohustusid kostjad täitma kohustuse 2011 aasta jooksul, so

hiljemalt 31.12.2011. 12.12.2010 võlakirjas sisalduv võlatunnistus hõlmas põhinõuet ja

kokkulepitud intresse. 05.07.2012 esitas V. T kohtule hagi mõlema kostja vastu 12.12.2010

võlakirja alusel. Kuna V. T poolt kostjale I laenatud summad olid hageja laenatud summadest

suuremad, siis aktsepteeris hageja V. T asjaajamist, mis seisnes ka hageja poolt antud laenu

sissenõudmises tsiviilasja 2-12-26043 raames. Tsiviilasjas 2-12-26043 ei vaidlustanud kostja hageja

nõude menetlemist V. T hagi alusel. 29.07.2015 jõustus tsiviilasjas 2-12-26043 kohtulahend,

2-17-982

millega mõisteti kostjatelt solidaarselt V. T kasuks välja põhikohustuse täitmata osale vastav

summa ja viivised alates 01.01.2012. V. T nõue jäeti rahuldamata osas, milles ta nõudis kostjatelt

int-ressi, kuna kohus leidis, et V. T oli raha laenates ettevõtja ning laenude vormistamise

väidetavate minetuste tõttu ei ole tal õigust intressile. Hageja ei ole ettevõtja, mistõttu sellisel alusel

kostjatelt intressi sissenõudmata jäämine rikub hageja õigust intressile vastavalt kokkulepetele.

Pooled olid algselt kokku leppinud intressis 3% kuus, kuid 30.01.2011 kokkuleppest nähtub selle

vähenda-mine 2%-le ning sellest hageja ka juhindub intressinõudes 2011. aasta eest. Kuna kostja I

ei ole ei V. T ega hagejale täitnud kohustusi intressi maksmises osas, lasub vastav kohustus VÕS §

145 lg 1 alusel solidaarselt kostjatelt.

Hageja palub kostjatelt välja mõista võlgnevus solidaarselt 9091,02 eurot ning menetluskulud jätta

kostjate kanda.

Hageja esitas 28.06.2017 seisukoha, et haginõue ei ole aegunud. Aegumine on peatunud, kuna

võlakirja väljastades 12.12.2010 katkes aegumine TsÜS § 158 lg 1 alusel. 12.12.2010 võlakirjaga

võttis kostja I kohustuse ja kostja II vastavalt käendas, tagastada laenatud raha koos intressidega

hiljemalt 31.12.2011. Seega algas aegumine (sh hageja nõude) uuesti 01.01.2012, sest nõue (sh

hageja oma) muutus sel päeval sissenõutavaks. Aegumine oleks lõppenud kolme aasta möödumisel,

so 31.12.2014. V. T, kelle poolt kostjale I kostja II käendusel laenatud rahasumma oli hageja omast

oluliselt suurem, esitas enda ja hageja nõuded laenude tagastamiseks ja intressi maksmiseks

05.07.2012, so kuue kuu jooksul aegumistähtaja algusest ja ligi 2,5 aastat enne aegumistähtaja möö-

dumist. V. T nõue intresside maksimiseks jäi rahuldamata. Hageja aga, kelle nõude rahuldamist V.

T nõudis, ei ole ettevõtja, mistõttu on tal jätkuvalt õigus intressile kuni päevani, mil hageja laenu

põhiosa tagasi sai (V. T kohtuasja tulemusel). Kuna aegumine peatub TsÜS § 160 lg 1 hagi

esitamisega, siis peatus 05.07.2012 V. T hagi esitamisega ka hageja nõude aegumine. Aegumine

lõppes Tartu Ringkonnakohtu otsuse jõustumisega asjas 2-12-26043 s.o. 29.07.2015.

Kostjate seisukohad

Kostjad hageja nõudeid ei tunnista, hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata, kõik menetluskulud tuleb

jätta hageja kanda, sh need kindlaks määrata ja hagejalt välja mõista.

Vastuse kohaselt 26.07.2004 (so tänaseks 12,5 aastata tagasi) laenas hageja kostjale I 12143,21

eurot. Tagasimakse tähtajaks oli määratud 01.09.2005.a (so tänaseks 11, 5 aastat tagasi).

26.08.2004. a käendas kostja II eelnimetatud kohustuse täitmist.

Alates 02.11.2004 kuni 06.09.2008 andis kostjale I laenu V. T, laene käendas kostja II. Kõik

lisakokkulepped (millised hõlmasid hageja laenu) sõlmis V. T hageja teadmisel ja heakskiidul.

Viimase kokkuleppe alusel V. T pidi kostja I tasuma laenu kuni 31.12.2011 (so alates tänasest 5

aastat ja 3 kuud tagasi). Tsiviilasjas 2-12-26043 esitas V.T sissenõudmiseks kostjatelt ka hageja

nõude – hageja teadmisel ja heakskiidul. Hageja ei olnud menetlusosaliseks. Hagejale on ta-

gastatud laenu põhiosa, kuid on tasumata intress. Tsiviilasjas 2-12-26043 tehtud kohtulahend ei

puuduta hagejat kuna ta ei ole menetlusosaliseks.

Kostjate seisukohalt on alus hagi menetlemisest keelduda või jätta hagiavaldus läbivaatamata.

Kostjad hageja nõuet ka sisuliselt ei tunnista ning see on täies ulatuses alusetu. Lisaks kostjad on

seisukohal, et nõue on aegunud ja taotlevad aegumise osas vaheotsuse tegemist. Hageja nõue

muutus sissenõutavaks 01.09.2005.a ja tänaseks on sellest möödunud üle 12 aasta. TsÜS § 146 lg 1

sätestab, et tehingust tulenev nõue aegub 3 aasta möödumisel. Käesolevaga kostjad taotlevad

kohaldada aegumist ja jätta hagiavaldus täies ulatuses rahuldamata. Kostjad rõhutavad, et nad ei ole

2-17-982

hageja nõuet tunnistanud ning hageja intressinõue on arusaamatu ning tulenevalt TsÜS § 144 ja §

146 lg 1 aegunud.

Kostjad leiavad, et arusaamatuks jääb hageja väide, et tsiviilasjas 2-12-26043 käsitleti ka tema nõu-

et, tema teadmisel ja heakskiidul ning intressi osas ei ole kohtuotsus talle siduv. Kostjatele on

teadmata asjaolu, et V. T nõude menetlemisel oli hõlmatud ka hageja nõue. Juhul, kui see nii ka

oleks on tegemist nõude loovutamisega hagejalt V. T kasuks. Nimelt hageja ise väidab, et see

toimus tema heakskiidul. V. T esitas nõude mitte volitatud isikuna (või käsundisaajana) vaid nõude

omanikuna. Seega, kui asuda seisukohale, et V. T esindas kohtumenetluses L. P on tegemist sama

nõudega ja samade pooltega, mis välistab uue menetluse sama aluse ja esemega. Juhul, kui V. T

omandas nõudeõiguse on hageja nõude osas asjasse puutumatu. Vähemalt jääb arusaamatuks, mida

ja kuidas loovutati. Rõhutame, et tsiviilasjas 2-12-26043 esitati nõue ka intressi

väljamõistmiseks, milline jäi rahuldamata ning millist kostjad ei tunnistanud. Seega on kummaline

olukord, kus hageja teadmisel ja heakskiidul nõuti tema kasuks tsiviilasjas 2-12-26043

põhivõlgnevust, viivist ja intressi ning nüüd peaks sama nõuet jälle menetlema. Kohus tegi

kohtulahendi, milline on jõustunud. Hageja on pöördunud sama hagi nõudega (sh esemega ja alusel)

kohtu poole. Kostjad paluvad jätta hagi läbi vaatamata või alternatiivina teha asjas vaheotsus,

millisega jätta hagi rahuldamata seoses aegumisega. Jätta kostjate menetluskulud hageja kanda.

Määrata menetluskulud kindlaks ja mõista need välja hagejalt kohustusega tasuda viivist VÕS §

113 lg 1 sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse või määruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta

rahuldamata.

Esmalt võtab kohus seisukoha 12.12.2010 ja 30.01.2011 sõlmitud võlatunnistuste suhtes.

Tsiviilasjas nr 2-12-26043 on olnud hagejaks V T ning kostjateks N N ja M Š. Hagi aluseks oli

12.12.2010 sõlmitud võlatunnistus ning kostja II poolt kinnitus, et kohustub tasuma kostja I

kohustuse. Samuti nõudis nimetatud menetluses hageja ka intressinõuet, mis tulenes samast

võlatunnistusest. Kohus analüüsis oma otsuses võlatunnistusest tulenevaid nõuded ning rahuldas

nõude osaliselt, samuti andis kohus hinnangu intressivõla nõude suhtes.

Antud tsiviilasjas on hageja tuginenud samadele võlatunnistustele, millest tulenevalt leiab, et kuna

intressid on maksmata kostjate poolt ning tsiviilasja nr 2-12-26043 raames neid välja ei mõistetud

seoses sellega, et nimetatud tsiviilasjas tuvastati, et hageja tegeleb kutsetegevusega, siis käesolevas

tsiviilasjas kujuneb intressinõue kostjate vastu seisuga 01.01.2011.a. 6176,65 eurot.

Kohus leiab, et sama ese on olnud kohtumenetluses, mille suhtes on jõustunud kohtuotsus. Seega

antud tsiviilasjas ei saa kohus anda hinnangut nimetatud võlatunnistuste suhtes, kuna tsiviilasjas nr

2-12-26043 on kohtu hinnang antud, mistõttu samu tõendeid käesoleva tsiviilasjas nõude aluseks

võtta ei saa.

Järgnevalt võtab kohus seisukoha, kas hageja nõue on aegunud.

Kostjad taotlesid menetluses aegumise kohaldamist ja vaheotsuse tegemist.

Hagejas poolt on kohtule esitatud võlakirjad, mis on sõlmitud 26.08.2004 aastal kostjate poolt.

Nimelt kostja I kinnitab, et sai laenu 190 000 krooni ning kostja II kinnitab, et kohustub nimetatud

2-17-982

summat käendama. Kohustuse tasumise tähtaeg saabus võlakirja ja käenduse kohaselt 01.09.2005.

Kostjad kinnitavad, et võlgnevuselt tasutakse intressi 3% kuus.

TsÜS § 146 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 144

kohaselt koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi

see ei oleks eraldi veel aegunud.

Antud juhul on nõue muutunud sissenõutavaks 01.09.2005. Ebaõige on hageja väide, et aegumine

peatus TsÜS § 160 lg 1 alusel hagi esitamisega tsiviilasja nr. 2-12-26043. Kohus pöörab veelkord

tähelepanu asjaolule, et nimetatud hagiavalduse ese ei puudutanud käesolevat nõuet, samuti ei ole

tsiviilasjas nr 2-12-26043 nõutud käesoleva tsiviilasja hageja võlgnevust. Asjaolu, et juhtumisi olid

samad kostjad, kes said laenu hageja soovitusel kolmandalt isikult, ei peata aegumist. Antud juhul

on tegemist nõude aluseks 2004. aastal sõlmitud võlakirjadega, mille alusel ei ole kohtu poole

pöördutud võlgnevuse nõudega, mistõttu aegumistähtaeg algas nõude sissenõuetavaks

muutumisega s.o 01.09.2005 (TsÜS § 147 lg 1). Kostjad ei ole hageja nõuet tunnistanud, ei ole

võlgnevust tasunud, samuti ei ole intresse tasutud ning muu teoga andnud nõude tunnustamisest

teada, seega ei ole ka nõude aegumine katkenud. Kuna hageja ei ole antud võlatunnistustest

lähtuvalt nõuet kohtusse varem esitanud, siis ei ole ka aegumine peatunud TsÜS § 160 mõttes.

Eeltoodu alusel jätab kohus hagi täies ulatuses rahuldamata, kuna hagi ei ole esitatud kohtusse

õigeaegselt, mistõttu nõue on aegunud.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette,

millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab hagi rahuldamata, järelikult kannab poolte menetluskulud hageja L P.

Vastavalt maakohtu 21.03.2017. a määrusele, sai hageja menetlusabi ning kohustati hagejat tasuma

riigilõiv summas 550 eurot osade kaupa. Detsembrikuu seisuga on hageja poolt tasumata veel 100

eurot. 20.03.2017 määrusega tsiviilasjas määrati hagejale riigi õigusabi riigi õigusabi tasu ja kulude

hüvitamise kohustusega.

Vastavalt TsMS § 190 lg 1 ei välista ega piira menetlusabi andmine menetlusabi saaja kohustust hü-

vitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused. Sama paragrahvi 4. lõike järgi kui

hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmisel

menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.

TsMS § 190 lg 7 järgi võib kohus mõjuval põhjusel ette näha kulude riigituludesse tasumise

osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul.

Eeltoodust tulenevalt jäävad kostja menetluskulud hageja kanda (TsMS § 190 lg 1), hageja esindaja

riigi õigusabi kulud jäävad hageja enda kanda vastavalt 20.03.2017 määrusele. 100 eurot riigilõivu

mõistab kohus hagejalt välja riigituludesse, kuid kohaldab TsMS § 190 lg 7 ja võimaldab tasuda

osamaksetena.

2-17-982

Kostjate menetluskuludeks on esindaja tasu, mis koosneb hagiavaldusega tutvumist, nõupidamisest

ning vastuse koostamist, kokku 3 tundi, tunnihindega 120 eurot. Seega moodustavad kostjate

menetluskulud 360 eurot, mille hüvitamise kohustus lasub hagejal.

Kostja palub hagejalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 2.

TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks viivis tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

(digitaalallkiri)

Andres Hallmägi

kohtunik