Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
3-17-1885/9 AI generated

3-17-1885/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-17-1885/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

Tallinna Halduskohtu menetluses on A.K.i kaebus Politseija Piirivalveameti (PPA) poolt väärteoasjas nr 2302,17,002810 tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 216 eurot. PPA otsustas 06.12.2017.a otsusega nr 1.2-2/846-3 hüvitada A.K.ile väärteoasjas nr 2302,17,002810 tekitatud varalise kahju summas 216 eurot (tl 21-22). 18.12.2017.a esitas PPA kohtule maksekorralduse A.K.ile määratud hüvitise ülekandmise kohta (tl 33-34).

Legislator headnote

AI generated

3-17-1885/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Vastustaja palub jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kaebajale on Harju Maakohtu 15.08.2017 määruses nr 4-17-3820 antud väga selge ja ammendav juhis täiteasjas nr 022/2017/2092 kohtutäiturile tasutud 216 euro tagasinõudmiseks. Vastustajale teadmata põhjusel kaebaja PPA-le kahju hüvitamise taotlust ei esitanud ning esitas kaebuse otse halduskohtule, kasutades selleks esindaja poolt osutatud õigusabi. Vastustaja hinnangul ei olnud esindaja kaudu kaebuse halduskohtule esitamine põhjendatud. Soovitud tagajärg oleks kaebajale saabunud ka lihtsa kirjaliku taotluse esitamisega PPA-le ning see taotlus oleks olnud lahendatav riigivastutuse seaduse §-de 22 ja 24 alusel.

Keywords

AI generated
cash payment of insurance benefits capacity to incur bill liability pricing policy late payment of fees payment transactions hardship pension
AI generated
3-20-1436/43
X esitas 27.05.2020 Politseija Piirivalveametile (PPA) taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 700 eurot seoses Tallinna Rahumäe tee arestimaja kinnipidamistingimustega (põrandapind, tualett, kambri sisustus, valgus ja ventilatsioon, kambri üldine seisukord, tegevuste pakkumine, jalutamisvõimaluse puudumine). Taotlus puudutas Tallinna Rahumäe tee arestimajas viibimist perioodidel 30.10.2017–28.11.2017 ja 12.12.2017–19.12.2017.
3-14-52687/8
Kinnipeetav XXX esitas 03.11.2014 Tartu Halduskohtule avalduse, milles märgib, et pöördub kohtusse HKMS § 43 lg 2 alusel, kus räägitakse võimalusest korduvalt pöörduda kohtusse ning lisab avalduse hagiga 10 950 eurot. Avaldusele on lisatud venekeelne Tartu Vangla direktorile adresseeritud kahju hüvitamise nõue, millel on Tartu Vangla sisse tulnud kirjade tempel kuupäevaga 03.04.2014 nr 1-13/666-1. Samuti on avaldusele lisatud Tartu Halduskohtule adresseeritu avaldus, millel on Tartu Halduskohtu sisse tulnud kirjade tempel kuupäevaga 07.05.2014 nr 3-14-50743/1 ja mis on varasemalt Tartu Halduskohtus registreeritud kaebusena haldusasjas nr 3-14-50743. Nimetatud kaebuses on XXX märkinud, et läbinud kohtueelse menetluse ja saanud 23.04.2014 vastuse nr 1-13/662-2, 1-13/690-2, 1-13/707-2, palub võtta kohtul vastu antud hagiavaldus summas 10 950 eurot. XXX on ka palunud vabastust riigilõivu tasumisest.
3-20-1231/30
Haldusreformi käigus ühinesid 4 omavalitsust- Vändra alev, Vändra vald, Tootsi vald ja Halingu vald, mille tulemusena moodustati Põhja-Pärnumaa vald.
3-19-2044/22
Rahuldada X kaebus. 2. Tühistada osaliselt Politsei-ja Piirivalveameti 04.10.2019 otsus nr 15.2-10/759-1. 3. Välja mõista vastustajalt kaebaja kasuks menetluskulud summas 190 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
3-15-3116/15
X esitas 14.12.2015. a Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1–3). Kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist. Kahju tekitati ajavahemikul 17.06.2013–19.06.2013, mil kaebaja viibis Põhja prefektuuri Lõuna politseiosakonna lühiajalise kinnipidamise kambris. Kaebaja väitel ei vastanud kinnipidamistingimused nõuetele: kambris puudus voodi, laud ja tool, kinnipeetava väitel ei antud tema kasutusse madratsit; põrandapinda inimese kohta oli vähem kui 3m2; kambris puudus aken (loomulik valgus) ning värske õhu juurdepääs; puudus toitlustamine 3 korda päevas ja puhas joogivesi 1,5 l; kambris puudus WC ning kinnipeetava väitel ei võimaldatud tal WC kasutamist vastavalt vajadusele. Kaebaja leiab, et rikutud on Inimõiguste ja Põhivabaduste Kaitse Konventsiooni (EIÕK) artiklit 3. Kahju suurus on 150 eurot iga päeva eest. Koos kaebusega esitas kaebaja kohtule riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Haldusasi nr 3-17-1885

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Andreas Paukštys Määruse tegemise aeg ja koht 19.12.2017.a, Tallinn Haldusasja number 3-17-1885 Haldusasi A.K.i kaebus Politseija Piirivalveameti poolt tekitatud varalise kahju hüvitamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja – A.K., esindaja Valeria Titova Vastustaja – Politseija Piirivalveamet, esindaja Peeter Aleksašin RESOLUTSIOON

1. Lõpetada haldusasja nr 3-17-1885 menetlus.

2. Tagastada A.K.ile kaebuse esitamise eest tasutud riigilõiv 24,48 eurot.

3. Jätta kaebaja menetluskulude väljamõistmise taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on A.K.i kaebus Politseija Piirivalveameti (PPA) poolt väärteoasjas nr 2302,17,002810 tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 216 eurot.

2. PPA otsustas 06.12.2017.a otsusega nr 1.2-2/846-3 hüvitada A.K.ile väärteoasjas nr 2302,17,002810 tekitatud varalise kahju summas 216 eurot (tl 21-22). 18.12.2017.a esitas PPA kohtule maksekorralduse A.K.ile määratud hüvitise ülekandmise kohta (tl 33-34).

3. Kaebaja teatas 13.12.2017.a kohtule, et on nõus menetluse lõpetamisega pärast kahjuhüvitise laekumist kaebaja kontole. Ühtlasi esitas kaebaja taotluse käesolevas asjas kantud menetluskulude väljamõistmiseks. Taotluse kohaselt on kaebaja kandnud käesoleva kohtumenetlusega seonduvalt järgmised kulud: riigilõiv 24,48 eurot ja õigusabikulu 480 eurot.

4. Vastustaja palub jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kaebajale on Harju Maakohtu 15.08.2017 määruses nr 4-17-3820 antud väga selge ja ammendav juhis täiteasjas nr 022/2017/2092 kohtutäiturile tasutud 216 euro tagasinõudmiseks. Vastustajale teadmata põhjusel kaebaja PPA-le kahju hüvitamise taotlust ei esitanud ning esitas kaebuse otse halduskohtule, kasutades selleks esindaja poolt osutatud õigusabi. Vastustaja hinnangul ei olnud esindaja kaudu kaebuse halduskohtule esitamine põhjendatud. Soovitud tagajärg oleks kaebajale saabunud ka lihtsa kirjaliku taotluse esitamisega PPA-le ning see taotlus oleks olnud lahendatav riigivastutuse seaduse §-de 22 ja 24 alusel.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt või toiming on tunnistatud kehtetuks või kaebuses nõutab haldusakt on antud või toiming tehtud. Kuivõrd PPA 06.12.2017.a otsusega nr 1.2-2/846-3 hüvitati kaebajale kaebusega nõutav varaline kahju täies ulatuses ning kaebaja on nõus menetluse lõpetamisega, tuleb käesoleva haldusasja menetlus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada.

6. HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse kaebuse esitajale tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse põhjusel, et kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Riigilõivu tasumine kaebuselt ja on tõendatud (tl 11). Kuivõrd kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg

1 p 4 alusel, tuleb kaebuse esitamise eest tasutud riigilõiv kaebajatele tagastada.

7. HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, v.a juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. HKMS § 108 lg 11 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja oleks saavutanud kaebuse eesmärgi ka juhul, kui kaebust poleks esitatud. Harju Maakohus selgitas A.K.ile 15.08.2015.a määruse nr 4-17-3820 p-s 2.3 järgmist: „Kohus selgitab, et täitemenetluse nr 022/2017/2092 raames kohtutäiturile Elin Vilippus tasutud 216.00 euro hüvitamiseks tuleb pärast määruse jõustumist esitada taotlus kahju hüvitamiseks ning õigusliku aluseta avalik-õiguslikus suhtes üleantud raha tagastamiseks Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuurile vastavalt riigivastutuse seadusele.“ Puudub mistahes põhjus eeldada, et vastustaja oleks kaebajalt taotluse saamisel jätnud kaebajale tema poolt täitemenetluse nr 022/2017/2092 raames kohtutäiturile tasutud

216.00 euro tagastamata. Seega on kaebaja poolt käesolevas asjas kantud menetluskulud põhjustatud kaebaja enda otsusest valida õigusliku aluseta üleantu tagastamiseks keerulisem ja rahaliselt kulukam viis. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et kaebaja õigusabikulude väljamõistmine vastustajalt on ebaõiglane ning menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys