2-17-112216/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. detsember 2017 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-112216

Tsiviilasi

B2 Kapital SIA hagi XXX vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

712,02 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja B2 Kapital SIA (registrikood 40103645131),

tehinguline esindaja Triin Reinmaa

Kostja XXX (isikukood XXX, menetlusdokumendid kätte

toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu)

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel osaliselt.

2. Välja mõista XXXilt B2 Kapital SIA kasuks põhivõlgnevus 296,88 eurot,

leppetrahv 83,86 eurot, sissenõudmiskulu 34,99 eurot, hagi esitamise seisuga

(29.09.2017) sissenõutavaks muutunud viivis 19,54 eurot, kokku 435,27 eurot.

3. Välja mõista XXXilt B2 Kapital SIA kasuks viivis põhinõudelt (296,88 eurot) VÕS

§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 30.09.2017 kuni põhinõude

täitmiseni.

4. Jätta menetluskulud 21% ulatuses B“ Kapital SIA kanda ja 79% ulatuses XXX

kanda.

5. Välja mõista XXXilt B2 Kapital SIA kasuks menetluskulud, s.o menetluses tasutud

riigilõiv 125 eurot ja põhjendatud õigusabikulud 160eurot, kokku 285 eurot.

6. Välja mõista XXXilt B2 Kapital SIA kasuks viivis menetluskuludelt

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates tagaseljaotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4).

7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

8. Toimetada

tagaseljaotsus

avalikult

kätte.

Lahend

loetakse

avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Kostja

võib

tagaseljaotsusele

esitada

kaja

menetluse

taastamiseks

tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib

kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks

algatatud täitemenetlusest teada.

Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kajalt

tuleb kautsjonina tasuda summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem

kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 1, 2). Kautsjon tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr

EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või nr EE062200221059223099

Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaalis.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

Asjaolud ja kohtuotsuse selgitused

Hageja nõude aluseks on kostja ja Tele2 Eesti AS vahel 17.11.2015 sõlmitud tähtajatu Tele2

mobiilsideteenuse osutamiseks sõlmitud liitumislepingu ja järelmaksulepingu alusel.

Kohus peab seoses hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõude osalise rahuldamata

jätmisega vajalikuks selgitada järgimist. Vastavalt Riigikohtu poolt 15.01.2014 otsuse 3-2-1-

156-13 punktis 10 märgitule tuleb kohtutel omal algatusel kontrollida, kas mõni lepingupunkt

on tüüptingimus või mitte ning kas jaatava vastuse korral on see lepingupunkt

tüüptingimusena kehtiv. Hagiavaldusest nähtuvalt on Tele2 teenuse kasutamise tingimuste p

6.13.2 ja järelmaksu tingimuste p 3.4 kohaselt õigus maksetähtpäevaks tasumata summalt

õigus nõuda viivist. Viivist arvestatakse 0,15% tasumata summast iga tasumisega viivitatud

kalendripäeva eest. Viivisemäär 0,15% päevas ületab oluliselt enam kui kolm korda

seadusjärgset VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivisemäära, mis on viivise arvestamise ajal

jäänud vahemikku 8%-8,25% aastas. Vastavalt Riigikohtu määruses 3-2-1-25-16 väljendatud

seisukohale on selline lepinguline viivisemäär eelduslikult tühine.

Kohus märgib, et Riigikohus on 10.05.2016 määruse 3-2-1-25-16 punktis 13 leidnud, et

viivise „mõistlik määr“ tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks

kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt

selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus

kokkulepitud viivisemäär ületab

kolmekordset

seadusjärgset

viivisemäära.

Kolleegiumi

hinnangul

kajastab

sellises

suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes

ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Kolleegium on selgitanud, et

ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes

toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses

ja eeldustel (vt selle kohta Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24).

Kohus leiab, et tegu on ebamõistlikult suure kindlaksmääratud kahjuhüvitisega VÕS § 42 lg 3

p-st 5 tulenevalt ning VÕS § 42 lg 1 järgi on selline tüüptingimus tühine. VÕS § 41 järgi, kui

tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus osas, kui

tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks mitteloetud

tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu

kohta sätestatut.

Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue põhjendatud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

seadusjärgse viivisenõude osas. Arve nr 51287122 tähtajaks tasumata jätmisest on viivitus

perioodi 19.10.2016 – 29.09.2017 eest 346 päeva summas 8,69 eurot. Arve nr 51599112

tähtajaks tasumata jätmisest on viivitus perioodi 19.11.2016 - 29.09.2017 eest 315 päeva

summas 2,93 eurot. Arve nr 51911371 tähtajaks tasumata jätmisest on viivitus perioodi

19.12.2016 - 29.09.2017 eest 285 päeva summas 1,26 eurot. Arve nr 52203781 tähtajaks

tasumata jätmisest on viivitus perioodi 19.01.2017-29.09.2017 eest 254 päeva summas 6,66

eurot. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja viivisenõue 19,54 eurot (põhivõla summalt

296,88 eurolt). Ülejäänud osas jääb hageja viivisenõue rahuldamata.

Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudselt 79% ulatuses, siis on kohtu hinnangul põhjendatud

jätta hageja menetluskulud 79% ulatuses kostja kanda ja 21% ulatuses hageja kanda TsMS §

163 lg 1 alusel. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on

kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest

nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulud

160 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu ja õigusabikulude näol on tegemist põhjendatud kuluga,

mis tuleb taotletud summas välja mõista. Kuna kostja seoses hagiavaldusega kohtule

teadaolevalt mingeid menetlustoiminguid lepingulise esindaja vahendusel teostanud ei ole,

eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista menetluskuludena 225,15 eurot (s.o 285 eurost 79%).

Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

(TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks

määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik