1-17-7210/11 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

R I I G I K O H U S

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

1177210

Määruse kuupäev

20. detsember 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Eerik Kergandberg ja Paavo

Randma

Kohtuasi

U. V-i varale kohtuliku hüpoteegi seadmine tsiviilhagi

tagamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 13. septembri 2017. a määrus

kriminaalasjas nr 1177210, millega jäeti kaitsja määruskaebus

läbi vaatamata

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

U. V-i kaitsja vandeadvokaat Kristi Rande, määruskaebus

Teised määruskaebemenetluse

pooled

Põhja Ringkonnaprokuratuur, esindaja abiprokurör Kaito

Puusepp

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

29. november 2017, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 13. septembri 2017. a määrus kriminaalasjas nr 1177210

muutmata ja kaitsja määruskaebus rahuldamata.

2. Edastada kaitsja määruskaebetähtaja ennistamise taotlus lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör Kaito Puusepp esitas 31. juulil 2017 Harju Maakohtule

kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 1414 ning § 142 lgte 1, 2 ja 8 alusel taotluse seada

karistusseadustiku (KarS) § 201 lg 1 järgi kahtlustatava U. V-i varale kohtulik hüpoteek tsiviilhagi

tagamiseks. Taotluse põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised.

1.1. U. V-i kahtlustatakse KarS § 201 lg 1 järgi talle usaldatud võõra vara ebaseaduslikult kolmanda

isiku kasuks pööramises. Kahtlustuse kohaselt pani ta teo toime järgmiselt. U. V. on

finantseksperdina kantud riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja. Samuti oli ta A OÜ juhatuse

liige ja maksu- ning ärinõustamisteenuste juht. Harju Maakohus otsustas tsiviilasjas nr X-XX-

XXXXX määrata finantsekspertiisi. U. V. koostas A OÜ nimel hinnapakkumise, mida Harju

Maakohus aktsepteeris ja määras finantsekspertiisi tegemisel eksperdiks U. V. Finantsekspertiisi

tegid A OÜ töötajad. Pärast ekspertiisi tegemist taotles kahtlustatav, kelle pädevuses oli A OÜ

juhatuse liikmena äriühingu vara käsutamine, Harju Maakohtult ekspertiisitasu 30 240 eurot

väljamaksmist A OÜ asemel T OÜ-le. Sellega pööras kahtlustatav talle usaldatud vara, s.o A OÜ

1-17-7210

nõudeõiguse ekspertiisi eest tasu saamiseks, ebaseaduslikult T OÜ kui kolmanda isiku kasuks. Harju

Maakohus kandiski 10. veebruaril 2017 vastava summa T OÜ arvelduskontole. Selle osaühingu

juhatuse ainuliige ja -osanik on U. V.

1.2. Kuriteokahtlust kinnitavad kriminaalasjas kogutud tõendid, sealhulgas äriregistri väljatrükk, mille

kohaselt on U. V. A OÜ ja T OÜ juhatuse liige; U. V-i ja A OÜ vahel sõlmitud juhatuse liikme

teenistusleping; A OÜ kirjaplangil esitatud finantsekspertiisi hinnapakkumine tsiviilasjas nr X-XX-

XXXXX, mille allkirjastas U. V.; kahtlustatava e-kirjade väljatrükid, milles sisalduvad taotlused

Harju Maakohtule eksperditasu väljamaksmiseks; kannatanu esindaja S. L. ja tunnistaja B. A.

ütlused, milles kirjeldatakse ekspertiisi tegemise asjaolusid, sealhulgas kahtlustatava panust.

1.3. A OÜ esitas kriminaalasja menetlemisel U. V-i vastu tsiviilhagi summas 30 240 eurot. On kindlaks

tehtud, et kahtlustatavale kuulub Tallinnas korter, mille turuhind on ca 178 751 eurot 59 senti.

Korterile on seatud hüpoteek summas 130 000 eurot ASi L kasuks. Prokuröri hinnangul on

tsiviilhagi tagamiseks põhjendatud U. V-ile kuuluvale korteriomandile kohtuliku hüpoteegi

seadmine tsiviilhagis nimetatud summa ulatuses.

2. Harju Maakohtu 8. augusti 2017. a määrusega rahuldati prokuratuuri taotlus ja seati A OÜ tsiviilhagi

tagamiseks kahtlustatav U. V-i korteriomandile esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek

summas 30 240 eurot. Määruse kohaselt võib kohtuliku hüpoteegi seadmise peale esitada Harju

Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil

isik sai või pidi saama teada vaidlustatavast määrusest.

3. Harju Maakohtu määruse peale esitas 4. septembril 2017 määruskaebuse kahtlustatava kaitsja

vandeadvokaat K. Rande, kes taotles maakohtu määruse tühistamist ja tsiviilhagi tagamise abinõu

kohaldamata jätmist.

4. Tallinna Ringkonnakohtu 13. septembri 2017. a määrusega jäeti kaitsja määruskaebus läbi

vaatamata. Kohus põhjendas seda järgmiselt. Kahtlustatav U. V. sai Harju Maakohtu 8. augusti

2017. a määruse, millega seati kohtulik hüpoteek tema kinnisasjale, isiklikult allkirja vastu kätte

18. augustil 2017. Vara arestimise määruse tutvustamise ja kätteandmise juures viibis ka kaitsja

K. Rande. KrMS § 387 lg 2 kohaselt esitatakse määruskaebus kümne päeva jooksul alates sellest,

kui isik sai vara arestimise määrusest teada või pidi teada saama. Määruskaebuse esitamise tähtaja

viimaseks päevaks oli seega 28. august 2017. Kaitsja esitas määruskaebuse 4. septembril 2017,

seega hilinenult. Tähtaja ennistamist ei ole määruskaebuses taotletud.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. U. V-i kaitsja esitas ringkonnakohtule määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse.

Ringkonnakohus käsitas taotlust määruskaebusena ja edastas selle Riigikohtule. Kaitsja taotluse

põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

5.1. Maakohtu määruse kohaselt on hagi tagamise abinõu kohaldamine vaidlustatav 15 päeva jooksul

alates määrusest teadasaamisest. Võimalik, et tegemist ei ole kohtu eksimusega, vaid kohus lähtus

teadlikult KrMS § 387 lgst 1, mis näeb ette üldise 15-päevase määruskaebetähtaja.

KrMS § 387 lg 2 näeb ette erandliku 10-päevase edasikaebetähtaja sättes loetletud juhtudel. Selles

loetelus on nimetatud vaid vara arestimise määrust, kuid ei ole otsesõnu märgitud hagi tagamise

2(5)

1-17-7210

abinõu kohaldamise määrust. KrMS § 1414 lgs 2 on küll sätestatud, et hagi tagamise abinõu

rakendamisel kohaldatakse vara arestimise sätteid, kuid viidatakse seejuures vaid KrMS §le 142,

mitte määruskaebetähtaegu reguleerivale KrMS §le 387. Eeltoodu võimaldab asuda seisukohale, et

hagi tagamise muu abinõu kohaldamisel rakendub üldine 15päevane määruskaebetähtaeg. Kuivõrd

kohtupraktikas puudub ühene seisukoht hagi tagamise abinõu vaidlustamise tähtaja osas ja seadus

annab võimaluse erinevateks tõlgendusteks, lähtus määruskaebuse esitaja maakohtu antud

kaebetähtajast.

5.2. KrMS § 172 sätestab kaebetähtaja ennistamise, kui tähtaja möödalaskmiseks esines mõjuv põhjus.

Muu hulgas võib selliseks põhjuseks olla asjaolu, mida kohus peab mõjuvaks. Taotluse tähtaja

ennistamiseks võib esitada 14 päeva jooksul alates takistuse äralangemisest. Kaitsja sai võimalikust

kaebetähtaja möödalaskmisest teadlikuks Tallinna Ringkonnakohtu 13. septembri 2017. a määrusest,

milles asuti erinevalt maakohtust seisukohale, et hagi tagamise abinõu kohaldamise vaidlustamisel

tuleb lähtuda vara arestimise määruse vaidlustamiseks ette nähtud erandlikust 10-päevasest

kaebetähtajast. Kui maakohtu viide edasikaebetähtaja kohta on ekslik, siis maakohus eksitas sellega

ka kahtlustatavat ja tema kaitsjat. Koostoimes seaduse puuduliku tekstiga tuleb seda lugeda

mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamiseks.

6. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör K. Puusepp esitas kaitsja määruskaebusele vastuse, milles

vaidleb selle rahuldamise vastu. KrMS § 1414 lg 2 sätestab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) §s 378 ette nähtud hagi tagamise abinõude kohaldamisel järgitakse KrMS §s 142 kirjeldatud

korda. KrMS § 387 lg 2 p 1 kohaselt esitatakse määruskaebus kümne päeva jooksul alates päevast,

mil isik sai vara arestimise määrusest teada või pidi teada saama. Tegemist on piisavalt selge

regulatsiooniga. Samuti jõudis Tallinna Ringkonnakohus viitega Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

15. jaanuari 2008. a määrusele kriminaalasjas nr 3117508 põhjendatult järeldusele, et

määruskaebuse tähtaegsust ei mõjuta kuidagi asjaolu, et maakohtu määruses märgiti

edasikaebetähtajana ekslikult 15 päeva. Kuivõrd määruskaebuse esitas vandeadvokaadist kaitsja, ei

saa edasikaebetähtaja rikkumist kuidagi õigustada.

3(5)

1-17-7210

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kolleegiumi hinnangul on kaitsja taotlus käsitatav määruskaebusena Tallinna Ringkonnakohtu 13.

septembri 2017. a määruse peale osas, milles vaidlustatakse maakohtu hüpoteegi kohaldamise

määruse peale esitatud määruskaebuse tähtaegsust. Sellesse puutuvalt nõustub Riigikohus

ringkonnakohtu seisukohaga, et maakohtu määrus, millega kohaldatakse TsMS §s 378 ette nähtud

hagi tagamise abinõusid, on vaidlustatav KrMS § 387 lg 2 ps 1 sätestatud korras, s.o 10 päeva

jooksul alates sellest, kui isik sai määrusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus esitatakse

ringkonnakohtule hagi tagamise abinõu otsustanud maakohtu kaudu. 8. märtsil 2014 jõustunud

KrMS § 1414 lg 2 kohaselt järgitakse hagi tagamise abinõude kohaldamisel vara arestimist

reguleeriva KrMS § 142 korda. Eeltoodust tulenevalt rakendub kolleegiumi hinnangul vastavat

korda järgides tehtud määrusele ka vara arestimise määruse vaidlustamise reeglistik KrMS § 387

lg 2 ja § 390 lg 4 tähenduses, sest hagi tagamise abinõu kohaldamist ei ole võimalik vaadelda eraldi

selle vaidlustamise korrast. Praegusel juhul esitas kaitsja maakohtu määruse peale kaebuse enam kui

10 päeva möödudes määrusest teadasaamisest, rikkudes sellega seaduses sätestatud tähtaega. Seega

luges ringkonnakohus määruskaebuse õigustatult mittetähtaegseks, mistõttu ringkonnakohtu määrus

tuleb jätta selles osas muutmata.

8. Seaduse ühetaolise kohaldamise tagamiseks selgitab kolleegium, et maakohtu määruses kirjeldatud

määruskaebekorda – määruskaebuse esitamine Harju Maakohtu määruse peale 15 päeva jooksul

Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu – Eesti õiguskorras ei eksisteeri. KrMS § 387

lgs 1 on sätestatud, et üldjuhul – kui ei ole tegemist sama paragrahvi teises lõikes loetletud

kohtumäärustega – esitatakse määruskaebus 15 päeva jooksul vaidlustatava kohtumääruse teinud

kohtule. KrMS § 387 lgs 2 loetletud kohtumääruste puhul esitatakse määruskaebus 10 päeva jooksul

vaidlustatud kohtumääruse teinud maakohtu kaudu ringkonnakohtule või ringkonnakohtu määruse

peale otse Riigikohtule.

9. Kaitsja taotluse kohta ennistada maakohtu määruse vaidlustamiseks ette nähtud tähtaeg märgib

kolleegium järgmist. Kriminaalmenetluse seadustiku sõnastusest ja loogikast tulenevalt vaatab

Riigikohus KrMS § 387 lg 1 ja § 389 lg 4 alusel läbi määruskaebusi ringkonnakohtu määruse peale,

s.o kaebusi, milles vaidlustatakse ringkonnakohtu seisukohta ja selle põhjendusi. See tähendab, et

kui ringkonnakohus ei ole mingis küsimuses seisukohta võtnud, ei ole Riigikohtul endal võimalik

määruskaebemenetluses hakata ringkonnakohut asendama ja kõnealust küsimust ringkonnakohtu

eest lahendama. Praegusel juhul ei ole Tallinna Ringkonnakohtu 13. septembri 2017. a määruses

võetud seisukohta määruskaebetähtaja ennistamise võimalikkuse osas. Vastupidi, määruses

märgitakse, et tähtaja ennistamist ei ole taotletud, mistõttu seda küsimust ei lahendata. Kooskõlas

eelmärgituga ei kuulu Riigikohtu pädevusse ringkonnakohtule esitatud ja selles toimuvat menetlust

puudutava tähtaja ennistamise taotluse esmakordne lahendamine. Olukorras, kus ringkonnakohtule

esitatakse määruskaebuse tähtaja ennistamise taotlus, peab ringkonnakohus selle taotluse lahendama

määrusega. Vastav põhimõte tuleneb KrMS § 319 lgst 7 koostoimes § 390 lgga 1. Kui

ringkonnakohus jätab tähtaja määrusega ennistamata, saab seda määrust omakorda KrMS § 387

lgs 1 sätestatud üldises määruskaebekorras vaidlustada. Edastades tähtaja ennistamise taotluse

Riigikohtule ja jättes selle lahendamata, rikkus ringkonnakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust

KrMS § 339 lg 2 tähenduses. Kirjeldatud viga ei tingi ringkonnakohtu 13. septembri 2017. a läbi

vaatamata jätmise määruse tühistamist, sest selles väljendatud seisukohad puudutasid ainult

4(5)

1-17-7210

maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse tähtaegsust ja selles osas nõustub Riigikohus

ringkonnakohtuga.

9.1. KrMS § 172 lg 3 kohaselt võib ennistamist taotleda 14 päeva jooksul alates hetkest, mil langes ära

kaebetähtaja möödalaskmise tinginud takistus. Üldjuhul peab isik esitama tähtaja ennistamise

taotluse koos selle toimingu tegemisega, milleks tähtaja ennistamist taotletakse, ehk praegusel juhul

koos määruskaebuse esitamisega. Kuna maakohtu määruses märgitud eksliku kaebetähtaja puhul ei

ole tegemist takistuse kui faktilise asjaoluga, vaid ebaselgusega õiguslikus olukorras, on kolleegiumi

hinnangul põhjendatud aktsepteerida võimalust, et tähtaja ennistamise taotlus esitatakse 14 päeva

jooksul pärast seda, kui ringkonnakohus jätab määruskaebuse läbi vaatamata, võttes seisukoha selle

tähtaegsuse kohta. Praegusel juhul esitas seega kaitsja tähtaja ennistamise taotluse ringkonnakohtule

tähtaegselt. Sellest tulenevalt tuleb kaitsja tähtaja ennistamise taotlus tagastada ringkonnakohtu

samale kohtukoosseisule lahendamiseks. Juhul, kui ringkonnakohus otsustab tähtaja ennistamise

taotluse rahuldada, saab ta seejärel vaadata määruskaebuse läbi ja lahendada asja sisuliselt,

sõltumata varem tehtud läbi vaatamata jätmise määrusest.

9.2. Tähtaja ennistamise taotluse lahendamisel tuleb ringkonnakohtul lähtuda järgnevatest põhimõtetest.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15. jaanuaril 2009 asjas nr 3117508 tehtud määruse kohaselt ei

muuda kohtuotsuses või -määruses esitatud seadusele mittevastav lahendi vaidlustamise kord

iseenesest seaduses kirjeldatud kaebekorda ega selle tähtaegu. Siiski tuleb kolleegiumi hinnangul

sellist menetleja eksimust või ebatäpsust kaebekorra selgitamisel võtta arvesse kaebetähtaja

ennistamise otsustamisel (vt nt mutatis mutandis Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10. novembri

2017. a määrus asjas nr 1174754). Seda eriti praegusega analoogsetel juhtudel, mil tegemist on

seaduse muudatuse järel Riigikohtu praktikas käsitlemata menetlusliku küsimusega. Tähtaja

ennistamise taotluse rahuldamist ei välista iseenesest ka asjaolu, et määruskaebuse esitas

professionaalne jurist ehk advokaat, kui kohtu eksimus ei olnud ilmne ega kohe äratuntav (näiteks

kümneaastane tähtaeg kümnepäevase asemel).

10. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 pst 1 ja § 390 lgst 1, jätab Riigikohus

ringkonnakohtu määruse muutmata ja kaitsja määruskaebuse rahuldamata. KrMS § § 319 lg 7 ja §

390 lg 1 alusel saadab kolleegium kaitsja määruskaebetähtaja ennistamise taotluse lahendamiseks

Tallinna Ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)