1-17-7210/11 · Riigikohtu kriminaalkolleegium
Legislator summary
AI generatedPõhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör Kaito Puusepp esitas 31. juulil 2017 Harju Maakohtule karistusseadustiku (KarS) § 201 lg 1 järgi kahtlustatava U. V-i varale kohtulik hüpoteek tsiviilhagi
Legislator headnote
AI generated1-17-7210/11 · Riigikohtu kriminaalkolleegium: juulil 2017 Harju Maakohtule karistusseadustiku (KarS) § 201 lg 1 järgi kahtlustatava U. V-i varale kohtulik hüpoteek tsiviilhagi
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
R I I G I K O H U S
KRIMINAALKOLLEEGIUM
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
1177210
Määruse kuupäev
20. detsember 2017
Kohtukoosseis
Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Eerik Kergandberg ja Paavo
Randma
Kohtuasi
U. V-i varale kohtuliku hüpoteegi seadmine tsiviilhagi
tagamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 13. septembri 2017. a määrus
kriminaalasjas nr 1177210, millega jäeti kaitsja määruskaebus
läbi vaatamata
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
U. V-i kaitsja vandeadvokaat Kristi Rande, määruskaebus
Teised määruskaebemenetluse
pooled
Põhja Ringkonnaprokuratuur, esindaja abiprokurör Kaito
Puusepp
Asja läbivaatamise kuupäev ja
viis
29. november 2017, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 13. septembri 2017. a määrus kriminaalasjas nr 1177210
muutmata ja kaitsja määruskaebus rahuldamata.
2. Edastada kaitsja määruskaebetähtaja ennistamise taotlus lahendamiseks Tallinna
Ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör Kaito Puusepp esitas 31. juulil 2017 Harju Maakohtule
kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 1414 ning § 142 lgte 1, 2 ja 8 alusel taotluse seada
karistusseadustiku (KarS) § 201 lg 1 järgi kahtlustatava U. V-i varale kohtulik hüpoteek tsiviilhagi
tagamiseks. Taotluse põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised.
1.1. U. V-i kahtlustatakse KarS § 201 lg 1 järgi talle usaldatud võõra vara ebaseaduslikult kolmanda
isiku kasuks pööramises. Kahtlustuse kohaselt pani ta teo toime järgmiselt. U. V. on
finantseksperdina kantud riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja. Samuti oli ta A OÜ juhatuse
liige ja maksu- ning ärinõustamisteenuste juht. Harju Maakohus otsustas tsiviilasjas nr X-XX-
XXXXX määrata finantsekspertiisi. U. V. koostas A OÜ nimel hinnapakkumise, mida Harju
Maakohus aktsepteeris ja määras finantsekspertiisi tegemisel eksperdiks U. V. Finantsekspertiisi
tegid A OÜ töötajad. Pärast ekspertiisi tegemist taotles kahtlustatav, kelle pädevuses oli A OÜ
juhatuse liikmena äriühingu vara käsutamine, Harju Maakohtult ekspertiisitasu 30 240 eurot
väljamaksmist A OÜ asemel T OÜ-le. Sellega pööras kahtlustatav talle usaldatud vara, s.o A OÜ
1-17-7210
nõudeõiguse ekspertiisi eest tasu saamiseks, ebaseaduslikult T OÜ kui kolmanda isiku kasuks. Harju
Maakohus kandiski 10. veebruaril 2017 vastava summa T OÜ arvelduskontole. Selle osaühingu
juhatuse ainuliige ja -osanik on U. V.
1.2. Kuriteokahtlust kinnitavad kriminaalasjas kogutud tõendid, sealhulgas äriregistri väljatrükk, mille
kohaselt on U. V. A OÜ ja T OÜ juhatuse liige; U. V-i ja A OÜ vahel sõlmitud juhatuse liikme
teenistusleping; A OÜ kirjaplangil esitatud finantsekspertiisi hinnapakkumine tsiviilasjas nr X-XX-
XXXXX, mille allkirjastas U. V.; kahtlustatava e-kirjade väljatrükid, milles sisalduvad taotlused
Harju Maakohtule eksperditasu väljamaksmiseks; kannatanu esindaja S. L. ja tunnistaja B. A.
ütlused, milles kirjeldatakse ekspertiisi tegemise asjaolusid, sealhulgas kahtlustatava panust.
1.3. A OÜ esitas kriminaalasja menetlemisel U. V-i vastu tsiviilhagi summas 30 240 eurot. On kindlaks
tehtud, et kahtlustatavale kuulub Tallinnas korter, mille turuhind on ca 178 751 eurot 59 senti.
Korterile on seatud hüpoteek summas 130 000 eurot ASi L kasuks. Prokuröri hinnangul on
tsiviilhagi tagamiseks põhjendatud U. V-ile kuuluvale korteriomandile kohtuliku hüpoteegi
seadmine tsiviilhagis nimetatud summa ulatuses.
2. Harju Maakohtu 8. augusti 2017. a määrusega rahuldati prokuratuuri taotlus ja seati A OÜ tsiviilhagi
tagamiseks kahtlustatav U. V-i korteriomandile esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek
summas 30 240 eurot. Määruse kohaselt võib kohtuliku hüpoteegi seadmise peale esitada Harju
Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil
isik sai või pidi saama teada vaidlustatavast määrusest.
3. Harju Maakohtu määruse peale esitas 4. septembril 2017 määruskaebuse kahtlustatava kaitsja
vandeadvokaat K. Rande, kes taotles maakohtu määruse tühistamist ja tsiviilhagi tagamise abinõu
kohaldamata jätmist.
4. Tallinna Ringkonnakohtu 13. septembri 2017. a määrusega jäeti kaitsja määruskaebus läbi
vaatamata. Kohus põhjendas seda järgmiselt. Kahtlustatav U. V. sai Harju Maakohtu 8. augusti
2017. a määruse, millega seati kohtulik hüpoteek tema kinnisasjale, isiklikult allkirja vastu kätte
18. augustil 2017. Vara arestimise määruse tutvustamise ja kätteandmise juures viibis ka kaitsja
K. Rande. KrMS § 387 lg 2 kohaselt esitatakse määruskaebus kümne päeva jooksul alates sellest,
kui isik sai vara arestimise määrusest teada või pidi teada saama. Määruskaebuse esitamise tähtaja
viimaseks päevaks oli seega 28. august 2017. Kaitsja esitas määruskaebuse 4. septembril 2017,
seega hilinenult. Tähtaja ennistamist ei ole määruskaebuses taotletud.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
5. U. V-i kaitsja esitas ringkonnakohtule määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse.
Ringkonnakohus käsitas taotlust määruskaebusena ja edastas selle Riigikohtule. Kaitsja taotluse
põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.
5.1. Maakohtu määruse kohaselt on hagi tagamise abinõu kohaldamine vaidlustatav 15 päeva jooksul
alates määrusest teadasaamisest. Võimalik, et tegemist ei ole kohtu eksimusega, vaid kohus lähtus
teadlikult KrMS § 387 lgst 1, mis näeb ette üldise 15-päevase määruskaebetähtaja.
KrMS § 387 lg 2 näeb ette erandliku 10-päevase edasikaebetähtaja sättes loetletud juhtudel. Selles
loetelus on nimetatud vaid vara arestimise määrust, kuid ei ole otsesõnu märgitud hagi tagamise
2(5)
1-17-7210
abinõu kohaldamise määrust. KrMS § 1414 lgs 2 on küll sätestatud, et hagi tagamise abinõu
rakendamisel kohaldatakse vara arestimise sätteid, kuid viidatakse seejuures vaid KrMS §le 142,
mitte määruskaebetähtaegu reguleerivale KrMS §le 387. Eeltoodu võimaldab asuda seisukohale, et
hagi tagamise muu abinõu kohaldamisel rakendub üldine 15päevane määruskaebetähtaeg. Kuivõrd
kohtupraktikas puudub ühene seisukoht hagi tagamise abinõu vaidlustamise tähtaja osas ja seadus
annab võimaluse erinevateks tõlgendusteks, lähtus määruskaebuse esitaja maakohtu antud
kaebetähtajast.
5.2. KrMS § 172 sätestab kaebetähtaja ennistamise, kui tähtaja möödalaskmiseks esines mõjuv põhjus.
Muu hulgas võib selliseks põhjuseks olla asjaolu, mida kohus peab mõjuvaks. Taotluse tähtaja
ennistamiseks võib esitada 14 päeva jooksul alates takistuse äralangemisest. Kaitsja sai võimalikust
kaebetähtaja möödalaskmisest teadlikuks Tallinna Ringkonnakohtu 13. septembri 2017. a määrusest,
milles asuti erinevalt maakohtust seisukohale, et hagi tagamise abinõu kohaldamise vaidlustamisel
tuleb lähtuda vara arestimise määruse vaidlustamiseks ette nähtud erandlikust 10-päevasest
kaebetähtajast. Kui maakohtu viide edasikaebetähtaja kohta on ekslik, siis maakohus eksitas sellega
ka kahtlustatavat ja tema kaitsjat. Koostoimes seaduse puuduliku tekstiga tuleb seda lugeda
mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamiseks.
6. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör K. Puusepp esitas kaitsja määruskaebusele vastuse, milles
vaidleb selle rahuldamise vastu. KrMS § 1414 lg 2 sätestab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku
(TsMS) §s 378 ette nähtud hagi tagamise abinõude kohaldamisel järgitakse KrMS §s 142 kirjeldatud
korda. KrMS § 387 lg 2 p 1 kohaselt esitatakse määruskaebus kümne päeva jooksul alates päevast,
mil isik sai vara arestimise määrusest teada või pidi teada saama. Tegemist on piisavalt selge
regulatsiooniga. Samuti jõudis Tallinna Ringkonnakohus viitega Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
15. jaanuari 2008. a määrusele kriminaalasjas nr 3117508 põhjendatult järeldusele, et
määruskaebuse tähtaegsust ei mõjuta kuidagi asjaolu, et maakohtu määruses märgiti
edasikaebetähtajana ekslikult 15 päeva. Kuivõrd määruskaebuse esitas vandeadvokaadist kaitsja, ei
saa edasikaebetähtaja rikkumist kuidagi õigustada.
3(5)
1-17-7210
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7. Kolleegiumi hinnangul on kaitsja taotlus käsitatav määruskaebusena Tallinna Ringkonnakohtu 13.
septembri 2017. a määruse peale osas, milles vaidlustatakse maakohtu hüpoteegi kohaldamise
määruse peale esitatud määruskaebuse tähtaegsust. Sellesse puutuvalt nõustub Riigikohus
ringkonnakohtu seisukohaga, et maakohtu määrus, millega kohaldatakse TsMS §s 378 ette nähtud
hagi tagamise abinõusid, on vaidlustatav KrMS § 387 lg 2 ps 1 sätestatud korras, s.o 10 päeva
jooksul alates sellest, kui isik sai määrusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus esitatakse
ringkonnakohtule hagi tagamise abinõu otsustanud maakohtu kaudu. 8. märtsil 2014 jõustunud
KrMS § 1414 lg 2 kohaselt järgitakse hagi tagamise abinõude kohaldamisel vara arestimist
reguleeriva KrMS § 142 korda. Eeltoodust tulenevalt rakendub kolleegiumi hinnangul vastavat
korda järgides tehtud määrusele ka vara arestimise määruse vaidlustamise reeglistik KrMS § 387
lg 2 ja § 390 lg 4 tähenduses, sest hagi tagamise abinõu kohaldamist ei ole võimalik vaadelda eraldi
selle vaidlustamise korrast. Praegusel juhul esitas kaitsja maakohtu määruse peale kaebuse enam kui
10 päeva möödudes määrusest teadasaamisest, rikkudes sellega seaduses sätestatud tähtaega. Seega
luges ringkonnakohus määruskaebuse õigustatult mittetähtaegseks, mistõttu ringkonnakohtu määrus
tuleb jätta selles osas muutmata.
8. Seaduse ühetaolise kohaldamise tagamiseks selgitab kolleegium, et maakohtu määruses kirjeldatud
määruskaebekorda – määruskaebuse esitamine Harju Maakohtu määruse peale 15 päeva jooksul
Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu – Eesti õiguskorras ei eksisteeri. KrMS § 387
lgs 1 on sätestatud, et üldjuhul – kui ei ole tegemist sama paragrahvi teises lõikes loetletud
kohtumäärustega – esitatakse määruskaebus 15 päeva jooksul vaidlustatava kohtumääruse teinud
kohtule. KrMS § 387 lgs 2 loetletud kohtumääruste puhul esitatakse määruskaebus 10 päeva jooksul
vaidlustatud kohtumääruse teinud maakohtu kaudu ringkonnakohtule või ringkonnakohtu määruse
peale otse Riigikohtule.
9. Kaitsja taotluse kohta ennistada maakohtu määruse vaidlustamiseks ette nähtud tähtaeg märgib
kolleegium järgmist. Kriminaalmenetluse seadustiku sõnastusest ja loogikast tulenevalt vaatab
Riigikohus KrMS § 387 lg 1 ja § 389 lg 4 alusel läbi määruskaebusi ringkonnakohtu määruse peale,
s.o kaebusi, milles vaidlustatakse ringkonnakohtu seisukohta ja selle põhjendusi. See tähendab, et
kui ringkonnakohus ei ole mingis küsimuses seisukohta võtnud, ei ole Riigikohtul endal võimalik
määruskaebemenetluses hakata ringkonnakohut asendama ja kõnealust küsimust ringkonnakohtu
eest lahendama. Praegusel juhul ei ole Tallinna Ringkonnakohtu 13. septembri 2017. a määruses
võetud seisukohta määruskaebetähtaja ennistamise võimalikkuse osas. Vastupidi, määruses
märgitakse, et tähtaja ennistamist ei ole taotletud, mistõttu seda küsimust ei lahendata. Kooskõlas
eelmärgituga ei kuulu Riigikohtu pädevusse ringkonnakohtule esitatud ja selles toimuvat menetlust
puudutava tähtaja ennistamise taotluse esmakordne lahendamine. Olukorras, kus ringkonnakohtule
esitatakse määruskaebuse tähtaja ennistamise taotlus, peab ringkonnakohus selle taotluse lahendama
määrusega. Vastav põhimõte tuleneb KrMS § 319 lgst 7 koostoimes § 390 lgga 1. Kui
ringkonnakohus jätab tähtaja määrusega ennistamata, saab seda määrust omakorda KrMS § 387
lgs 1 sätestatud üldises määruskaebekorras vaidlustada. Edastades tähtaja ennistamise taotluse
Riigikohtule ja jättes selle lahendamata, rikkus ringkonnakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust
KrMS § 339 lg 2 tähenduses. Kirjeldatud viga ei tingi ringkonnakohtu 13. septembri 2017. a läbi
vaatamata jätmise määruse tühistamist, sest selles väljendatud seisukohad puudutasid ainult
4(5)
1-17-7210
maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse tähtaegsust ja selles osas nõustub Riigikohus
ringkonnakohtuga.
9.1. KrMS § 172 lg 3 kohaselt võib ennistamist taotleda 14 päeva jooksul alates hetkest, mil langes ära
kaebetähtaja möödalaskmise tinginud takistus. Üldjuhul peab isik esitama tähtaja ennistamise
taotluse koos selle toimingu tegemisega, milleks tähtaja ennistamist taotletakse, ehk praegusel juhul
koos määruskaebuse esitamisega. Kuna maakohtu määruses märgitud eksliku kaebetähtaja puhul ei
ole tegemist takistuse kui faktilise asjaoluga, vaid ebaselgusega õiguslikus olukorras, on kolleegiumi
hinnangul põhjendatud aktsepteerida võimalust, et tähtaja ennistamise taotlus esitatakse 14 päeva
jooksul pärast seda, kui ringkonnakohus jätab määruskaebuse läbi vaatamata, võttes seisukoha selle
tähtaegsuse kohta. Praegusel juhul esitas seega kaitsja tähtaja ennistamise taotluse ringkonnakohtule
tähtaegselt. Sellest tulenevalt tuleb kaitsja tähtaja ennistamise taotlus tagastada ringkonnakohtu
samale kohtukoosseisule lahendamiseks. Juhul, kui ringkonnakohus otsustab tähtaja ennistamise
taotluse rahuldada, saab ta seejärel vaadata määruskaebuse läbi ja lahendada asja sisuliselt,
sõltumata varem tehtud läbi vaatamata jätmise määrusest.
9.2. Tähtaja ennistamise taotluse lahendamisel tuleb ringkonnakohtul lähtuda järgnevatest põhimõtetest.
Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15. jaanuaril 2009 asjas nr 3117508 tehtud määruse kohaselt ei
muuda kohtuotsuses või -määruses esitatud seadusele mittevastav lahendi vaidlustamise kord
iseenesest seaduses kirjeldatud kaebekorda ega selle tähtaegu. Siiski tuleb kolleegiumi hinnangul
sellist menetleja eksimust või ebatäpsust kaebekorra selgitamisel võtta arvesse kaebetähtaja
ennistamise otsustamisel (vt nt mutatis mutandis Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10. novembri
2017. a määrus asjas nr 1174754). Seda eriti praegusega analoogsetel juhtudel, mil tegemist on
seaduse muudatuse järel Riigikohtu praktikas käsitlemata menetlusliku küsimusega. Tähtaja
ennistamise taotluse rahuldamist ei välista iseenesest ka asjaolu, et määruskaebuse esitas
professionaalne jurist ehk advokaat, kui kohtu eksimus ei olnud ilmne ega kohe äratuntav (näiteks
kümneaastane tähtaeg kümnepäevase asemel).
10. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 pst 1 ja § 390 lgst 1, jätab Riigikohus
ringkonnakohtu määruse muutmata ja kaitsja määruskaebuse rahuldamata. KrMS § § 319 lg 7 ja §
390 lg 1 alusel saadab kolleegium kaitsja määruskaebetähtaja ennistamise taotluse lahendamiseks
Tallinna Ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)