Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
3-17-2725/7 AI generated

3-17-2725/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-17-2725/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

Viktor Ivtšenko esitas Tartu Halduskohtule 10.12.2017 esialgse õiguskaitse taotluse, mille kohaselt on V. Ivtšenko suhtes kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid Viru Vangla 04.12.2017 käskkirjaga nr 6-4/370-1 (tl 4-6). Kinnipeetav taotleb käskkirja kehtivuse peatamist.

Legislator headnote

AI generated

3-17-2725/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: Viru Vangla teatas kohtule 19.12.2017 vastusega, et vangla on hinnanud taotleja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude edasise kohaldamise vajalikkust. Vangla leidis, et 18.12.2017 seisuga meetmete kohaldamise vajadus on ära langenud ning vangla 18.12.2017 käskkirjaga nr 6-4/370-2 lõpetati V. Ivtšenko suhtes täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamine ja kinnipeetav paigutati tema tavapärasesse eluosakonda.

Keywords

AI generated
vat fraud investigation right to an effective investigation information and verification rights of the defence misleading the judicial authorities implausible persecution claim
AI generated
3-13-1135/9
28.05.2013 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja A.S.i kaebus, kus ta kurdab selle üle, et Viru Vangla ametnikud on temalt ära võtnud punase ja kollase kirjutusvahendi, mida ta vajas seoses eesti keele õppimisega. Kaebaja väidab, et vastava tegevusega rikutakse tema õigusi, alandatakse ja solvatakse inimväärikust ning tekitatakse varalist kahju. Kohtult soovib ta vangla tegevuse õigusvastaseks ja põhjendamatuks tunnistamist.
3-17-2707/3
Justiitsminister muutis 06.10.2016.a määrusega nr 21 määruse „Vangla sisekorraeeskiri“ (edaspidi VSKE) sätteid, mis reguleerisid suitsetamise korraldust vanglas.
3-11-328/2
Tagastada Valdimir Jarikovi kaebus haldusasjas nr 3- 11-328 HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel; Kohtumääruse ärakiri saata koos venekeelse tõlkega kaebuse esitajale.
3-19-1151/3
I.G. esitas 07.06.2019 Viru Vanglale võõrkeelse vaide nr 6-12/207-1 Viru Vangla 04.06.2019 käskkirja nr 6-3/358-1 peale. Viru Vangla jättis 13.06.2019 kirjaga nr 6-12/207-2 (tl 3–4) I. G.vaide nr 6-12/207-1 käiguta ning andis talle tähtaja 10 päeva otsuse kättetoimetamisest arvates vaide eestikeelse tõlke esitamiseks. Vangla selgitas kirjas, et haldusmenetluse keel on eesti keel ning sellest tulenevalt tuleb esitada pöördumine vanglale eesti keeles. Vangla kulul tõlgitakse vaided ainult juhul, kui kinnipeetaval puuduvad rahalised vahendid tõlketeenuse eest tasumiseks ja vangla on veendunud, et kinnipeetav ei valda eesti keelt tasemel, mis võimaldaks tal oma õigusi kaitsta. Vanglale teadaolevalt oskab I.G. piisavalt riigikeelt, et oma õigusi kaitsta, seda kinnitavad ka isiku varem esitatud mitmed eestikeelsed kirjalikud pöördumised. Lisaks on I.G.i riigikeele oskus 03.03.2017 hinnatud B1 tasemele.
3-24-2723/4
Viru Vangla kinnipeetav X esitas 1.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-17-2725 Määruse kuupäev 19.12.2017 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Viktor Ivtšenko esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla 04.12.2017 käskkirja nr 6-4/370-1 kehtivuse peatamiseks Resolutsioon Jätta Viktor Ivtšenko taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav. Asjaolud ja menetluse käik

1. Viktor Ivtšenko esitas Tartu Halduskohtule 10.12.2017 esialgse õiguskaitse taotluse, mille kohaselt on V. Ivtšenko suhtes kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid Viru Vangla 04.12.2017 käskkirjaga nr 6-4/370-1 (tl 4-6). Kinnipeetav taotleb käskkirja kehtivuse peatamist.

V. Ivtšenko leiab, et teda on põhjendamatult süüdistatud, uurimistoiminguid on läbi viidud ebakorrektselt ja on tehtud vigu kambrite nummerdamises, kus ta viibis. Vangla oma tegevusega jättis taotluse esitaja ilma võimalusest õppida eesti keelt ja töötada, samuti riigile hagide väljamaksmisest. Ühtlasi on esialgse õiguskaitse taotlusega koos esitatud ka riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus.

2. Kohus palus 13.12.2017 kohtunõudega Viru Vanglal teatada, kas kinnipeetav V. Ivtšenko on kohtueelselt vaidlustanud Viru Vangla 04.12.2017 käskkirja nr 6-4/370-1. Vangla teatas halduskohtule 13.12.2017, et V. Ivtšenko on esitanud Viru Vanglale nimetatud käskkirja peale 13.12.2017 registreeritud vaide nr 6-12/661-1 (tl 13-14).

3. Kohus palus 14.12.2017 määrusega esitada Viru Vanglal seisukoht V. Ivtšenko esialgse õiguskaitse taotluse kohta.

4. Viru Vangla esitas 19.12.2017 seisukoha V. Ivtšenko esialgse õiguskaitse taotlusele.

Kohtu seisukoht

5. Viru Vangla teatas kohtule 19.12.2017 vastusega, et vangla on hinnanud taotleja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude edasise kohaldamise vajalikkust. Vangla leidis, et 18.12.2017 seisuga meetmete kohaldamise vajadus on ära langenud ning vangla 18.12.2017 käskkirjaga nr 6-4/370-2 lõpetati V. Ivtšenko suhtes täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamine ja kinnipeetav paigutati tema tavapärasesse eluosakonda.

19.12.2017 loobus kinnipeetav märke tegemisega oma vaidele 10.12.2017 esitatud vaidest. Vangla vastusele on lisatud koopia V. Ivtšenko 10.12.2017 vaidest, mille teisele leheküljele on kinnipeetav lisanud 19.12.2017 allkirja ja märke „vastust ei soovi“. Vangla on seisukohal, et kaebajal puudub vajadus HKMS § 249 lg 1 tähenduses ning lg 3 kohaselt tuleks jätta taotlus läbi vaatamata.

6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse halduskohtule esitada ka vaidemenetlus ajal. HKMS § 249 lg 5 sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist.

7. Kuna kaebaja suhtes on Viru Vangla kinnitusel 18.12.2017 käskkirjaga nr 6-4/370-2 lõpetatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ja kaebaja on paigutatud tagasi tavapärasesse eluosakonda, siis leiab kohus, et kaebaja on käesolevaks hetkeks kaotanud vajaduse taotleda Viru Vangla 04.12.2017 käskkirja nr 6-4/370-1 kehtivuse peatamist. Kaebaja on Viru Vangla kinnitusel ka loobunud vaidest, mille kaebaja esitas 10.12.2017 Viru Vangla 04.12.2017 käskkirja nr 6-4/370-1 peale. Seega ei ole täidetud esialgse õiguskaitse taotluse esitamise lubatavuse eeldused HKMS § 249 lg 5 mõttes ning kaebaja õiguste kaitseks ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine ka vajalik.

8. Vastavalt HKMS § 249 lg-le 3 jätab kohus esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel taotluse läbi vaatamata. Eeltoodud põhjustel jätab kohus HKMS § 249 lg 3 ja 5 alusel Viktor Ivtšenko taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks läbi vaatamata.

Esialgse õiguskaitse määruse või esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse otse kõrgemalseisvale kohtule. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7).

9. Kuna kohus tagastab esialgse õiguskaitse taotluse kaebajale läbivaatamatult, siis ei võta kohus seisukohta kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse kohta.

(allkirjastatud digitaalselt)

Roby Koik kohtunik