1-17-796/51 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg

19. detsember 2017

.a. Jõhvi kohtumajas

Kohtuasja number

1-17-796

Kohtukoosseis

Kohtunik Larissa Prokopenko

Kohtuistungi sekretär

Tõlk

Prokurör

Kaitsja

Ingrid Koddo juuresolekul

Marina Davõdovitš

Kristiina Erte (kirjalik arvamus)

Kaido Kooga

Asja läbivaatamise kuupäev 19.12.2017 avalikul kohtuistungil

Kohtuasi

Viru Vangla esitatud materjalid R.V tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu

R.V isikukood XXX, xxx

Juhindudes KarS § 76¹ lg 1 p 2 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS:

Jätta

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

R.V

Rahuldada kaitsja, advokaat Kaido Kooga taotlus R.V´le riigi õigusabi osutamise eest tasu 48 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsjatasu 48 eurot riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Viru Vangla esitas 23.11.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava R.V tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

R.V

ud Viru Maakohtu 02.03.2017 kohtuotsusega

200 lg

on süüdi tunnistat

KarS §

121 lg 2 p 3

karistati

64 lg 1

alusel 1 aasta 4 kuu

; §

järgi

KarS §

ja KrMS § 238 lg 2

ja

vangistusega.

Karistuse kandmise

.

algus 28.11.2016

28.03.2018

ja lõpp

Kinnipidamisasutuses R.V

tal on 31

kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et

kehtiv distsiplinaarkaristust.

at

Vangistusest vabanedes on kinnipeetav

elama ema juurde aadressile xxx. Emalt

al võimalik asuda

on vanemlikud õigused ära võetud. Korteris elavad veel ema abikaasa, kinnipeetava vend ja vanaema. Ema on nõus poja elema asumisega nimetatud elupinnale. Kasuisaaga olid kinnipeetaval konfliktid, mille tõttu ta lahkus kodunt. Ema on nõus poega moraalselt toetama. Materiaalsed võimalused on piiratud, kuna töötab vaid kasuisa. Isikul oli määratud raske puue ja seoses sellega xxx tasumata sai pensionit. Töö tegemisse suhtub positiivselt. Täitise andmetel on võlgnevused. Isikul on põhiharidus Soovib õppida ehit . Valdab xxx.

ust. Vangistuses on

diagnoositud narkootikumide ja alkoholi segakasutuse sõltuvus. Psühhiaatri seisukohast tulenevalt tuleks isik paigutada asutusse, kus on tagatud kontroll, turvalisus nii noormehele kui ka teistele elanikele. R.V sotsiaalsed oskused on puudulikud, kipub lahendama tekkinud probleeme vägivallaga. On käitunud vägivaldselt teiste isikute suhtes. Probleemide lahendamise oskus on puudulik. Tegu on avalikkusele ohtliku isikuga. R.V on ühel korral kriminaalkorras karistatud. Röövi toimepanemise põhjusteks võib pidada majandusliku kasu saamise eesmärki, grupi mõju, narkootikumide tarvitamist ning tagajärgedele mõtlematut käitumist. R.V suhtes on pooleli kaks kriminaalmenetlust.

Viru Vangla ei toeta R.V ting

imisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt xxx, kes on R.V eestkostjaks, on seisukohal, et sellise käitumisega ja sellises seisundis isikule elamispinda anda ei ole, kuna ta ei tule toime ilma kontrolli ja režiimita. Tugiisikuid pole võimalik leida ja antud teenus ei taga isiku ning teiste elanike turvalisust. Ema, kellelt on ära võetud vanemlikud õigused, on nõus Aleksandri enda juurde elama võtma aadressile oikole oli varasemalt määratud xxx. A. B töövõimekaotus 70%. Mäetaguse Vallavalitsus palub endiselt kohtul - kui R.V vabastatakse ennetähtaegselt, teha R.V osas otsus, kinnisesse asutusse paigutamine kohtuotsuse alusel, tagamaks spetsialiseeritud hooldus, järelevalve, kindel režiim ja ravi võimalused. Enne vahistamist elas kinnipeetav lastekodus, nüüd sai ta täisealiseks ja sinna naasta ei saa.

Prokurör ei toeta

kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.

R.V soovib e

l vabaneda.

nnetähtaegse t

Kaitsja toetab oma kaitsealust.

Kohus tutvunud esitatud materjalidega

ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud

R.V ja tema kaitsja arvamuse, leiab, et R.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ol e põhjendatud. KarS § 76¹ lg 2 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel ja kontrollnõuete ja kohustuste määramisel ning nende järgimata jätmisele ja katseajal uue tahtliku kuriteo toimepanemisele kohaldatakse KarS - statut.

§ s 76 säte

KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo t oimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. R.V on kriminaalkorras karistatud 1 kord, vangistuses viibib esimest korda. Tal on

31 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis näitab, et isik ei suuda ka range distsipliiniga asutuses alluda kehtestatud korrale. Samuti on tema suhtes menetluses veel kaks kriminaalasja. Positiivseks võib lugeda, et on ta omandanud põhihariduse ning näitab üles soovi töötamiseks ja edasi õppimiseks.

Viru Vangla materjalidest

leneb, et R.V

on

lik

se

asuda

tu

l

lt

´

võima

vabanemisjärg

elama ema juurde xxx, garanteeritud

puudub.

töökoht

Enne vangistust sai töövõimetuspensionit. Kohus leiab, et kuna isik ei ole suutnud oma käitumist muuta seaduskuulekamaks, ei ole seega karistus süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Seda kinnitab ka kehtiva distsiplinaarkaristuste olemasolu.

te

Kohus leiab, et tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kohtul puudub veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest h . Isik ei ole huvitatud elada stabiilset ja õiguskuulekat elu. Seda on ta igatpidi oiduda väljendanud oma senise käitumisega. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega k -1-1-12-17 p 20).

aasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3

Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 pole on 31 kehtiv p 8.1). Käesolevas asjas see tingimus täidetud, kuna isikul at distsiplinaarkaristust. Hinnates isiku varasemat käitumist, võib süüdimõistetu isiklike probleemide tekkimisel kasutada nende maandamiseks ja lahendamiseks ebaadekvaatseid viise, olles ükskõikne tagajärgede suhtes. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline.

Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (kindel elukoht, hariduse omandamine vanglas) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kuivõrd R.V suhtes on käimas veel 2 kriminaalmenetlust ja ta on vanglas toime pannud 31 distsiplinaarrikkumist, leiab kohus, et isik ei olegi seaduskuulekale elule orienteeritud. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta ei vangla ega ka prokuratuur. Süüdimõistmisel ei ole enne tähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohus on veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu R.V vangistuse kandmisest vabastamisega e nne tähtaega.

Kohtunik

Larissa Prokopenko

/

/