2-17-9049/10 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 19. detsember 2017. a.

Tsiviilasja number

2-17-9049

Tsiviilasi

OÜ Kuldkopikas kaebus kohtutäitur Oksana Kutšmei

asendaja Vladimir Kutšmei 3. mai 2017. ja 29. mai

2017. a otsuste peale täiteasjas nr 084/2016/2903

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 16. oktoobri 2017. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kohtutäitur Oksana Kutšmei asendaja Vladimir Kutšmei

määruskaebus

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik): kohtutäitur

Oksana Kutšmei asendaja Vladimir Kutšmei

Vastustaja (avaldaja): OÜ Kuldkopikas (registrikood

12266654), esindaja Veiko Vares

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 16. oktoobri 2017. a

määrus osas, millega jäeti OÜ Kuldkopikas avaldus

kohtutäitur Oksana Kutšmei asendaja Vladimir

Kutšmei 29. mai 2017. a otsuse tühistamiseks läbi

vaatamata ja saata tsiviilasi nr 2-17-9094 selles osas

maakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Jätta maakohtu määrus muus osas muutmata.

3. Rahuldada kohtutäitur Oksana Kutšmei asendaja

Vladimir Kutšmei määruskaebus osaliselt.

Menetluskulude

jaotuse

määrab

maakohus

lõpplahendiga.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

ise või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD

1. OÜ Kuldkopikas (võlgnik) suhtes alustas kohtutäitur Oksana Kutšmei (kohtutäitur) Pärnu

Maakohtu Maksekäsuosakonna 25. oktoobri 2016 määruse alusel tsiviilasjas nr 2-16-120662

täitemenetlust nr 084/2016/2903.

Kohtutäitur esitas 21. märtsil 2017 Politsei- ja Piirivalveametile süüteoteate võlgniku tegevuse

kohta täiteasjades nr 084/2016/2901 ja 084/2016/2903 karistusseadustikus (KarS) § 385

sätestatud süüteotunnustel ja palus kaasabi võlgnikule kuuluva sõiduki täpse asukoha

kindlakstegemisel. Kriminaalmenetluse raames kuulati 3. mail 2017 tunnistajana üle

kohtutäitur.

Kohtutäitur koostas 3. mail 2017 võlgnikule täitekulu väljamõistmise otsuse sõidukulu

hüvitamiseks summas 30 eurot 3 senti (2 × 50,05 km × 0,3 eurot/km) vastavalt

kohtutäiturimäärustiku § 63 lg-le 3 ning lisatasu väljamõistmiseks tunnitasuna 33 eurot 60 senti,

kokku summas 63 eurot 63 senti. Sõidutasu ja lisatasu olid seotud võlgniku suhtes algatatud

kriminaalmenetluses ülekuulamisele sõiduga ja ülekuulamisel viibimisega.

2. Võlgnik esitas 9. mail 2017 kohtutäiturile kaebuse 3. mai 2017 täitekulu väljamõistmise

otsuse peale.

Kaebuse kohaselt ei ole 3. mai 2017 täitekulu otsuses märgitud kulud täitemenetluse seadustiku

(TMS) § 37 tähenduses täitemenetluses vajalikud kulud. Vale on otsuses sõidukulu arvestus 0,3

eurot/km, sest kohtutäiturimäärustiku § 63 lg 3 kohaselt on sõiduki kasutamise korral õigus

nõuda sõidukulusid arvestusega kuni 0,25 eurot/km.

Võlgnikule jääb arusaamatuks kohtutäituri seaduse (KTS) § 47 lg 1 kohaldamine lisatasu

väljamõistmisel, sest kohtutäituri poolt Politsei- ja Piirivalveameti Põlva esinduses käimine ei

olnud seotud KTS §-des 36, 38, 381 nimetatud toimingutega.

3. Kohtutäitur jättis 29. mai 2017 otsusega võlgniku kaebuse kohtutäituri 3. mai 2017 otsuse

peale rahuldamata.

Täitemenetluse käigus on võlgnikule 27. jaanuaril 2017 kätte toimetaud kutse sõiduki

arestimiseks, mis pidi toimuma kohtutäituri büroos 14. veebruaril 2017. Võlgnik arestimisele

ei ilmunud ja ei teatanud sõiduki asukohta. Täiteasjades nr 084/2016/2901 ja nr 084/2016/2903

läbiviidavas täitemenetluses varjas võlgnik sõiduki Mercedes-Benz Actros 1846LS,

registreerimisnumbriga 329MKT asukohta.

Süüteoteate esitamine oli vajalik võlgniku vara arestimise läbiviimiseks. Kriminaalmenetluse

raames kuulati kohtutäitur üle Põlvas tunnistajana ja kohtutäituril tekkinud sõidukulu oli

täitemenetluses vajalik. Kohtutäitur selgitas, et Justiitsministri 15. detsembri 2009 määruse

nr 42 „Kohtutäiturimäärustik“ § 63 lg-s 3 toodud sõidukulu määr on toodud ilma käibemaksuta.

Kohtutäitur on käibemaksukohuslane, mistõttu lisandub kohtutäiturmäärustiku § 63 lg-s 3

sätestatud kulumäärale käibemaks. Sõidukulu määr koos käibemaksuga on 0,30 eurot/km.

Kohtutäituri ülekuulamine võlgniku suhtes algatatud kriminaalmenetluses oli vahetult seotud

võlgniku vara arestimisega ja vältimatult vajalik võlgniku arestitava vara ülesotsimiseks,

mistõttu on põhjendatud võlgnikult lisatasu nõudmine.

4. Võlgnik esitas 9. juunil 2017 Tartu Maakohtule kaebuse, milles palus tühistada kohtutäituri

3. mai 2017 täitekulu väljamõistmise otsus ja jätta menetluskulud kohtutäituri kanda.

Võlgnik ei nõustunud kohtutäituri otsusega ega selles toodud põhjendustega.

Võlgnik nõustus kohtutäituriga, et täitemenetluse peamine eesmärk on nõude efektiivne ja

tulemuslik täitmine, kuid ei nõustu kohtutäituriga selles, et võlgnik on täitemenetluses varjanud

kohtutäituri eest võlgnikule kuuluva sõiduki asukohta ja nimetatud tegevuses ilmnevad

KarS § 385 sätestatud süüteo tunnused. Kui kohtutäitur käis alustatud kriminaalmenetluse

raames 3. mail 2017 Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna

Põlva menetlusgrupi vanemuurija vanemkomissar Raino Sau juures tunnistajana ülekuulamisel,

siis tuleks nimetatud kulutused arvata kriminaalmenetluses tehtud kulutuste mitte täitekulude

hulka. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise korda reguleerib kriminaalmenetluse seadustiku

7. peatükk. Kohtutäituril ei ole õigus nõuda kriminaalmenetluses tehtud kulutuste hüvitamist

täitekuluna.

5. Kohtutäitur jäi vastuses kaebusele varem esitatud seisukohtade juurde ja palus jätta kaebus

rahuldamata.

Kohtutäitur leidis, et ülekuulamiseks ja ülekuulamisele sõitmiseks kulunud aeg ning

ülekuulamisele sõitmisega seotud sõidukulud olid vahetult seotud võlgniku vara arestimisega

ja võlgnikul tuleb need hüvitada.

MAAKOHTU SEISUKOHT

6. Tartu Maakohus rahuldas 16. oktoobri 2017 määrusega võlgniku kaebuse ja tühistas

kohtutäituri 3. mai 2017 otsuse täiteasjas nr 084/2016/2903 ja mõistis kohtutäiturilt võlgniku

kasuks välja menetluskulu 15 eurot.

Maakohus leidis, et võlgnik on nõuetekohaselt vaidlustanud kohtutäituri 3. mai 2017 otsuse

täiteasjas nr 084/2016/2903, millega kohtutäitur otsustas sisse nõuda sõidukulu ja täiendava

tasu, kokku summas 63 eurot 63 senti.

Maakohtu hinnangul on poolte vahel vaidlus, kas kulud, mille hüvitamist kohtutäitur nõuab, on

täitemenetluse kulud või mitte.

Maakohus asus seisukohale, et kuigi TMS § 37 lg 1 loetelu ei ole ammendav, ei ole kohtutäituri

poolt nõutavad kulud täitemenetluse läbiviimise kulud TMS § 37 lg 1 mõttes. Kohtutäituri poolt

esitatud süüteoteate alusel algatati kriminaalmenetlus, mille raames tuli kohtutäituril anda ütlusi

tunnistajana. Kulud ei tekkinud täiteasjas. Tegemist on kriminaalmenetluse kuludega, mille

hüvitamist reguleerib kriminaalmenetluse seadustik ja mida ei ole võimalik arvata

täitemenetluse kulude alla. Vastupidine seisukoht võiks maakohtu hinnangul viia olukorrani,

kus kohtutäituril on põhimõtteliselt võimalik tekkinud sõidukulude hüvitamist nõuda nii

täitemenetluses kui ka kriminaalmenetluses.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

7. Kohtutäitur esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määrus ja teha uus

määrus, millega jätta võlgniku kaebus kohtutäituri otsuse peale läbi vaatamata või

alternatiivselt rahuldamata ning jätta kõik menetluskulud võlgniku kanda.

Kohtutäitur leiab, et maakohus on määruse tegemisel kohaldanud valesti materiaalõiguse normi

ja rikkunud määruse tegemisel oluliselt menetlusõiguse norme.

TMS § 218 lg 1 esimesest lausest tulenevalt on kohtus (üldjuhul) vaidlustatav mitte algne otsus,

vaid otsuse peale menetlusosalise poolt esitatud kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsus.

Maakohtu määrus on vastuolus TMS § 218 lg 1 esimese lauses sätestatuga. Maakohus käsitles

asjas esitatud kaebust kaebusena kohtutäituri 3. mai 2017 otsusele täiteasjas nr 084/2016/2903.

TMS § 218 lg 1 esimesest lausest tulenevalt oleks maakohus pidanud lahendama võlgniku

kaebust kaebusena kohtutäituri 29. mai 2017 otsusele (s.o kaebusena kohtutäituri otsusele, mis

oli tehtud võlgniku poolt 9. mail 2017 esitatud kaebuse kohta) ning lahendama eeskätt 29. mai

2017 otsuse õiguspärasuse küsimuse. Riigikohtu seisukohast tsiviilasjas nr 3-2-1-32-16 ei

tulene kohtule võimalust käsitleda menetlusosalise poolt esitatud kaebust kaebusena

kohtutäituri algse (3. mai 2017) otsuse peale ning jätta lahendamata võlgniku poolt

kohtutäiturile esitatud kaebuse kohta tehtud 29. mai 2017 otsuse õiguspärasuse küsimus.

Käesoleval juhul esitas võlgnik maakohtule kaebuse 9. juunil 2017 ning maakohus tegi lahendi

16. oktoobril 2017. Maakohus ületas oluliselt TMS § 218 lg-s 2 sätestatud kaebuse

läbivaatamise 15-päevalist tähtaega, mille tulemusena lahendas kohus asjas esitatud kaebuse

pärast seda kui kohtutäitur oli lõpetanud täitemenetlused täiteasjades nr 084/2016/2901 ja

084/2016/2903.

Kaebuse lahendamisel enam kui nelja kuu möödumisel peale selle esitamist, tuli maakohtul

kontrollida, kas võlgniku taotletavat eesmärki on veel võimalik saavutada. Kohtutäituri 1. juuli

2017 vastusest nähtub, et kohtutäitur oli arestinud ja saanud oma kontrolli alla võlgnikule

kuuluva sõiduki Mercedes-Benz Actros 1846LS, registreerimismärgiga 329 MKT. Seega oli

alust eeldada, et sundtäitmisel olevad nõuded võivad lähitulevikus saada rahuldatuks.

Täiteasjades nr 084/2016/2901 ja nr 084/2016/2903 läbiviidud ja 27. juulil 2017 kell 12.00

lõppenud enampakkumisel võõrandas kohtutäitur võlgnikule kuulunud sõiduki Mercedes-Benz

Actros 1846LS, registreerimismärgiga 329 MKT. Müügitulemist rahuldati täiteasjades

nr 084/2016/2901 ja nr 084/2016/2903 sundtäitmisel olnud nõuded sh 3. mai 2017 otsusega

väljamõistetud summad.

Võlgniku poolt maakohtule esitatud kaebuse eesmärgiks on ilmselgelt see, et kohtutäitur ei

nõuaks võlgnikult sisse raha 3. mai 2017 täitekulu väljamõistmise otsuse alusel. Seda eesmärki

vaidlustatava määruse tegemise ajal ei olnud enam objektiivselt võimalik saavutada, sest 3. mai

2017 täitekulu väljamõistmise otsus oli selleks ajaks täidetud.

Võlgnikul võib olla (kohtutäitur sellega ei nõustu) õigus nõuda kohtutäiturilt 3. mai 2017

täitekulu väljamõistmise otsuse alusel saadud raha tagastamist, kuid selleks tuleb võlgnikul

esitada kohtutäituri vastu hagi alusetu rikastumise või kahju hüvitamise sätete järgi

hagimenetluses.

Kohtutäituri hinnangul jättis maakohus põhjendamatult tähelepanuta, et täitemenetluse kulud

kuuluvad täitemenetluses saadud tulemi arvelt rahuldamisele eelisjärjekorras (TMS § 106 lg 2

teine lause, TMS § 174 lg 2). Süüteoteate esitamisega kaasneb kohtutäiturile kohustus anda

ütlusi tunnistajana. Kohtutäitur leiab, et kohtutäituril on õigus selliste kulude rahuldamisele

võlgniku suhtes läbiviidava täitemenetluse raames eelisjärjekorras s.o täitemenetluse kuludena.

Kohtutäiturile jääb arusaamatuks maakohtu argument, mille järgi eelnimetatud kulude

täitemenetluse kuludena käsitlemine võib viia olukorrani, kus kohtutäituril on põhimõtteliselt

võimalik

tekkinud

sõidukulude

hüvitamist

nõuda

nii

täitemenetluses

kui

ka

kriminaalmenetluses. Puudub alus oletada, et kohtutäitur nõuab korraga kantud kulud sisse

täitemenetluses ja esitab samad kulud hüvitamiseks kriminaalmenetluse raames.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

8. Võlgnik palub jätta määruskaebus rahuldamata ja kõik menetluskulud kohtutäituri kanda.

Võlgnikule jääb arusaamatuks, mille alusel oli kohtutäituril õigus käsutada summasid, mis on

vaidlustatud. Kohtutäitur on oma ametitegevuse käigus tekitanud võlgnikule süüliselt kahju.

Kohtutäitur oleks pidanud vaidlustatud summa eraldama teistest summadest ja hoiustama selle

seniks kuni kohus asja lahendab.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt ja tühistada Tartu

Maakohtu määrus osas, millega maakohus jättis läbi vaatamata võlgniku kaebuse tühistada

kohtutäituri 29. mai 2017 otsus täitekulu väljamõistmise otsuse muutmata jätmiseks. Muus osas

jätta Tartu Maakohtu 16. oktoobri 2017 määrus muutmata. Asi tuleb tühistatud osas saata

maakohtule

võlgniku

taotluse

läbivaatamiseks.

Kohtutäituri

määruskaebus

kuulub

rahuldamisele osaliselt.

TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud

taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.

Vastavalt TMS § 218 lg-le 1 kontrollib kohus kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse

lahendamisel kohtutäituri otsuse õiguspärasust.

Ringkonnakohus on seisukohal, et kohtutäitur on määruskaebuses põhjendatult leidnud, et

maakohus tühistas kohtutäituri 3. mai 2017 otsuse, kuid jättis tegemata otsuse 29. mai 2017

otsuse õiguspärasuse osas. Määruskaebust võlgnik maakohtu määruse peale esitanud ei ole,

mistõttu ei saa ringkonnakohus asjas ise sisulist lahendit teha.

Riigikohus on 1. juuni 2016 määruses tsiviilasja 3-2-1-36-16 p 23 selgitanud, et kuigi

formaalselt saab menetlusosaline TMS § 218 lg 1 järgi kohtus vaidlustada otsuse, mille

kohtutäitur tegi menetlusosalise kaebuse kohta, on menetlusosalise kohtusse esitatud kaebuse

eesmärk tavajuhul saavutada ka algse otsuse tühistamine. Seetõttu hõlmab Riigikohtu arvates

menetlusosalise TMS § 218 lg 1 alusel kohtule esitatud kaebus ka kohtutäituri algse otsuse,

seda vähemalt juhul, kui menetlusosaline on kaebuses niimoodi taotlenud. Kohtul on seega

kaebuse rahuldamise korral õigus tühistada nii kohtutäituri poolt kaebuse kohta tehtud otsus kui

ka algne tasuotsus.

10. Käesolevalt on võlgnik vaidlustanud sõnaselgelt algse otsuse kuid ei ole esitanud üheselt

mõistetavat taotlust tühistada ka kohtutäituri 29. mai 2017 otsus, millega kohtutäitur jättis

rahuldamata võlgniku kaebuse 3. mai 2017 otsuse tühistamiseks. Kuid kaebusest nähtub, et

võlgnik soovib ka kohtutäituri 29. mai 2017 otsuse tühistamist. Õige on kohtutäituri seisukoht,

et võlgnik saab maakohtule esitata kaebuse kohtutäituri otsuse peale, millega kohtutäitur

lahendab kaebuse algse otsuse peale (kohustuslik kohtueelne menetlus). Maakohus tühistas

kohtutäituri 3. mai 2017 otsuse, kuid maakohus ei ole lahendanud võlgniku taotlust kohtutäituri

29. mai 2017 otsuse tühistamiseks, mistõttu tuleb maakohtul läbi vaadata ka võlgniku taotlus

tühistada kohtutäituri 29. mai 2017 otsus, millega kohtutäitur jättis rahuldamata võlgniku

taotluse 3. mai 2017 täitekulu otsuse väljamõistmise tühistamiseks.

11. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti tühistanud kohtutäituri 3. mai 2017 otsuse.

Poolte vahel on vaidlus, kas kriminaalmenetluse raames kohtutäituri poolt tunnistajana uurija

juures ütluste andmisel käimisega tekkinud kulu on täitemenetluse kulu või kriminaalmenetluse

kulu.

Käesolevalt ei ole kohtutäitur ära näidanud, et kriminaalmenetluse raames kantud kulud saab

sisse nõuda täitemenetluse raames. TMS § 37 reguleerib täitemenetluse vajalikke kulusid.

Viidatud sättes ei ole märgitud kulude hüvitamist seoses kriminaalmenetluse alustamisega

seoses võlgniku poolt vara varjamisega. Kriminaalasjas tunnistajale kulude hüvitamist

reguleerib kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 178, mille alusel saab kohtutäitur esitada

temale seoses kriminaalasjas tunnistajana ütluste andmisega tekkinud kulutuste hüvitamise

nõude.

Ringkonnakohus

nõustub

maakohtuga,

et

jaatades

võimalust

nõuda

kriminaalmenetlusega tekkinud kulusid käimasoleva täitemenetluse raames tekib olukord, kus

kohtutäituril on õigus nõuda kulude hüvitamist nii täitemenetluses kui ka KrMS § 178 alusel

kriminaalmenetluses.

Asja materjalide kohaselt esitas kohtutäitur kriminaalmenetluse alustamise avalduse

täiteasjades nr 084/2016/2901 ja nr 084/2016/2903 (tl 11, p 1). Kohtutäituri 3. mai 2017

täitekulu väljamõistmise otsusest nähtub, et kohtutäitur on seoses kriminaalasjas tunnistajana

ütluste andmisega kaasnenud kogu kulu välja mõistnud täiteasjas nr 084/2016/2903.

Kohtutäitur ei ole selgitanud, miks vaidlusalune kulu on seotud vaid täiteasjaga

nr 084/2016/2903 ja miks puudub seos täiteasjaga nr 084/2016/2901, kuigi kriminaalmenetluse

avaldus on esitatud seoses mõlemas täiteasjas ühe ja sama sõiduki varjamisega.

12. Ringkonnakohus ei nõustu kohtutäituriga, et maakohus on rikkunud uurimisprintsiipi ja ei

ole menetluse käigus välja selgitanud, kas võlgniku poolt esitatud kaebusega on võimalik

saavutada veel soovitud eesmärki. Puudub vaidlus, et võlgnik vaidlustas tähtaegselt kohtutäituri

3. mai 2017 ja 29. mai 2017 otsused, kuid võlgnik ei esitanud KTS § 45 alusel taotlust menetluse

ajaks täitemenetluse peatamiseks, seega ei oma käesoleval juhul kaebuse lahendamisel tähtsust

asjaolu, et maakohus ei vaadanud võlgniku kaebust läbi 15päeva jooksul alates selle esitamisest,

sest kohtutäituril oli õigus täitemenetluse läbiviimisega jätkata. Ringkonnakohus selgitab, et

võlgnikul ei ole kohustust esitada eraldi hagi kohtutäituri vastu olukorras, kui kohus leiab, et

kohtutäituri poolt täitekulu väljamõistmise otsus on ebaseaduslik, sest KTS § 53 kohaselt, kui

kohus on tunnistanud kohtutäituri tegevuse tasu sissenõudmisel või tasu suuruse määramisel

seadusevastaseks, tagastab kohtutäitur alusetult nõutud ja tasutud summa kohustatud isikule

kümne päeva jooksul kohtulahendi jõustumisest arvates.

13. Asjas kantud menetluskulude jaotuse otsustab TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt

maakohus vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke