2-15-5726/71 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. detsember 2017. a, Tartu

Tsiviilasja number

2-15-5726

Tsiviilasi

Kaasiku Mahetalu OÜ hagi AS Evemar vastu kahju

hüvitamise ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

Apellatsioonkaebuse hind 37 841,88 eurot

Vastuapellatsioonkaebuse hind 56 256,29 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 29. detsembri 2016. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS Evemar apellatsioonkaebus

Kaasiku Mahetalu OÜ vastuapellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

7. november 2017. a

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant / vastuapellatsioonis vastustaja (kostja): AS Evemar

(registrikood: 10164910), esindaja vandeadvokaat Ahti Kuuseväli

Vastustaja / vastuapellant (hageja): Kaasiku Mahetalu OÜ

(registrikood: 11705028), vandeadvokaat Katri Tomson

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 29. detsembri 2016. a otsus ja

saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Rahuldada apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus

osaliselt.

Menetluskulude jaotus

3. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus vastavalt asja

lahendamise lõpptulemusele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Kaasiku Mahetalu OÜ (hageja) esitas 15.04.2015 hagi AS Evemar (kostja) vastu kahju hüvitise

summas 46 731,90 euro ning viivise väljamõistmiseks. 07.07.2016 suurendas hageja nõuet ja palus

kostjalt välja mõista põhinõudena 95 270,09 eurot ja viivise põhinõude täitmiseni. Kohus võttis

suurendatud nõude menetlusse 06.09.2016 määrusega.

Hagiavalduse kohaselt sõlmiti kostja ja hageja vahel 02.05.2012 põllumajanduslik rendileping,

mille kohaselt rendileandja andis ja rentnik võttis rendile kostjale kuuluva õunaaia kinnistu

tähtajaga 5 aastat, s.o kuni 02.05.2017. Hageja on rentnikuna täitnud rendilepingut: tasunud renti,

kasutanud rendile võetud maad sihipäraselt tootmiseks, sh teinud aias mahetootmiseks vajalikke

hooldustöid. Rentnik deklareeris Nava Õunaaia PRIA-s ning taotles sellega seoses erinevaid

põllumajandustoetusi.

Muuhulgas

arvestas

ta

õunaaia

pidamise

võimalusega

mahepõllumajandusliku tootmise toetuse (mahetoetus) ning ühtse pindalatoetuse taotlemisel.

Hagejale määrati nii pindala- kui mahetoetusi 2012., 2013. ja 2014. aastal. Hageja tegeles õunaaia

hooldamisega, et saada vanast õunaaiast parimat võimalikku õunasaaki ja täita ühtlasi hageja poolt

viljelevale mahepõllumajanduslikule tootmisele kehtestatud nõudeid.

Kostja lasi 2014. a suvel hageja teadmata omavoliliselt maaüksusel kasvanud õunapuud maha

saagida. Sellega rikkus kostja oma lepingulisi kohustusi ning hagejal tekkis kahju. Kostja ütles

lepingu 03.10.2014 üles korduva lepingu ülesütlemise teatega.

Hagejale on õunapuuaias kasvanud puude maha saagimise tulemusena tekkinud järgmine kahju:

1) õunasaagi turustamisest saamata jäänud müügitulu näol summas 21 400 eurot. Eeldatavalt

oleks aed andnud 10 tonni saaki 2014. ja 2016. aastal. Erinevates õunaaedades kasvatatud

ja müüdud õunte keskmine müügihind oli 2014. a 1,37 eurot/kg. Õunasaagi turustamisega

kaasnevad mõistliku kulud moodustavad hageja ettevõttes keskmiselt 0,3 eurot/kg.

Hageja suurendas menetluse käigus saamata jäänud müügitulu nõuet 56 924 euroni

lähtudes asjatundja K. Tiirmaa arvamusest, mille kohaselt oleks saak moodustanud 26,6

tonni aastas.

2) PRIA poolt varem makstud ja hagejalt tagasinõutavate mahetoetuste näol summas 6936,06

eurot ja samuti PRIA poolt tulevikus määramata ja hagejale välja maksmata jäävate mahe-

ja pindalatoetuste näol vähemalt summas 16 591,84 (4555,28 + 9110,56 + 2926) eurot.

Hageja suurendas hiljem nõuet PRIA poolt varem makstud ja hagejalt tagasinõutavate

mahetoetuste, samuti PRIA poolt tulevikus määramata ja hagejale väljamaksmata jäävate

mahe-, pindala- ning puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetuste osas 29 606,03 euroni.

Hageja poolt viljeletava mahepõllumajandusliku tootmise toetuseks PRIA-lt toetuste taotlemine ja

saamine oli samuti üheks hageja eesmärkidest lepingu sõlmimisel. Kostja poolt õunaaias kasvanud

puude maha saagimise tulemusena asus PRIA hagejalt tagasi nõudma õunaaiale vastavas osas

2012. ja 2013. aastal makstud mahetoetuseid ning jättis mahetoetuse määramata 2014. a eest

summas 4555,28 eurot (ühikumäär 349,6 eurot/ha). Eeldusel, et mahetoetuse ühikumäärasid

järgnevatel aastatel ei muudeta, jääb hagejal saamata mahetoetus ka järgnevate aastate eest, s.o

kahe aasta eest kokku 9110,56 eurot.

PRIA otsusest nähtuvalt pidas PRIA hagejale määratud ja väljamaksmisele kuuluvatelt muudest

mahetoetustest kinni ehk sisuliselt nõudis tagasi osaliselt ka 2012. a ja 2013. a eest õunaaia pealt

makstud mahetoetused summas kokku 6936,06 eurot.

Kuna õunaaed enam hageja kasutuses ei ole, ei ole hagejal võimalik taotleda PRIA-lt

pindalatoetust ülejäänuid lepingujärgse rendiperioodi aastate, s.o 2015 ja 2016. a eest. Esialgse

arvestuse kohaselt oleks hagejal olnud õigus taotleda ja saada pindalatoetust 1463 eurot (13,3 ha

× 110 eurot) aasta kohta, kokku 2926 eurot. Hilisemate täpsustuste kohaselt jäi hagejal

kostjapoolse lepingu rikkumise tõttu 2015. a saamata ühtset pindalatoetust ning kliima- ja

keskkonnatoetust kokku 1538,15 eurot ning 2016. aastal kokku 3001,15 eurot.

Alates 2015. a oleks hagejal olnud rendilepingu jätkumise korral õigus taotleda ja saada eraldi ka

puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetust kokku 12 939,04 eurot. Hageja suurendas oma nõuet

nimetatud summa osas.

3) Õigusabikulud summas 1804 eurot, mis hagejal tekkisid seoses kohtueelses menetluses

esindamise, sh kahju kindlakstegemise, täiendava kahju ärahoidmise ning kostjale kahju

hüvitamise nõude esitamise ja kompromissläbirääkimiste pidamisega.

Hageja leidis, et kostjale pidi olema lepingut sõlmides ettenähtav rendilepingu rikkumisest

rentnikule tekkiv kahju. Kostjale oli teada, et hageja eesmärgiks õunaaia rentimisel oli saada sellelt

õunasaaki ning selle töötlemisest ja turustamisest müügitulu, samuti taotleda ja saada PRIA-lt

erinevaid toetusi (lepingu p 4.3).

Puude mahasaagimise ja kahju tekkimise, sh järgnevatel aastatel toetuste saamata jäämise, vahel

on põhjuslik seos. Hagejal oli alust loota, et 2014. a saanuks ta õunaaiast oma esimese korraliku

õunasaagi.

Hageja märkis, et asja lahendamisel ei oma tähtsust, millised õunasordid aias kasvasid. Hageja on

turustanud peamiselt lauaõunu, mahlaõunu üksnes vähesel määral.

2. Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta see rahuldamata.

Kostja võttis menetluse käigus omaks asjaolu, et ta oli teadlik õunapuude maha saagimisest ja selle

teostajale suuliselt selleks ka nõusoleku andnud.

Kostja leidis, et hagejal langes õunasaagi tootmise ja PRIA toetuste taotlemise võimalus ära

rendilepingu lõppemise tõttu, mitte õunapuude langetamise tõttu. Kostja ütles lepingu 2015. a

septembris üles, kuna hageja oli pikaajaliselt (alates lepingu sõlmimisest) rikkunud lepinguga

võetud põhikohustust – kasutada õunaaeda sihipäraselt ning teha selleks vajalikke hooldustöid.

Õunaaias tulnuks reavahesid niita vähemalt 2-3 korda vegetatsiooniperioodi, eemaldada kuivanud

oksi, harvendada võrasid, noorendada võrasid, kasutada maheviljeluseks sobivaid putukate ja

haiguste tõrje vahendeid.

Kostja leidis, et õunaaia hooldamata jätmise tõttu puudub väidetava kahju – õunte müügist saamata

jäänud tulu – ja õunapuude langetamise vahel põhjuslik seos. Hageja ei oleks õunasaaki saanud ka

siis, kui õunapuud oleks jäänud langetamata, sest arvestades õunapuude vanust ning pikaaegset

hooldamata jätmist ei oleks puud saaki andnud ka järgnevatel aastatel.

Hageja ei ole tõendanud saamata jäänud müügitulu asjaolusid: et kõnealuses aias oli just 1500

õunapuud ega seda, kui palju üks üle 50 aasta vanune õunapuu annaks saaki; mis liiki õunapuud

aias kasvasid, milline võis olla nende saagikus ja kilohind.

Kostja leidis, et hagejal ei olnudki kavatsust õunaaias tegeleda tootmisega ning tema ainsaks

eesmärgiks õunaaia rendile võtmisel oli põllumajanduslike toetuste saamine.

Kostja esitas ka VÕS § 127 lg-st 3 tuleneva vastuväite, sest kostja ei teadnud ega pidanudki teadma

erinevate toetuste taotlemisest ning ei saanud toetustest ilma jäämist ette näha. Kahju

ettenähtavuse seisukohast saavad omada tähtsust üksnes asjaolud, mis olid pooltele teada lepingu

sõlmimisel ja enne õunapuude langetamist.

Kostjale oli lepingu sõlmimise ajal ettenähtav vaid ühtse pindalatoetuse osas võimalik kahju.

Rendilepingu punkti 4.3 kohaselt oli hagejal õigus kõnealust õunaaeda kasutada ainult

hektaritoetuse saamiseks. Kostja ei teadnud mahetoetustest, sest kostja ei tegele

mahepõllumajandusliku tootmisega. Samuti ei nõustunud kostja hageja käsitlusega lepingus

kasutatud terminile „hektaritoetus“ ja teatas, et kostja mõistis selle all ikkagi vaid ühtset

pindalatoetust.

Hageja tõenditest ei nähtu, et hageja oleks taotlenud ja saanud ühtset pindalatoetust ja

mahepõllumajandusliku tootmise toetust just vaidlusaluse õunaaiaga seoses. Ka varem saadud

ühtne pindalatoetus tulnuks hagejal PRIA-le tagasi maksta. Hageja ei tegelenud põllumajandusliku

tegevusega ning ei kasutanud seda maad sihtotstarbeliselt. Ilma lisakuludeta – muude puuliikide

eemaldamine, niitmine – ei oleks seda saanud kasutada järgmisel perioodil põllumajanduslikuks

tootmiseks. Järelikult oleks tulnud hagejal maa ühtne pindalatoetus tagasi maksta PRIA-le

sõltumata sellest, kas puud langetati 2014. a või oleks jäänud langetamata.

Hageja ei ole käesolevas menetluses tõendanud, et tal oleks üldse õigus taotleda mahetoetust.

Õunaaed ei vastanud Põllumajandusministri 08.04.2010 määrusele nr 44. Hageja enda esitatud

hinnangu kohaselt kasvas õunaaias 109 istikut hektari kohta, kuid määruse § 3 lg 5 p 11 kohaselt

on toetuse taotlemise korral minimaalne ühtlaste ridadena istutatud õunapuu keskmise kasvuga

alusel 300 istikut hektari kohta.

Kostja palus VÕS § 139 alusel vähendada hageja kahjuhüvitist nullini.

Kostja ei nõustunud hageja viivise nõudega, sest hageja on arvestanud viivise kogu summalt alates

hagi esitamisest, kuigi osa kahjust sai tekkida alles tulevikus - kogu summalt ei saa seega kohe

viivist arvestada.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 29. detsembri 2016 otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja

kasuks välja kahjuhüvitise 32 742,69 eurot ja viivise 29.12.2016 seisuga 2479,77 eurot. Maakohus

mõistis kostjalt lisaks välja viivise seadusjärgses määras kuni põhinõude täitmiseni ning jättis

menetluskulud poolte endi kanda.

3.1. Kohtuotsuses märgitu kohaselt ei vaidle pooled asjaolude üle, et kostjale kuulub Õunaaia

kinnistu, Palamuse vallas, mille kostja andis 02.05.2012 sõlmitud rendilepingu alusel 5 aastaks

hagejale rendile. Kostja seaduslik esindaja on menetluses õigeks võtnud, et tema teadmisel ja

suulisel nõusolekul saagis kolmas isik õunaaias kasvavad õunapuud 2014. a juuni lõpus maha.

Selle tagajärjel kaotas hageja rendilepingu jätkumise vastu huvi, kuna maaüksust ei saanud enam

rendilepingus silmas peetud eesmärgil kasutada.

Lepingu p 5.1 kohaselt oli rendileandjal (kostjal) keelatud sekkuda rentniku majandustegevusse.

Kohus leidis, et oma tegevusega rikkus kostja oluliselt rendilepingut. Kohus ei nõustunud kostja

seisukohaga, et tema vastutus lepinguliste kohustuste rikkumise osas on lõppenud 12.09.2014

ülesütlemisega (03.10.2014 korduva avaldusega). Lepingu erakorraline ülesütlemine lepingut

rikkunud poole poolt pärast rikkumist ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Kohus möönis, et ka

rikutud lepingut saab iseenesest üles öelda, kuid see ei saa rikkujat vastutusest vabastada. Kohus

pidas asjakohatuks kostja vastuväiteid, nagu ei omaks õunapuude maha saagimine või selle

lubamine asjas tähtsust, sest hageja ise on lepingut rikkunud.

3.2. Kohus märkis, et hageja kirjeldatud kahju puhul on kõigis komponentides tegemist varalise

kahjuga (VÕS § 128 lõiked 2, 3 ja 4). Kostja vaidles kahjule vastu põhjusel, et täidetud ei ole kahju

ettenähtavuse põhimõte (VÕS § 127 lg 3).

Kohus leidis, et ühtse pindalatoetuse mittesaamisest tekkiv kahju pidi olema kostjale ettenähtav.

Lepingu p 4.3 kohaselt oli hagejal (rentnikul) õigus taotleda hektaritoetust rentniku poolt

kasutatava pinna ulatuses. Samuti pidi kahju olema ettenähtav tootmisest saamata jääva müügitulu

osas, sest lepingu eesmärgiks oli põllumajandussaaduste tootmine (lepingu p 3.1).

Kohtu hinnangul ei olnud võimalik selgitada välja poolte ühist tahet mahetoetuste osas. Kostja ei

pidanud lepingut sõlmides teadma hageja kavatsust taotleda mahetoetusi. Kohus asus seisukohale,

et hageja nõue saamata jäänud mahetoetuste osas tuleb jätta rahuldamata, kuna selles ulatuses ei

olnud kahju tekkimine kostjale ettenähtav.

Kohus pidas põhjendamatuks ka hageja kahjunõuet tulenevalt puu- ja köögivilja kasvatamise

otsetoetuste saamata jäämisest. Nimetatud toetus kehtestati alles 2015. aastal.

3.3. Kohus leidis, et hageja kahjunõue õunte korjamisest ja realiseerimisest saamata jäänud tulu

osas on põhjendatud summas 28 462 eurot.

Hageja arvestuse kohaselt oleks ta saanud kahel aastal, 2014. a ja 2016. a korjata aiast õunu, neid

realiseerida ning saada sellest tulu. Hageja on omaks võtnud, et 2012. a ja 2013. a ta aiast õunu ei

korjanud, nendel aastatel puudel õunu ei olnud. Küll aga täitis hageja õunaaia hooldamise

kohustust.

Kohus luges tõendatuks hageja väite, et 2012 ja 2013 toimus õunaaias reavahede niitmine, kuid ei

niidetud võrade aluseid pindu, mida tulnuks teha vastavalt põllumajandusministri 08.04.2010. a

määrusele nr 44. Hageja ei ole täitnud heaperemehelikult ka võrade lõikamise nõuet. Maakohus

asus seisukohale, et hageja tegutsemine Nava Õunaaias ei olnud suunatud sealt toodangu

saamisele.

3.4. Kohus leidis, et lähtuda tuleb statistikaameti keskmisest saagikusest aastatel 2005-2014 ning

luges põhistatuks, et hea saagiga aastad on vanades õunaaedades üle aasta. Seega olnuks hagejal

võimalik korjata saaki 2014. a ja seejärel 2016. a. Kokku saanuks hageja koguda saaki 26,6 tonni.

Hageja esitatud andmetel, millele kostja vastuväiteid ei esitanud, oli lauaõunte keskmine kilohind

oli 1,37 eurot/kg ning tootmiskulu 0,30 eurot/kg. Kasum oleks sellisel juhul 1,07 eurot/kg. Seega

saanuks hageja kohtu hinnangul õunaaia korralise rentimise jätkamisel kasumit 28 462 eurot (26,6

× 1,07) (s.o ühel saagiaastal 14 231 eurot). Nimetatud tulu jäi hagejal saamata ja see moodustab

hageja kahju.

3.5. Kohus leidis, et põhjendatud on hageja nõue saamata jäänud ühtse pindalatoetuse osas summas

kokku 2116,69 eurot. Asja materjalidest nähtub, et hagejale oli määratud aastatel 2012, 2013 ja

2014 PRIA poolt ühtne pindalatoetus ja Nava Õunaaia osas määratud summad maksti hagejale ka

välja.

Kuni 2015. aastani määrati Põllumajandusministri 18.02.2014 määruse nr 10 „Ühtse

pindalatoetuse saamise nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord“ alusel ning

algselt esitas hageja oma nõude nimetatud määrusest tulenevalt. Alates 17.04.2015 jõustus uus

kord: maaeluministri määrus nr 32 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus,

kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus“.

Renditud õunaaed oleks vastanud määruse nr 32 § 10 sätestatud nõuetele ja seega oleks hageja

saanud § 15 alusel esitada taotluse ühtse pindalatoetuse saamiseks. Hageja esitatud tõendite

kohaselt oli 2015. aastal ühtse pindalatoetuse määr 79,51 eurot ja 2016. aastal 79,64 eurot

abikõlbuliku hektari kohta. Seega jäi hagejal saamata ühtse pindalatoetusena 2015. a 1057,48 eurot

ja 2016. a 1059,21 eurot, kokku 2116,69 eurot.

Alates 2015. a aprillist lisandunud täiendavate otsetoetuste osas leidis kohus, et kostja ei saanud

lepingut sõlmides olla neist teadlik ega neid ette näha, mistõttu täiendavad otsetoetused hageja

kahjuna hüvitamisele ei kuulu.

Kohus pidas põhjendatuks ka hageja kulutusi kohtueelsele õigusabile summas 2164 eurot.

3.6. Kohus leidis kokkuvõtvalt, et hageja on tõendanud kahju tekkimise, mida kostja sai lepingu

sõlmimisel ette näha, kokku summas 32 742,69 eurot.

Kohus jättis rahuldamata kostja taotluse kahjuhüvitise vähendamiseks ning vähendada hüvitis

nullini. Kohus rahuldas hageja nõude viivise saamiseks seaduses sätestatud ulatuses vastavalt

kohtu poolt põhjendatuks peetud nõude suurusele, s.o kohtuotsuse tegemise seisuga 2479,77 eurot.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada

maakohtu otsuse osas, millega kohus hagi rahuldas ning mõistis kostjalt välja 32 742,69 euro

suuruse kahjuhüvitise ning viivise. Kostja palub kohtul teha uus otsus, millega jätta hagi

rahuldamata ning menetluskulud jätta hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus jätnud kohaldamata VÕS § 127 lg 4. Hagejale on

tekkinud kahju seetõttu, et kostja ütles hagejaga sõlmitud rendilepingu 12.09.2014 avaldusega

üles. Isegi kui õunapuid ei oleks 2014. a juunis langetatud, siis ei oleks hagejal ikkagi olnud

võimalik õunaaiast saaki korjata ega õunaaeda erinevate toetuste taotlemiseks kasutada. Sisuliselt

on kohus asunud seisukohale, et kostjat tuleb lepingurikkumise eest karistada, kuid millise kaaluga

oli hageja enda lepingurikkumine ja kas see andis alust kostja poolseks lepingu lõpetamiseks, on

kohus jätnud tähelepanuta. Rendilepingu lõpetamise tahe väljendus selgelt juba õunaaia

langetamises.

Kostja ei nõustu maakohtu järeldusega, et Nava õunaaiast oleks hageja rendilepingu jätkumise

korral saanud saaki 26,6 tonni. Kohus on ekslikult lähtunud statistikaameti keskmisest saagikusest.

Kohtuotsusest ei nähtu, millise tõendi alusel on kohus tuvastanud statistikaameti andmed ja

kostjale teadaolevalt, ei ole kohtutoimikus ühtegi statistikaameti ülevaadet. Kohus on rikkunud

TsMS § 436 lg 2 nõuet ning TsMS § 442 lg 8 tulenevat põhjendamiskohustust.

Kohus ei arvestanud, et Nava õunaaed on väga vana ning osaliselt hävinenud. Kohus on lugenud

õunaaia saaki kandva osa suuruseks 13,3 ha, mis ei ole kooskõlas hageja 14.08.2015 esitatud

spetsialisti K. Tiirmaa arvamusega, mille kohaselt on Nava õunaaias säilinud 60-70 % algselt

istutatud puudest. Isegi kui saagikus oleks heal saastal 1000 kg/ha, siis oleks heal saagiaastal

saanud õunu 8,6 tonni, s.o 17,2 tonni kahe aasta peale kokku.

Samuti ei nähtu, kas statistikaameti andmed puuduvad maheõunaaedu või tavatootmise õunaaedu.

K. Tiirmaa hinnangul oli 2013. a mahepõllumajanduslikult kasvatatud puuviljade saagikus alla

0,5 t/ha. Seega oleks asjakohasem lähtuda mahepõllumajanduslikult kasvatatud puuviljade

saagikusest, s.o 475 kg/ha kohta. Arvestades Nava õunaaias säilinud õunapuude osakaalu (65 %)

ja mahetootmisele omast saagikust, oleks kahel aastal võinud Nava õunaaiast saaki saada kokku

vaid 8,6 tonni. Kui arvestada asjaolu, mida kohus pidas oluliseks, et hageja oleks ära korjanud vaid

lauaõunteks sobivad õunad ja ülejäänud jätnud korjamata, oleks tegelik saak olnud veelgi väiksem.

Mh tuvastas maakohus, et hageja ei olnud õunte saagikuse parandamiseks midagi teinud.

Kohtuotsuses puuduvad põhjendused, miks asus kohus seisukohale, et õunaaia langetamata

jätmise korral oleks hageja tegelikult soovinud saaki korjata. Kohus on asunud eespool

seisukohale, et hageja jättis varasematel aastatel saagi korjamata, kuigi tal oli selleks võimalus.

Õunte müügist saamata jäänud tulu ei saa lugeda hagejale tekkinud kahjuks, kui hagejal ei olnud

huvi saaki saada.

Kostja ei nõustu maakohtuga selles, et kostja kahjuhüvitise vähendamise taotluse asjaolud ei ole

põhjuslikus seoses. Hagejale on kahju tekkinud hageja enda poolt toime pandud lepingu

rikkumisest.

5. Hageja (vastustaja/vastuapellant) palub jätta kostja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Maakohus on õigesti tuvastanud asjaolud, mille üle pooled ei vaidle, samuti kostjapoolse olulise

lepingurikkumise ning vastutuse. Kohus järeldas õigesti, et alates juulist 2014 ei täitnud kostja

enam talle rendilepinguga pandud kohustust, s.o anda hagejale rendile (kasutusse) Nava õunaaed.

Kuivõrd tegemist oli kostja põhikohustusega, siis on tegemist kostja olulise lepingu rikkumisega.

Väär on kostja seisukoht, mille kohaselt õigustab kostjapoolset lepingurikkumist väidetav

hagejapoolne varasem lepingurikkumine. Maakohus leidis õigesti, et lepingut rikkunud poolte

poolt pärast rikkumist lepingu erakorraline ülesütlemine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega.

Maakohus jättis põhjendatult analüüsimata kostja väited osas, kas kostjal oli tegelikkuses lepingu

ülesütlemiseks õigus või mitte. Hageja nõustub hagi rahuldamise osas maakohtu põhjendustega

ning jääb oma varasemate seisukohtade juurde.

6. Hageja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus osas, millega

hagi summas 52 065,05 eurot ning sellele lisanduva viivise nõudes rahuldamata jäeti. Hageja palub

teha selles osas uus otsus, millega hagi vastavalt rahuldada.

Põhjendamatu on maakohtu järeldus, et Nava õunaaiast oleks hageja lepingu jätkumise korral

saanud saaki 26,6 tonni. Hageja nõustub kostjaga, et kohus on ekslikult lähtunud statistikaameti

keskmisest saagikusest aastatel 2005-2014 ning rikkunud TsMS § 436 lg-t 2 ja TsMS § 442 lg-t 8.

Samas ei nõustu hageja ei kostja ega ka maakohtu muude põhjendustega saamata jäänud

müügihinna osas. Hageja jääb varasemas menetluses esitatud põhjenduste ja tõendite juurde.

Tähendust ei oma asjaolu, et hageja aastatel 2012-2013 saaki ei korjanud ning see ei anna alust

järeldada, et hageja tegutsemine Nava õunaaias ei olnud suunatud sealt toodangu saamisele.

Kostja vastuväited saamata jäänud tulu nõudele, sh selle suurusele, on paljasõnalised ning tuleb

jätta tähelepanuta.

Kohus on õigesti märkinud, et kuigi õunaaed kuulus kostjale ja kostja ise oleks pidanud õunasorte

igal juhul teadma, ei ole kostja hageja väidetud müügihinda vaidlustanud ega esitanud väiteid ega

tõendeid tegelikult kinnistul kasvanud õunasortide müügihinna kohta.

Hageja vaidlustab maakohtu otsuse põhjendused ja järeldused selles osas, milles kohus PRIA-lt

saamata jäänud ja PRIA poolt tagasi nõutud toetusi kui kahju nõuet põhjendatuks ei pidanud (v.a

puuviljatoetuste puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetuste nõudes). Hageja jääb kõigi oma

varasemate seisukohta juurde.

Maakohus on põhjendamatult leidnud, et kostja ei pidanud lepingut sõlmides teadma hageja

kavatsust taotleda mahetoetusi ning 2015. a lisandunud otsetoetusi. Kostjale oli teada, et hageja

eesmärgiks õunaaia rentimisel oli saada sellelt õunasaaki ja müügitulu, aga samuti taotleda ja saada

PRIA-lt erinevaid toetusi. Hageja on tõendanud, et mahetoetuste taotlemine oli kostjale ettenähtav

kohtuistungil antud ütlustega.

Hageja ei nõustu kohtu tõlgendusega lepingu sõnastuse osas. Terminit „hektaritoetus“ kasutatakse

üldnimetusena erinevate põllumajandustoetuste tähistamiseks. Kui rendi maksmise aluseks on

lepingus 50 % ühtsest pindalatoetusest, siis toetuste taotlemise juures on kasutatud mõistet

hektaritoetus.

Põhjendamatu on väide, nagu ei oleks olnud hagejale tekkinud kahju kostjale ettenähtav. Kokku

jäi hagejal mahetoetusi saamata summas 13 665,84 eurot ning pindalatoetusi summas 3001,15

eurot.

Hageja nõuab kostjalt PRIA poolt tagasi nõutud mahetoetust summas 6936,06 eurot ning tulevikus

määramata ja väljamaksmata jäävaid mahetoetusi summas 13 665,84 eurot ning pindala

otsetoetusi 3001,15 eurot..

Viivisenõue tuleb rahuldada kohtu poolt rahuldatuga võrreldes suuremas ulatuses, kuna suuremas

ulatuses tuleb rahuldada ka põhinõue.

7. Kostja palub jätta vastuapellatsioonkaebus rahuldamata. Kostja jääb maakohtus avaldatud

juurde ega korda kõiki seisukohti eraldi üle.

Kostja ei nõustu vastuapellatsioonkaebuses avaldatuga, et kuna kostja on põllumajandusettevõtja,

siis teadis kostja lepingu sõlmimisel, et vana õunaaia majandamisel on mõtet üksnes siis, kui

selleks taotletakse ühtlasi ka põllumajandustoetusi. Hageja ei ole varem sellist väidet esitanud,

mistõttu palub kostja jätta see tähelepanuta. Kostja ei ole õunakasvatusega tegelenud ning oma

oskusteabe puudumise tõttu andis õunaaia hagejale rendile.

Samuti palub kostja jätta tähelepanuta hageja esmakordselt alles vastuapellatsioonkaebuses

esitatud faktiväited hektaritoetuse mõiste sisustamise kohta.

Hageja teavitas kostjat ettenähtavuse osas viidatud asjaoludest alles pärast õunaaia langetamisest

teada saamist, millega kostja ei arvestanud lepingu sõlmimisel ega lepingu lõpetamisel (puude

langetamisel).

Kostja ei nõustu hageja väitega, et informatsiooni kättesaadavust saab võrdsustada informatsiooni

omamisega. Kostjal puudus vajadus kontrollida PRIA avaldatud andmeid toetuste saajate kohta,

kuna pooled olid rendilepingus kokku leppinud, et millist toetust võib hageja taotleda.

Isegi kui hageja kahjunõue saamata jäänud üldpinna toetuse osas 3001,15 eurot kuuluks

rahuldamisele, tuleks sellest maha arvata 50 % eeldatavast tulust, kuna rendilepingu jätkumise

korral, oleks hageja pidanud poole, s.o 1500,58 maksma õunaaia eest rendihinnana kostjale.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõigusnormi väära kohaldamise ja

menetlusnormi rikkumise tõttu tühistada. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks teha asjas ise uut

otsust, mistõttu saadab ringkonnakohus tsiviilasja TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel maakohtule uueks

läbivaatamiseks.

Ringkonnakohus leiab, et asjas ei ole nõuetekohasel ja usutaval viisil kindlaks tehtud hagejal

tekkinud kahju suurus. Seega ei ole asja arutatud ammendavalt ning täidetud ei ole TsMS §-st 392

tulenevad eelmenetluse ülesanded.

Apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus kuuluvad seega rahuldamisele osas, milles taotleti

maakohtu otsuse tühistamist.

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on esmalt õigesti ja põhjendatult asunud seisukohale, et

kostja rikkus oluliselt hagejaga sõlmitud rendilepingut sellega, et kostja teadmisel ja suulisel

nõusolekul saagis kolmas isik rendilepingu esemeks olnud Õunaaia kinnistul kasvanud õunapuud

2014. a juuni lõpus maha. Selle asjaolu üle ei ole apellatsioonimenetluses enam ka sisulist vaidlust.

Kostja on vaidlustanud kohtu seisukoha küsimuses, kas hagejal tekkis kahju just kostja tegevuse

tagajärjel, s.o kas hagejal jäi tulu saamata seetõttu, et kostja laskis õunapuud maha saagida

(põhjuslik seos vastavalt VÕS § 127 lõikele 4).

Ringkonnakohus ei nõustu kostja väidetega, et hagejal tekkis kahju mitte kostja tegevuse tõttu

õunapuude mahasaagimisel, vaid seetõttu, et kostja ütles rendilepingu 12.09.2014 avaldusega üles.

Samuti väljendus rendilepingu lõpetamise tahe juba õunaaia langetamises, mida kostja on

käsitanud kaudse tahteavaldusena (TsÜS § 68 lg 3) rendilepingu ülesütlemiseks.

Väär on kostja seisukoht, justkui võinuks rendilepingu üles öelda kaudse tahteavaldusega ehk

järelduslikult. Kuivõrd tegemist oli põllumajandusliku rendilepinguga, siis kohaldub VÕS § 354,

mille kohaselt kehtib põllumajandusliku rendilepingu, samuti ruumide rendilepingu ülesütlemine

üksnes juhul, kui see on tehtud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

10. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja teinud hagejale rendilepingu ülesütlemise kohta kirjaliku

avalduse 12.09.2014 ja korduva avalduse 03.10.2014. a. Maakohus ei pidanud oluliseks

analüüsida, kas kostjal oli õigus rendileping üles öelda leides, et lepingu ülesütlemise asjaolud

nõude alusesse ei kuulu. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et kuna kostja poolt lepingu

ülesütlemise ajaks oli kostja juba toime pannud olulise lepingurikkumise, siis ei vabane kostja

vastutusest lepingu rikkumise tagajärgede eest. Tegemist oli tähtajalise rendilepinguga, mille

ülesütlemine on võimalik üksnes erakorraliselt, VÕS §-de 341 ja 313 koostoimest tulenevalt peaks

ülesütlemisel olema mõjuv põhjus, mis ei võimalda kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid

huvisid kaaludes eeldada, et leping saaks jätkuda. Erakorralist ülesütlemist õigustavad asjaolud on

sätestatud eelkõige VÕS §-des 314 – 319. Rendileandja poolseks ülesütlemise aluseks saaks olla

eeskätt VÕS § 315, s.o asjaolu, et rentnik rikkus oluliselt ja vaatamata rendileandja eelnevale

hoiatusele kohustust kasutada üürilepingu eset (kinnisasja) hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele,

millest rendileping sõlmimisel lähtuti.

Lepingu rikkumisi võib iseenesest esineda mõlemal poolel ning nii võib mõlemal olla õigus ka

õiguskaitsevahenditele tuginemiseks. Praegusel juhul on kostja rendileandjana käitunud viisil, mis

välistas rendilepingu edasise täitmise kuni lepingu tähtaja saabumiseni. Seega olnuks rentnikul

võimalik rendileping VÕS § 314 lg 1 alusel erakorraliselt üles öelda. Rentnik ei kaotanud kahju

hüvitamise nõude õigust sellega, et rendileandja esitas omalt poolt rendilepingu ülesütlemise

avalduse pärast seda, kui rentnikul oli tekkinud alus lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks.

Rendileandja (kostja) ei ole esitanud käesolevas menetluses nõudeid rentniku (hageja) vastu, mis

seostuksid rendilepingu ülesütlemisega kostja poolt, nt rendileandjale rentniku käitumise tagajärjel

tekkida võinud kahju hüvitamiseks. Rendileandja väited rentniku poolsete võimalike

lepingurikkumiste kohta võivad siiski iseenesest olla hageja kahjunõude vähendamise aluseks.

11. Küll aga on ringkonnakohtu hinnangul ebapiisavalt välja selgitatud hagejal kostjapoolse

lepingurikkumise tõttu tekkinud kahju suurus, sh selle aluseks olevad asjaolud.

Hageja (rentnik) on üldjoontes põhistanud kahju tekkimise (TsMS § 235) saamata jäänud tulu

(VÕS § 128 lg 4) näol. Rendileping oli sõlmitud õunaaia kasutamiseks tulunduslikul eesmärgil –

põllumajandussaaduste tootmiseks – ning eelduslikult tegeletakse ettevõtlusega tulu saamise

eesmärgil, mis loob esmase eelduse, et hagejal oli võimalus rendilepingu jätkumise korral varalist

tulu saada. Kostja tegevuse tulemusena (õunapuude likvideerimine) kadus täielikult võimalus

rendilepingu täitmist algsel eesmärgil jätkata.

12. Asja materjalidest nähtuvalt seisnes hagejal saamata jäänud tulu näol tekkinud kahju esmalt

õunte realiseerimisest (müügist) saamata jäänud müügitulust. Selleks tuli hagejal tõendada, et

ülekaaluka tõenäosusega oleks tema poolt rendile võetud õunaaed andnud rendilepingu ülejäänud

kestvusaja vältel teatud koguses saaki ning hagejal oli tõsiselt võetav võimalus ja kavatsus saada

selle saagi realiseerimisest tulu.

VÕS § 128 lg 4 kohaselt tuleb hagejal kahjustatud isikuna tõendada asjaolusid, millest nähtub tulu

saamise tõenäosus, st et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada. Saamata jäänud tulu suuruse

kindlakstegemiseks tuleb kannatanud võimalikust sissetulekust arvata maha vajalikud kulutused

sellise sissetuleku saamiseks.

Kohtuotsus on osaliselt vastuoluline. Maakohtu otsuses tuvastatu kohaselt ei olnud hageja

tegutsemine Nava õunaaias suunatud sealt toodangu saamisele. Samas asus kohus siiski

seisukohale, et hageja nõue toodangu realiseerimisest saadava tulu kaotuse osas on põhjendatud,

s.o et hagejal oli nii kavatsus kui ka võimalus õunaaiast saaki saada ja seda kasumlikult

realiseerida.

Pooled vaidlesid tänaseks kostja poolt likvideeritud õunaaiast potentsiaalselt saadava saagi hulga

ja realiseerimisväärtuse üle. Maakohus võttis aluseks asjatundja Krista Tiirmaa arvamuses (I kd

tl 182-183) väljendatud teabe Statistikaameti andmete kohta. Nii hageja kui kostja esitasid neile

andmetele tuginemise osas vastuväiteid.

13. Teiseks saamata jäänud tulu komponendiks on hageja poolt esitatust lähtudes mitut eri liiki

põllumajanduslikud toetused, mida hageja oleks enda kinnituste kohaselt PRIA-lt saanud, sh ühtne

pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus, puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetus ning

mahepõllumajandusliku tootmise toetus.

Hageja ise on menetluses korduvalt selgitanud, et toetuste eesmärgiks oli see, et aedadest oleks

üldse võimalik mõistlike kuludega saaki saada. Kui oleks soovitud saavutada noorele õunaaiale

omast kvaliteeti, siis oleks selleks vajalike kulutuste määr ületanud mõistlikkuse piiri.

Ringkonnakohus leiab, et hagis ja selle hilisemates täpsustustes esitatud kujul on hagejal tekkinud

kahju suurus ebaselge ning selle kujunemine ei ole loogiliselt mõistetav.

Lähtudes eeldusest, et põllumajanduslikud toetused on vajalikud selleks, et tootmine oleks üldse

majanduslikult otstarbekas ning et mõistlike kuludega oleks võimalik saaki saada, siis peaksid

toetused ringkonnakohtu arvates väljenduma selle tulu kaudu, mida hageja lootis õunaaia

majandamisest saada. Praegusel juhul on hageja esitanud arvestused, mille kohaselt toetusi ei ole

arvestatud tulu saamiseks vajalike kulutuste hulka. Sellest võib teha järelduse, et õunasaagi

saamiseks ning realiseerimiseks hageja poolt esiletoodud kogustes ja hindadega ei olekski toetused

tegelikult ära kulunud, kuivõrd tootmiskulude hulgas ei ole toetusi arvestatud. Selle asemel soovib

hageja saamata jäänud toetuste hüvitamist veel lisaks sellele, mida hageja enda väidete kohaselt

tuli saagi saamiseks ja turustamiseks kulutada. Nii on jäänud kõrvaldamata võimalus, et hageja

nõuab sisuliselt ühe ja sama kahju hüvitamist sisuliselt kahekordselt, s.o nii toodangu

realiseerimisest saamata jäänud tulu koosseisus kui ka eraldi hagejalt tagasi nõutavate või välja

maksmata jäävate toetuste näol.

14. Ringkonnakohus ei pea sellisel kujul esitatud kahju arvestust eluliselt usutavaks. Hageja ei ole

põhistanud, et pärast kõigi tootmiseks ning saagi turustamiseks vajalike kulude kandmist pidid

PRIA toetused põllumajandustootjale laekuma sisuliselt veel täiendava boonusena. Hageja väited

on selles osas ka vastuolulised, kuivõrd tema enda kinnituste kohaselt ei oleks ilma toetusteta

võimalik vana ja pikka aega hooldamata õunaaia puhul üldse võimalik mõistlike kuludega saaki

saada.

Põhjendatuks ei saa pidada hageja seisukohta, et maakohus ei pidanud kahju arvestuse aluseks

olevate andmete omavahelistele seostele rohkem tähelepanu pöörama, kuivõrd kostja ei vaielnud

hageja poolt esitatud kulu koosseisule vastu ega esitanud omalt poolt teistsugustele järeldustele

viivaid andmeid või tõendeid. Kostja vaidles hageja kahju arvestusele tervikuna vastu. Kohtul tuli

kohaldada VÕS § 127 lõiget 1, mille kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku

asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju

hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega tuli analüüsida, kas juhul,

kui kostja ei oleks lasknud õunapuid maha saagida, oleks hageja suure tõenäosusega saanud

tõepoolest nii enda arvestustele vastavat tulu õunte realiseerimisest kui sellele lisaks ka erinevaid

PRIA toetusi.

Eeltoodust lähtudes tuleb tsiviilasi saata maakohtule hagejal tekkinud kahju suuruse osas uueks

läbivaatamiseks.

15. Kahju ettenähtavuse osas märgib ringkonnakohus lisaks järgmist. Kohus kohaldas VÕS § 127

lõiget 3, mille kohaselt peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama üksnes kahju,

mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal,

välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

Maakohus on jätnud analüüsimata, kas kostja tegutses lepingut rikkudes (s.o õunapuude

mahasaagimiseks kolmandale isikule korraldust või nõusolekut andes) tahtlikult või raskelt

hooletult. Tegemist on õigusnormi kohaldamise küsimusega (TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1) ning

seetõttu tuli kontrollida VÕS § 127 lg 3 eelduste esinemist kogu sätte ulatuses, mitte üksnes sättes

sisalduva esimese alternatiivi piires. Olukorras, kus pooled vaidlesid kahju tekitamise ja selle

asjaolude üle, oleks tulnud pöörata tähelepanu kostja süü vormile (VÕS § 104 lg 2 – 5),

otsustamaks selle üle, kas ja missuguses ulatuses on põhjendatud kostja vabastada hagejale

tekitatud kahju hüvitamisest.

16. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse otsustab maakohus vastavalt asja lahendamise

lõpptulemusele (TsMS § 173 lg 3 teine lause).

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/