1-13-5852/114 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

19. detsember 2017

Kohtuasja number

1-13-5852

Kohtukoosseis

Juhan Sarv, Mati Kartau ja Tiit Lõhmus

Kohtuasi

Igor Ginzburgi (isikukood 37202235214) vangistusest tingimisi

enne tähtaega vabastamine

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 17. novembri 2017. a

määrus

Määruskaebuse esitaja

Igor Ginzburg

Teised määruskaebemenetluse

pooled

Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör

Elle Karm

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 17. novembri 2017. a määruse resolutiivosa muutmata, kuid muuta

kohtumääruse põhiosa, jättes sellest välja põhjenduse, mille kohaselt on Igor Ginzburgil

kaks kehtivat distsiplinaarkaristust ja et need viitavad sellele, et Igor Ginzburg ei suuda

alluda kriminaalhooldusele ega käituda vabaduses õiguskuulekalt.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast

kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 12. septembri 2013. a otsusega tunnistati Igor Ginzburg süüdi karistusseadustiku

(KarS) § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 ning § 200 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti

talle liitkaristus 7 aastat vangistust. Karistusaja alguseks luges kohus 27. jaanuari 2013.

Vangistuse lõpptähtpäev on 27. jaanuar 2020.

2. 26. septembril 2017 saatis Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid I. Ginzburgi tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur toetasid I. Ginzburgi

ennetähtaegset vangistusest vabastamist.

3. Viru Maakohtu 17. novembri 2017. a määrusega jäeti I. Ginzburg karistuse kandmiselt tingimisi

enne tähtaega vabastamata.

2(4)

Kohus märkis, et I. Ginzburgi käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas, kuna tal on kaks

kehtivat distsiplinaarkaristust. Kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab

õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab

olema õiguskuulekas. I. Ginzburgi on kriminaalkorras karistatud 15 korda, reaalset

vanglakaristust kannab ta üheksandat korda. Seega ei ole kuritegude toimepanemine olnud

juhuslik ning tegemist ei ole õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Positiivseks luges kohus

asjaolu, et I. Ginzburg on vangistuses läbinud riigikeele õppe A1, A2 ja B1 tasemel ning osalenud

sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. I. Ginzburgil on vabanemisjärgne elukoht oma ema juures.

Arvestades kinnipeetava korduvat karistatust, on tema tutvusringkonnas kriminaalkorras

karistatud

isikuid,

kellega

suhtlemine

ei

aita

positiivselt

kaasa

kinnipeetava

taasühiskonnastumisele. Negatiivseks luges kohus ka asjaolu, et I. Ginzburgil puudub vabanedes

töökoht. Olukorras, kus kinnipeetav on varasemalt pannud kuritegusid toime majandusliku kasu

saamise eesmärgil, ei ole töökoha puudumisel isiku vabastamine põhjendatud. I. Ginzburgil on

vähene töölkäimise kogemus ja harjumus. Enne vangistust ta ei töötanud, vaid teenis raha

varastamisega narkootikumide tarbeks. Samas oli tal väljakujunenud elustiil, mida iseloomustasid

raskused tulude ja kulude tasakaalus hoidmisega. Kulusid suurendas ka kasiinos käimine. Tema

konkurentsivõime tööturul on problemaatiline. Majanduslikku olukorda raskendab ning uue

kuriteo toimepanemise riski suurendab asjaolu, et I. Ginzburgil on maksmata nõudeid summas

18 267 eurot 70 senti. I. Ginzburgi on vanglas korduvalt määratud majandustöödele, kuid reaalselt

ta tööle ei asunud. I. Ginzburgil on diagnoositud X, kuid ta ise seda ei tunnista. Samas põhjendas

ta oma kuritegusid vajadusega saada raha narkootikumide hankimiseks. Kuna kinnipeetav

sõltuvust ei tunnista, siis ei ole sõltuvusest vabanemine talle ka esmatähtis. Kui isik ei suuda

vabaduses hoiduda narkootikumide tarvitamisest, siis suureneb uue kuriteo toimepanemise risk.

I. Ginzburg on ühel korral allutatud kriminaalhooldusele, kuid ta vahistati enne kriminaalhoolduse

toimiku avamist seoses uue kuriteo toimepanemisega enne katseaja algust. Varasem

käitumiskontrollile allutamine ei ole I. Ginzburgile positiivset mõju avaldanud ning isik ei ole

õigustanud kohtu usaldust kanda karistust vabaduses. Distsiplinaarkaristustena kohaldatud 4–5-

päevased paigutamised kartserisse viitavad tõsisematele korrarikkumistele vangistuse ajal ja

kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu veelgi süvendab kahtlust I. Ginzburgi võimekuses ja

motiveerituses tingimusteta alluda käitumiskontrollile. I. Ginzburgi puhul on tegemist kõrge

käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik

tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse I. Ginzburg, kes palub maakohtu määruse

tühistada ja teha uus määrus, millega ta vabastataks tingimisi enne tähtaega vangistusest.

5. Riigikohus on rõhutanud, et ennetähtaegsel vabastamisel on kinnipeetava eeskujulik käitumine

vanglas tähtsaks tingimuseks. Maakohus leidis, et I. Ginzburgi käitumine ei ole seaduskuulekas,

kuna kinnipeetaval on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. I. Ginzburg esitas määruskaebuse lisana

kaks Viru Vangla käskkirja, millega tühistati 10. ja 26. juuli 2017. a käskkirjad

distsiplinaarkaristuste määramise kohta. Samuti oleks kohus pidanud hindama ennetähtaegse

vabastamisega seotud tagajärgi kinnipeetava jaoks, mitte omistama suurt tähtsust minevikule.

I. Ginzburg leiab, et tema käitumine vangistuses on kehtivale korrale vastav. Samuti märgib

I. Ginzburg, et tema suhtes võib lugeda vangistuse eesmärgi saavutatuks. Vastavalt

individuaalsele täitmiskavale on ta täitnud kõik vangla määratud kohustused – läbinud eesti keele

kursused A1, A2 ja B2 tasemel ja psühholoogilised vestlused, mille tulemusel ta mõistis, milleni

viib narkootikumide tarvitamine; läbitud on ka sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“. I. Ginzburgi

väitel on ta avaldanud vanglas soovi töötada köögis, kuid talle ei ole sellist tööd võimaldatud.

3(4)

Pakutud on vaid majandusabitöid, kuid A. Ginzburgi terviseseisund ei võimalda sellise tööga

tegeleda. I. Ginzburgi selgituste kohaselt on tal vanglas veel läbimata vihajuhtimise kursus, kuid

see määrati alles 2018. aastaks. Samas leiab I. Ginzburg, et ta võiks läbida selle programmi ka

kriminaalhoolduse jooksul. Kuna individuaalne täitmiskava on põhimõtteliselt läbitud, võib

vangistuse eesmärgi lugeda saavutatuks. Seda kinnitavad ka vangla ning prokuratuuri arvamused,

milles toetatakse I. Ginzburgi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. I. Ginzburg nimetab

positiivse faktorina veel seda, et tal on vabanemisjärgne elukoht ema korteris ning soov asuda

tööle.

6. Prokuratuur määruskaebusele ei vastanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu määruse tühistamiseks alust ei ole, kuid määruse

põhiosa tuleb osaliselt muuta.

8. Maakohus tuvastas ebaõigesti, et I. Ginzburgil on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Viru Vangla

20. oktoobri 2017. a käskkirjadega (KoTo, tl 85–86) tühistati 10. ja 26. juulist 2017 pärinevad

vangla käskkirjad I. Ginzburgile distsiplinaarkaristuste määramise kohta. Distsiplinaarkaristuste

tühistamine oli tingitud asjaolust, et need karistused tuginesid tööle määramise käskkirjadele, kus

ei olnud korrektselt hinnatud kinnipeetava tervislikku seisundit. Kuna käskkirjad I. Ginzburgile

distsiplinaarkaristuste määramise kohta on tühistatud, ei ole süüdimõistetul ühtegi kehtivat

distsiplinaarkaristust. Seetõttu tuleb ka I. Ginzburgi ennetähtaegse vabastamise küsimuse

lahendamisel lähtuda sellest, et tegemist on distsiplinaarkorras karistamata kinnipeetavaga.

Järeldus, et I. Ginzburgi kaks kehtivat distsiplinaarkaristust viitavad sellele, et I. Ginzburg ei suuda

alluda kriminaalhooldusele ega käituda vabaduses õiguskuulekalt, tuleb kohtumääruse põhiosast

välja jätta.

9. Eeltoodu ei too kaasa maakohtu määruse tühistamist, kuna maakohus tugines I. Ginzburgi

vabastamata jättes distsiplinaarkaristuste kõrval ka muudele asjaoludele (vt käesoleva määruse

punkt 3), mis on kolleegiumi hinnangul kogumis piisavad, asumaks seisukohale, et KarS § 76

lg-st 4 tulenevad tingimused I. Ginzburgi vabastamiseks ei ole täidetud. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu lõppjäreldusega, et I. Ginzburgi ennetähtaegse vangistusest vabastamise vastu räägib

rohkem kui selle kasuks.

10. I. Ginzburgi on kriminaalkorras korduvalt karistatud, vanglas on ta üheksandat korda.

Süüdimõistetut on karistatud relva omamise, röövimise, suures koguses narkootilise aine korduva

käitlemise eest. Viimast karistust kannab I. Ginzburg süstemaatilise varguse ning

sissetungimisega röövi katse eest. Seega ei ole varasemad karistused suutnud I. Ginzburgi

käitumismustrit muuta ega teda kuritegelikult teelt kõrvale juhtida. Soodusteguriks uute

kuritegude toimepanemisel on narkootikumide kuritarvitamine ning materiaalse kasu saamise

eesmärk (KoTo, tl 54). Nagu ka maakohus rõhutas, ei tunnista I. Ginzburg enda narkosõltuvust.

Samas süstis ta vabaduses amfetamiini vähemalt korra päevas, kusjuures vabaduses olles kulutas

I. Ginzburg enamuse ajast narkootikumide hankimise ja tarbimise peale. (KoTo, tl 56)

Narkootikumide tarvitamine võib tingida uute raskete kuritegude toimepanemise.

11. Kuigi I. Ginzburgi käitumine vangistuses on hea – tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused,

ta on osalenud riigikeele õppes ja läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ – tuleb kohtul

arvesse võtta ka vabanemisjärgseid elutingimusi ning võimalikke riskifaktoreid.

4(4)

12. On positiivne, et pärast vabanemist on süüdimõistetul elukoht ema juures ja et ema on valmis teda

toetama. Samas pole I. Ginzburgil vabanedes tagatud töökohta. See suurendab riski

tagasipöördumiseks kuritegeliku eluviisi juurde. Enne vangistust I. Ginzburg ei töötanud ja tema

töökogemus on puudulik – varem on ta teinud juhutöid ehitusel ning töötanud pagarina. Vangla

iseloomustuse kohaselt oli isikul vabaduses kuritegelik elustiil, mille tõttu on tal suuri raskusi

tulude ja kulude tasakaalus hoidmisega. I. Ginzburg teenis raha varastamisega narkootikumide

hankimiseks. (KoTo, tl 56) Kuna I. Ginzburg enda sõltuvust ei tunnista, siis on majanduslikesse

raskustesse sattumisel suur tõenäosus, et süüdimõistetu asub vabaduses uuesti narkootilisi aineid

tarbima, hankides selleks raha kuritegelikul teel. Vangla iseloomustuse kohaselt lahendab

I. Ginzburg probleeme kuritegelike meetodite abil ja tema väärtushinnangud ning hoiakud

tuginevad vangla subkultuuril (KoTo, tl 56).

13. Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus maakohtuga nõustuvalt, et I. Ginzburgi tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamine ei ole praegu põhjendatud, sest uute kuritegude toimepanemise risk ei

ole piisavalt maandatud.

14. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 3, jätab Tartu

Ringkonnakohus Viru Maakohtu 17. novembri 2017. a määruse sisuliselt muutmata, kuid muudab

vaidlustatud määruse põhiosa. I. Ginzburgi määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada, sest kaebaja

osutas muu hulgas maakohtu ekslikule seisukohale, mille kohaselt on I. Ginzburgil kaks kehtivat

distsiplinaarkaristust (vt ka käesoleva määruse punkt 8).

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Juhan Sarv

Mati Kartau

Tiit Lõhmus