2-15-13629/82 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 21.06.2017 otsuse resolutsioon muutmata, arvestades

ringkonnakohtu otsuse põhjendusi.

2. Jätta Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta apellatsioonimenetluse kulud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna kanda.

4. Mõista Eesti Konservatiivselt Rahvaerakonnalt AS Ekspress Meedia kasuks

apellatsioonimenetluse kuludena välja 4 000 eurot, mis tuleb kanda Advokaadibüroo

TRINITI OÜ pangakontole EE781010220192873229 (AS SEB Pank) selgitusega

„2-15-13629“.

5. Mõista Eesti Konservatiivselt Rahvaerakonnalt AS Ekspress Meedia kasuks välja

viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva

lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile

kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Mati Maksing

Otsuse kuupäev

18.12.2017, Tallinn

Kohtuasja number

2-15-13629

Kohtuasi

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna hagi AS

Ekspress

Meedia

vastu

ebaõigete

andmete

ümberlükkamiseks,

edasisest

rikkumisest

hoidumiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21.06.2017 otsus

Kaebuse esitaja, liik ja hind

Eesti

Konservatiivse

Rahvaerakonna

apellatsioonkaebus, 157 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Eesti

Konservatiivne

Rahvaerakond

(registrikood 80040344), esindajad Jaanus Krevald ja

vandeadvokaat Raul Ainla

Kostja AS Ekspress Meedia (registrikood 10586863),

esindajad

vandeadvokaat

Karmen

Turk

ja

vandeadvokaadi abi Maarja Pild

Kohtuistungi toimumise aeg

06.11.2017

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Juhul

kui

menetlusosaline taotleb menetlusabi,

peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Asjaolud ja hageja nõue

1. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (hageja) esitas 14.09.2015 Harju Maakohtule hagi AS

Ekspress Meedia (kostja) vastu, milles palus kohustada kostjat ümber lükkama hagis kirjeldatud

artiklites avaldatud ebaõiged faktiväited ja väärtushinnangud, avaldades selle kohta vastav

artikkel. Samuti palus hageja kohustada kostjat lõpetama hageja kohta ebaõigete faktiväidete

avaldamine selliselt, et kostja eemaldab vaidlusalustest artiklitest ebaõiged fraasid ja edaspidi

neid kostja kohta ei avalda. Veel palus hageja kostjalt välja mõista mittevaraline kahju 150 000

eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda.

AS Eesti Ajalehed, kes haldab portaale www.epl.ee ja www.ekspress.ee ning AS Delfi, kes

haldab portaale www.delfi.ee ja rus.delfi.ee ühinesid hagi esitamise ajaks, moodustades kostja.

Seepärast esitas hageja kostja vastu hagi nimetatud portaalides perioodil 24.02.2015 kuni

14.09.2015 avaldatud artiklite tõttu, mis halvustasid hagejat ja tema juhatuse liikmeid

kolmandate isikute ees ning sisaldasid ebaõigeid andmeid, kahjustades hageja mainet.

Samasugused väited ja hinnanguid sisaldasid ka arvukad avaldatud ja siiani kõrvaldamata

kommentaarid. Kuivõrd artiklid avaldati parlamendivalimiste perioodil, ei soovinud hageja

rikutud maine tõttu ükski erakond pärast parlamendivalimisi hagejaga koostööd teha, mistõttu

oli hageja sunnitud jääma opositsiooni.

Ebaõigeid andmeid või alternatiivselt ebakohaseid väärtushinnanguid sisaldavad artiklid olid

järgmised:

1) „DELFI FOTOD JA VIDEO: EKRE provokatiivne tõrvikurongkäik tõi kohale vene

meedia ja natsikütt Zuroffi“. Artikkel avaldati portaalis www.delfi.ee 24.02.2015. Väär

väide või ebakohane hinnang oli järgmine: provokatiivne. Tõrvikurongkäik ei olnud

provokatiivne – seal ei pandud toime akte, mis teisi isikuid provotseerisid ja politseis

registreeriti. Väidet oli võimalik jah-ei skaalal kontrollida.

2) „Juhtkiri: vihaõhutajad Riigikogus“. Artikkel avaldati portaalis www.epl.delfi.ee

03.03.2015. Erakonna liikmeskond ei õhuta viha; ei talla jalge alla euroopalikke väärtusi;

ei põlista ennast teisi halvustades, inimesi lahterdades; ei aja samalaadset reotoorikat nagu

Jobbik Ungaris, Rahvarinne Prantsusmaal, Põlissoomlased üle lahe jne; ei tekita enda

huvides ühiskonnas probleeme juurde ja ei ole kunagi öelnud, et mõnda rahvust ei ole

Eestisse vaja; ei põlga demokraatlikke institutsioone; hageja põhisisu ei ole lääneliku

ühiskonnakorralduse õõnestamine ja Eestile vastu töötamine, s.t artiklis avaldati ebaõigeid

andmeid. Kõiki kirjeldatud väiteid oli võimalik kontrollida jah-ei skaalal ja

kohtumenetluses tõendada.

3) „Juhtkiri: trump kätte vaenujõududele“. Artikkel avaldati portaalis www.epl.ee

26.02.2015. Artiklist jäi arusaamatuks, kuidas oli hageja tõrvikurongkäik kõrvutatav just

1930. aastate kurikuulsate tõrvikurongkäikudega. Veel jäi arusaamatuks, miks oli hageja

tegevus provokatiivne ja kuidas sai see tüli tekitada ning kuidas nende retoorikast on

tuletatav, et teised rahvused on Eestis liigsed. Hageja loosungid ei iseloomustanud

marurahvuslasi ja paremäärmuslasi. Loosungid ei kõnelnud tõrjuvast kitsarinnalisest

rahvuslusest ja ei rõhutanud õige nahavärvi olulisust. Samuti jäi artiklist arusaamatuks,

miks samastati tõrvikurongkäigus nähtud loosungeid hageja retoorikaga ja miks olid

nähtud loosungid autori meelest paremradikaalsed. Kõiki kirjeldatud väiteid oli võimalik

kontrollida jah-ei skaalal ja kohtumenetluses tõendada.

4) „EKRE wunderkind JM: taastame surmanuhtluse, nõuame abordiks eriluba ja ehitame üles

sõjatööstuse“. Artikkel avaldati portaalis www.epl.ee 04.03.2015. JM ei öelnud, et Eesti

võiks arendada sõjatööstust, mis päästis 1930. aastatel Natsi-Saksamaa inimesed töötusest,

s.t tegu oli vale faktiväitega. Artiklis JM-le omistatud mõte, et naised peaksid abordi

tegemiseks kohustuslikus korras hankima nõustaja nõusoleku, oli eksitavalt intervjuust

välja nopitud. JM ei öelnud, et ta toetab surmanuhtluse taastamist riigireetmise kuriteo ja

teiste raskete kuritegude puhul, vaid leidis, et surmanuhtlus oleks paslik karistus

sarimõrvarile. Kirjeldatud väited sisaldasid asjaolusid, mille tõepärasust oli võimalik

kontrollida.

5) „Reformierakond välistas EKRE-ga valitsuskoostöö“. Artikkel avaldati portaalis

www.delfi.ee 04.03.2015. JM ei tõstnud esile fašismi ja natsismi positiivseid külgi ja ei

kutsunud üles rahvuslikule puhastusele Eestis, s.t tegu oli ebaõigete faktiväidetega. Väidete

tõepärasus oli kontrollitav.

6) „Hea teada! Maailmas poleks kumminukke, kui poleks olnud natsi-Saksamaad“. Artikkel

avaldati portaalis www.delfi.ee 03.03.2015. Artiklis kasutatud sõna „kollanokk“ oli vale

faktiväide või ebakohane väärtushinnang.

7) „DELFI VIDEO: Vaata, mida rääkis natsipostituse autor JM Delfi "Vabas mikrofonis"“.

Artikkel avaldati portaalis www.delfi.ee 03.03.2015. Kirjatöö sisaldas ebaõigeid andmeid,

sest JM ei arutlenud vastupidiselt artiklis märgitule vääriti mõistetud fašismi ja

natsionaalsotsialismi positiivse või negatiivse külje üle.

8) „MH: JM on meie erakonna wunderkind“. Artikkel avaldati portaalis www.delfi.ee

03.03.2015. Artiklis avaldati vale faktiväide, kui kirjeldati JM paari aasta tagust blogi

postitust, kui kohta, kus poliitik arutles "vääriti mõistetud" fašismi ja natsionaalsotsialismi

"positiivse poole" üle. Nimelt arutles JM vaid ühest neist.

9) „Rassismi kool enne EKREt: Bikers Pub ei teenindanud neegreid. VANA KULD“.

Artikkel avaldati portaalis www.ekspress.delfi.ee 28.06.2015. Hageja ei ole rassismikool,

s.t artikkel sisaldas jah-ei skaalal kontrollitavat faktiväidet.

10) „EKRE noor riigikogulane: olid koonduslaagrid ja gaasikambri mängud, kuid "range" kord

tõi Saksamaa sügavalt psest välja“. Artikkel avaldati portaalis www.delfi.ee 03.03.2015.

Artikkel sisaldas ebaõigeid andmeid, sest JM ei pidanud blogipostituses fašistlikku

riigivalitsemiskorda vääriti mõistetuks.

11) „Mikser: sotsiaaldemokraadid EKREga samasse valitsusse ei lähe“. Artikkel avaldati

portaalis www.delfi.ee 03.03.2015. Hageja sõnumid ei ole üles ehitatud vaenu õhutamisele,

muidu oleks ammu algatatud kriminaalmenetlus karistusseadustiku (KarS) § 151 tunnustel

s.t artiklis avaldati ebaõigeid andmeid.

12) „EE: M peaks kaaluma, kas ta ikka sobib riigikokku“. Artikkel avaldati portaalis

www.delfi.ee 04.03.2015. JM ei ole kunagi õigustanud sunnitöölaagreid, vaid on enne

poliitikasse

suundumist

kõneainet

tekitanud

blogipostitust

tehes

arutlenud

riigivalitsemiskordade üle. Seega avaldati artiklis ebaõigeid andmeid, mis olid

tsiviilkohtumenetluses kontrollitavad.

13) „TÄISMAHUS: EKRE saadik M postitus: vettpidavaid tõendeid kuue miljoni juudi

hukkumise kohta pole“. Artikkel avaldati portaalis www.delfi.ee 03.03.2015. JM pole

kunagi kiitnud fašismi, mistõttu avaldati artiklis ebaõigeid andmeid.

14) „Poliitika.guru: Kingitus kõige nõrgemale“. Artikkel avaldati portaalis www.delfi.ee

06.03.2015. Artiklis avaldati ebaõigesti, et hageja on euroopa-vastane padukonservatiiv.

15) „JE: soovid kedagi, kes võitleks eestlaste koha eest päikese all – saad aga lapsüllatused,

Kinder Surprise'i“. Artikkel avaldati portaalis www.epl.delfi.ee 09.03.2015. Hageja kohta

avaldati artiklis ebaõigeid andmeid, sest erinevalt artiklis märgitust ei ole hageja kunagi

koosnenud vaid kolhoosi esimeestest. Eelnev fakt on kontrollitav.

16) „Nädala sõna: Lapsüllatus“. Artikkel avaldati portaalis www.ekspress.delfi.ee 11.03.2015.

Artiklis avaldatud fraas, et lapsüllatus on valimisealistele kodanikele mõeldud EKRE nime

kandev üllatusmuna, mille sees on JM ja teised pisikesed natsipäkapikud, oli ebaõige.

17) „Wunderkind’i külm karastus“. Artikkel avaldati portaalis www.ekspress.delfi.ee

11.03.2015. Artiklis kasutati ebaõiget faktiväidet, kui kirjeldati hageja liikmeskonda kui

natse, sest ükski hageja liikmetest ei ole kuulunud Natsionaalsotsialistliku Saksa

Töölispartei hulka. Samuti halvustati hageja valijaskonda, kui nimetati neid lollideks. Ka

eelnev oli ebaõige faktiväide, sest asjaolu, kas isik on loll või mitte, on võimalik kindlaks

teha kohtupsühhiaatrilise ekspertiisiga või objektiivse erapooletu asjatundja arvamusega.

Artikli kommenteerimiskeskkond on samuti lahutamatult artikliga seotud ja avaldaja on

kohustatud toimetama anonüümsete kommentaatorite või registreerunud kommentaatorite

poolt avaldatud kommentaare ning eemaldama kommenteerimiskeskkonnast ebasobivad,

laimavad, ebaeetilised ning ennekõike ebaõigeid andmeid sisaldavad kommentaarid. Kuna

hageja seda ei teinud, vastutas ta lisaks olemasolevate ja toimetamata kommentaaride

avaldamise eest. Vastuseks kostja väidetule avaldas hageja, et kostja poolt meetme teata-ja-

võetakse-maha rakendamisest kahju tekkimise vältimiseks ei piisanud, sest enne kommentaari

mahavõtmist olid mitmed inimesed seda näinud ja nende silmis oli hageja maine kahjustunud.

Kommentaaride fraasid, mis sisaldasid ebaõigeid andmeid või alternatiivselt ebakohaseid

väärtushinnanguid artiklite kommenteerimiskeskkondades olid järgmised:

1) artikli nr 1 kohta: Keskerakonna taskupartei propagandaüritus; M võib olla nii suur

neegrivihkaja kui tahab; EKRE, see on Putini Yedro partei radikaalne fraktsioon. Nende

huvi on Eesti sidumine igaveseks ajaks Venemaa alla; EKRE näol on ju tegemist

lollikarjaga kõige ehedamal kujul. Rumalus ruulib ja sellistest võivad saada

paremäärmuslikud klähvijad küll, kellest tõuseb ainult populistlikku tüli, aga mitte kasu

Eestile. Eesti jaoks on selline punt ainult halba tegev; kesikute puudel;

2) artikli nr 2 kohta: õhutavad viha; kas inimesed peavad hakkama üksteist maha nottima;

kuidas kavatseb EKRE Tallinnast teha ainult eestikeelse linna;

3) artikli „VIDEO: Vene uudised ehitavad "Tujurikkuja" sketšiga Eestile natsimainet: see on

fašist JM kooli promovideo“ kohta: Keskerakonna sõsarpartei; hageja eesmärk ja

olemasolu õigustus on selliste uudiste saavutamine, mis veel Kremlile parem oleks; EKRE-

s on enamus nn kasulikud idioodid, keda petistest isa-poega on lihtlabaselt tillist

tõmmanud, mängides iseenesest üsna loogilise jutuga isamaalistel tunnetel; eelmisel aastal

tegi ta üleskutse rassipuhastuseks.

Kuigi mitmed ebaõiged faktiväited avaldati JM ja MH suhtes, oli võimalik neid käesoleva hagi

raames siiski menetleda. Nimelt olid mõlemad hageja juhatuse liikmed ja ebaõigete andmete

avaldamine hageja juhatuse kui juhtorgani liikme suhtes oli õigusvastane rünne ka hageja kui

juriidilise isiku suhtes, sest kahjustas hageja kui erakonna mainet.

Kostja avaldas andmeid neid piisava põhjalikkusega kontrollimata, rikkudes sellega oluliselt

hageja mainet, head nime ja usaldusväärsust avalikkuse ees ning tekitas mittevaralist kahju

150 000 eurot. Kostja tegevuse tõttu ei kutsutud hagejat isegi koalitsiooniläbirääkimistele. Kui

nõustuda, et avaliku elu tegelasel peaks olema nn „paksem nahk“, siis astus kostja ikkagi üle

piiri. Väärtushinnangute avaldamise vajaduse kaaluksid avalikkuse huvid üles vaid siis, kui

need aitavad kaasa ühiskondlikule debatile. Avalikkuse huvid ei kaalu üles väärtushinnanguid,

mis on avaldatud vaid hageja maine kahjustamiseks ja mida on tehtud süstemaatiliselt.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta

hageja kanda.

Isiku au ja väärikuse rikkumise puhul tuleb teha vahet faktiväitel ning väärtushinnangul –

väljendusvabaduse kaitse all on nii teave, mis on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus on

kohtumenetluses tõendatav kui ka eneseväljendus ja teave, mis objektiivselt tõene ei pruugi

olla, kuid on tõene väljenduse autori arvates. Viimased on väärtushinnangud. Väide ei saa

korraga olla faktiväide ja väärtushinnang. Väärtushinnangute puhul ei ole võimalik tõendada

nende õigsust ega tõele vastavust vaid ainult neid põhjendada. Seega kui avaldatud on

iseloomustav hinnang või kellegi subjektiivne arvamus ning eriti kui avaldatu on avalikes

huvides, tuleb avaldatut lugeda väärtushinnanguks nii Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) kui

Riigikohtu praktikast tulenevalt.

Hageja vaidlustas artiklites 28 väidet, mis käisid tema enda kohta. Nendest kolme väidet hageja

hagis ei avaldanud. Artiklis 1 vaidlustatud üks väide oli väärtushinnang, sest oli iseloomustav

hinnang, mida ei saanud jah-ei skaalal hinnata ning see ei olnud kontrollitav kohtumenetluse

käigus. Põhjusel, et väited ei olnud jah-ei skaalal kontrollitavad, olid väärtushinnangud kõik

artiklis 2 vaidlustatud 12 väidet, artiklis 3 avaldatud 8 väidet, artiklis 9 avaldatud 1 väide,

artiklis 11 avaldatud 1 väide, artiklis 14 avaldatud 1 väide, artiklis 16 avaldatud 1 väide, artiklis

17 avaldatud 2 väidet. Viimaseid kaks ei saanud tegelikult hageja vaidlustada, sest need

iseloomustasid hageja liikmeid, mitte hagejat ennast. Artiklis 15 avaldatud 1 väide ei avaldatud

kujul nagu hageja seda mõistis.

Hageja esitas faktiväidete ümberlükkamise nõude. Kuna praegusel juhul olid vaidlustatud

väited väärtushinnangud, ei olnud andmete ümberlükkamine või paranduste avaldamine

avaldaja kulu võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg 4 alusel võimalik. Kuigi hageja ei palunud

alternatiivselt käsitleda nimetatud faktiväiteid väärtushinnangutena ja kohaldada sellest

lähtuvaid õiguskaitsevahendeid, märkis kostja, et vaidlusalused väärtushinnangud ei olnud

õigusvastased ja nende vastu ei saanud õiguskaitsevahendeid kohaldada.

Õigusnorm, mis kehtestab reeglid õigusvastaste väärtushinnangute tuvastamiseks, on VÕS

§ 1046. Väärtushinnangute avaldamine on õigusvastane, kui need on ebakohased. Kusjuures

ebakohaste väärtushinnangute avaldamine ei ole õigusvastane, kui see on mh avalikkuse

huvides. Vaidlusaluste väljendite sisustamisel tuli lähtuda sellest, mida kostja mõistliku inimese

arusaama järgi üldsusele avaldas. Praegusel juhul olid kõik hinnangud kohased. Nimelt ei olnud

need vulgaarsed. Mitmete allikate arvamused võisid olla küll solvavad ja provokatiivsed, kuid

sellised omadused olid ajakirjanduses, mis käsitab poliitilist temaatikat, lubatavad. Poliitiku

puhul võib hinnang olla põhjendamatu eelkõige juhul, kui vaatluse all on tema eraelu või on

tegu avaldusega, mille ainsaks eesmärgiks on solvata. Enamgi veel, kostja avaldatu ajendiks oli

hageja enda tegevus (nt erakonna liikme artikli avaldamine natsipoliitikast erakonna enda

blogilehel jne).

Eelnevast sõltumata märkis kostja, et teatud juhtudel on õigustatud ka ebakohaste

väärtushinnangute avaldamine, kuid seda eeldusel, et ajakirjandus on käitunud heauskselt, s.t

informatsiooni vastu on avalik huvi ja avaldaja ise on täitnud enda kohustused. Kohustusteks

on eelkõige eesmärk avaldada õiget ja usaldusväärset informatsiooni ning käitumine on

kooskõlas ajakirjanduseetikaga. Kostja eesmärk ei olnud viha õhutamine hageja vastu, vaid

soov edendada debatti avalikkusele oluliste küsimuste üle – hageja näol oli tegemist uue

poliitilise jõuga, kelle tegemiste, saavutuste ja ka põrumiste vastu oli avalikkusel nii eeldatav

kui põhjendatud huvi. Poliitilise debati vabadus on demokraatialiku ühiskonna tuumik

kontseptsioon, mis valitseb läbi kogu Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse

konventsiooni (inimõiguste konventsioon) ning selle piiramiseks peaks olema eriliselt oluline

vajadus demokraatlikus ühiskonnas. Vaidlusalused avaldused olid õigustatud, sest

informatsiooni vastu oli avalikkusel põhjendatud huvi, kostja oli heauskne; avaldused ei olnud

spekulatiivsed ja täidetud olid muud ajakirjandusel lasuvad kohustused vahendades poliitilise

debati esemeks olevat.

Kostjal ei olnud kohustust ebakohaseid väärtushinnanguid või ebaõigeid faktiväited sisaldavaid

kommentaare ennetada ning vihakõne kommentaarides ei leidunud. Õiguskaitsevahendite

kasutamine au teotavate faktiväidete ja väärtushinnangute puhul on võimalik, kui nende

avaldamine oli tahtlik. Avaldamise võimaldamine ei võrdu avaldamisega. Kostja ei toimetanud

ega aktsepteerinud enne kommentaari tegemist iga kommentaari, vaid andis kommenteerimise

võimaluse, s.t lõi platvormi debateerimiseks, küsimiseks, kahtlemiseks ja arvamuse jagamiseks.

EIK on selgitanud, et kommentaariumi pidaja on enda initsiatiivil kohustatud tagama vaid, et

vihakõne, otsesed ähvardused või üleskutsed vägivallale sisaldavad kommentaarid saaksid

viivitamata kustutatud. Kõigi ülejäänud kommentaaride osas nõustus EIK, et piisavaks

hoolsusmeetmeks on nn teata-ja-võetakse-maha süsteem, mille kohaselt uudisportaal reageerib

vastava teate saamisele ning eemaldab kommentaarid selle järgselt, kui peab teadet

põhjendatuks. Vihakõne defineeritakse kitsalt ning artiklites ja kommentaarides seda ei olnud.

Kommentaaride kontekst ja sisu olid selgelt lugejate emotsionaalsed arvamused ning tagajärjed

hagejale ei olnud erilised võrreldes ülejäänud avalikus ruumis oleva info tekitatud

tagajärgedega hagejale. Täiendavalt märkis kostja, et ta on osaliselt juba eemaldanud ning

teinud ettevalmistusi eemaldamaks osad väärtushinnanguid sisaldavad kommentaarid.

Hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue ei olnud võimalik, sest hageja oli juriidiline isik.

Füüsilise ja hingelise valu ning kannatuste kogemine on omane füüsilistele isikutele.

Üldreeglina on juriidilistel isikutel võimalik majandusliku varalise kahju tekkimine. Võimatu

oli ka hageja nõue edasisest kahju tekitamisest hoidumiseks selliselt, et kostja hoidub ebaõigete

andmete avaldamisest, maine kahjustamisest ja ebakohaste väärtushinnangute kasutamisest.

VÕS §-st 1055 tuleneb, et õigusvastase tegevuse lõpetamist ja edasisest tegevusest hoidumist

saab nõuda konkreetse õigusvastaselt kasutatud teose osas. Seega puudus õiguslik alus

kohustada kostjat hoiduma abstraktselt edasisest autorite varaliste ja mittevaraliste õiguste

rikkumisest tulevikus. Lisaks ei olnud hagejal ka ebaõigete andmete avaldamise lõpetamise

nõuet, sest kostja ei avaldanud ebaõigeid faktiväiteid ja EIK praktika ei luba kustutada kogu

artiklit

võrguväljaandest.

Internetiarhiivis

olevate

artiklite

kustutamine

ei

olnud

proportsionaalne meede muude õigushüvede kaitseks.

Maakohtu otsus

4. Kohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus määras, et hagejal tuleb

kostjale hüvitada menetluskulud 9 250 eurot ja viivis seadusjärgses määras kuni kohustuse

täitmiseni.

Hagejal ei olnud õigust esitada hagis nimetatud nõudeid, mistõttu tuli hagi jätta rahuldamata.

Õiguskirjanduses on eitatud juriidilise isiku õigust nõuda VÕS § 1047 lg 4 kohaldamist muudel

juhtudel kui majandustegevusse sekkumise korral. Hageja ei olnud aga tavapärane

majandustegevusega tegelev isik, vaid erakond. Poliitilised erakonnad ei saa üldjuhul esitada

au teotamise või maine kaitseks hagi, sest avalikkusel on põhjendatud huvi kriitikale ja

demokraatlikult valitud erakonnal peab olema kõrgendatud talumiskohustus (EIK 15.5.2005

otsus asjas Steel ja Morris vs Ühendkuningriigid). Isegi hageja seaduslik esindaja MH on

ajakirjaniku küsimusele vastuse andmisel leidnud, et poliitilistes aruteludes võib ja peabki end

väljendama tavapärasest enam tähelepanu köitvamate väljenditega ning agressiivsemalt.

Kuivõrd hageja juhtivpoliitik eeldas poliitikas kõrgemat talumisläve seoses tema

väljaütlemistega, siis tuleb ka hagejal endal arvestada kõrgendatud talumiskohustusega. Lisaks

oli vaidlusalusel perioodil põhjendatult hageja vastu kõrgendatud huvi ja tavapärasest teravam

debatt, sest hageja ületas esmakordselt valimiskünnise ja sai Riigikokku.

Eelnevale käsitlusele alternatiivselt kontrollis kohus, kas hagis esile toodud väited võisid olla

ebaõiged faktiväited või ebakohased väärtushinnangud. Faktiväide on põhimõtteliselt

kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Seevastu ei ole võimalik

tõendada isiku kohta antud ja avaldatud väärtushinnangu sisu tõesust või väärust.

Ümberlükkamist saab nõuda vaid ebaõigete faktiväidete puhul.

Kohus asus seisukohale, et kõik vaidlusalused väljendid olid väärtushinnangud, põhjendades

seda järgmiselt:

1) esimeses

artiklis

avaldatud

väljend

„provokatiivne

tõrvikurongkäik“

oli

iseloomustav/meenutav hinnang, mida ei saanud jah-ei skaalal hinnata, s.t tegu oli

väärtushinnanguga;

a.

esimese artikli kommentaarides avaldatud väljendite „Keskerakonna taskupartei

propagandaüritus“ ja „Martin võib olla nii suur neegrivihkaja kui tahab“ osas märkis

kohus, et kostjal ei lasunud kohustust ebakohaseid väärtushinnanguid või ebaõigeid

faktiväiteid sisaldavaid kommentaare ennetada ning hageja suhtes vihakõne

kommentaarides ei leidunud. Lisaks puudutas teine kommentaar MH, mille

eemaldamist ei oleks hageja saanud nõuda;

2) teises artiklis avaldatud väljend „vihaõhutaja“ oli iseloomustav hinnang, mida ei saanud

jah-ei skaalal hinnata ning see ei olnud kontrollitav, s.t tegu oli väärtushinnanguga;

3) teises artiklis avaldatud väljend „euroopalike väärtuse jalge alla tallamisele“ oli

iseloomustav hinnang, mida ei saanud jah-ei skaalal hinnata ning see ei olnud kontrollitav;

tegu oli kujundliku kõnega, s.t tegu oli väärtushinnanguga;

4) teises artiklis avaldatud seisukoht „põlistab ennast teisi halvustades, lahterdades inimesi

pigem sünnipära ja verepuhtuse kui nende maailmavaateliste eelistuste järgi“ oli

iseloomustav hinnang, mida ei saanud jah-ei skaalal hinnata ning see ei olnud kontrollitav;

hinnanguliseks tegi lause ka sõna „pigem“ kasutamine, s.t tegu oli väärtushinnanguga;

5) teises artiklis avaldatud seisukoht „samalaadset ideoloogiat ajavad näiteks Jobbik Ungaris,

Rahvarinne Prantsusmaal, Põlissoomlased üle lahe, Pegida Saksamaal või Kuldne Koidik

Kreekas. Oma retoorikas toovad nad Euroopa poliitikasse samasugust hingust, mis ükskord

varem viis Teise maailmasõjani“ oli iseloomustav ja võrdlev hinnang, mida ei saanud jah-

ei skaalal hinnata; hinnanguliseks tegi lause ka sõnade „samalaadne“, „hinguse toomine“

kasutamine, s.t tegu oli väärtushinnanguga;

6) teises artiklis avaldatud mõte „Eestis äratab EKRE inimeste tumedamaid tunge tühja koha

pealt. Meil pole massiliselt (majandus)põgenikke, küll elab kõrvuti mitu rahvast, kellest

mõnele mõjub ütlemine, et neid pole siin vaja, märksa ohtlikuma mürgina kui Kremli

propaganda. Tuldläitvate loosungitega üritavad nad mitte lahendada probleeme, vaid neid

enda huvide teenimiseks juurde tekitada“ oli iseloomustav ja oletuslik hinnang, mida ei

saanud jah-ei skaalal hinnata ja kontrollida; hinnanguliseks tegi lause ka väljendite

„tumedaid tunge äratav“, „enda huvides probleeme tekitav“ kasutamine, s.t tegu oli

väärtushinnanguga;

7) teises artiklis avaldatud mõte „EKRE-t seob põlgus demokraatlike institutsioonide vastu“

oli kirjeldav ja seda ei saanud jah-ei skaalal hinnata ning kontrollida, s.t tegu oli

väärtushinnanguga;

8) teises artiklis avaldatud väljendid „EKRE parlamenti pääsemine on demokraatia

paradoks“, „hageja tegevuse põhisisu on õõnestada usaldust lääneliku ühiskonnakorralduse

vastu“ ja „vihaõhutajad võivad parlamenti ju pääseda, aga võimust saab ja tuleb nad kaugel

eemal hoida“ olid artikli autori isiklikud arvamused ja oletused hageja tegevusele, neid ei

saanud jah-ei skaalal hinnata ning kontrollida, s.t tegu oli väärtushinnanguga;

a.

teise artikli kommentaarides avaldatud väljendite „viha õhutamine“ ja „kas inimesed

peavad hakkama üksteist maha nottima“ osas märkis kohus, et kostjal ei lasu kohustust

ebakohaseid väärtushinnanguid või ebaõigeid faktiväiteid sisaldavad kommentaare

ennetada ning hageja suhtes vihakõne kommentaarides ei leidunud;

9) kolmanda artikli pealkiri „Trump kätte vaenujõududele“, oli isiklik arvamus ja hinnang

hageja tegevusele; seda ei saanud jah-ei skaalal hinnata ning kontrollida, s.t tegu oli

väärtushinnanguga;

10) kolmanda artikli väljend „Meenuvad 1930. aastate kurikuulsad tõrvikurongkäigud“ andis

hinnangu hageja tegevusele, seda ei saanud jah-ei skaalal hinnata ning see ei olnud

kontrollitav, s.t tegu oli väärtushinnanguga;

11) kolmanda artikli fraasid „mängivad provokatiivselt“ ja „sütitab tarbetut tüli“ väljendasid

hinnangut hagejale ja neid ei saanud jah-ei skaalal hinnata, s.t tegu oli väärtushinnanguga;

12) kolmanda artikli väide, et hageja tegevus annab mõista, et mitte-eestlased on riigis

üleliigsed, oli iseloomustav hinnang hageja loosungile, seda ei saanud jah-ei skaalal

hinnata ja see ei olnud kontrollitav, s.t tegu oli väärtushinnanguga;

13) kolmandas artiklis avaldatud väide, et hüüdlaused nagu „eestlase Eesti eest“ iseloomustasid

marurahvuslasi ja paremäärmuslasi ning see on võrreldav hüüdlausega „Saksamaa

sakslastele, välismaalased välja!“, oli hageja loosungist tulenev iseloomustav

hinnang/meenutus, seda ei saanud jah-ei skaalal hinnata ja see ei olnud kontrollitav, s.t tegu

oli väärtushinnanguga;

14) kolmandas artiklis avaldatud väited, et rongkäigu loosungid kõnelesid kitsarinnalisest

rahvuslusest ja rõhutasid õige nahavärvi olulisust, oli loosungist tulenev iseloomustav

ajakirjaniku hinnang/meenutus, seda ei saanud jah-ei skaalal hinnata ja see ei olnud

kontrollitav, s.t tegu oli väärtushinnanguga;

15) kolmandas artiklis avaldatud väljend „EKRE on trumbid vaenulikele jõududele kätte

mänginud“ oli loosungist tingitud iseloomustav hinnang, seda ei saanud jah-ei skaalal

hinnata, s.t tegu oli väärtushinnanguga;

16) neljandas artiklis avaldatud JM seisukohad Natsi-Saksamaa sõjatööstuse kui päästerõnga

kohta toonaste inimeste jaoks, nõustaja nõusoleku vajadusest abordi tegemiseks ja

surmanuhtluse taastamise kohta puudutasid JM ja nende ümberlükkamist sai nõuda vaid

JM ise. Alternatiivselt täheldas kohus, et tegu ei olnud faktiväidetega;

17) viiendas artiklis avaldatud JM blogipostituse tõlgendust, nagu ta oleks tõstnud esile fašismi

ja natsismi positiivseid külgi ning kutsunud üles rahvuslikule puhastusele Eesti ühiskonnas,

ei saanud hageja vaidlustada, sest tegu oli artikliga, mis oli avaldatud Eesti

Rahvusringhäälingu portaalis;

18) kuuendas artiklis avaldatud JM kirjeldusena märgitud sõna „kollanokk“ osas ei saanud

hageja nõudeid esitada, sest see puudutas JM ja selle ümberlükkamist sai nõuda vaid JM

ise. Alternatiivselt täheldas kohus, et tegu ei olnud faktiväitega;

19) seitsmendas ja kaheksandas artiklis avaldatud JM blogipostituse kirjelduse (noorpoliitik

arutleb "vääriti mõistetud" fašismi ja natsionaalsotsialismi "positiivse poole" üle) osas, ei

saanud hageja nõudeid esitada, sest see puudutas JM ja selle ümberlükkamist sai nõuda

vaid JM ise. Alternatiivselt täheldas kohus, et väited olid põhjendatud, sest tulenesid

üksüheselt blogipostitusest ja intervjuust;

20) üheksandas artiklis avaldatud mõttest hagejast kui rassismikoolist väljendus hinnang

hageja tegevusele, seda ei saanud jah-ei skaalal hinnata ja see ei olnud kontrollitav, s.t tegu

oli väärtushinnanguga;

21) kümnendas

artiklis

avaldatud

JM

seisukoha

kirjelduse

osas,

et

fašism

ja

natsionaalsotsialism on vääriti mõistetud ja nendel on positiivsed külgi, sai nõudeid esitada

ainult JM ise, hagejal nõudeõigus puudus. Alternatiivselt täheldas kohus, et väited olid

põhjendatud;

22) üheteistkümnendas artiklis avaldatud SM seisukoht, et hageja sõnumid on üles ehitatud

vaenu õhutamisele, oli kolmanda isiku arusaama hageja tegevusest lugejateni toomine;

seda ei saanud jah-ei skaalal hinnata, s.t tegu oli väärtushinnanguga. Ajakirjanikul on õigus

kajastada valitsuserakonna juhtide avalikult öeldut ja kajastatut ning seda ei ole

ajakirjanikul õigus muuta;

23) kaheteistkümnendas artiklis avaldatud väljendi osas „noorpoliitiku blogipostitus, mis näis

justkui õigustavat sunnitöölaagreid“ sai nõudeid esitada ainult JM ise, hagejal nõudeõigus

puudus. Alternatiivselt täheldas kohus, et väited olid põhjendatud. Lisaks on ajakirjanikul

õigus kajastada valitsuserakonna juhtide avalikult öeldut ja kajastatut ning seda ei ole

ajakirjanikul õigus muuta;

24) kolmeteistkümnendas artiklis avaldatud JM blogipostituse kirjelduse osas, et viimane kiitis

seal fašismi, sai nõudeid esitada ainult JM ise, hagejal nõudeõigus puudus. Alternatiivselt

täheldas kohus, et väited olid põhjendatud;

25) neljateistkümnendas

artiklis

avaldatud

mõte,

et

hageja

on

euroopa-vastane

padukonservatiiv, oli hinnang, mida ei saanud jah-ei skaalal hinnata ja see ei olnud

kontrollitav, s.t tegu oli väärtushinnanguga;

26) viieteistkümnendas artiklis avaldanud väide, et hageja on kolhoosiesimeeste partei, oli

kujundlik väljend, mis oli hinnanguline, s.t tegu oli väärtushinnanguga. Isegi kui oleks tegu

olnud faktiväitega, ei oleks see olnud vale, sest hageja möönis, et nende liikmeskonnas on

kolhoosiesimehi;

27) kuueteistkümnendas artiklis avaldatud väide „lapsüllatus on valimisealistele kodanikele

mõeldud EKRE nime kandev üllatusmuna, mille sees on JM ja teised pisikesed

natsipäkapikud“ oli mõlema poole hinnangul väärtushinnang;

28) seitsmeteistkümnendas artiklis kasutatud fraase „need natsid“ ja „lollid“ ei saanud hageja

vaidlustada, sest kirjeldasid hageja liikmeskonda. Lisaks oli tegu iseloomustava

hinnanguga, mida ei saanud jah-ei skaalal hinnata ning see ei olnud kontrollitav;

29) artikli „VIDEO: Vene uudised ehitavad "Tujurikkuja" sketšiga Eestile natsimainet: see on

fašist JM kooli promovideo!“ kommentaarides avaldatud mõtete osas märkis kostja, et

kostjal ei lasunud kohustust ebakohaseid väärtushinnanguid või ebaõigeid faktiväiteid

sisaldavaid kommentaare ennetada ning hageja suhtes vihakõne kommentaarides ei

leidunud.

Kuivõrd ükski väidetest ei olnud faktiväide, puudus kostjal kohustus faktiväidete

ümberlükkamiseks, mistõttu ei analüüsinud kohus hageja teist nõuet ebaõigete andmete

avaldamise lõpetamiseks ja andmete avaldamisest hoidumiseks.

VÕS § 1046 lg 1 ja 2 kohaselt on väärtushinnangute avaldamine õigusvastane, kui avaldatud

väärtushinnangud ei ole kohased ning ebakohaste väärtushinnangute avaldamine on õigustatud

arvestades muuhulgas avalikkuse huve. Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle

põhjendamatusest, s.t sellest, et avaldaja on oma negatiivse hinnangu kujundanud kas ebaõigete

faktide (asjaolude) alusel, asjaolusid selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt, arvestamata

faktilisi asjaolusid või nende puudumist. Lisaks võib väärtushinnangu ebakohasus ilmneda

ebasündsast väljendusviisist (vt Riigikohtu 31.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 12).

Ükski väärtushinnang ei olnud ebakohane, küll aga olid mitmed negatiivsed. Kuid ka negatiivne

hinnang võib olla põhjendatud ja kohane. Sellele andsid kinnitust mitmed hageja

juhtivpoliitikute väljaütlemised nii intervjuudes kui sotsiaalmeedias. Näiteks MH poolt

avaldatu: „Meie immigratsioonipoliitikas peaks olema üks lihtne reegel: kui on must, näita ust

ja kogu lugu“. Samuti kinnitasid seda asjatundjate Jaak Valge ja Krista Kerge arvamused, kuigi

neid ei olnud võimalik absoluutse tõendina kasutada väärtushinnangute põhjendamatuse

hindamisel, sest selle osas tuli seisukoht anda mõistliku isiku seisukohalt lähtudes. Samuti olid

KK-le esitatud küsimused suunavad valikvastuste tõttu. Veel selgitas kohus, et nende kirjalikud

arvamused ei olnud ekspertarvamused TsMS § 293 mõttes, sest täitmata olid 32. peatükis

sätestatud nõuded. Tegu oli dokumentaalsete tõenditega, millest nähtus asjatundja arvamus.

Isegi kui artiklites oleks olnud ebakohaseid väärtushinnanguid, kaalusid avalikkuse huvid üles

hageja huvid, mistõttu puudus hinnangute avaldamisel õigusvastasus kui eeldus nõude

esitamiseks.

Hageja mittevaralise kahju nõue tuli jätta rahuldamata. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS)

§ 42 kohaselt võib juriidiline isik nõuda küll au teotamisega tekitatud varalise kahju hüvitamist,

mitte aga moraalse kahju hüvitamist. Niisugune käsitlus ei ole vastuolus põhiseadusega (PS),

sest juriidilisele isikule ei ole omane moraal, seega ei saa ta ka nõuda moraalse kahju hüvitamist

(Riigikohtu 27.03.1997 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-97). Lisaks ei toonud hageja välja, milles

tema mittevaraline kahju seisnes. Vastupidi, hageja ise kinnitas, et pärast artiklite avaldamist

hageja maine tõusis. Kuivõrd kohus jättis hagi kõikides nõuetes rahuldamata, puudus vajadus

asuda analüüsima hageja istungil välja toodud mõtet, et VÕS § 134 lg 2 tuleb jätta kohaldamata

vastuolu tõttu PS-ga.

Menetluskulud jättis kohus TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja põhjendatud ja

vajalikud kulud õigusabile olid 9 250 eurot (käibemaksuta), mis tuli hagejalt kostja kasuks välja

mõista.

Apellatsioonkaebus

5. Hageja palus maakohtu otsus tühistada ja hagi rahuldada või alternatiivselt saata asi uueks

arutamiseks maakohtule. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Maakohus kohaldas

vääralt materiaalõiguse norme ja rikkus menetlusõiguse norme.

Kohtu seisukoht, et poliitilised erakonnad ei saa üldjuhul esitada au teotamise või maine

kaitseks hagi ja erakonnal peab olema kõrgendatud talumiskohustus, oli põhjendamata ja

ebaõige. Kohus ei selgitanud, millal siiski on võimalik selline hagi esitada ja ei analüüsinud

neid juhtumeid. Hagi esitamine erakonna poolt mittevaralise kahju hüvitamiseks oli võimalik.

EIK praktika ja Eesti õiguskirjandus on jaatanud juriidilise isiku maine kahjustumise ja

seepärast kahjuhüvitise väljamõistmise võimalust. Näiteks on EIK korduvalt selgitanud, et

juriidilise isiku (sh erakonna) mittevaralise kahju hüvitamise nõue ei tohiks olla välistatud (EIK

8.12.1999 otsus asjas Freedom and Democracy Party vs Türgi). Ka on Eesti kohus juriidilisele

isiku kasuks mittevaralise kahju välja mõistetud (vt TlnRingK 29.06.2006 otsus haldusasjas nr

3-05-528). Eelneva valguses oli Riigikohtu 27.03.1997 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-35-97

väljendatud seisukoht, mille järgi ei saa juriidiline isik nõuda moraalse kahju hüvitamist,

aegunud.

Maakohus asus ekslikult seisukohale, et kõikides kostja avaldatud artiklites sisalduvad väited

olid kohased väärtushinnangud. Järgmisena esitatakse fraasid, mille osas hageja kohtu

seisukohta ei jaganud ja põhjendused:

1) fraas „provokatiivne tõrvikurongkäik“ oli ebaõige väide, mida kinnitas ajaloolase JV

arvamus;

2) fraas „pole imestada, et meenuvad 1930. aastate kurikuulsad tõrvikurongkäigud“ oli

faktiväide. Rongkäigu provokatiivsust saab kontrollida tunnistajate kaasabil ja

videosalvestisi vaadeldes. Kui tegevuse käigus ei pandud toime provokatsioone, ei saa

rongkäik olla provokatiivne;

3) asjaolu, kas keegi on vihaõhutaja, saab samuti hõlpsalt kontrollida karistusregistri kaudu.

Kui isik ei ole KarS § 151 alusel süüdi mõistetud, siis isik vihaõhutaja ei ole. Seega oli

nimetatud väite puhul tegu vale faktiväitega;

4) kontrollitav oli fraasi „Euroopalike väärtuse jalge alla tallamisele“ tõelevastavus,

kõrvutades hageja parteiprogramm inimõiguste konventsiooniga;

5) faktiväited sisaldusid ka fraasis „põlistab ennast teisi halvustades, lahterdades inimesi

pigem sünnipära ja verepuhtuse kui nende maailmavaateliste eelistuste järgi“;

6) kontrollitav oli väljendi „hageja ajab samalaadset ideoloogiat nagu näiteks Jobbik Ungaris,

Rahvarinne Prantsusmaal, Põlissoomlased üle lahe, Pegida Saksamaal või Kuldne Koidik

Kreekas. Oma retoorikas toovad nad Euroopa poliitikasse samasugust hingust, mis ükskord

varem viis Teise maailmasõjani“ tõelevastavus. Selleks tuli kontrollida loetletud liikumiste

dokumentides sisalduvaid printsiipe või parteiprogramme ning kontrollida, kas hageja

ideoloogia on samalaadne;

7) lõigus „Eestis äratab EKRE inimeste tumedamaid tunge tühja koha pealt. Meil pole

massiliselt (majandus)põgenikke, küll elab kõrvuti mitu rahvast, kellest mõnele mõjub

ütlemine, et neid pole siin vaja, märksa ohtlikuma mürgina kui Kremli propaganda.

Tuldläitvate loosungitega üritavad nad mitte lahendada probleeme, vaid neid enda huvide

teenimiseks juurde tekitada“ oli arvukalt faktiväiteid, mida sai kontrollida vaatluse,

eksperdi- ja asjatundja arvamuse ning tunnistajate ütlustega;

8) fraasi „nii Keskerakonda kui ka EKRE-t seob põlgus demokraatlike institutsioonide vastu.

Nende ühiskonnakriitika võib kokku võtta paari märksõnaga: meedia on kallutatud,

parlament takistab arengut ja tugevat juhti ei tohiks seadustega ülemäära kätest siduda“

tõelevastavust sai kontrollida parteiprogramme võrreldes;

9) ka väiteid, et hageja parlamenti pääsemine oli demokraatia paradoks ja hageja töötab

Eestile vastu ning hagejat võrdsustatakse vihaõhutajaga, oli võimalik kontrollida;

10) fraasi „trump kätte vaenujõududele“ oli võimalik kontrollida;

11) hinnangus „pole imestada, et meenuvad 1930. aastate kurikuulsad tõrvikurongkäigud“

sisaldusid kontrollitavad faktilised andmed. Kontrollivõimaluse ilmestamiseks esitas

hageja ajaloolase J. Valge arvamuse;

12) väljendite „provokatiivselt mängima“ ja „tarbetut tüli sütitama“ tõepärasust oli võimalik

tuvastada, kui kontrollida, kas kostja tegevus ajas kedagi tülli;

13) järeldust „hageja tegevus annab mõista, et mitte-eestlased on riigis üleliigsed“ oli võimalik

kontrollida. Kohus ei saanud järeldada kostja liikme väljaütlemisest „kui on must, näita

ust“, et see oli erakonna ametlik positsioon;

14) dokumentaalse tõendiga või sotsioloogilise uuringuga oli võimalik kontrollida, kas

ajakirjaniku võrdlus, et hüüdlaused nagu „eestlaste Eesti eest“ iseloomustavad

marurahvuslasi ning paremäärmuslasi ja need on võrreldavad hüüdlausega „Saksamaa

sakslastele, välismaalased välja!“. Kusjuures eestimeelne rahvuslik loosung ei saanud olla

käsitletav marurahvusliku ja natsionaalsotsialistlikult meelestatud hüüdlausena, mistõttu

oli tegu ebaõige faktiväitega;

15) ajakirjaniku avaldatud mõte, et nähes tõrvikurongkäigus loosungit „sinitaeva palge ees

mustal mullal valge mees“, meenusid talle tõrvikurongkäigud eelmise sajandi

kolmekümnendatest aastatest, oli kirjutatud viisil, mis oli käsitletav faktiväitena, sest selle

tõepärasust sai ajaloolane analüüsida;

16) väide „EKRE on trumbid vaenulikele jõududele kätte mänginud“ oli kontrollitav

dokumentaalsete tõendite abil, s.t tegu oli faktiväitega. Kuivõrd rongkäik ja seal nähtud

loosungid ei olnud Eesti Vabariigile kahjulikud, oli tegu ebaõigete andmetega;

17) fraasides „uus Riigikogu liige ütleb, et Eesti võiks arendada sõjatööstust, mis päästis 1930-

ndatel Natsi-Saksamaal inimesed töötusest“ ja „M soovib ka, et naised peaksid abordi

tegemiseks kohustuslikus korras hankima nõustaja nõusoleku“ sisaldusid ebaõiged

faktiväited. Hageja juhatuse liige ei öelnud ajakirjaniku poolt kirjeldatud kujul nimetatud

fraase. Nõue oli võimalik esitada, sest ei saa välistada, et mistahes kontekstis mistahes

ebakohased väärtushinnangud ja/või ebaõiged faktiväited juriidilisest isikust juhatuse liikme

(tema tegevuse, tõekspidamiste jms) kohta ei saaks tekitada kahju juriidilise isiku mainele ega

annaks seeläbi alust nt edasisest rikkumisest hoidumise nõudele VÕS § 1055 lg 1 mõttes

ja/või ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudele VÕS § 1047 alusel (TlnRingK 17.11.2016

määrus samas asjas);

18) fraas „kus ta tõstis esile fašismi ja natsismi positiivseid külgi ning samuti kutsus üles

rahvuslikule puhastusele Eesti ühiskonnas“ leidus artiklis, mis avaldati veebiportaalis

www.delfi.ee ja mis oli avaldatud üksüheselt ka portaalis www.err.ee. Eelnev ei välistanud

viidatud väite osas kostja vastu nõude esitamise. Fraas sisaldas ebaõigeid kontrollitavaid

väiteid;

19) sõna „kollanokk“ kasutamisega avaldas kostja ebaõige faktiväite. Kollanoka all mõisetakse

reeglina isikut, kes on valdkonnas, milles ta tegutseb, täiesti asjatundmatu ning

kogenematu. Tõendatav ja kontrollitav jah-ei skaalal oli asjaolu, kui kaua oli JM enne

artiklite avaldamist tegutsenud poliitikuna;

20) fraas „noorpoliitik arutleb "vääriti mõistetud" fašismi ja natsionaalsotsialismi "positiivse

poole" üle“ oli ebaõige faktiväide, sest JM ei ole kunagi hageja juhatuse liikmena väitnud,

et fašism või natsionaalsotsialism on vääriti mõistetud ning nendel on positiivsed küljed.

Eelnev oli jah-ei skaalal kontrollitav;

21) väide, et kostja oli rassismi kool, oli jah-ei skaalal kontrollitav. Nimelt sai uurida, kas kostja

liikmeskonnas oli rassistlikult meelestatud isikuid ja kas liikmeskonda mõjutati rassistlike

maailmavaadetega;

22) fraasis „sotsiaaldemokraadid ei näe võimalust valitsuskoostööks EKREga, kelle sõnumid

on üles ehitatud vaenu õhutamisele“ leidus ebaõige faktiväide, sest kostja sõnumid ei olnud

üles ehitatud vaenu õhtumisele. Sõltumata sellest, et artiklis tsiteeriti poliitiku poolt öeldut,

oli kostja vastutus võimalik, sest tema vastutas avaldajana ebaõigete andmete avaldamise

eest;

23) tsiviilkohtumenetluses oli kontrollitav, kas JM õigustas blogipostituses sunnitöölaagreid

või mitte, s.t tegu oli faktiväitega;

24) fraasi „Riigikogu pesamuna JM (EKRE) kiitis oma kolme aasta taguses blogipostituses

fašismi“ oli võimalik jah-ei skaalal kontrollida, uurides kas JM kiitis fašismi või arutles

selle üle. Millegi kiitmine eeldab vaid positiivse poole välja toomist ja rõhutamist, kuid JM

arutles nii positiivse kui negatiivse poole üle, mis ei ole käsitletav kiitmisega;

25) fraasi „EKRE – Euroopa-vastased padukonservatiivid“ puhul oli tegemist ebaõige

faktiväitega. Vastuse küsimusele, kas hageja poliitika oli Euroopa ja Euroopa Liidu

vastane, oli võimalik leida hageja parteiprogrammist, valimislubadustest ja juhatuse

otsustest;

26) väite, et hageja on kolhoosi esimeeste partei tõepärasust sai hinnata hageja liikmeskonna

andmeid uurides, s.t tegu oli faktiväitega;

27) kostjale omistatud tiitel „natsid“ oli ebaõige faktiväide. Natside all mõeldakse

natsionaalsotsialistlikku ideoloogiat edendavat parteid ja liikmeskonda, mistõttu oli fakt

kontrollitav hageja parteiprogrammi kaudu;

28) fraasi „petistest isa-poega“ tõepärasus oli kontrollitav. Ilmselt mõeldi siinkohal hageja

juhatuse liikmeid M ja MH ning nende petiseks olemist oli hõlbus kontrollida. Isegi kui

tegu ei olnud faktiväitega, oli see ebakohane väärtushinnang.

Ebakohaste väärtushinnangute esitamisel on piir, mida ei tohi ületada. Ennekõike tuleb järgida

ajakirjanduses ajakirjanduseetikat, kontrollima faktiväidete avaldamisel faktoloogia õigsust,

väärtushinnangute avaldamisel aga teatava faktilise aluspõhja olemasolu. Terav kriitika on

õigustatud juhul, kui see aitab kaasa avalikule debatile, s.t ebakonstruktiivne alusetu kriitika

avaliku elu tegelase või poliitilise erakonna aadressil ei ole õigustatud. Kostja avaldatud

artiklites hageja kohta toodud faktiväited või väärtushinnangud ei olnud põhjendatud ja

lubatavad. MH poolt väljaöeldud metafoorne väljaütlemine ei olnud praegusel juhul asjakohane

ja ei õigustanud kostja tegevust.

Avaldatud kommentaaride hindamisel tuvastas kohus vääralt, et kostja tõendas teata-ja-

võetakse-maha süsteemi rakendamist tsiviilkohtumenetluses lubatavate tõenditega. Kohus

jõudis järeldusele vaid vastustaja lepingulise esindaja kohtuistungil antud paljasõnalise seletuse

pinnalt. Süsteemi kasutamist kostja puhul ei saanud pidada iga veebiväljaande puhul ka

üldtuntuks. Eelnev ei olnud piisav, et lugeda tuvastatuks kostja poolt teata-ja-võetakse-maha

süsteemi rakendamine.

Mittevaralise kahju hüvitamist puudutava kohtupraktika kohaselt peab hageja (kannatanu)

tõendama rikkumise toimepanemist, kuid mittevaralise kahju tekkimist ei pea tõendama, sest

rikkumise korral seda eeldatakse. Pealegi on mainekahju tekkimine raskesti tõendatav asjaolu

ning mainekahju tekkimist saab järeldada ja tõendada rikkumise asjaolude hindamise kaudu

ning kannatanu isikut arvestades. Praegu oli kannatanu poliitiline erakond. Poliitilise erakonna

maine kahjustumist, kui tema kohta avaldatakse meedias ebaõigeid faktiväiteid/ebakohaseid

väärtushinnanguid, tuleb samuti eeldada. Mainekahju tekkimist poliitilisele erakonnale tuleb

kõnealuses olukorras lugeda üldtuntud asjaoluks TsMS § 231 lg 1 mõttes, mida ei olegi vaja

tõendada.

Kui ringkonnakohus leiab, et hagejal kui erakonnal puudub alus hagis toodud nõuete

esitamiseks mitte maakohtu poolt välja toodud põhjustel, vaid põhjusel, et seda takistab

kohaldamisele kuuluva normina VÕS § 134 lg 2, palus hageja jätta VÕS § 134 lg 2 kohaldamata

vastuolu tõttu PS §-ga 25 ning mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis

ning edastada kohtuotsus põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 4

lg 3 alusel Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalvemenetluse läbiviimiseks.

Asjatundjate JV ja KK arvamused olid praeguses asjas kohaldatavad. Esitatud arvamused olid

igati sobilikud, usaldusväärsed ja lubatavad tõendid vaidlusaluste asjaolude tõendamiseks.

Kohtuotsus oli põhjendamatu osas, milles kohus leidis, et tõrvikurongkäigu sarnasust nn

kurikuulsate 1930. aastate tõrvikurongkäikudega saab hinnata vaid keskmise mõistliku isiku

ehk tavainimese seisukohast. Asjas oli kahtlemata kohaldatav ka KK arvamus, kuigi ta vastas

valikvastustega küsimustele. Hageja poolt soovitud asjaolu tõendamiseks tuligi asjatundjale

esitada täpselt sellised küsimused nagu hageja esitas.

Vastus apellatsioonkaebusele

6. Kostja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, maakohtu otsus muutmata ja

menetluskulud apellatsioonimenetluses hageja kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, arvestades

ringkonnakohtu otsuse põhjendusi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 21

alusel ning apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Hageja apellatsioonkaebuses esitatud

väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

Ringkonnakohus käsitleb esmalt hageja nõudeid ja nende õiguslikke aluseid (I), analüüsib, kas

hageja vaidlustatud väited olid faktiväited või väärtushinnangud (II) ja võtab seejärel seisukoha,

kas väited olid õigusvastased (III). Seejärel analüüsib kohus, kas kostja vastutab praegusel juhul

kommentaarides sisalduvate väidete eest (IV) ning võtab seisukoha, kas hageja nõuded

kuuluvad rahuldamisele (V).

I

Hageja nõue põhineb veebiportaalides www.epl.ee, www.ekspress.ee, www.delfi.ee ja

rus.delfi.ee perioodil 24.02.2015 kuni 14.09.2015 avaldatud artiklites ja kommentaarides

kajastuvatel hageja hinnangul ebaõigetel faktiväidetel või alternatiivselt ebakohastel

väärtushinnangutel. Hageja palus kohustada kostjat lükkama need ümber, avaldades selle kohta

artikli ja lõpetama hageja kohta ebaõigete faktiväidete ja/või väärtushinnangute avaldamine,

eemaldades vaidlusalustest artiklitest ebaõigeid faktiväiteid sisaldavad fraasid ja kohustada

kostjat neid edaspidi mitte avaldama ning mõista välja mittevaraline kahju.

Eeltoodust tulenevalt on hageja nõuete õiguslikuks aluseks VÕS § 1047 lg 4 ja § 1055 lg 1, mis

võimaldavad nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist ja kahju tekitava käitumise jätkumise

korral selle lõpetamist ning VÕS § 1043, mis kohustab õigusvastaselt teisele isikule kahju

tekitamise korral kahju hüvitada. Hüvitamisele kuuluv kahju võib VÕS § 128 lg 1 järgi olla nii

varaline kui mittevaraline.

Sõnavabaduse, sealhulgas ajakirjandusliku sõnavabaduse kasutamisel peab PS § 19 lg-st 2

tulenevalt austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust

(Riigikohtu 05.12.2002 otsus nr 3-2-1-138-02; 10.06.2009 otsus nr 3-2-1-43-09). Isikute kohta

artiklite avaldamisel vastanduvad kaks põhiõigust: ühelt poolt PS §-s 45 nimetatud sõnavabadus

ja teisalt juriidilise isiku õigus mainele (PS § 17). Seega tuleb kohtul anda hinnang, kas artiklites

avaldatu oli nii intensiivne hageja õiguste rikkumine, et sõnavabadusse tuleb sekkuda.

Siinjuures tuleb arvestada ka sellega, kas rikkumise oli põhjustanud või ajendanud kannatanu

enda tegu ja kas kahju tekitaja tegu oli adekvaatne ja lubatav reaktsioon.

VÕS-i kohaselt on isiku au teotamine ja maine kahjustamine võimalik nii väärtushinnangu,

sealhulgas ebakohase väärtushinnangu (VÕS § 1046 lg 1) kui ka tegelikkusele mittevastava

asjaolu õigusvastase avaldamisega (VÕS § 1047 lg 2). Erinevad on nendele õigusvastasuse

hinnangu andmise tingimused ja õiguskaitsevahendid. Väärtushinnangute puhul on

õigusvastane hinnang, mis on ebakohane, s.t on oma sisu või vormi tõttu konkreetses

kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega. Lisaks tuleb arvestada avaldamise asjaoludega

ning kaaluda erihuve. Faktiväite avaldamine on õigusvastane siis, kui see on vale ja avaldaja ei

tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki

sellest teadma, v.a kui kolmandatel isikutel oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja

kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele.

Tõele mittevastavate faktiväidete korral saab isik nõuda mainet kahjustavate andmete

ümberlükkamist (VÕS § 1047 lg 4), maine kahjustamise lõpetamist, kui avaldamine on jätkuv

või kui on alust karta maine kahjustamise kordumist, siis maine kahjustamisega ähvardamisest

hoidumist (VÕS § 1055 lg 1) ja reeglina kahju hüvitamist (VÕS § 127 lg-d 1 ja 2 ning § 134 lg

2). Kuna mainet kahjustavat väärtushinnangut ümber lükata ei saa, siis väärtushinnangu puhul

VÕS § 1047 lg-t 4 kohaldada ei ole võimalik.

II

Hageja on veendumusel, et enamiku kirjeldatud väidete näol on tegemist faktiväidetega. Kostja

seevastu on seisukohal, et kõik hageja viidatud väited on väärtushinnangud. Maakohus nõustus

otsuses kostjaga. Seega analüüsib kohus järgnevalt, et kas kostja poolt avaldatud hageja

esiletõstetud väidete näol oli tegu väärtushinnangute või faktiväidetega. Isiku kohta mis tahes

andmeid sisaldavat lauset käsitletakse kohtupraktikas faktiväitena. See väide on põhimõtteliselt

kontrollitav, tema tõesus või väärus kohtumenetluses tõendatav. Väärtushinnangut saab küll

põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust (Riigikohtu 11.02.2004 otsus asjas

nr 3-2-1-11-04, p 10). Ringkonnakohus kontrollib järgnevat, kas maakohus tuvastas õigesti, et

kõik vaidlusalused artiklites avaldatud väited, mis maakohtu hinnangul puudutasid hagejat, olid

kohased väärtushinnangud:

1) „provokatiivne tõrvikurongkäik“ – ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et sõna

„provokatiivne“ oli iseloomustav ning mida ei saanud jah-ei skaalal kontrollida, kuid mida

oli

võimalik

põhjendada.

Vastuseks

apellatsioonkaebuses

märgitule

selgitab

ringkonnakohus, et vaidlusalune sõna ei väljenda mitte mõtet, et koosviibimisel toimus

arvukalt provokatsioone, vaid seda, et rongkäik oli väljakutsuv, milles väljendub sõna

„provokatsiooni“ definitsioon. Kas tegevus on väljakutsuv ehk isegi ässitav, on igaühe

subjektiivse taju küsimus. Ajakirjandusel on õigus anda isikute ja nende tegevuse kohta

subjektiivseid hinnanguid ja isikute tegevust või tegevuse tagajärgi arvustada (vt nt EIK

26.04.1995 otsust asjas Prager ja Oberschlick vs Austria);

2) „vihaõhutaja“ – ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vaidlusalune sõna oli

iseloomustav hinnang, mida ei saanud jah-ei skaalal hinnata, mistõttu oli tegu subjektiivse

väärtushinnanguga, mitte faktiväitega. Hinnangut oli võimalik põhjendada, kuid mitte

tõendada. Hageja on menetlusdokumentides viidanud sellele, et vihaõhtuajal on Eesti

kultuuriruumis kujunenud välja selge tähendus ja tituleerides keegi vihaõhutajaks,

mõistavad kolmandad isikud, et see isik on süüdi mõistetud viha õhutamises.

Ringkonnakohus eelnevaga ei nõustu. Nimelt on karistusseadustiku (KarS) vastava sätte

§ 151 pealkiri „Vaenu õhutamine“ ja ka selle sisu ei kajasta terminit „vihaõhutaja“. Kuigi

Riigikohtu 31.05.2006 otsuses asjas nr 3-2-1-161-05 p-s 12 avaldati, et põhimõtteliselt on

võimalik isikut üldsuse ees kujutada ebaõigesti ka sel teel, et esitatakse kaudseid asjaolusid,

millest mõistlikult saab järelda mingeid otseseid fakte, mis käivad hageja kohta, ei saanud

ka seda tõdemust aluseks võttes leida, et kirjeldades hagejat vihaõhutajana, viidati tema

süüdimõistmisele KarS §-s 151 sätestatud kuriteo toimepanemises või vähemalt selles

sätestatud teo toimepanemisele (vt nt Riigikohtu 13.04.2007 otsust asjas nr 3-2-1-5-07,

p 28). Pigem viidati tavapärasest julgematele väljaütlemistele ja oma sõnumi levitamiseks

kasutatavatele eripärastele võtetele (nt tõrvikurongkäigu korraldamine);

3) „euroopalike väärtuste jalge alla tallamine“ – ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et

eelnevas väljendub autori hinnang hageja poliitikale, mida saab põhjendada, kuid mille

tõesust või väärust ei saa tõendada. Seda ei ole võimalik jah-ei skaalal hinnata ka võrreldes

inimõiguste konventsiooni teksti parteiprogrammiga, sest võrdlus on reeglina hinnanguline

ja ei muuda sellest tehtud lõppjäreldusi faktiväideteks;

4) „põlistab ennast teisi halvustades, lahterdades inimesi pigem sünnipära ja verepuhtuse kui

nende maailmavaateliste eelistuste järgi“ – eelnev sisaldab kahe väidet, n.o (1) hageja

põlistab end teisi halvustades; (2) hageja lahterdab inimesi pigem sünnipära ja verepuhtuse

kui nende maailmavaateliste eelistuste järgi. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et

eelnevas väljendub autori hinnang hageja poliitikale ja äsja toimunud tõrvikurongkäigule,

kus lehvitati loosungitega, mis kajastasid tavapärasest eristuvaid maailmavaateid.

Hinnanguid saab põhjendada, kuid nende tõesust või väärust ei saa tõendada;

5) „samalaadset ideoloogiat ajavad näiteks Jobbik Ungaris, Rahvarinne Prantsusmaal,

Põlissoomlased üle lahe, Pegida Saksamaal või Kuldne Koidik Kreekas. Oma retoorikas

toovad nad Euroopa poliitikasse samasugust hingust, mis ükskord varem viis Teise

maailmasõjani“ – eelnev sisaldab kahte väidet, n.o (1) hageja ideoloogiaga sarnast

ideoloogiat ajavad Jobbik Ungarist jt; (2) hageja toob Euroopa poliitikasse samasugust

hingust, mis varem viis Teise maailmasõjani. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et

mõlemad viidatud väited olid väärtushinnangud, sest need olid hinnangulised, mida

väljendas ka sõnade „samalaadne“ ja „hinguse toomine“ kasutamine. Ideoloogiate

samalaadsust oli võimalik põhjendada, kuid mitte tõendada. Nõndasamuti ei olnud

võimalik tõendada, kas hageja tõi endaga kaasa samalaadse hinguse, mis enam kui pool

sajandit tagasi viis maailmasõjani;

6) „Eestis äratab EKRE inimeste tumedamaid tunge tühja koha pealt. Meil pole massiliselt

(majandus)põgenikke, küll elab kõrvuti mitu rahvast, kellest mõnele mõjub ütlemine, et

neid pole siin vaja, märksa ohtlikuma mürgina kui Kremli propaganda. Tuldläitvate

loosungitega üritavad nad mitte lahendada probleeme, vaid neid enda huvide teenimiseks

juurde tekitada“ – eelnev sisaldab kahte väidet, n.o (1) hageja äratab Eestis inimeste

tumedamaid tunge tühja koha pealt; (2) Eestis ei ela massiliselt (majandus)põgenikke; (3)

Eestis elab kõrvuti mitu rahvast; (4) mitmele Eestis elavale rahvale mõjub ütlemine, et neid

pole siin vaja, märksa ohtlikuma mürgina kui Kremli propaganda; (5) hagejal on tuldläitvad

loosungid, millega ta püüab mitte lahendada probleeme, vaid neid enda huvide teenimiseks

juurde tekitada. Apellatsioonkaebusest nähtuvalt ei vaidlustanud hageja kõiki eelnevalt

viidatud väiteid, vaid nendest iseenda poolt tehtud järeldust, et hageja õhutab agressiivset

rahvusvahelist vaenu. Kuigi vastavalt Riigikohtu 15.04.2015 otsusele asjas nr 3-2-1-24-15

on võimalik, et ümberlükatavad ebaõiged faktiväited võivad olla ka kaudsed faktiväited,

s.t faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult

võttes järelduvad, ei ole ringkonnakohtu hinnangul kostja avaldatud väidetest tuletatav, et

kostja heitis hagejale ette agressiivse rahvusvahelise vaenu õhutamist. Vaidlustatud

fraasides avalduvad mõtted on osaliselt kujundlikud, kirjeldades autori tundmusi seoses

hageja poliitika ja juhtfiguuride väljaütlemistega (nt väited nr 1, 4, 5). Seega on tegu

väärtushinnangutega. Väited nr 2 ja 3 on faktiväited;

7) „nii Keskerakonda kui ka EKRE-t seob põlgus demokraatlike institutsioonide vastu“ –

ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et eelnevas väljendub autori hinnang hageja

poliitikale, mida saab põhjendada, kuid mille tõesust või väärust ei saa tõendada. Ei ole

võimalik jah-ei skaalal hinnata, kas hageja põlgab demokraatlikke institutsioone või on

tema tundmused nendega seoses teistsugused;

8) „EKRE parlamenti pääsemine on demokraatia paradoks“ – ringkonnakohus nõustub

maakohtuga, et eelnevalt kirjeldatud lauses peale asjaolu, et hageja pääses parlamenti, muid

faktiväiteid ei esine. Eelnevat hageja ei vaidlusta;

9) „hageja tegevuse põhisisu on õõnestada usaldust lääneliku ühiskonnakorralduse vastu“ –

ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et eelnevas väljendub autori hinnang hageja

poliitikale, mida saab põhjendada, kuid mille tõesust või väärust ei saa tõendada;

10) „vihaõhutajad võivad parlamenti ju pääseda, aga võimust saab ja tuleb nad kaugel eemal

hoida“ – hageja leidis, et viidatud fraasis sisalduv väide, nagu oleks hageja vihaõhutaja, oli

faktiväide. Ringkonnakohus eelnevaga ei nõustu ja leiab, et vaidlustatud väide oli

väärtushinnang. Seisukoha põhjendused kajastuvad ülal p-s 2.

11) „trump kätte vaenujõududele“ – ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et eelnevas

väljendub autori hinnang hageja poliitikale, mida saab põhjendada, kuid mille tõesust või

väärust ei saa tõendada;

12) „meenuvad 1930. aastate kurikuulsad tõrvikurongkäigud“ – ringkonnakohus nõustub

maakohtuga, et eelnevas faktiväiteid ei sisaldunud. Autor ei võrdsustanud viidatud fraasis

hageja rongkäiku 1930. aastate tõrvikurongkäikudega, vaid avaldas, et rongkäik meenutas

temale varem ajaloos aset leidnud sündmusi. Seega ei sisaldanud vaidlustatud lause

faktiväiteid;

13) „nad mängivad provokatiivselt ja nende mäng sütitab tarbetut tüli“ – ringkonnakohus

nõustub maakohtuga, et omadust väljendavad sõnad ja fraasid, n.o „provokatiivne“ ja „tüli

sütitav“ olid hagejat iseloomustavad sõnad, mis ei kandnud endas jah-ei skaalal

kontrollimist võimaldavaid andmed, s.t tegu oli väärtushinnangutega;

14) „just nimelt „eestlaste Eesti“. See annab mõista, et teised on siin riigis need, kelle pärast

mitte üksnes ei pingutata, vaid kes on kõrvalised, võimalik, et liigsed“ – ringkonnakohus

nõustub maakohtuga, et eelnev sisaldas väärtushinnangut, mis kirjeldas rongkäigus nähtud

loosungit ja sellest tehtud järeldusi. Väidet ei saanud jah-ei skaalal kontrollida;

15) „kuid niisugused hüüdlaused iseloomustavad pigem marurahvuslasi ja paremäärmuslasi.

Võrrelge seda kasvõi Saksa paremäärmuslaste hüüdlausega „Saksamaa sakslastele,

välismaalased välja!““ – eelnevas sisaldus väide, et hageja rongkäigu loosungid

iseloomustasid pigem marurahvuslasi ja paremäärmuslasi. Ringkonnakohus nõustub

maakohtuga, et tegu oli autori subjektiivse hinnanguga, mis põhines nähtud loosungitel ja

autori

elukogemusel.

Artiklis

ei

võrdsustatud

hagejat

marurahvuslaste

ja

parmäärmuslastega, vaid nende ühendamiseks kasutati sõna „pigem“, väljendades

ebakindlat hinnangut. Seda ei saanud jah-ei skaalal hinnata;

16) „loosung: „Sinitaeva palge ees mustal mullal valge mees.“ Nahavärvi rõhutamine annab

mõista, et on olemas mingid õigemad nahavärvid. Kui selliste vihjete saatel tõrvikutega

ringi marssida, siis pole imestada, et meelde tulevad ühed teised tõrvikurongkäigud eelmise

sajandi kolmekümnendatest aastatest“ – apellatsioonkaebuses vaidlustati maakohtu

seisukoht, et viidatud loosung ei saanud meenutada kolmekümnendate tõrvikurongkäike.

Ringkonnakohus on seisukohal, et asjaolu, kas artikli autorile meenutab nähtu mõnda

ammust ajaloosündmust või mitte, on subjektiivne elukogemusel põhinev väärtushinnang,

mida ei ole võimalik jah-ei skaalal kontrollida;

17) „mis õigusega ahistab Eesti riik MK, /…/, kui ta lubab paremradikaalsete loosungitega

EKRE-l tõrvikurongkäike pidada“ – apellatsioonkaebuse esitaja vaidlustas väite, et

tõrvikurongkäigus kasutatud loosungid olid paremradikaalsed. Ringkonnakohus nõustub

maakohtuga, et tegu oli autori subjektiivse hinnanguga, mis põhines nähtud loosungitel ja

autori elukogemusel. Nimelt radikaalsus, liberaalsus või konservatiivsus väljendub alati

kirjutaja enda subjektiivses maailmapildis vastavalt konkreetse erakonna platvormile ja

muljele mistahes valdkonnas;

18) „Rassismi kool enne EKRE-t: Bikers Pub ei teenindanud neegreid“ – ringkonnakohus

nõustub maakohtuga, et EKRE kõrvutmine artikli pealkirjas rassismi kooliga, ei ole

faktiväide. Rassismi koolil kui sellisel puudub faktiline aluspõhi. EKRE kõrvutamine

millegagi, mida reaalselt ei eksisteeri ja mis sisustatakse üksnes lugeja enda subjektiivsete

arvamuste baasil, ei ole jah-ei skaalal kontrollitav;

19) „sotsiaaldemokraadid ei näe võimalust valitsuskoostööks EKRE-ga, kelle sõnumid on üles

ehitatud vaenu õhutamisele“ – ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kuigi ajakirjanikul on

õigus ja kohustus kajastada poliitiku poolt väljaöeldut, ei vabasta see avaldajat tingimata

võimalikust vastutusest. Seepärast on ka praegusel juhul oluline analüüsida, kas tsitaadis

märgitud mõte, et EKRE sõnumid on üles ehitatud vaenu õhutamisele, oli faktiväide või

väärtushinnang. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et eelnevat ei olnud võimalik

kontrollida jah-ei skaalal, küll aga oli võimalik seisukohta põhjendada. Seepärast oli

vaidlustatud väite näol tegu väärtushinnanguga;

20) „EKRE – Euroopa-vastased padukonservatiivid“ – Euroopa-vastasus on hinnanguline,

selle tõelevastavuse hindamiseks puuduvad kriteeriumid. Küll aga on võimalik

põhjendada, miks autori hinnangul on erakond Euroopa-vastane. Eelnevalt kirjeldatud

põhjustel nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et kirjeldatud väite näol on tegemist

väärtushinnanguga;

21) „Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ehk ringitehtud „kolhoosi esimeeste partei““ –

ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et artiklis ei ole avaldatud väidet, et hageja

liikmeskond koosneb valdavalt endistest kolhoosi esimeestest. Pigem püüab artikli autor

tabada hageja poliitika mentaliteeti ja kasutab selleks kujundlikku väljendit „kolhoosi

esimeeste partei“. Seesuguse kujundliku väljendi kasutamine on hinnanguline, mistõttu on

tegu väärtushinnanguga;

22) „Lapsüllatus on valimisealistele kodanikele mõeldud EKRE nime kandev üllatusmuna,

mille sees on JM ja teised pisikesed natsipäkapikud“ – hageja nõustus, et viidatud fraas

sisaldab väärtushinnanguid, mitte faktiväiteid. Kuigi maakohus seda selgesõnaliselt otsuse

p-s 13.18 ei kirjeldanud, on otsusest siiski sedastatav, et maakohus nõustus hageja

hinnanguga. Samuti nõustub sellega ringkonnakohus;

23) „Mine tea, võib-olla olin koguni nende „lollide“ seas – maalt ja hobusega -, kes „need

natsid“ Toompeale valis“ – hageja vaidlustas viidatud lauses kaks väidet: „nende “lollide““

ja „need natsid“. Maakohtu hinnangul ei saanud hageja vaidlusaluste väidete

ümberlükkamist nõuda, sest need puudutasid hageja valijaskonda. Tegelikult oli viidatud

fraasist üks väide suunatud hageja valijaskonnale ja teine hagejale endale.

Apellatsioonkaebusest nähtuvalt ei vaidlustanud hageja sõna „lollid“ paigutamist väidete

hulka, mida hageja vaidlustada ei saa. Samas on hageja leidnud, et väidet „natsid“ oli

võimalik jah-ei skaalal hinnata, sest natsid on ilmselgelt isikud, kes edendavad

natsionaalsotsialistlikku ideoloogiat ja kuuluvad selle liikmeskonda. Ringkonnakohus

eelnevaga ei nõustu. Sõna „natsid“ kasutamine artiklis ei ole kantud soovist tituleerida

hagejat natsionaalsotsialistlikku ideoloogiat viljelevaks parteiks. See oli esitatud viisil, mis

ei püüdnud ka lugejale jätta muljet, et hageja on natsionaalsotsialistlik partei. Pigem oli

sõna kasutusel sõnumi ironiseerimiseks. Võimalusele arvestada väidete kvalifitseerimisel

ka nende esitamise/avaldamise konteksti ja audtitooriumiga, on viidanud Riigikohus

13.04.2007 otsuses asjas nr 3-2-1-5-07 p-s 27. Seega ei olnud tegu faktiväite vaid

väärtushinnanguga.

Kui kõik eelnevad väited puudutasid hagejat kui erakonda, siis hagis on hageja vaidlustanud ka

mitmed väited, mis puudutasid esmajoones teatud erakonna liikmeid, n.o JM ja MH. Enne kui

kohus asub analüüsima, kas mõned nimetatud isikuid puudutavates artiklites kajastatud väited

olid faktiväited või ebakohased väärtushinnangud, annab ringkonnakohus arvamuse, kas

hagejal oli võimalus nimetatud osas õiguskaitsevahendeid kasutada, s.t kas hageja mõne liikme

kohta avaldatud kirjutisest au teotamise tõttu tulenevad nõuded kandusid üle hagejale.

Riigikohus on 17.12.2015 otsuses asjas nr 3-2-1-144-15 p-s 12 selgitanud, et faktiväidete ja

väärtushinnangute avaldamist on võimalik juriidilisel isikul vaidlustada vaid juhul, kui need

puudutavad juriidilist isikut ennast, mitte selle organi üksikuid liikmeid või nende tegevust.

Samas ei välista see seisukoht, et teatud juhtudel võib väide rikkuda nii füüsilise isiku kui

juriidilise isiku õigusi, kuid selleks peab vaidlusalune väide käima mõlema kohta.

Hageja on lisaks eelnevalt p-des 1-23 kirjeldatud väidetele vaidlustanud ka järgmistes artiklites

avaldatud väiteid: „EKRE wunderkind JM: taastame surmanuhtluse, nõuame abordiks eriluba

ja ehitame üles sõjatööstuse“, „Hea teada! Maailmas poleks kumminukke, kui poleks olnud

natsi-Saksamaad“, „DELFI VIDEO: Vaata, mida rääkis natsipostituse autor JM Delfi „Vabas

mikrofonis““, „MH: JM on meie erakonna wunderkind“, „EKRE noor riigikogulane: olid

koonduslaagrid ja gaasikambri mängud, kuid "range" kord tõi Saksamaa sügavalt psest

välja“, „EE: M peaks kaaluma, kas ta ikka sobib riigikokku“, „TÄISMAHUS: EKRE saadik M

postitus: vettpidavaid tõendeid kuue miljoni juudi hukkumise kohta pole“. Seega analüüsib

ringkonnakohus järgmisena, kas kirjeldatud artiklites avaldatud vaidlustatud väited käisid ka

hageja kohta, võimaldades nende alusel tugineda hageja õiguste rikkumisele:

a) artiklis „EKRE wunderkind JM: taastame surmanuhtluse, nõuame abordiks eriluba ja

ehitame üles sõjatööstuse“ vaidlustas hageja järgmiste väidete avaldamist: 1) „uus

riigikogu liige ütleb, et Eesti võiks arendada sõjatööstust, mis päästis 1930-ndatel Natsi-

Saksamaal inimesed töötusest“ ja 2) „M soovib ka, et naised peaksid abordi tegemiseks

kohustuslikus korras hankima nõustaja nõusoleku“. Kui artikli pealkiri oli sõnastatud

selliselt, et JM seoti otseselt hagejaga, siis hageja vaidlustatud väited käisid siiski vaid JM

enda kohta, mistõttu puudub hagejal õigus tugineda viidatud osas võimalikele rikkumistele;

b) artiklis „Hea teada! Maailmas poleks kumminukke, kui poleks olnud natsi-Saksamaad“

vaidlustas hageja sõna „kollanokk“ kasutamise JM kirjeldamisel. Eelnev oli seotud ainult

JM endaga, mistõttu on üksnes temal õigus esitada sellest tuleneda võivaid nõuded;

c) artiklites „MH: JM on meie erakonna wunderkind“, „DELFI VIDEO: Vaata, mida rääkis

natsipostituse autor JM Delfi „Vabas mikrofonis““ ja „EKRE noor riigikogulane: olid

koonduslaagrid ja gaasikambri mängud, kuid "range" kord tõi Saksamaa sügavalt psest

välja“ vaidlustas hageja järgmise väite: „noorpoliitik arutleb „vääriti mõistetud“ fašismi ja

natsionaalsotsialismi „positiivse poole“ üle“. Viidatud väide käis vaid JM enda kohta,

mistõttu puudub hagejal õigus tugineda viidatud osas võimalikele rikkumistele. Seda enam,

et juba artiklis endas on hageja esimees Mart Helme märkinud, et vaidlusalune seisukoht

on JM isiklik seisukoht ja hinnang Sakasamaale ja riigi majandusele (I kd lk 124);

d) artiklis „EE: M peaks kaaluma, kas ta ikka sobib riigikokku“ vaidlustas hageja järgmise

väite: „noorpoliitiku blogipostitus, mis näis justkui õigustavat sunnitöölaagreid“.

Vaidlusalune väide käib üksnes JM kohta, mistõttu puudub hagejal õigus tugineda viidatud

osas võimalikele rikkumistele;

e) artiklis „TÄISMAHUS: EKRE saadik M postitus: vettpidavaid tõendeid kuue miljoni juudi

hukkumise kohta pole“ vaidlustas hageja järgmise väite: „riigikogu pesamuna JM (EKRE)

kiitis oma kolme aasta taguses blogipostituses fašismi“. Ka viidatud väide käis üksnes JM

kohta, kuigi sulgudes oli märgitud tema erakondlik kuuluvus, mistõttu puudub hagejal

õigus tugineda viidatud osas võimalikele rikkumistele. Seda ei presenteeritud kui erakonna

seisukohta, vaid kui kolme aasta tagust JM kirjatööd oma isiklikus blogis.

Seega ei ole ühelgi juhul vaidlusalused sätted puutumuses hageja endaga, vaid käisid rangelt

füüsilise isiku kohta. Sellistel juhtudel, kooskõlas Riigikohtu 17.12.2015 otsusega asjas nr 3-2-

1-144-15, ei ole hagejal õigust nende osas õiguskaitsevahendeid kasutada. Maakohtu järeldus,

kus ta leidis igal eelnevalt kirjeldatud üksikjuhtumil, et hageja ei saanud nõuda vaidlusaluste

väidete ümberlükkamist, sest need ei puudutanud hagejat, oli õige. Seepärast puudus vajadus

analüüsida, kas väited olid faktiväited või väärtushinnangud.

Maakohus ei analüüsinud artiklist „Reformierakond välistas EKRE-ga valitsuskoostöö“ hageja

viidatud väiteid põhjusel, et tõendamata oli artikli avaldamine kostja poolt. Hagile lisatud

tõendist nähtuvalt oli artikkel avaldatud Eesti Rahvusringhäälingu portaalis. Ringkonnakohus

nõustub, et kostja ei saa vastutada artiklite eest, mis avaldatakse muudes kui tema hallatavates

portaalides. Hageja tõendit selle kohta, et kostja oma portaalides artikli avaldas, ei esitanud,

kuigi vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 tal vastav kohustus oli.

Hageja on eelnevale lisaks vaidlustanud mitmed kommentaarid, mis avaldati järgmiste artiklite

juures: „DELFI FOTOD JA VIDEO: EKRE provokatiivne tõrvikurongkäik tõi kohale vene

meedia ja natsikütt Zuroffi“, „Juhtkiri: vihaõhutajad Riigikogus“ ja „VIDEO: Vene uudised

ehitavad "Tujurikkuja" sketšiga Eestile natsimainet: see on fašist JM kooli promovideo“.

Maakohus leidis kõikide vaidlustatud kommentaaride osas, et need olid hinnangud. Hageja

seisukoha järgi tuvastas kohus kolme väite puhul valesti, et tegu oli väärtushinnangutega ja

tegelikkuses sisaldasid järgmised väited ebaõigeid faktiväiteid: õhutavad viha, kas inimesed

peavad hakkama üksteist maha nottima, petistest isa-poega. Kahe esimese puhul on maakohus

õigesti leidnud, et tegu on väärtushinnangutega. Esimest väidet on ringkonnakohus analüüsinud

ülal II peatüki p-s 2 ja teine on retooriline küsimus, millel tõeväärtus puudub. Kolmas väide ei

puuduta hagejat, mistõttu ei saa hageja viidatud väidet vaidlustada.

Seega on kõik hageja vaidlustatud väited, mida hagejal oli õigus vaidlustada, väärtushinnangud.

III

Avaldatud väärtushinnangu õigusvastasuse tuvastamiseks peavad esinema ülekaalukad

põhjused. Selle õigusvastasuse hindamisel lähtutakse VÕS § 1045 lg 1 p-st 4 ja § 1046 lg-st 1.

VÕS § 1046 lg 1 järgi on õigusvastane isiku au teotamine ebakohase väärtushinnanguga.

Ebakohased on need väärtushinnangud, millel on hinnangu konteksti arvestades konkreetses

kultuurikeskkonnas halvustav või negatiivne tähendus ning selline hinnang ei ole kohane. Isiku

mainet kahjustav väärtushinnang on kohane, kui väärtushinnangu avaldajal oli mõistlik

õigustus teist isikut üldsuse ees negatiivselt kajastada (Riigikohtu otsus asjas nr 3-2-1-161-05,

p 12). Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja

huvide võrdlevast hindamisest (VÕS § 1046 lg 2). Väärtushinnangu ebakohasus võib olla

tingitud selle põhjendamatusest, s.t sellest, et avaldaja on oma negatiivse hinnangu kujundanud

kas ebaõigete faktide (asjaolude) alusel, asjaolusid selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt,

arvestamata faktilisi asjaolusid või nende puudumist. Lisaks võib väärtushinnangu ebakohasus

ilmneda ebasündsas väljendusviisis (Riigikohtu 21.12.2010 otsus asjas nr 3-2-1-67-10, p 20).

Seega tuleb õigusvastasuse tuvastamisel arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti

suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel, s.t teha tuleb väärtusotsus.

Avaldatud väiteid tuleb maine kahjustamise seisukohalt võtta sellisena, nagu need on, s.t

lähtuda tuleb mõistliku inimese arusaamast. Seetõttu on õige ka maakohtu seisukoht, et

faktiväidete ebaõigsuse või väärtushinnangute ebakohasuse tuvastamiseks ei saanud

lähtealuseks võtta vastava valdkonna asjatundjate süvaanalüüsi, sh JV ja KK kirjutisi.

Ringkonnakohtu hinnangul enamus juhtudel ei olnud hageja õiguste rikkumine sedavõrd

intensiivne, et sõnavabadusse tuleks sekkuda. Enamus vaidlusaluseid väiteid pärinesid

arvamuslugudest, kus autor arutles põhjalikult ja argumenteeritult hageja tegevuse ja

sõnavõttude üle, andes analüüsi tulemusena hageja tegevusele iseloomustavaid hinnanguid.

Viidatud arvamuslugudes avaldatud väärtushinnangud ei olnud kujundatud ebaõigete faktide

alusel, asjaolusid välja selgitamata või ilmselt meelevaldselt. Ka ei olnud need väljendatud

ebasündsalt. Lisaks oli avalikkusel suur huvi saada tundma esmakordselt valimiskünnise

ületanud erakonda, mistõttu oli põhjendatud hagejast ja erakonna veendumustest ning

juhtfiguuridest sedavõrd arvukalt artikleid kirjutada ja avaldada. Kuivõrd hageja on erakond,

kellel on teistest erakondadest eristuvad veendumused, mida eksponeeriti nii ühisüritustel (nt

tõrvikurongkäigul) kui avalikel sõnavõttudel, oli meedial õigus ja kohustus neid kajastada.

Kusjuures kostjal oli õigus neid kajastada mitte ainult teadete avaldamise vormis, vaid ka hageja

tegevust ja avalikke pöördumisi analüüsides ning nendele arvamusartiklite näol hinnanguid

andes.

Kohased olid artiklis „Juhtkiri: vihaõhutajad Riigikogus“ avaldatud hinnangud, mida

ringkonnakohus analüüsis p-des 2-9, artiklis „Juhtkiri: trump kätte vaenujõududele“ avaldatud

väited, mida ringkonnakohus analüüsis p-des 11-17, artiklis „Poliitika.guru: Kingitus kõige

nõrgemale“ avaldatud väide, mida ringkonnakohus on analüüsinud p-s 20 ja artiklis „JE: soovid

kedagi, kes võitleks eestlaste koha eest päikese all – saad aga lapsüllatused, Kinder Surprise'i“

avaldatud väide, mida ringkonnakohus on analüüsinud p-s 21. Hageja tõrvikurongkäiku

kajastava lühiartikli pealkirjas kasutatud sõna „provokatiivne“ ei olnud samuti ilmselt

meelevaldne või ebasünnis, mistõttu puudub alus hinnata kirjeldatud väide ebakohaseks.

Artiklis „M: sotsiaaldemokraadid EKREga samasse valitsusse ei lähe“ avaldatud väide, mida

kirjeldas ringkonnakohus p-s 19, oli samuti kohane. Nimelt nõustub ringkonnakohus maakohtu

põhjendusega, et ajakirjakirjandusel on õigus ja kohustus avaldada valitsuserakonna juhtide

avalikult väljaöeldut ja seda ei ole õigus ajakirjanikul muuta (EIK 20.05.1999 otsus asjas Bladet

Tromsø ja Stensaas vs Taani).

Samas on kahes artiklis avaldatud väärtushinnanguid, mis on ringkonnakohtu hinnangul

ebakohased, n.o artiklis „Rassismi kool enne EKREt: Bikers Pub ei teenindanud neegreid.

VANA KULD“ ja „Nädala sõna: Lapsüllatus“ avaldatud hagejat iseloomustavad

väärtushinnangud „rassismi kool“ ja „natsipäkapikud“. Viidatud osas muudab ringkonnakohus

maakohtu otsuse põhjendusi. Artiklites puuduvad igasugused põhjendused, miks omistatakse

hagejale sedavõrd negatiivsed ja ühiskonnas selgelt taunitud hinnangud. Artikli pealkirjast ja

sisust nähtuvalt on selline sõnakasutus valitud pigem suurema hulga „klikkide“ saamiseks, kui

selge ja informatiivse sisu edasiandmiseks, mis peaks olema ajakirjanduse tegelik eesmärk.

Näiteks kirjeldas artikkel „Rassismi kool enne EKREt: Bikers Pub ei teenindanud neegreid.

VANA KULD“ autori ja tema mustanahalise sõbra kogemust baaris, mille uksel oli silt, mis

keelab mustanahalisel baari sisenemast ning mille külastajad mustanahalisi ei tolereeri. Hageja

kajastub artiklis ainult selle pealkirjas. Seega ei olnud seesugune sõnakasutus artiklis (selle

pealkirjas) põhjendatud ja artikkel ise ei olnud osa poliitilisest debatist, mille puhul võiks

taluvuspiir olla kõrgem. Teine artikkel „Nädala sõna: Lapsüllatus“ on lühikene, koosnedes

kolmest lühikesest lõigust, ja selgitab irooniliselt sõna „lapsüllatus“ tähendust, kutsudes

definitsioonis hageja liikmeskonda natsipäkapikkudeks. Selline sõnavalik oli tingitud mitte

soovist avalikkust teavitada, harida, hagejat tutvustada või nende maailmavaadet hinnata või

poliitilist debatti pidada, vaid hagejat põhjendamatult halvustada. Ilma igasuguse seletuseta

hageja narritamine ühiskonnas ulatuslikult taunitud, kuid samas väga tundlike teemadega, ei

olnud ka avalikkuse huvides. Seda enam, et kostja ei toonud menetluses esile, nagu oleks hageja

erakonnana selgelt natsismi või rassismi toetanud. Artiklites avaldatud viidatud

väärtushinnangud rikkusid hageja õigusi sedavõrd intensiivselt, et sõnavabadusse tuli sekkuda.

IV

Kommentaarides sisalduvate väärtushinnangute kohta märgib ringkonnakohus järgmist.

Riigikohus on 10.06.2009 otsuses asjas nr 3-2-1-43-09 p-s 16 selgitanud, et ebakohaste

väärtushinnangutena on käsitletavad need kommentaarid, mis on ilmselt vulgaarsed,

inimväärikust alandavad, mõnitavad. Need hinnangud ei järeldu avaldatud andmetest, vaid on

koostatud ning avaldatud au ja hea nime kahjustamise eesmärgil. Ringkonnakohus nõustub

hagejaga, et mitmed vaidlustatud kommentaarid vastasid Riigikohtu lahendis märgitud

ebakohase väärtushinnangu kriteeriumitele, s.t olid selgelt halvustavad ja mõnitavad, n.o nt

„EKRE näol on tegemist lollikarjaga“, „kesikute puudel“, „EKRE-s on enamus nn kasulikud

idioodid“. Samas ei piisa kommentaaride puhul portaalipidaja vastutuse nentimiseks üksnes

ebakohaseid väärtushinnanguid sisaldavate kommentaaride tuvastamisest.

Selleks, et tuvastada portaalipidaja vastutus hageja ees, tuleb hinnata, kas avaldatud

kommentaarid sisaldasid vihakõnet ja missuguseid hoolsusmeetmeid oli portaalipidaja

rakendanud, et häirivad või kohatud kommentaarid portaalist eemaldada. EIK selgitas

16.06.2015 kohtuotsuses asjas Delfi vs Eesti, et kui kommentaarides on avaldatud vihakõnet ja

isikute füüsilise puutumatuse vastu suunatud ähvardusi, võivad teiste isikute ja ühiskonna kui

terviku huvid anda riikidele õiguse võtta interneti uudisteportaale vastutusele, juhul kui

viimased ei võta meetmeid selgelt õigusvastaste kommentaaride viivitamatuks kõrvaldamiseks,

isegi kui väidetav ohver või kolmandad isikud pole neist teavitanud. Ühtlasi andis EIK mõista,

et muudel juhtudel, kui kommentaarid on õigusvastased, kuid nendes vihakõnet või ähvardust

füüsilisele puutumatusele ei esine, on kohane toimiva teatamise ja kõrvaldamise süsteemi

rakendamine.

Maakohus oli veendumusel, et vihakõnet vaidlusalused kommentaarid ei sisaldanud. Eelnevat

seisukohta hageja ka ei vaidlustanud. Küll aga leidis hageja, et kostja ei tõendanud, et ta on

teata-ja-võetakse-maha süsteemi rakendanud. Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja pidi

tõendama, et võimalus ebakohasest kommentaarist teatamiseks on tema hallatavates portaalides

loodud. Seda, et kostja tõepoolest kommentaare sel viisil kustutas, ei pidanud kostja praegusel

juhul tõendama, sest hageja ei väitnud, et mõni kommentaar, mille ebakohasustele on ta

viidatud võimaluse kaudu kostjat teavitanud, ei võetud kostja poolt maha. Asjaolu, et iga

kommentaari puhul oli olemas nupuke „sobimatu“, millele vajutades teavitati kostjat

ebakohasest kommentaarist ja kostjal oli seejärel võimalus võtta ette sammud isikuõiguste

rikkumise kõrvaldamiseks, oli tõendatud väljavõtetega vaidlusaluseid kommentaare

sisaldavatest portaalide lehekülgedest (I kd lk 105-106, 109, 141-142). Seega ei vastutanud

kostja vaidlustatud kommentaarides avaldatud õigusvastaste väärtushinnangute avaldamise

eest.

V

Nagu eelnevalt selgitatud, võib ebaõigete andmete avaldamise korral kannatanu andmete

avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist

avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Kusjuures

ebaõigete andmete ümberlükkamise kui õiguskaitsevahendi kohaldamise õigus on tagatud nii

füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele (vt nt Riigikohtu 09.01.2013 otsust tsiviilasjas nr 3-2-

1-166-12). Au teotavate väärtushinnangute korral on kannatanul reeglina õigus nõuda talle

tekitatud varalise kahju hüvitamist ja sõltumata kahju hüvitamise hagi esitamisest nõuda

rikkujalt õigusvastase käitumise lõpetamist, kui õigusrikkumine on jätkuv või sellega

ähvardamise hoidumist, kui on alust karta õigusrikkumise kordumist. Väärtushinnangu puhul

selle ümberlükkamist nõuda ei saa. Kuivõrd maakohus tuvastas õigesti, et kõik vaidlusalused

väited olid väärtushinnangud, jättis kohus õigesti rahuldamata hageja nõude, milles hageja

palus kohustada kostjat lükkama ümber ebaõiged andmed.

Vastuseks hageja teise nõude osas, milleks oli artiklites avaldatud õigusvastased faktiväited

eemaldada, märgib ringkonnakohus, et vastavalt kohtute poolt tuvastatule, ei avaldatud hageja

kohta ebaõigeid faktiväiteid, mistõttu tuleb hageja nõue jätta rahuldamata. Hageja kolmandat

nõuet, milleks oli edaspidi hoiduda käesoleva asja esemeks olevate ebaõigete faktiväidete

avaldamisest, ei olnud samal põhjusel võimalik rahuldada. Lisaks märgib ringkonnakohus, et

ajakirjandusel ei saa juba ette igaks juhuks ära keelata teatud väljendite kasutamise. Sellise

keelu kehtestamine võib potentsiaalselt tekitada olukorra, kus selliste väljendite lugejate ette

viimine oleks uute eluliste asjaolude kontekstis põhjendatud, kuid osutub kohtu keelu tõttu

võimatuks, pärssides seeläbi oluliselt lugejate õigust saada avaliku elu tegelaste kohta

asjakohast teavet.

Õiguskirjanduses on avaldatud, et mittevaralise kahju hüvitamist saab enamasti nõuda vaid

füüsiline isik. Samas ei välista VÕS-i sõnastus juriidilise isiku mittevaralise kahju hüvitamise

nõude. Kohtupraktika ei ole siiani juriidiliste isikute mittevaralise kahju hüvitamise nõuet

tunnustanud ja on nentinud, et kuna juriidilisele isikule ei ole omane moraal, ei saa ka nõuda

moraalse kahju hüvitamist (vt nt Riigikohtu otsust asjas nr 3-2-1-35-97). Seepärast on

õiguskirjanduses selgitatud, et küsimus mittevaralise kahju tekkimisest juriidiliste isikute puhul

tekib siiski äärmiselt spetsiifilistel juhtudel, eelkõige üksnes ebaõigete andmete avaldamise ja

maine kahjustamise korral. Kusjuures mittevaralise kahju hüvitamise nõude maksmapanekul

peab kannatanu tooma välja asjaolud, mis näitavad ära kahjunõude õigustatuse. Praegusel juhul

ei ole kostja avaldanud ebaõigeid andmeid ja hageja ei ole esile toonud kaalukaid argumente,

mispärast oleks kostjalt hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmine õigustatud.

Hageja on tuginenud üksnes mittevaralise kahju tekkimise eeldusele. Ringkonnakohus on

seisukohal, et kuivõrd tegu on juriidilise isikuga, täpsemalt erakonnaga, siis ei piisa

mittevaralise kahju väljamõistmiseks väidetava mainekahju tõttu üksnes eeldusele

tuginemisest. Esile tuleb tuua kaalukad argumendid, millega hageja praegusel juhul toime ei

tulnud.

Kuivõrd kohus leidis, et juriidiliste isikute mainekahju korral ei ole mittevaralise kahju hüvitise

nõue võimatu, puudus vajadus analüüsida, kas VÕS § 134 lg 2 oli vastuolus PS §-ga 25.

Menetluskulud

8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude

jaotuse. Vastavalt TsMS § 171 lg-le 1 kannab apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud

menetluskulud kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. Kuna hageja apellatsioonkaebus

jääb rahuldamata, jätab ringkonnakohus hageja kanda apellatsioonkaebusega seonduvad hageja

ja kostja menetluskulud.

Kostja on hageja apellatsioonkaebuse menetlemisega kandnud õigusabikulusid kokku 28 tundi

30 minutit, mis kulus vastuse koostamiseks apellatsioonile (kokku 19 tundi 30 minutit),

istungiks ettevalmistumisele (6 tundi) ja kahel esindajal istungil osalemisele (3 tundi). Vastavalt

TsMS § 175 lg-le 1 tuleb ringkonnakohtul hinnata, kas kantud menetluskulud olid põhjendatud

ja vajalikud. Ringkonnakohus on seisukohal, et kõik menetluskulude nimekirjas kajastuvad

ajakulud olid märgitud suuruses põhjendatud. Arvestades ühelt poolt apellatsioonkaebuse

pikkust ja mahukust, sh kaebuse ulatust, tõsiasja, et kostjal tuli kliendi parimas huvides

tegutsemiseks kõikidele apellatsioonkaebuse väidetele vastata, mida kostja tegi mahukas ja

põhjalikus menetlusdokumendis, oli praegusel juhul lepinguliste esindajate ajakulu

apellatsioonile vastuse koostamiseks põhjendatud täies ulatuses, s.o 19 tundi 30 minutit.

Arvestades asja mahukust, oli põhjendatud ka keskmisest suurem ajakulu istungiks

ettevalmistumiseks, s.o 6 tundi ning kahe esindaja osalemine istungil kokku 3 tundi.

Menetluskulude nimekirja järgi oli esindajate tunnitasu 140,35 eurot (KM-ta). Arvestades

õigusvaidluse sisu, sh asjaolu, et tegu ei ole keskmisest keerukama õigusliku vaidlusega ja

kohtupraktikat, oli 140,35 eurot põhjendatud õigusabi osutaja tunnitasu. Hagejal tuleb kostjale

hüvitada lepingulise esindaja kulu 4 000 eurot (28,5 x 140,35).

TsMS § 177 lg 4 alusel kohustab ringkonnakohus hagejat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt kostjale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Margo Klaar

Mati Maksing